Kordamisküsimused rakendubioloogia kontrolltööks. Lk.8-17 1.Milles seisneb rakendus- ja fundamentaalteaduste erinevus, too näiteid. Fundametntaalteadus uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Nt: anataoomine, füsioloogia,geneetika, Rakendusteadus Seisned bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetia jms tarbeks. 2.Millega tegelevad anatoomid, tsütoloogid, füsioloogid, geneetikud, molekulaarbioloogid, viroloogid, ökoloogid. Anatoomid tegelevad keha ehituse uurimisega. Tsütoloogid tegelevad raku uurimisega. Füsioloogid tegelevad keha talitluse uurimisega. Geneetikud uurivad pärilikkust. Molekulaarbioloogid uurivad mikroorganisme. Viroloogid uurivad viiruseid ja ökoloogid uurivad ...
4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. Uurimismeetodid: · Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani · Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga · Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu
12. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus. 13. Teaduslik meetod teaduslike probleemide lahendamise tee. 14. Teaduslik probleem küsimus, millele vastus hetkel puudub. 15. Teooria teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. 16. Tsütoloogia uurib rakkude esitust ja talitust. 17. Ökoloogia teadmus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. 18. Morfoloogia uurib organisme ja nende osade kuju. 19. Histoloogia teadusharu, mis uurib kudesid. 20. Geneetika uurib pärilikkust, geenide struktuuri ja funktsioone. 21. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme. 22. Tsütogeneetika - geenide eraldamise, kombineerimise ja siirdamisega tegelev molekulaargeneetika haru.
1. Mis on ja mida uurib genoomika? Genoomika - teadus genoomide ehitusest. Genoomika uurib põhjusi, miks konkreetne DNA järjestus on evolutsioonis välja valitud (säilunud). Genoomika ülesandeks on mitte ainult teada konkreetse geeni ja selle produkti funktsiooni organismis, vaid ka kõikide geenide, nende produktide, funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni. GENes and chromosOMEs (kromosoomide täielik kogu koos neis sisalduvate geenidega). Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomikaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika), Geenide identifitseerimisega, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemidega jne. 3. Genoomika suundumused ja probleemid. Post-genoomika e. modulaarne bioloogia: Genoomide tasemel - Molekulaarne fülogenees, võrdlev genoomika,
Nii Natsi-Saksa, fasistlik Itaalia kui kommunistlik Vene jutlustasid tervist, macho-töölisi ja viljakaid emasid. Jõuti seisukohale, et kui vajatakse tervet bioloogiliselt määratletud ühiskonda, tuleb mitte ainult tervishoid, vaid ka tervis, inimkeha, teatavas mõttes natsionaliseerida. Kordamisküsimused · Tervishoiupoliitikate (riikliku meditsiini) kujunemise põhjused ja tagamaad 32 XVII. 8. LOENG Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus). EVOLUTSIOONIÕPETUSE (arenemis-, põlvnemisõpetuse) juured on Antiikajas. Valgustajal arenes teooria edasi. Keskendugem siinkohal eeskätt 19. sajandile. Erasmus Darwin (1731-1802) leidis, et elu maakeral on vanem kui seni üldiselt arvati ning et see elu on arenenud mingist ebamäärasest algainest (protoplasmast). (Jumal ehk ainult lõi selle viimase ning andis ka arenemisjõu). Sellise arengu tõestuseks tõi ta olendite sarnasuse elundite jms tasemel
3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10. Genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. 11
Uute jõudude vahekord maailmas Riigipiirid muutusid. Tekkisid uued riigid. Paljud inimesed olid sunnitud ümber asuma. USA muutus üliriigiks. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. NSV Liit eraldas oma võimu all olevad riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda Lääneriikidele tundus, et Stalin püüab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Kahtlused said kinnitust, kui Stalin seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus Iraanist vägesid välja viimast. 1946. Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. See andis märku, et valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem Churchilli kõne Fultonis kutsus üles kommunismi levikule vastu seisma. Konfliktidest ei tahetud aga midagi kuulda nind oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema. Sellest sai Stalin hoogu juurde ...
