· Uuelt saj oodati palju, moesõnaks progress · Inimene oli saamaks maailma peremeheks · Chicagos leiutati pilvelõhkujad · Naisõiguslased, elektrilaternad, tselluloid · Leidus ka sügavat pessimismi, levis juudivaen · Herzl rajas sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena Teadus ja tehnika: · Hugo de Vriesi hüpotees geenide olemasolust, geneetika algus · Max Planck pani aluse kvantmehaanikale · Selgitati aatomi ehitust · Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks · Minose tsiv avastamine, hormoonide avastamine, mandrite triivimise teooria · Tõhusa süüfiliseravimi leiutamine · Sigmund Freudi psühhoanalüüs alateadvusest Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad al 1901
Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on isiksuse lagunemine alkoholismihaigel. Alkohoolikud muutuvad haiguse krooniliseks muutumisel teatud aja jooksul labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Eelduse alkoholismile Inimese geneetika uuringud on näidanud, et alkoholism on inimese käitumuslik reaktsioon, mis on tingitud erinevatest geneetilistest mehhanismidest. Konkreetset alkoholismi geeni ei eksisteeri, ehkki pärilik kalduvus alkoholismile esineb inimesel kui bioloogilisel liigil üldises mõttes. Ühtedel indiviididel väljendub see rohkem, teistel vähem. Alkoholismi geneetiline faktor, s. t selle haiguse ilmnemise seesmine põhjus esineb rohkem naistel. Kuid sotsiaalsete
Kordamis küsimused Mõisted Suguline ja mittesuguline paljunemine(näited)- uus organism saab alguse viljastunud munarakust Eoseline ja vegetatiivne paljunemine(näited)- organism pärineb ühest vanemast (eoste abil sõnajalg, seened, sammal, vetikad) Menopaus-küpse munaraku vallandumise lakkamine Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes (keharakkude moodustamisel) Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda(sugurakkude ja eoste valmimisel) Spermatogenees- seemnerakkude areng Ovogenees- munarakkude areng Rakutsükkel-raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- raku eluperiood kahe mitoosi vahel Nimeta vegetatiivse paljunemise viise taimedel? (5) Pooldumine- bakterid, ainuraksed Pungumine- pärmseened Võsundi...
kui ka hilisema tootmise kulusid. Parandatud omadustega toiduained. Loomade heaolu. Keskkonna jalajälje vähendamine. 8. Suguluskoefitsient (ülesanne) RFG = 0,5n¹+n Iga järgmine aste 0,25 ehk poole vähem 9. Inbriidingukoefitsient (ülesanne) Juhul, kui eellaste tabelis esineb ühine eellane ainult üks kord, kasutatakse valemit Fx =(0,5)n¹ + n² + 1 10. Kvantitatiivse geneetika põhiprintsiibid a. Mõõdetavad (kvantitatiivsed) tunnused- Kvantitatiivsete tunnuste fenotüübilist muutlikkust põhjustavad harva ainultgeenid. Kvantitatiivsed tunnusedlooma mõõtmed, elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne (leitakse mõõtmise, arvutamise teel). b. Fenotüübi avaldumise komponendid- Fenotüübilist muutlikkust kvantitatiivsete tunnuste osas
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
· Organismid paljunevad ja järglasi tekib rohkem kui saab ellu jääda. · Need isendid, kellel on pärilikult mingeid eeliseid, jäävad ellu ja annavad paljunemisvõimelisi järglasi. Esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. darvinism- Darwini teooria lamarkism- keskkonnategurite toimel tekkinud muutused organismides on otstarbekad ja pärilikud sünteetiline evolutsiooniteooria- see põhineb darvinismil, kui sinna on lisatud mendellik geneetika Nimeta ja selgita evolutsiooni tõendeid. Paleontoloogia- teadus välja surnud möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil e kivistis- välja surnud organismide jäänused ja jäljendid Erineva sügavusega kihtidest saadud kivistised näitavad organismide muutumist. · Mõned kivistised näitavad vahevormi tunnuseid organismi tüüpide vahel · Näitab liigi ajaloolist põlvnemist e fülogeneesi Kivististe vanuse määramine
AJALOO KT KORDAMISLEHT SOTSIALISMILEER väljend, mida kasutati 1960. Aastate alguseni, kui tekkis lõhe Moskva ja Pekingi vahel, mil NSV Liidu ja nn Ida-Euroopa kommunistlike riikide koosluse tähistamiseks võeti kasutusele sõnapaar sotsialistlik sõprusühendus, mille riigid jagunesid slaavi ja mitteslaavi riikideks. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS Nii kutsus NSV Liit riike, kes jäid neile kuulekaks.' VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopa ...
Paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Tõendeid leitakse maakoores, eelkõige settekivimites. Väljasurnud organismide ehituse (anatoomia) võrdlus praegu elavate organismidega. Võrreldakse organismide siseehitust. Organismide lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia): kõrgemate organismide loodete arengus korduvad mõned madalamate organismide loodete arengujärgud Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid - organismide keemilise koostise ja geneetika võrdlus Biogeograafia ja ökoloogia tõendid: organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Pikka aega geograafiliselt üksteisest eraldatud ühte liiki organismid erinevad üksteisest. Kultuurtaimede ning koduloomade aretus: ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. ELU ALGUS MAAL 6. Millise elu päritolu teooria käisid välja Oparin ja Haldane ? Miks ei ole
Populatsioonigeneetikast, aretusest ja selektsioonist Mida mõõdavad päritavuskoefitsient ja geneetilised korrelatsioonikordajad? päritavuskoefitsient - Koefitsient, mis iseloomustab tunnuse päritavust populatsioonis. valem h2=g2/2p näitab,mil määral erinevused isendite genotüüpides peegelduvad nende fenotüübi väärtuste erinevustes.varieerumine 0 ja 1 vahel. geneetiline korrelatsioonikordaja- nähtus, mille puhul ühe tunnuse muutusega kaasneb teise (korreleeruva) tunnuse muutus Mis asi on aretusväärtus? põllumajandusloomalt tema järglastele edasiantav geenide väärtus, mis avaldub järglaste keskmises toodangus tema eakaaslastega võrreldes Mis asi see aretusprogramm üleüldse on (mis punktid/küsimused püütakse aretusprogrammis ära määratleda)? Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretuspr...
· Füsioloogia on teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Füsioloogia on tihedas seoses anatoomiaga ehk organismi ehituse uurimisega. · Neuraalne regulatsiooniks nimetatakse elundite ja elundkondade talitluse regulatsiooni. · Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse talitluste reguleerimist veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühenduste vahendusel. · Organismi taset uurivad anatoomia, füsioloogia, geneetika ja mitmed teised bioloogia teadusharud. · Populatsiooniks nimetatakse ühel asutusalal elavaid sama liiki organisme. Teisisõnu populatsioon on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. · Etoloogia on teadusharu, mis uurib loomade käitumist. · Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus. · Liik on üks peamisi elusloodus organiseerituse tasemeid. · Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad
jälgides ja jäljendades. Mudel see inimene kelle käitumist jäljendadakse Kaudne kinnitus mudeli käitumise positiivsed või negatiivsed tagajärjed kinnitavad vaatleja käitumist, st. mõjutavad vaatleja edasist käitumist. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse Käitumisgeneetilised uuringud Käitumisgeneetika geneetika aladistsipliin mis uurib mittelaboratoorsete meetodite abil geenide ja keskkonna rolli inimkäitumise ja omaduste kujunemisel. Inimese geenid võib jagada: a) universaalsed geenid - sellised mis on kõikidel inimestel ühesugused; eelkõige kuuluvad siia elutähtsate organite tööd reguleerivad geenid; nende geenide mõju inimkäitumisele uurib muuhulgas ka sotsiobioloogia; b) varieeruvad geenid - sellised mis on erinevatel inimestel erinevad; siia
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine....
PTG 1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Gen...
