Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1....
[EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 295) Liidia Poska-Teiss (6. aprill 1888- 14.mai 1956) ...Eesti zooloog, histoloog ja tsütoloog. Lõpetas 1914 Peterbutis naiste loodusteaduslikud kursused loodusteaduste õpetamises ja histoloogias. Aastal 1917 töötas V. Behterevi nimelises psühhoneuroloogiainstituudis histoloogia ja embrüoloogia õppejõuna. 1944- 1956 oli ta Tartu Riiklikus Ülikoolis tsütoloogia ja geneetika kateedri professor ning 1956. aastast arstiteaduskonna histoloogiakateedri juhataja. Avastas Eestis elava rohekärnkonna, tegeles kahepaiksete ja limuste ning nende sugurakkude uurimisega. [http://et.wikipedia.org/wiki/Liidia_Poska-Teiss] (30.03.2008) Hans Remm (26. augustt 1929-21.juuli 1986) Lõpetas 1952 bioloogina Tartu Riikliku Ülikooli. 1952-1986 oli TRÜ zoloogiakateedri õppejõud ning 1984. aastast juhataja. Ta uuris liblikalisi, mardikalisi ja kahetiivalisi....
Kaks või kolm esimest harjutust peaksid olema mingisugused baasharjutused. Isoleeriud harjutuste nimi tuleks muuta tegelikult lõppharjutusteks, sest just siis on neist kõige rohkem tolku. Eelistatult sooritatud veel kõrgema korduste arvuga ning ,,pumpamisega". 8. Dieedi ajal peab tegema palju kordusi lihaste paremaks esiletoomiseks Lihaste välimuse muutmine on füüsiliselt võimatu. Punkt. Geneetika määrab ära, millised su lihased välja näevad. Suurema korduste arvuga ei õnnestu tuua välja lihaseid detailsemalt ega veista lihaste piirjooni selgemaks. Ning dieedil olles oleks selline käitumine lihtsalt jaburus. Kaloridefitsiidi puhul peab organismil olema hea põhjus, miks säilitada olemasolevat lihasmassi. Suurem korduste arv ning kergem trenn ei anna organismile põhjust, miks lihaseid hoida. See võib pigem viia lihasmassi kadudeni. 9. Failure on lihtsalt kohustuslik...
1. Organismi tunnuste kujunemine. Miks on mittesuguliselt paljuneneud organism oma vanemate sarnane? Nad saavad alguse ühelt vanemalt ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest vanemaga identsed. Miks ei ole sugulisel teel paljunened organism oma vanematega täiesti sarnane? Ta saab pooled hormoonid isas- ja pooled emasorganismilt. Selgitage pärilikkuse mõistet. Pärilikkuseks nim looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Mida uurib geneetika ? Uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kuidas genotüüp mõjutab fenotüübi kujunemist? Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ning mõne tunnuse määramisel osaleb mitu geeni. Milline osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel? Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist või muudab nende avaldumislaadi. Kuidas saab uurida genotüübi ja keskkonntegurite osa inimese fenotüübi kujunemisel?...
Glükoosi lagundamine Glükoos - esmane energia allikas Dissimilatsioon - lagunemisreaktsioon Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid 1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal) eneriat. 1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat. 1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat. Reaktsioonide summaarne võrrand C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O 38 ADP+38P38 ATP (6C) 2ATP-d Püroviinamarihape (3C) O2 Co2, H2 36 ATP 2 ATP +36 ATP - d38 ATP Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine - Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp produktid piimhape - mürgine - O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik Mõisted Glükoos sahhariid, esmane energiaallikas Laktoos sahhariid, energaiallikas Tselluloos sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks Kitiin sahh...
3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmade geneetika :...................................................................................................................5 Geenide koostoime :...........................................................................................................................5 Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused :...............................................................................5 Mendeli seaduste kehtivuse eeldused :...
Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 10. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused eetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga esteetilised- ilus silmale teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika toit. majanduslikd- mida me hakkame sööma, kaubandus ressurssoloogilised- taastuvad ja taastumatud maavarad 11. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega. Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. 1 Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: · Ökoloogia...
Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
See võeti kasutusele Ameerikas aastal 1970. Kirjasõnas kasutas seda esimesena Wisconsini ülikooli bioloogiaprofessor Van Rensselaer Potter, sidumaks teadmised bioloogiast ja inimeste väärtussüsteemid. Alates sellest ajast on seda mõistet käsitatud mitmel moel. Ühed mõistavad bioeetika all kitsalt bioloogiasse ja biotehnikasse kuuluvat eetika valdkonda, teised lisavad sinna veel meditsiinitehnika ning kolmandad ka teatud keskkonnaeetika teemad. Tänapäeval on selgesti ülekaalus bioeetika mõiste lai tõlgendus. Sellisena on bioeetikast kujunenud akadeemiline ja avaliku kultuuri oluline osa, kiiresti on kasvanud sellealaste ühingute ja elukutseliste bioeetikute hulk ning asjaomaase kirjasõna maht ja mõju. Meditsiinieetika klassikaliseks tekstiks ja väärtuste kandjaks peetakse antiikajast pärit Hippokratese vannet. Sellel tõotatakse patsientidele head teha, h...
kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
Mudel see inimene kelle käitumist jäljendadakse Kaudne kinnitus mudeli käitumise positiivsed või negatiivsed tagajärjed kinnitavad vaatleja käitumist, st. mõjutavad vaatleja edasist käitumist. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse Käitumisgeneetilised uuringud Käitumisgeneetika geneetika aladistsipliin mis uurib mittelaboratoorsete meetodite abil geenide ja keskkonna rolli inimkäitumise ja omaduste kujunemisel. Inimese geenid võib jagada: a) universaalsed geenid - sellised mis on kõikidel inimestel ühesugused; eelkõige kuuluvad siia elutähtsate organite tööd reguleerivad geenid; nende geenide mõju inimkäitumisele uurib muuhulgas ka sotsiobioloogia; b) varieeruvad geenid - sellised mis on erinevatel inimestel erinevad; siia...