organismi sisekeskkonna stabiilsus; närvisüst suur osa, kooskõlastab elundkondade talitlustneuraalne regulatsioon,hormoonid reguleerivadhormonaalne.(Talitlusi ja regulatsioonifüsioloogia; organismi ehitust anatoomia) Populatsiooni ühel ja samal maaalal elavad ühte liiki org moodustavad populatsiooni(ökoloogia) Liigi liigi määratlemine paljude tunnuste alusel, oluline ristumisbarjäär(Morfoloogia, anatoomia, geneetika, ökoloogia, efoloogia) Ökosüsteemi ühisel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud(ökoloogia ja selle harud) Biosfääri kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär · Mida kujutab endast teaduslik uurimismeetod? · Nimeta ja kirjelda teadusliku uurimismeetodi etappe. Probleemi püstitamine(tugineb tavaliselt vastavateadusharu teaduslikele faktidele, määratletakse uurimisobjekt
1.4 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia elu molekulaarne tase Rakubioloogia rakkude ehitus ja talitlus Histoloogia kudede ehitus ja talitlus Anatoomia organite ja organismide ehitus Füsioloogia organite ja organismide talitlus ning regulatsioon Geneetika pärilikkus ja muutlikkus Molekulaargeneetika pärilikkuse seaduspärasused molekulaarsel tasemel Ökoloogia organismide ja keskkonna seosed Evolutsiooniõpetus elu ajalooline areng Paleontoloogia möödunud aegadel elanud organismid Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia viirused Mikrobioloogia bakterid
PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 naisel jaguneb see...
nime all. Sotsiaaldarvinistide jaoks oli elu ka inimühiskonnas võitlus, kus kohastunum jääb ellu. Manipuleerida sai küsimusega, mida tähendaks kohastumus sotsiaalses kontekstis. Eugeenika. Eugeenikud tähtsustasid bioloogilist ettemääratust, eeldades, et lisaks füüsilistele ja füsioloogilistele tunnustele on ka inimese võimed ja kalduvused, st koht ühiskonnas, määratud tema geneetilise koodiga. 17. Nimetage ja iseloomustage geneetika ajalukku panustanud teadlasi Hippokrates järglased tekivad seemnest, mille moodustab kogu keha, selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. William Harvey - pärandumine tänu magneetilistele jõududele. Loote tekkeks vaja spermi ja munaraku ühinemist! Joseph Adams - Traktaat haiguste oletatavate pärilike omaduste kohta jaotas haigused retsessiivseteks ja dominantseteks, leidis, et pärilikud haigused võivad avalduda hilises elueas,
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
Selline ühiskond on kujunemas Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. (20.saj. teisel poolel) Infoühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned (4 murrang) Hakkas kujunema peale II maailmasõda e. 20 saj. teisel poolel. · Tuumaenergia kasutuselevõtt · Side väga kiire areng võimaldas infoühiskonna kujunemist (raadioa, television, satelliitside, mobiilside, arvutiside, internet) · Väga suured teadusavastused (bioloogias geneetika, uued materjalid, kosmoseuuringud) · Transpordi mitmekesistumine ja kiirenemine · Inimeste haridustaseme tõus · Hõives on ülekaalus teenindav sector Infoühiskond on põhjariikides. Infoühiskonnas tekkivad probleemid: · Energiakriisid · Looduskeskkonna e. ökoloogilised probleemid · Loodusvarade ammendumine Globaliseerumise plussid ja miinused Plussid: · Riikidevaheliste kaubandussuhete juures on vähenenud tollipiirangud või üldse
areneb maailmas meditsiin, sest iga päev leiutatakse ja töödeldakse välja uusi ravimeid. See, et meditsiin areneb väga kiiresti, on väga hea, sest tänu arstidele ning teistele meditsiini valdkonna töötajatele saavad inimesed terveks ning saavad ravida oma haigusi. Üheks tähtsamaks avastuseks meditsiinis võib pidada seda, et kirjeldati esimest korda DNA kaksikheeliksi struktuuri. Seda tehti aastal 1953 J.D.Watsoni ja F.H.C.Cricki poolt. Mina arvan, et aastaks 2020 on suured muutused geneetika valdkonnas, sest geneetikaga tegeletakse viimaste aastate jooksul väga palju ja seega ma järeldan, et teadlased võivad saada palju targemaks selles valdkonnas ning avastada midagi uut. Aastaks 2020 sõidavad paljud inimesed sportautodega ning paljudes Euroopa riikides ehitatakse rohkem kiirteid. Kuna praegu saab väga vähe näha inimesi sõitmas näiteks Bugatti ,Lamborghini ja teiste kallite autodega, siis ma arvan, et aastaks 2020 sõidavad inimesed palju rohkem selliste autodega
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
Seadused bioloogias : [34. teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageeri...
Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit. Psühholoogiaga seonduvad loodusteadused Boloogia, geneetika, arstiteadus Psühholoogia rakendusharud Koolipsühholoogia, kohtupsühholoogia, spordipsühholoogia,militaarpsühholoogia Psühoololoogia uurimismeetodid Kirjeldavad, korrelatiivsed ja eksperiment + ja korrelatsiooni määramine Mida kõrgem on bensiini hind, seda vähem seda ostetakse Millest koosneb närvisüsteem Pea- ja seljaajust Närvivüsteemi väikseim osake Neuron Missuguste refleksidega vastatakse ärritusele Tingimatute ja tingitud refleksidega
õ.-nädal) Hambaarstiteaduse ajalugu KONSPEKT PUUDUB......................... 41 IX. 5. LOENG (35. õ-nädal): Rakuteooria. Bakterioloogia teke ja areng...............................................42 X. 5. SEMINAR (35. õ-nädal): Arstiteaduse areng 20. sajandil..............................................................48 XI. 6. LOENG (36. õ-nädal): Tervishoiu areng. Riiklik meditsiin. Emade- ja lastekaitse. ....................52 XII. 7. LOENG (37. õ-nädal): Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus)..........................55 XIII. 8. LOENG (38. õ-nädal): Meditsiin ja totalitarism ........................................................................59 Kronoloogia (20. sajand)......................................................................................................................... 65 Eksamihinne moodustub: 1. Osalemine seminarides (aktiivsus + 2 tunnikontrolli tulemused) 25% 2
8. Miks peetakse LK Biol •multidistiplinaarseks teaduseks? •sünteetiliseks teaduseks? •Kriisiteaduseks? •„Ebatäpseks“ teaduseks? Multidistsiplinaarne, kuna tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldkondadega. Ulatub väljapoole bioloogiat : ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, kultuuri ajalugu, ajalugu, inimgeograafia jne) Sünteetiline, kuna on süntees paljudest alusteadustest ( nt. ökoloogia ja ökonoomika, õigusteadus, geneetika, sotsioloogia jne.), mille printsiipe ja uudseid lähenemisviise rakendatakse ressursside kaitse ja kasutamise praktikas (nt. põllumajandus, kalandus, metsandus jne ) Praktilised kogemused mõjutavad omakorda alusteadusi. Kriisieriala, kuna LKB, peab koguaeg lahendama keerulisi ülesandeid ühe või teise haruldaseks jäänud või ohustatud objekti hoidmiseks ja seisundi parandamiseks. Otsuseid tuleb sageli teha
harjutused ning paigutab need kavas valesse kohta. Kaks või kolm esimest harjutust peaksid olema mingisugused baasharjutused. Isoleeriud harjutuste nimi tuleks muuta tegelikult lõppharjutusteks, sest just siis on neist kõige rohkem tolku. Eelistatult sooritatud veel kõrgema korduste arvuga ning ,,pumpamisega". 8. Dieedi ajal peab tegema palju kordusi lihaste paremaks esiletoomiseks Lihaste välimuse muutmine on füüsiliselt võimatu. Punkt. Geneetika määrab ära, millised su lihased välja näevad. Suurema korduste arvuga ei õnnestu tuua välja lihaseid detailsemalt ega veista lihaste piirjooni selgemaks. Ning dieedil olles oleks selline käitumine lihtsalt jaburus. Kaloridefitsiidi puhul peab organismil olema hea põhjus, miks säilitada olemasolevat lihasmassi. Suurem korduste arv ning kergem trenn ei anna organismile põhjust, miks lihaseid hoida. See võib pigem viia lihasmassi kadudeni. 9. Failure on lihtsalt kohustuslik
Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? Eesti Geenivaramu näol on tegemist maailma ühe suurema tervise- ja geeniandmete kogu loomisega. Kogutavad tervise-, sugupuu- ja geeniandmed on hindamatu uurimismaterjal paljude riikide teadlastele. Nii on uute avastuste juures alati ka Eesti spetsialistid. Eesti Geenivaramu projekti edu aitab kaasa mitme teadusharu arengule: inimese geneetika, bio- ja geenitehnoloogia, bioinformaatika, farmakogeneetika, proteoomika. Kes on geenidoonor? Vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele on geenidoonor inimene, kes annab vereproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus. Eesti Geenivaramu Esimesed geenidoonorid Esimeste geenidoonorite andmed jõudsid Geenivaramusse 2002. aasta oktoobris. Andmekogu, mis suureneb iga päevaga, võimaldab kogutud andmeid teadusuuringutes juba kasutada. Geenidoonor
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine...
Veterinaaria ja selle perspektiiv Veterinaaria näol on tegemist väga vana alaga. Esimesed tõendid, et loomi raviti pärinevad 1900 aastat enne Kristust, kui Vana-Egiptusesse pidi ehitama haigla inimestele ja teise haigla loomadele. Tollasteks kliinikukülastajateks ei olnud tõenäoliselt küll väiksemad lemmikloomad ning arvatavasti ei olnud tihedad koerad-kassidki. Pigem käidi loomaarsti juures suuremate ja kasulikemate loomadega, nagu härjad, eeslid ja hobused. Veterinaaria tänapäevases mõistes, veterinaaria kui lemmikloomade arstimine, ei ole küll nii vana, kuid kindlasti ei ole tegemist uue tööga. Hetkel on veterinaarias võrdlemisi rahulik aeg. Uusi haigusi eriti ei ole, selle asemel keskendutakse tuntud tõbede paremini ravimisele. Järjest tähtsamaks muutuvad väikeloomaarstid ning kliinikud, kus mures loomaomanikud ööpäevaringset abi võiks saada. Igapäevaselt tuleb rohkem tegemist vaktsineerimistega,...
Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees Geneetikute, naturalistide ja paleontoloogide vaadete süntees pani aluse evolutsiooni uurimisele läbi loodusliku valiku, mis sai alguse pärast teist maailmasõda. Tähtsamad kokkulepitud punktid: 1. Populatsiooni ja Mendeli geneetika printsiibid sobivad evolutsiooni. 2. Evolutsioon juhtub läbi väikeste geneetiliste muutuste; see on astmeline ja aeglane protsess, kuigi võib olukorrati varieeruda. 3. Looduslik valik on domineeriv evolutsiooni jõud, mis funktsioneerib indiviidi suhtes varieeruvalt. 4. Evolutsioon toimib populatsiooni-siseselt, kus geeni voolul ja geeni triivil võib olla muid effekte lisaks looduslikule valikule(Need on ka evolutsiooni protsessis tähtsad omadused). 5
Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees Geneetikute, naturalistide ja paleontoloogide vaadete süntees pani aluse evolutsiooni uurimisele läbi loodusliku valiku, mis sai alguse pärast teist maailmasõda. Tähtsamad kokkulepitud punktid: 1. Populatsiooni ja Mendeli geneetika printsiibid sobivad evolutsiooni. 2. Evolutsioon juhtub läbi väikeste geneetiliste muutuste; see on astmeline ja aeglane protsess, kuigi võib olukorrati varieeruda. 3. Looduslik valik on domineeriv evolutsiooni jõud, mis funktsioneerib indiviidi suhtes varieeruvalt. 4. Evolutsioon toimib populatsiooni-siseselt, kus geeni voolul ja geeni triivil võib olla muid effekte lisaks looduslikule valikule(Need on ka evolutsiooni protsessis tähtsad omadused). 5
geeniuuringutest ja eugeenikast. Teises punktis räägitakse desoksüribonukleiinhappest ehk DNA-st, mille ülesandeks on salvestada raku ehitamiseks vajalikku teavet. Veel on räägitud DNA struktuuri bioloogilisest tähtsusest. Juttu on ka kromosoomidest ja nende tähtsusest soo kujunemisel. Ning pärilikkusest, muutlikkusest ja meditsiinist . 3 1 MILLEST GEEN KOOSNEB? Lõppeva sajandi kõige olulisem avastus geneetika vallas oli James Watsoni ja Francis Cricki järeldus, et geenid koosnevad desoksüribonukleiinhappest (DNA ), mis kujutab endast erilise struktuuriga pikki polümeerseid ahelaid. DNA sisaldab kombinatsioone neljast erinevast keemilisest ühendist, lämmastikalusest, mida tähistatakse tähtedega A, T, C ja G. Igas rakus (mõne üksiku erandiga) on olemas rakutuum, rakutuumas asub genoom - organismi DNA täielik komplekt, mis on koondatud kromosoomidesse. Inimesel
.) Juhuslikke mutatsioone ei valita mitte sellepärast, et nad on kasulikud; nad on kasulikud sellepärast, et nad juhtuvad ilmuma välja suhete süsteemis, mis oli nende ilmumiseks valmis." Semiootiline eraldumine Semiootiline eraldumine on protsess, mille käigus eralduvad grupist subjektid, kelle omailm on sarnane, kuid erineb ülejäänutest piisavalt. Seesugune eraldumine võib luua sarnase tulemuse kui liigi jagunemine alamliikideks geograafilise eraldatuse tõttu. Eralduvate organismide geneetika võib selle mõjul muutuda ja viia aja jooksul uue liigi tekkeni. Baldwini efekt James Mark Baldwin on tihti valestimõistetud autor. Vaatamata tema kindlale usule darvinismi, on tema ideid lahterdatud pigem lamarkistlikeks. Baldwini ideed on viimaste aastakümnete jooksul uuesti tärganud arvutisimulatsioonidealaste uurimuste tõttu. Hoffmeyer sõnastab Baldwini teooria järgmiselt: "Üldjoontes lähtub Baldwini teooria eeldustest, et
autismi põdevate inimeste arengule ja õpingutele kaasa (Autismst, 2014). Autismihaigele lapsele võib abiks olla käitumis- ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine selleks, et laps saaks turvalises ja rahuliks keskkonnas õppida reageerima erinevatele elusituatsioonidele, millega ta tulevikus kokku puutuma peab (Autism, 2014). 8 Kokkuvõte Autism on geneetika ja keskkonnamõjude koostööl tekkinud häire, mida ei saa ennetada ja mille tekkes pole keegi süüdi. Autistidel on erinevaid probleeme ja õppimisraskusi. Osad saavad oma elus iseseisvalt hakkama, kuid teised võivad vajada eluaegset abi. Kuigi teadlased pole siiani leidnud ravi autismi vastu, siis individuaalne tegelemine ning õpetamine võib autistliku inimese elukvaliteeti tugevasti mõjutada positiivsuse poole. 9 Kasutatud kirjandus
1.Mükoriisa on seenejuurte ja taimejuurte kooseluvorm ,mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juure parasiitide eest. Seen aga saab taimedelt kasuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. 2.Gripi tekitaja -Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.Tuntakse A, B ja C- tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved. 3.Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4.Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Viljastumis võimeline on üks suur munarakk 5.Autotroofsed organismid on organismid kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid ,väliskeskkonnast saadavatest anoorgaanilistest ainetest 6.Heterotroofsed organismid on organismid kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 7.Populatsioon- moodustavad ühel as...
Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate K...
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Arheoloogiliste andmete järgi üle 5000 aasta. Geneetika uurimustulemuste järgi üle 10 000 aasta (kohe pärast jääaja lõppu) 2. Kui vana on eesti keel? Umbes sama vana kui meie ajaarvamine. Tekkis ~2000 a tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Pikaajalise keelemuutumise tagajärjel. Alguses oli erinevusi vähe, kuid aja jooksul tekkis erinevusi aina juurde. Tagajärjeks ei saanud Soome lahe lõunakaldal elavad soome- ugrilased enam põhjakaldal elavate hõimukaaslaste keelest aru. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisakas keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Kui kõnelejad teineteisest enam vastastikku aru ei saa, siis on tegu eri keeltega....
Fundamentaalteadus e. põhiteadus-uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. (faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-elus...
MUUTLIKKUS I MÕISTED 1. Downi sündroom-kõige sagedasem genoonmutatsioon.tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest.mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 2. geenifond-nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. 3. geenmutatsioon-on väikesed muutused DNA struktuuris. Tekivad tavaliselt replikatsioonil-DNA kahekordistumine 4. geneetiline muutlikkus-on organismide genotüüpide erinevus. Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. k...
Teemad kontrolltööks kordamiseks. 1. Külm sõda Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit...
Oma eluajal konstrueeris ta üle 400 mikroskoobi, saladuse jättis enda teada. Linné, C. (uusaeg, XVIII saj) oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Lister, J. (uusaeg, XIX-XX saj) oli haava antiseptilise ravi rajaja. Hiljem sublimaat, boorhape, kaaliumpermanganaat, kreoliin, fenool. Mendel, G. (uusaeg, XIX saj) oli Tsehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks. Uuris taimede muutlikkust, sõnastas pärilikkusseadused. Metsnikov, I. (uusaeg, XIX-XX saj) avastas fagotsütoosi. Töötas Pasteuri Instituudis. Venelasest juut. Morgagni, G. (uusaeg, XVIII saj) pani aluse patoanatoomia süstemaatilisele käsitlemisele (pealeast-jalatallani). Morgan, T. (uusaeg, XX saj) näitas, et geenid asuvad kromosoomides. Pärilikkuse mehanismid. Paracelsus (uusaeg, renessanss) oli sveitsi päritoluga arst, arstikeemia isa
siseminister Lavrenti Beria. 1950. aastatel kandis NSVLis erinevaid karistusi 5,5 miljonit inimest, neist GULAGis 2,56 miljonit. · valitses ideoloogiline surutis ametlik ideoloogia oli kommunismiõpetus. Rõhutati maailma jagunemist kaheks vastandpooleks: 1) sotsialistlikud riigid head, eesrindlikud, helge tulevikuga jne. 2) kapitalistlik maailm vaenulik, võõras, roiskuv, manduv jne. Kaasnes teaduse politiseerimine (lõssenkim, kaotati "ebateadus" geneetika jne.). Ametlik kultuur kirjandus, kunst, muusika ülistas nõukogude võimu, kommunistlikku korda, Stalini isikut. Stalinismiaja kunst (eriti arhitektuur!) oli suurejooneline, toretsev, pompöösne. · vohas Stalini isiku kultus Selle tipp oli 1949 Stalini 70. sünnipäev. Peale Stalini surma 1953 (5. märts) algas NSV Liidu ladvikus võimuvõitlus. "Stalini kohale" pretendeerisid: 1) siseminister Lavrenti Beria
Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri-kromossomi, plasmiidi või viirusesse. Geenitehnoloogia tekke lähtekohaks oli rekombinantse DNA metoodika loomine. Rekombinantseks DNA-ks nim. DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Selle metoodika loomise eeldusteks oli omakorda restrikatsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterite 1970. aastal. Need on omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Transgeensed organismid Tavakasutuses on pealkirjas toodud mõiste asemel levinud lihtsustatud väljend-geneetiliselt muundatud organismid, lühendiga GMO. Enamasti mõistetakse selle all transgeenseid organisme, seega organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja järglast...
Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina ...
ainevahetuses. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt. Ühe saame emalt, teise isalt. Seega on ühel geenil organismis vähemalt kaks vormi e alleeli. Need võivad olla kas ühesuguse või erineva mõjuga.Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus on organismil alati avaldub nim. Dominantseks alleeliks. Dominantseid alleele tähistatakse geneetika ülesannetes ja ristamiskeemides suurte tähtedega. Ntks:põselohud,võime keelt torru keerata ja tagasi painutada.Allasurutud alleeli nim retsessiivseks alleeliks. Selle määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid ehk retsessiivsed e pmts kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub. Retsessiivseid alleele täh. Geneetia ülesannetes ja ristamisskeemides väikeste tähtedaga. Ntks:külgekasvanud kõrvanibu, punane
DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1942: Penitsiliini masstootmisega biorekreatorites algab mikrobioloogiatööstuse ajastu. 1933: USA põllumajanduses algab puhasliinide ristamisel saadava hübriidmaisi tootmine. 1928: Alexander Fleming avastab penitsiliini - esimese antibiootikumi. 1885: Gregor Mendel avastab geenide ja nende pärandumise seadused. See avastus paneb 1900. a. aluse geneetika arengule. 1857: Louis Pasteur teeb kindlaks käärimise mikrobioloogilise olemuse. ~100: Esimene biotõrje: esimene teadaolev putukatõrjevahend - krüsandteemipulber Hiinas. 500 e.m.a. Kasutusel looduslikud ravivahendid: Hiinas kasutatakse hallitanud sojaoamassi mädapaisete ravis (antibiootikumi ebateaduslik kasutamine) 2000 e.m.a. Babüloonias aretatakse datlipalmi, risttolmeldades emaspuid kindlate isaspuude õietolmuga. 6000 - 4000 e.m.a
tuleb ökoloogilise populatsiooni all mõista antud liigi käigi isendite kogumit, mis kuuluvad ühte biotsönoosi. Täpsemalt öeldes on ökoloogiline populatsioon ruumiliselt piiritletud liigisisene rühmitus, mille aluseks on teatud päritoluline ühtsus, välimuse sarnasus, ökoloogiliste reaktsioonide ühtsus välismõjule. Vabalt ristuvat populatsiooni nimetatakse ka Mendeli populatsiooniks, kuna ta allub mendelistliku geneetika seadustele. Populatsiooni tähtsamad tunnused: 1. Koht eluslooduse hierarhilises süsteemis Populatsioon koosneb üksikaisenditest. Samal ajal on populatsioon kõrgemat järku süsteemide biotsönoosi ja bioloogilise liigi elemendiks. 2. Ökoloogiline määratus Populatsioon on kohastunud kindlate olelustingimustega, hõivates oma ökoloogilise nisi, täites kindlaid ülesandeid aineringes ja seostes teiste biotsönoosi moodustavate populatsioonidega.
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
Kui muutused tekivad kromosoomi ehituses, siis on need kromosoom mutatsioonid. Kui muutused tekivad kromosoomide arvus, siis on need genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikus sõltub sugurakkude ühinemise tulemusest. Sugurakkudes on poole väiksem kromosoomide ja geenide arv, kui keha rakkudes. Sugurakkude küpsemisel eelrakkudest , väheneb nende arv 2x. Sellest ka see, et tunnust määrav geen tuleb mõlemalt vanemalt kokku. 5. Geneetika ja meditsiin: - Mitte pärilikud - Pärilikud - Komplekshaigused Inimese haigestumine on tingitud kas pärilikkusest, keskkonna teguritest või mõlema koostoimest. Vastavalt sellele eristatakse mitte pärilikke, pärilikke ja komplekshaigusi.Vähkkasvajaid põhjustavad geeni regulatsiooni häired!!! Mis on enamasti tingitud keha rakkude mutatsioonidest. Mitte pärilikud haigused on nakkushaigused. Komplekshaigusi saab ära hoida. Pidades dieeti, vaktsineerides ja elades
Mikroorganismide muutlikkus Teadust, mis uurib elavate organismide pärilikkust ja muutlikkust nim. geneetikaks. Geneetika püüab selgitada nelja põhiprobleemi: *kuidas geenid funktsioneerivad, *kuidas toimub geenide regulatsioon, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni muutus, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni ülekanne. *Esimeseks objektiks geneetilistel uuringutel olid soolekepikesed, sest nad on hästi kultiveeritavad laboratoorsetes tingimustes. Hiljem hakati uuringutel kasutama ka teisi baktereid ja viirusi. Genofoor koosneb ligikaudu 4x105--5x106 nukleotiidipaarist, milles sisaldub geneetiline informatsioon 3000 --4000 erineva valgu sünteesiks. *Pärilikkuse funksionaalseks ühikuks on geen, mis kujutab endast DNA molekuli või niidi osa ehk väikest lõiku. Geen koosneb ca 1000 nukleotiidi paarist. Geenidesse on koondunud kõik raku omadusi puudutav informatsioon. Geenid jaotatakse: *struktuurgeenid kannavad informatsiooni rak...
Ravi puudub, (paralüüs, reetina degeneratsioon jne, surm 34 aastaselt)) võimlik skriinida heterosügoote Enamus ensüüme on valgud, kuid mitte kõik valgud ei ole ensüümid Näited mitte ensümaatiliste valkude erinevustest ja haigustest ABO vererühmad tsüstiline fibroos (haigus) Sirprakuline aneemia (haigus) Hemoglobiinide paralleelne evolutsioon ja kohastumine ABO vererühmade geneetika ABO vererühmad avastas Karl Landsteiner 1900 aastatels. Neli fenotüüpi määratakse kolme alleeli poolt: IA, IB, ja i. ABO lookusest tulevad antigeenid erütrotsüütidele, mis tähendab et ensüümi glükosüültransferaasi mõjul lisatakse membraani glükolipiidile suhkur Enamustel on olemas glükolipiid ise ehk H antigeen Nüüd sõltuvalt alleelist tekib kas A või B antigeen 1930: Karl Landsteiner (Rockefelleri Instituut
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1. terviklik evolutsiooniteooria. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria. Tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seadusp...
päritolu. Samas Jaanus Remme,Tartu Ülikooli dotsent filosoofiadoktor, Eesti TA KBFI teadur väidab, et elu ei põhine ainult geenidel. Elujõudu, müstilist vis vitalist ehk entelehhiat on sajandeid peetud kõige elusa lahutamatuks koostisosaks. Küll on teda seotud organismi erinevate osade ja kehamahladega, hiljem on arenev teadus teda paigutanud mikroskoopi listesse rakustruktuuridesse ning seostanud teda eriti sageli just pärilikkusmehhanismidega. Tänapäeva geneetika ja biokeemia sunnivad seda salapärast jõudu taganema. Päriselt kadunud see visa tung aga siiski ei ole. Lühidalt võiks vis vitalist siduda nende protsessidega, mida kuidagi ei õnnestu katseklaasis käivitada, hoolimata sellest, et kõik protsessis osalevad komponendid on teada ja ka eraldatud. Näiteks ei ole pingutustele vaatamata õnnestunud katseklaasis kokku panna raku organelle (v.a. bakteriaalne ribosoom), rääkimata juba elusraku sünteesist in vitro
sünteesi Geenivahetus: 1) Tagatakse olemasoleva päriliku materjali baasil uute geenikombinats tekke. Iga isendi kõik sugurakud on erineva pärilikkusega 2) Geenivahetus tagab ulatusliku päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see omakorda kaitseb nakkushaiguste eest. Nt ka suurte epideemiate ajal ei sure kõik isendid 3) Materjal looduslikule valikule, mis tagab kiire evolutsioneerumistempo Soo geneetika: Erisoolisust saab määrata: 1) Keskkonnaga keskkonnategurid mõjutavad vastavate geenide avaldumist/mitteavaldumist: Taimed: a. Sugu määratakse valgustatusega: · Hea valgustatus arenevad emased · Halb valgustatus arenevad isased · Vahepealne liitsugulised b. Temperatuuriga: Loomad roomajad. Liigist sõltuvalt 7 kombinats. Kui munad kooruvad temp vahemikus:
Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehm...
Glükoosi lagundamine Glükoos - esmane energia allikas Dissimilatsioon - lagunemisreaktsioon Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid 1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal) eneriat. 1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat. 1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat. Reaktsioonide summaarne võrrand C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O 38 ADP+38P38 ATP (6C) 2ATP-d Püroviinamarihape (3C) O2 Co2, H2 36 ATP 2 ATP +36 ATP - d38 ATP Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine - Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp produktid piimhape - mürgine - O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik Mõisted Glükoos sahhariid, esmane energiaallikas Laktoos sahhariid, energaiallikas Tselluloos sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks Kitiin sahh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