(Mere 2007) 3.1. Bioloogilised põhjused Spetsiifilise lugemisraskuse põhjuseid võib vaadelda bioloogilisel ja kognitiivsel tasemel. Bioloogilise taseme põhjused jaotuvad geneetilisteks ja kesknärvisüsteemi (aju ja tema juhteteede) struktuuri ja funktsioneerimise iseärasustel põhinevateks. (Lukanenok 2009: 16) 7 Kaasaegne geneetika on välja selgitanud, et puuduvad või nõrgalt toimivad geenid 1., 2., 3., 6., 10., 13., 15., 17., 18. kromosoomis põhjustavad lugemisraskusi. Rootsi ja USA teadlased on avastanud lugemisraskusega seotud geenid DYX3 2. kromosoomis, DYX1-3 ja DYX5-6 3. kromosoomis ning DYX2, KIAA0319, DCDC2 6. kromosoomis. Geen ROBO1 määrab neuraalse migratsiooni ja teiste arenguliste protsesside kulgemise, mille häirituse tagajärjel võib tekkida lugemisraskus. (Lukanenok 2009: 16)
Antropoloogia teadus inimesest, mis uurib tema bioloogilisi iseärasusi ja põlvnemist. Numismaatika uurib münte ja medaleid. Etnoloogia rahvateatus, mis üritab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste või teiste rahvaste igapäevaelust. Rahvaluule võimaldab pärimusest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti. Keel eesti keele seosed teiste keeltega. Geneetika teadus pärilikkusest, mis võimaldab tuvastada lähimaid sugulusrahvaid. Muinasusund: Puudus ütne ja reglemeeritud usund piirkondlikud erinevused. Aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid. Reliooniga seotud laenud naabritelt (laevkalmed). Animistlik usund kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks. Kehtis põhimõte: ,,Nagu mina muile, nii muud minule" ehk inimese halva käitumise korral võis loodus samaga vastata. Eesti muinasaja lõpul:
Alati jääb oht, et süsteemis võivad esineda turvaaugud, kuid ohu täielik kõrvaldamine pole kunagi võimalik. Võimalik on ainult ohtu vähendada kasutades korralikke turvameetmeid ning jälgida arvutis toimuvat. Kasutaja seisukohast on tunduvat lihtsam probleemi ennetada kui tegeleda arvuti viirusega nakatumisest tekkinud tagajärgede vabanemisega. 12 Kasutatud kirjandus Heinaru, A. (2012). Geneetika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Веб-зона. (06 2014. a.). Веб-зона. Allikas: Веб-зона: http://web.zone.ee/arvutiviirused 13
või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega (vt retseptor- vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajallikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline 3.3 Mendeli monohübriidse ristamise katsed 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). · P parentes(vanemad) · F filia, filialis (tütar ja poeg) · X ristamine · 0-> - isane · +0 emane · F1, F2, F3 põlvkonnad. 3. rakendas statistikat tulemuste töötlemiseks. St. kõik Mendeli seadused on statistilise iseloomuga. 4. Mendel avastas ja sõnastas pärilikkuse üldised seaduspärasused, ja neid tuntakse mendeli seaduste e
Bioloogia eksamipiletid 1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega · Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) · Uus tRNA uue aminohappega, uus side · Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 2. Pilet . 1. Elu organiseerituse tasemed. 1) Molekulaarne tase uurib mole...
Rakutsükkel - elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos ja amitoos rakkude jagunemine mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkudevahel võrdselt, otsene jagunemine Protsessid raku interfaasi ajal - toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon Replikatsioon Nim interfaasi ajal toimuvad DNA kahekordistumist. Meessoo määrab Y kromosoom, seega esineb see kromosoom ainult meestel. Pärilikkus Teadus Geneetika Pärilikkus on tunnuste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele. Rakk->Tuum->Kromosoomid->DNA molekul->Geenid Geen DNA lõik, mis sisaldab pärilikku infot ning tunnuse kohta. Tunnuste kujunemist mõjutab lisaks geenidele ka keskkond. DNA Desoksüribonukleiinhape Hemofiilia Vere hüübimatus Deltonism Rohe ja punavärvi pimedus Mõlemad eespool toodud haigustest on seotud X kromosoomiga. Miks meestel esimeb neid haigusi sagedamini kui naistel?
e lähenemine Klassifitse Isiksus koosneb mitmest omavahelises kindlas struktuuris olevast joonest (tunnusest), mis on ajas suhteliselt püsivad. eriv lähenemine Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Psüühikahäirete tekkeprotsessis on oma oluline roll: Vali üks: a. inimese enda mõtetel b. lapsepõlve kogemustel ja lähimineviku sündmustel c. ümbritseval keskkonnal ja teiste inimeste käitumisel d. bioloogilistel põhjustel (nt. geneetika, neurotransmitterid) e. kõik vastusevariandid on õiged Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna seesmine kontrollikese käekäiku.
On dna või rna viirused. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Lüütiline- viirus kinnitud peremeesrakule, moodustuvad uued viirusosakesed, hävitatakse peremeesrakk, viirus vabaneb. Lüsogeenne- viirus lülitub peremehe kromosoomi koostisesse, võib seal pikalt viibida. Kui peremeesrakk jaguneb, kanduvad viiruse rakud tütarrakkudesse. Viirusi kasutatakse geenitehnoloogias. b) Mendeli seadused, geneetika ülesanded: Kontrolli, et oskaksid lahendada ülesandeid veregruppidega, ühe ja kahe tunnusega ning suguliiteliste haigustega ülesandeid. Tee selgeks mõisted homo- ja heterosügoot, dominantne, retsessiivne, alleel, genotüüp, fenotüüp, intermediaarsus, polüalleelsus. A vererühm- IAIA või IAi, B- IBIB või IBi, 0- ii, AB- IAIB Homosügoot- sama alleel AA aa Heterosügoot- Aa
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
Tänu traditsioonidele kogunevad kümned tuhanded eestlased ikka ja jälle telerite ette, et saada osa suurvõistlustest. Kui tihti aga näeme jooksualade finaalvõistlustel valgenahalisi sportlasi? Tihtipeale ei näegi või siis vähemalt mitte võistlemas kõrgeimate kohtade nimel. Töö eesmärgiks on uurida, kas mustanahalised on tõepoolest valgetest paremad, kiiremad, mille poolest ja miks. Geneetika, töökus ja eluolu olid teemad, mida võrrelda. Lisaks sisaldab uurimustöö võrdlevat iseloomustust kahe tugeva jooksja vahel. Töö tegemiseks kasutasin internetis leiduvat informatsiooni ning ühte autobiograafilist raamatut. Ka aastatepikkune järjepidev suurvõistluste jälgimine ning huvi kergejõustiku ja jooksmise vastu aitas uurimustööd koostada. 1. MUSTANAHALISED TÕEPOOLEST VALITSEVAD JOOKSUMAAILMA
Edasisel uurimisel veendus d’Herell, et sellise nähtuse põhjuseks on viirused, mis nakatavad baktereid. Ta hakkas nimetama sellised viiruseid „bakteriofaagideks“, tuletades selle kreeka keelsetest sõnadest bakterion ja phagein (Sulakvelidze et al., 2001). Bakterion tähendab väikest pulgakest ja phagein sööma või alla neelama (Onions et al., 1966). Bakteriofaagide avastamine aitas palju kaasa mitmete teadusvaldkondade arengule, eriti mikrobioloogia ja bakterite geneetika arengule. Kuigi oli tõestatud, et faagidel on antimikroobne toime, ei muutunud nende kasutamine meditsiinis bakterite põhjustatud haiguste ravimisel eriti populaarseks. Põhjuseks võib olla see, et sel ajal ei teatud väga palju faagide bioloogiast. Kui 1940. aastatel avastati antibiootikumid, mis olid üsnagi efektiivsed bakteriaalsete haiguste ravimisel, jäi bakteriofaagide edasine uurimine veelgi rohkem tagaplaanile. Tänapäeval on üha
Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimisobjektideks on koduloomad, ulukid ning nende haigusi tekitavad mikroorganismid, loomade haigusresistentsus ja immuunsuse geneetika, veterinaarne selektsioon, mikroobigeneetika, farmageneetika. Geneetilise koodi põhiomadused: Tripletsus- näit. Aminohappele fenülaaniin (Phe) vastavad nukleotiidide tripletid: UUU ja UUC. Leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA, CUG jne Pidevus- polünukleotiidahelas ei ole koodonid üksteisest mingil viisil eraldatud, vaid järgnevad vahetult üksteisele Kattumatus-iga nukkleotiid kuulub ainult ühte koodonisse Kolineaarsus-koodonite järjestus mRNAs ja aminohappejääkides on
10. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused (esteetilised, teaduslikud, maanduslikud, ressurssoloogilised). Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. a) eetilised kõige elava austamine, seotud religiooniga; b) esteetilised ilus silmale; c) teaduslikud räägib palju minevikust, geneetika toit; d) majanduslikud mida me hakkame sööma, kaubandus; e) ressurssilised taastuvad ja taastuvatud maavarad. 11. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega. Keskkonnakaitse fundamentaalteadused. Keskkonnakaitse fundamentaalteadusteks on :ökoloogia biogeograafia a) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid meetmeid ellu viia;
4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadused (tsütoloogia, histoloogia, mükoloogia, evolutsiooniõpetus, geneetika, ornitoloogia, botaanika, ihtüoloogia) o Entomoloogia- putukad o Histoloogia- koed o Mükoloogia- seened o Evolutsiooniõpetus- elu arend o Geneetika- pärilikkus ja geenid o Ornitoloogia- linnud o Botaanika- taimed o Ihtüoloogia- kalad 4.Rakuteooria, selle teesid, rakendamine(raku ehitus ja ülesanded), teadlased ja nende avastused. RAKUTEOORIA: o Kõik organismid koosnevad rakkudest. o Uus rakk tekib olemasolevast.
aastal erinevatel põhjustel karistust 5,5 miljonit inimest · vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG-i vajas Stalin ka majanduse käigushoidmiseks · kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring · isikukultus omandas seninägematu ulatuse · hakati võitlema ,,läänestumise", st lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Selle nooremate ja vanemate liikmete vahel ägenes võimuvõitlus · Rahvakomissaride Nõukogu nimetati ümber Ministrite Nõukoguks · Kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis Stalin teha partei juhtimises selliseid muudatusi, et tema lahkumise järel poleks kellelgi kohe võimalik omandada tema positsiooni ja aupaistet. Partei nimetuseks sai nüüd Nõukogude
5.1. Organismi tunnuste kujunemine. Miks on mittesuguliselt paljuneneud organism oma vanemate sarnane? Nad saavad alguse ühelt vanemalt ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest vanemaga identsed. Miks ei ole sugulisel teel paljunened organism oma vanematega täiesti sarnane? Ta saab pooled hormoonid isas- ja pooled emasorganismilt. Selgitage pärilikkuse mõistet. Pärilikkuseks nim looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Mida uurib geneetika? Uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kuidas genotüüp mõjutab fenotüübi kujunemist? Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ning mõne tunnuse määramisel osaleb mitu geeni. Milline osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel? Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist või muudab nende avaldumislaadi. Kuidas saab uurida genotüübi ja keskkonntegurite osa inimese fenotüübi kujunemisel?
Bioloogia erinevad haruteadused tegelevad erinevate tasemetega. 1 Eluslooduse organiseerituse tasemed ja nende uurimisega tegelevad haruteadused 1. Biomolekul (valgud, DNA, RNA) - molekulaarbioloogia 2. Rakk - rakubioloogia e. tsütoloogia 3. Kude - koebioloogia e. histoloogia 4. Organ - anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitlust) 5. Organism - zooloogia (loomi), botaanika (taimi), mükoloogia (seeni), geneetika (pärilikkust), biokeemia (ainevahetust), mikrobioloogia (baktereid), algoloogia (vetikaid) 6. Populatsioon - ökoloogia, evolutsionism ja populatsioonigeneetika (isendid ühes elupaigas) 7. Liik - süstemaatika (koondab sarnaste tunnustega isendid liiki, liigid perekonda, perekonnad sugukonda, seltsi, klassi, hõimkonda, riiki) 8. Ökosüsteem - süsteem-ökoloogia (eluvormid metsas, järves, põllul, meres, rabas, ookeanis) 9
Looduskaitse- inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle mõju tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine. Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste ...
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt B. Elu organiseerumine. 4. Elule vajalikud lihtsamad molekulid 5. Elu makromolekulid. 6. Raku ehitus. 7. Biomembraanid. 8. Sümbiogenees. 9. Hulkraksus. 10. Ökosüsteem C. Elu läbiv energiavoog. 11. Energiavoo vajalikkus. 12. Heterotroofne energiavarustus: Hingamine ja käärimine. 13. Autotroofne energiavarustus: Fotosüntees. D. Elu püsimine: geneetika. 14. Kromosoomid. 15. Mitoos. 16. Meioos. 17. Pärilikkuse seadused 18. DNA teabe realiseerumine. 19. Geenide regulatsioon. 20. Geenitehnoloogia E. Elu püsimine on muutumine: evolutsioon. 21. Evolutsiooni tõendid. 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis. 23. Liikide teke F. Elu: mitmekesisus. Bioloogilise mitmekesisuse alused ja selle evolutsioonilise kujunemise taust. 24. Süstemaatika teaduslikud alused. 25. Liigi miste. Liik bakteritel, eukaruootidel, apomiktilistel organismidel
ORGAN Kudede kogum,mis täidab Meditsiini teadusharud Organid moodust. Kindlat funktsiooni kardioloogia Organsüsteeme e Elund kondi ORGANISM ehk LIIK Elundite ja elundkondade Füsiloogia organismide talitslus, regulatsioon Kogum, mis on pidevas Geneetika pärilikkus Talituses Anatoomia organismi ehitus Ökofüsiloogia eluprotsesside olenevus keskonnas Autökoloogia organismide suhted keskonnaga Ühe liigi isendid teatud Demökoloogia e. Popu- Tunnuseks suguline
*kõik molekulaarsed muutused ei oma mõju fenotüübile ja seega ei evolutsioneeru ***kõrvalmärkus : MOLEKULAARNE KELL -sama valgu evolutsioonikiirus eri evolutsiooniliinides on ligikaudu sama. Seega saab 2 liigi valguerinevusi lugedes määrata lahknemise aega. -ei olene põlvkonna elueast! -eri molekulidel on erinev molekulaarne kell*** 7. Neodarwinismi e moodne süntees e sün. evoteooria põhilised postulaadid (Theodonsius Dobhzansky) mendeli geneetika + darwini LV + populatsiooniteooria *varieeruvus säilib, ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta seda otse (vaid järgmisi põlvkondi) *Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslike muudatuste tulemusena: mutatsioonid, rekombinatsioonid *Populatsioonid muutuvad tänu geenisageduste muutumisele, mille tingib looduslik valik ja geenitriiv/geenisiire *Enamus adaptsiooni soodustavatest muudatustest mõjutavad fenotüüpi vaid kergelt muudatused on
c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. f) Ökoloogia - on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. g) Geneetika - bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Viiruse mõiste ja ehitus. On nukleiinhappest ja valkudest koosnev bioloogiline objekt, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljuneb nakatades elusorganismide rakke. 4. Organismi kaitse viiruste vastu. IMMUUNSUS –organismi võime tõrjuda haigustekitajaid, nende mürke või mõnd muud antigeeni omadustega võõrainet. Immuunsus jaguneb:
ning selle ravimata jätmisel võib kujuneda tõsine maksapuudulikkus, mis vajab maksasiirdamist (Carbone ja Neuberger, 2014). Autoimmuunhaiguste kindlaks tegemiseks puuduvad sageli kindlalt defineeritud haiguskriteerumid (Jiang, jt., 2015). Kliiniline pilt ja patogenees on väga varieeruvad (Hensel jt., 2015; Li ja Wakeland, 2015). Ka on teadmised haiguse etioloogiast puudulikud, kuid üldiselt usutakse, et autoimmuunsus kujuneb geneetika, epigeneetika ja keskkonnafaktorite koosmõjul (Li ja Wakeland, 2015). Diagnoosimisel võetakse arvesse kliinilist pilti ning diagnoos kujuneb välistamise meetodi tulemusena (Hensel jt., 2015) Inimeste psoriaasi, mis kuulub naha autoimmuunhaiguste hulka, korral on võimalik teostada histopatoloogilist analüüsi. Nahabiopsia on üks levinumaid ja efektiivseimaid meetode. Selle tõhusa meetodi puuduseks on invasiivsus ning
Just kõrgharidusega inimesed on hakanud teravamalt tajuma, et vaimse töö edukuse tagab korras tervis. • Rahuolu -mida kõrgem on haridustase, seda enam ollakse rahul oma tervisega. Kõrgema haridusega inimeste seas on vähem ka haigusnähte ja stressisümptomeid. 29. Keskkonna ja kultuuri mõju tervisele. Kultuur on bioloogilise, psühholoogilise ja geograafilise teguri liitunud mustrite kogumik. Tervist mõjutavad: _ Geneetika _ Perekultuur, väärtushinnangud _ Kooli/lasteaiakultuur _ Elamiskultuur - sotsiaalpoliitika, ökoloogia _ Käitumiskultuur _ Kunsti mõju tervisele 30. Terviskäitumist määravad tegurid ja käitumise muutmise protsess(faasid). . Terviskäitumine – igasugune tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks; kujuneb neis sotsiaalsetes, majanduslikes ja keskkondlikes tingimustes, kus inimene elab ja töötab Toitumiskäitumine Kehaline aktiivsus
loominguvabadus. Püstitati põnevaid funktsionalistlikke hooneid, kunstnikele polnud keelatud ka mitmesugused muus -ism´id. Kahjuks kümnendi teisel poolel Stalini mõjuvõim tugevnes ja poliitilised tapmised ning massirepressioonid sagenesid - loominguvabadus kadus. Kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks meetodiks kuulutati sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik. Mis on ja mis ei ole marksistlik, polnud esialgu selge. Darvinism näiteks kuulutati marksistlikuks, geneetika aga mitte, mistõttu see teadusharu hävitati. Silmapaistev geneetik, akadeemik Vavilov mõrvati. NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära, sobimatud autortid ja teadlased tapeti või viidi koonduslaagritesse surema. Kultuurielu sai raske hoobi. 1930. aastad algasid suure ülemaailmse majanduskriisiga, mis taaselustas vahepeal nõrgenenud pessimismi ja vähendas usku demokraatiasse. Kui kriis 1930. aastate keskpaigaks
hetkel ei tohiks avalduda. antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. fenotüüp organismi genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest tulenevad tunnused. geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. geeniteraapia geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral viiruse genoomiga liidetakse vajalik geen ja viiakse üle inimese geneetiliselt vigastesse rakkudesse. geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidide järjestus A-U-G, millest algab translatsioon.
maailma. Samaaegselt leiab aset nii defitsiit kui ka ülejääk ja liigne tarbimine. Kogu toiduainetööstus peab läbi tegema väga suure kriisi ning lokaliseerumise, et midagi muutuks. Toit on strateegiline tooraine ja toiduainetega varustamine jääb iga normaalse riigi poliitika üheks oluliseks osaks. Samuti peaks inimesed üritama toituda oma regioonile kohaselt, sest läbi evolutsiooni on iga rahva geneetika ja toitumisharjumused suurteks mõjutajateks ka tänapäeva toitumise osas. Mõningaid olulisemaid fakte maailmas valitsevast olukorrast ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni prognooside kohaselt peab toiduainete tootmine kasvama vähemalt 70 protsenti, et täita 2050. aastaks prognooside kohaselt 9 miljardi piiri ületava elanikkonna suurenevad nõudmised.
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
BIOLOOGIA 11. klass I periood Vaatluste ja katsete korraldamine. Üldjuhul 2 uurimisobjektide gruppi – eksperimentaal- ja kontrollgrupp Elu iseloomustavad tunnused ja omadused 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust. 1) Rakuline ehitus Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse 2) Kõrge organiseerituse tase ehituslikul, talituslikul ja organisatoorsel tasandil Elu organiseerituse tasemed 3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet ...
· Eraldi ja kattuvates ortoloogilistes klastrites kuvatud genoomiülesed ortoloogilised võrdlused Venni diagrammis, mis provides igat liiki esindavaid various shapes, geene või geeniklastreid illustreerivate ... kattuvate regioonidega, mis on ainulaadsed või jagatud iga liigi vahel. · Kuna meid huvitas ainult nisu SNARE homology, on meil mainitud ainult nisu sisaldavaid klastreid. · Genoomilaiune ortoloogiliste klastrite analüüs on tähtis võrdleva geneetika uuringute komponent. · Kattuvuse identifitseerimine ortoloogiliste klastrite hulgas võimaldab funktsioonide ja proteiinide evolutsiooni selgitamist across paljude liikide. · SNARE3, SNARE5 ja SNARE6 väljendus oli erinevalt indutseeritud leherooste poolt sobivate ja ebasobivate koostoimete ajal, vihjab nende nisu SNARE geenide võimalikule osalusele vastusena leherooste nakkusele. · Sarnaselt, taimespetsiiifilisi SNARE sisaldav Qc-SNARE domeen nisus TaSPY71 oli erinevalt
Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Viroloogia Mikrobioloogia
Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Viroloogia Mikrobioloogia
Sellega pandi alus eesti punase tõu aretusele. XIX sajandil asutati arvukalt tõuraamatuid. Inglise täisverd ratsahobuse tõuraamat ilmus juba 1793.a. Eesti tõugude esimene tõuraamat anti välja 1885.a. Tõuraamatu asutamine on tõu tunnustamise aluseks. Hoopiski tähtsam on XIX sajand seetõttu, et Brno kloostris avastas Johann Gregor Mendel (1822...1884) pärilikkusõpetuse põhiseadused (1865). Mendeli katsetega loodud vundamendile kerkis 1900. aastal uus teadusharu - geneetika. 2. Aretusõpetuse areng XX sajandil W. Johannseni (1857...1927) puhaste liinide teooria, G.H. Hardy ja W. Weinberg: sõltumatult kahe riigi teadlase poolt geenide sageduse ja geneetilise tasakaalu seadus. Henderson BLUP meetod. Loomade kehaehituse, kasvu ja arengu seaduspärasuste avastamisel on suuri teeneid vene teadlastel N.P. Tsirvinskil (1848...1920), kes uuris lammaste ja veiste luudede kasvu ja arengut. ja N.P. Kulesovil (1854...1936), kes uuris samuti kehaehitust. M
riikliku ideoloogia propaganda. ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidati "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamised, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine). ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks
5. Numismaatika, mis uurib münte ning võimaldab anda teavet kaubandussidemete ja kontaktide kohta Euroopa erinevate piirkondadega. 6. Etnoloogia ehk rahvateadus, mis võimaldab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste igapäevaelust. 7. Rahvaluule, mis võimaldab pärimustest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti. 8. Keel ja selle seosed teiste keeltega. 9. Geneetika, mis uurib pärilikkust ja võimaldab näiteks tuvastada lähimaid sugulasrahvaid. 10. Kirjalikud allikad. Muinasaja kohta pärinevad kirjalikud allikad naaberrahvastelt ning kajastavad sündmuseid ainult muinasaja viimaste sajandite kohta. 11. Foto, film, helisalvestised, kunstiteosed jne. Peep Reimer 3 3. KIVIAEG EESTIS:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