Numismaatika, mis uurib münte ning võimaldab anda teavet kaubandussidemete ja kontaktide kohta Euroopa erinevate piirkondadega. 6. Etnoloogia ehk rahvateadus, mis võimaldab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste igapäevaelust. 7. Rahvaluule, mis võimaldab pärimustest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti. 8. Keel ja selle seosed teiste keeltega. 9. Geneetika , mis uurib pärilikkust ja võimaldab näiteks tuvastada lähimaid sugulasrahvaid. 10. Kirjalikud allikad. Muinasaja kohta pärinevad kirjalikud allikad naaberrahvastelt ning kajastavad sündmuseid ainult muinasaja viimaste sajandite kohta. 11. Foto, film, helisalvestised, kunstiteosed jne. Peep Reimer 3 3. KIVIAEG EESTIS:...
Kindlat funktsiooni kardioloogia Organsüsteeme e Elund kondi ORGANISM ehk LIIK Elundite ja elundkondade Füsiloogia organismide talitslus, regulatsioon Kogum, mis on pidevas Geneetika pärilikkus Talituses Anatoomia organismi ehitus Ökofüsiloogia eluprotsesside olenevus keskonnas Autökoloogia organismide suhted keskonnaga Ühe liigi isendid teatud Demökoloogia e. Popu- Tunnuseks suguline...
Niisugusel juhul bioloogid ja geneetikud räägivad, et tegemist on transiitpolümorfismiga. polümorfims säilib just loodusliku valiku teel. Ja see võib toimuda neljal erineval viisil:Heterosügoodid võivad olla suurepärase sobivusega, kuid mendeli geneetika mehanismi tõttu genereerivad nad populatsioonis järjest vähem homosügoote. Tegib heterosügootsus. Inimestel on see seotud valgeveresusega. ???? Geneetilise tagapõhjaga leukeemia tuleb homosügootsuest vigaseste alleeli suhtes. <-- Ju siis on vale näide, sest Kukk ei ole ju selle ala spetsialist. Võivad esineda selektiivsete jõududega gradiendid, mille üks ots on soodne ühe vormi, teine ots aga teise vormi arenguks. Kas keskel on siis selline optimaalne jõud mõlema vormi arenguks...
(20.saj. teisel poolel) Infoühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned (4 murrang) Hakkas kujunema peale II maailmasõda e. 20 saj. teisel poolel. · Tuumaenergia kasutuselevõtt · Side väga kiire areng võimaldas infoühiskonna kujunemist (raadioa, television, satelliitside, mobiilside, arvutiside, internet) · Väga suured teadusavastused (bioloogias geneetika , uued materjalid, kosmoseuuringud) · Transpordi mitmekesistumine ja kiirenemine · Inimeste haridustaseme tõus · Hõives on ülekaalus teenindav sector Infoühiskond on põhjariikides. Infoühiskonnas tekkivad probleemid: · Energiakriisid · Looduskeskkonna e. ökoloogilised probleemid · Loodusvarade ammendumine Globaliseerumise plussid ja miinused Plussid: · Riikidevaheliste kaubandussuhete juures on vähenenud tollipiirangud või üldse...
10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja...
aastal erinevatel põhjustel karistust 5,5 miljonit inimest · vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG-i vajas Stalin ka majanduse käigushoidmiseks · kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring · isikukultus omandas seninägematu ulatuse · hakati võitlema ,,läänestumise", st lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Selle nooremate ja vanemate liikmete vahel ägenes võimuvõitlus · Rahvakomissaride Nõukogu nimetati ümber Ministrite Nõukoguks · Kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis Stalin teha partei juhtimises selliseid muudatusi, et tema lahkumise järel poleks kellelgi kohe võimalik omandada tema positsiooni ja aupaistet. Partei nimetuseks sai nüüd Nõukogude...
Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina...
Inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu iseärasused. Pärilikkus. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus, nende paljunemine DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramine inimesel. Inimesel esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid. Rakendusbioloogia. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis. Inimene. Inimese organismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism. Organismide kooseksisteerimine...
14) Kui kaua kestab naise rasedus ja millised on vastsündinu keskmised mõõtmed? Rasedus kestab 40 nädalat. Vastsündinu keskmised mõõtmed on 45-55 cm ja kaal 2,7-5 kg. 15) Nimetage inimese sünnijärgse arengu etapid ja selgitage. Noorjärk ehk juveniilne staadium. Vananemis- ehk raukumisperiood. Sigimisvõimeline elujärk. 6. PÄRILIKKUS 1) Põhimõisted: Geneetika . Pärilikkus. Muutlikkus. Geen. Dominantne alleel. Retsessiivne alleel. Genotüüp. Fenotüüp. Geneetika on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkus on organismi võime taastoota endasarnaseid või endasamaseid järglasi. Muutlikkus on organismide omadus erineda üksteisest. Geen on kromosoomi (DNA) lõik, mis osaleb mingi päriliku tunnuse määramisel/ on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi....