puhtuse" tagamise nimel hakati korraldama ulatuslikke kampaaniaid ja nn teaduslikke diskussioone pea kõigis teadusharudes. Seejuures lähtuti seisukohast, et maailm jaguneb kaheks vastandiks kokkuvarisevaks imperialismileeriks ja rahuleeriks (st. NSVL ja kujunev idablokk). Diskussioonide lõpptulemust ei määranud ära mitte teaduslik argumentatsioon ja tõde, vaid ustavus kindlatele ideoloogilistele kaanonitele. Nt likvideeriti selline teadusharu nagu geneetika. Ideoloogilise surutise süvenemine tõi kaasa riigi eraldumise maailma teadusest ja kultuurist ning pidurdas ühiskonna edasist arengut. Kirjanduses ja kunstis valitses lakeeritud käsitlemine ja ülistamine, kusjuures mõõdutundetult juurutati juhikultust (Stalin). Sõjajärgseil aastatel jäi NSVL poliitiliselt korralt endiselt autoritaarseks riigiks, kus kogu võimutäius oli Stalini käes. Oma ainuisikulise võimu teostamisel tugines Stalin võimupüramiidi
VETERINAARGENEETIKA JA ARETUS MOLEKULAARBIOLOOGIA JA REKOMBINANT-DNA TEHNOLOOGIA Rekombinant-DNA (hubriidse DNA) tehnoloogia on tanapaeva geneetika ja molekulaarbioloogia peamisi meetodeid, mis leiab uha enam kasutamist ka veterinaarias. Rekombinant-DNA tehnoloogia kasutusele votmine on oluliselt avardanud voimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning parilikkuse biokeemiat. Uhtlasi on tanu rekombinant- DNA tehnoloogiale astutud kvalitatiivne samm edasi biotehnoloogias ja nakkushaiguste diagnostikas. Rekombinant-DNA tehnoloogia pohimeetodid on jargmised: DNA molekuli lohestamine e
See on teadusharu, mis ei sea keskkondi tähtsuse järjekorda ja selle arengut on tugevalt mõjutanud rahvastiku-uurimused, põllumajandus, kalandus ja arstiteaduse praktilised vajadused. Ökoloogia on seotud bioloogia, keemia ja füüsikaga, bioloogiaharudest 7 on lähimad käitumisökoloogia ehk loomade käitumist uuriv teadus, füsioloogia ehk õpetus organismi talitlusest, geneetika ehk pärilikkusõpetus ja evolutioon ehk ühiskonna ning looduse arenguõpetus (Vuorisalo, 1999). Varased käitumisuurijad seletasid ja põhjendasi loomade käitumist enamasti inimese käitumise põhjal ning seetõttu omistati loomadele samu tunnuseid ja omadusi nagu on omased inimestele. Tänapäeval on käitumisökoloogia arenenud välja sotsiobioloogiast, mis uurib käitumise funktsioone ja evolutsiooni. Selle
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
bioloogliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused: uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jm seisukohast. Nt botaanika, zooloogia, mikrobioloogia. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on loomulikud kõikidele elusorganismidele. Geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. 15. Monitooring e seire plaanipärane ja pidev keskkonnaseisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 16. Katse loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid. 17. Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 18. Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 19
PUNASE RAAMATU SOONTAIMED Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Teadusartiklid 4 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Viimase, 2008. aasta Punase Raamatu soontaimede osa koostamisel võeti aluseks Toomas Kuke koostatud Eesti soontaimede täielik nimestik (Kukk, 1999). Toomas Kuke andmetel leidub Eesti pärismaises flooras 1441 liiki soontaimi. Neile lisandub 97 alamliiki. Koos alamliikidega on taksonite arv 1538. Naturaliseerunud liike on teada 82, tulnuktaksoneid on kokku 718. 2008. aasta punases raamatus on analüüsitud 1928 taksonit, mis haarab kõik pärismaise floora liigid, naturaliseerunud liigid ja suure osa tulnuktaksoneid. Analüüsitud taksonite jaotust Punase Raamatu kategooriatesse kajastab alljärgnev tabel 1. Tabel 1. Soontaimede 1928 liigi ja/või alamliigi ohustatuse kategooria muutused võrreldes 1998. aasta Punase Raamatuga (samasse ka...
saamisel peaks piirama) · Võttis kasutusele mõiste eugeenika (kreekakeelsest tüvest ,,hästi sündinud") ,,Mida Loodus teeb pimesi, aeglaselt ja armutult, peaks inimene tegema arukalt, kiiresti ja hellalt" · Pool sajandit hiljem avastati Galtoni mendellikud ideed uuesti Sest kui saad taimi aretada suuremaks ja magusamaks, miks mitte muuta inimesi ilusamaks, ajukamaks, healoomulisemaks ja julgemaks? Geneetika jõudis avalikku teadvusesse läbi eugeenika Avalik arusaam geneetikast · Galtoni teooriad oleksid võinud jääda teadusmaailma unustusse, kui neid poleks märganud (ja meeldinud) üksikutele võimu ja rahaga inimestele Poliitikud, Rockefeller Foundation, Carnegie Institution · 1924. aasta Kansase suurel laadal oli suurima kõrvitsa ja priskema sea auhinna kõrval "Governor's Fitter Family trophy" (kolmes kategoorias:
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
- Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka geenid muutuvad ajas. Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise häireid
sturktuur rekonstrueerida tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Sugulaskeelte sarnasuse põhjus võib paraku olla ka muus kui suguluses, tegu võib olla ka juhusliku kokkulangevusega, laenamise või universaalsete tendentsidega. Sugulushüpoteesid nõuavad seega väga hoolikat kontrollimist ning üha rohkem võrreldakse tõese informatsiooni saamiseks ka erinevate teadusharude tulemusi (ajalugu, arheoloogia, geograafia, geneetika..) 13. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest (eriti võõrvallutajate keelest).Pidzinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põliselanikud tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda, laenates sinna samal ajal enda emakeele konstruktsioone ja sõnu. Tihti kasutatakse mõistet ,,pidziniseeruma", kuna tegu on protsessiga
Põhjused: Nartsisliku isiksushäire põhjuseid on vähe uuritud (CNN 21.04.2007). Üks teooria väidab, et lapsed, kellele on tekitatud halb tunne regulaarse tähelepanu, armastuse ja toetuse puudumise tõttu hakkavad uskuma, et nad peavad olema eriti erakordsed, et neid aktsepteeritaks. (Clinical Reference Systems 22.04.2007) 14 Teised võimalikud põhjused võivad olla seotud geneetika, keskkonna, trauma või väärkohtlemisega lapsepõlves. Ühtegi bioloogilist põhjust nartsisismi kohta leitud pole. (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Ravi: Nartsislikud isikud võivad ravile vastu hakata, sest neil on raske tunnistada, et midagi on viga. Psühhoteraapia võib aidata neil ennast selgemalt näha ning aidata neil ära tunda käitumist ja selle mõju ümbritsevatele inimestele. Psühhoteraapia kestab tavaliselt mitmeid aastaid
tasakaalu. Rudolf Virchow (13. oktoober 1821 – 5. september 1902) oli saksa arstiteadlane ja antropoloog. Ta on tuntud kui "kaasaegse patoloogia isa", sest tema tööd tõid meditsiini rohkem teadust. Ta on tuntud ka kui veterinaar patoloogia asutajana ja on oma kolleegidele kui arstiteaduse paavst. Gregor Mendel (20. juuli 1822 – 6. jaanuar 1884) oli Tšehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks. Tema esimese seaduse aluseks on tõsiasi, et elusorganismide tunnuseid kontrollivad paarilised faktorid (geenid), mille igast paarist üks pärineb ühelt ja teine teiselt vanemalt. Igal geenil võib esineda alternatiivseid vorme, mida tuntakse alleelidena, kusjuures üks alleel tihtipeale dominantne, surudes alla oma paarilise, retsessiivse alleeli avaldumise. Mendeli teine seadus tugineb seisukohale, et paljunemise käigus antakse geene edasi üksikult, mitte rühmadena
Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (mõisted auto- ja heterotroofid, sapro- ja biotroofid, parasiidid ja sümbiondid). * Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid
9) Organism organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organisüsteem täita talle omaseid ülesandeid. Üherakuliste organismide puhul raku ja prganismi tase kattuvad.Täiendavad elutegevuse iseärasused ilmnevad seetõttu alles hulkraksetel. Füsioloogia teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Tihedas seoses organismi ehituse uurimisega ehk anatoomiaga. Geneetika jt teadusharud. 10) Koloonia pered, parved või karjad. Nt ühes tarus elavad mesilased või ühe pesa sipelgad. Kolooniast eraldatuna isendid hukkuvad. 11) Populatsioon ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. Seega jaguneb liik populatsioonideks. Nt ühes tiigis elavad karpkalad on üks populatsioon. Üheks elu avalduseks, mis avaldub ainult populasioonis on suguline paljunemine.
kiirguse. Kiirguse baktereid kahjustava toime mehhanismid § Adsorbeerunud valgus (peamiselt tsütokroomides) põhjustab liigse energia vabanemise tõttu molekulaarse hapniku tekke - tegemist on väga tugeva oksüdeerijaga, mis põhjustab kahjustusi. § UV kiirgus põhjustab DNA-s spetsiidilisi kahjustusi, tekivad tümiini dimeerid. § Ioniseeriv kiirgus põhjustab: H-sidemete katkemise, paljude ühendite oksüdeerumise, DNA katkemise. Balterite geneetika Bakterite geneetika § Haploidsed, enamasti tsirkulaarse genoomiga (E. coli 4.5 X 106 bp.) § Kiire kasv (E. coli 20 minutit generatsiooniaeg; seepärast, 1 rakust 1000000 7 tunni vältel.) § Vedelsöötmes ~109- 1010 küllastustasemel, bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites,
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Sotsioonikat kasutatakse põhiliselt pedagoogikas (õpetaja ning õpilase vastastikutoime uurimine, õppematerjali omandamise probleemid), perenõustamises (abielu ning lahutus, vanuselised probleemid), kaadrinõustamises (kutseorientatsioon, kokkusobivus töökollektiivis, firma strateegia personali koosseisust lähtudes) ja fundamentaalsetes teaduslikes uuringutes (matemaatiline modelleerimine, geneetika, psühhofüsioloogia, morfoloogia sotsiotüüpide välised parameetrid). Veel hiljuti tundus, et suhted inimeste vahel kujunevad stiihiliselt, et selle taga pole mingeid seaduspärasusi. Sotsioonikas arvatakse et inimvahelised suhted pigem sõltuvad isiksusetüübist kui kasvatusest. Sotsioonika eristab tüüpidevahelisi suhteid komfortsuse astme järgi. Näiteks, kahe
elusorganismid. Mullateadus kui teadus hakkab kujunema siis kui tekkis vajadus suurema koguse toidu järele. Anton Nõmmik koostas esimese agrogeograafilise suunitlusega kaardi Alfred Lillema koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi, tegi ka esimese agromullastiku rajoniseerimise kaardi Eesti kohta. Osvald Hallik happeliste muldade leviku uurimine Arnold Piko pani aluse väetusõpetusele Loit Reintam Eesti muldade geneetika ja klassifikatsiooni uurija Endel Kitse uuris mullavett Üheks tähtsamaks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisinstituut (Eesti Põllumajandusprojekt). Tänu sellele asutusele on Eesti mullad kaardistatud. Teiseks selliseks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisuurimisinstituut. Koostas maaparandusprojekte. Kolmandaks Agrokeemiateenistus, kus teostati väetistarbe analüüse ja koostati väetistarbekaarte. Maa ehitus
Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasutamine vähehaaval seda elundit, arendab ja suurendab teda ja lisab talle jõudu
LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Elina, Osi, Margo Kalamägi ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS Rühmatöö Juhendaja: Marit Kiljako, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 2 1. ANEEMIA OLEMUS Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus. Arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130170 g/l ja naistel 120150 g/l. Aneemia kujuneb, kui luuüdi ei taga punaliblede küllaldast asendamist. Aneemia tekke põhjused on järgmised. 1. Erütrotsüütide kaotus või hävimine: äge verekaotus (trauma, verejooks elunditest, hüübimispuudulikkus), krooniline verekaotus (haavand, kasvaja) 2. Erütrotsüütide produktsiooni...
kandub edasi järglasele. 58. Mis on IVF ja ICSI? IVF – in vitro fertilization on katseklaasis 4-6 munaraku viljastamine seemnerakkudega, lastakse embrüotel areneda nädal aega ning valitakse välja 1-3, mis siirdatakse emakaõõnde. ICSI – intracytoplasmic sperm injection on seemneraku süstimine munarakku katseklaasis, mehepoolse viljatuse korral, üks IVF protseduure. 59. Millal ja miks langeb naiste ning meest viljakus? Stress, keskkond, vanus, geneetika, suguhaigused, toit, ebakorrapärane öö-päeva rütm, suitsetamine, alkohol, kohv. Meestel oluline testiste temperatuur, tänapäeval liiga kõrge, kuna tehakse kitsast aluspesu. Raske füüsiline töö, kodukeemia nt PCB. 60. Mis on ekstratsellulaarsed vesiikulid – kui suured, kuidas jaotatakse ja milleks neid kasutada saab? Detailsed seletused. Fosfolipiidse kaksikmembraaniga ümbritsetud osakesed suurusvahemikus 50 nm – 1 mikrom, mida eritavad rakud. Jagunevad suuruse järgi suurteks
vabanemisele (ovulatsioon). 3 Mis on ovariaalne reserv? Kuidas seda hinnata? Ovariaalne reserv tähistab igal ajahetkel munasarjades olevat folliiklite hulka. Kajastab ka kvaliteeti. Sündides on 1-2 miljonit folliiklit, kui jõuab reproduktiivikka on alles umbes 200 tuhat ning 35 eluaastaks umbes 100 tuhat ning peale seda langeb oluliselt. Umbes 50 eluaastaks viljakuse kaotanud. Ovariaalset reservi mõjutavad vanus, suitsetamine, FSH tase ja geneetika. Hindamiseks uuritakse FSH taset. Kõrgenenud FSH tase viitab munarakkude reservi vähenemisele. 4 Milline on munajuhade funktsioon? Millised munajuha struktuurid funktsioonide täitmisel osalevad? Gameetide transport – munaraku transport: läbib munajuha u 80 tunniga. Seal on vajalikud toitained ja tagatakse embrüo jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal. Spermatosoidide transport: integriinid epiteelirakkude pinnal
- Adaptiivsed omadused – adjektiivne kohanemine keskkonnaga. - Evolutsiooni eesmärgitus – võib olla ka taandareng kui keskkond seda nõuab. - Inimese erinevus loomast kvantitatiivne – loomade uurimine on kasulik. - Muutis traditsioonilist käsitlust inimesest ja tema kohast looduses ja universumis. - Arengupsühholoogia, loomapsühholoogia, psühhobioloogia, õppimisteooriad, võrdlev psühholoogia, individuaalsete erinevuste mõõtmine, käitumuslik geneetika on otsesed darwinismi järelkajad. Käitumise uurimine sama oluline kui teadvuse uurimine. Sir Francis Galton • Intelligentsuse seos sensoorse teravusega – mida teravamad meeled, seda intelligentsem. Pärilik nähtus. • Eugeenika – valikuline aretus inimeste puhul. Intelligentsete inimeste omavahel abiellumine ja mitte abiellumine vähem edukatega. • Loodus vs kasvatus – mõlemad olulised – kliima, religioosne tolerants, õilmitsev
Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika..........................5 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika..........................6 1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme?........................7 1.4. Põhiargume...
mingi teatud aine meeldivate omaduste mõjul, mis muutub lõpuks selle tunde siduvaks vajaduseks. Alustatakse tasapisi lahjema ja väiksemate koguste alkohoolse joogi tarbimisega, mida edasi, seda suurmate koguste ja kangema kraami peale üle minnakse. Sõltlased tavaliselt eitavad oma sõltuvust ja kinnitavad , et suudavad vajadusel maha jätta. Arstide kinnitusel on alkoholism haigus, mis mõjutab inimesi igas eluvaldkonnas. Eksperdid on püüdnud välja selgitada tegurid: nagu geneetika, sugu, rass -kõik mis võivad soodustada alkoholisõltuvuse tekkimist. Aga need ei ole kinnitust leidnud. Pigem mängib rolli alkoholisõltuvuse juures inimese sotsiaalne taust: kust ta tuleb, milline oli tema lapsetuba, kes sõbrad/tuttavad. On väga oluline märkida, et alkoholism on tõsine haigus. See võib põhjustada muutusi aju närvikeemias, nii et alkoholisõltuvuses inimene kusjuures ei pruugi ise olla võimeline kontrollima ja vastutama oma tegevuse eest.
1. Mida raskem on isendi defekt, seda sagedasem ja tugevam on defekt ka järglastel – selle alusel tuleks vastavalt raskusastmele võimalikult paljud isendeid välja praakida, alustades nendest, kellel defekt on kõige raskem. 2. normaalsete isendite puhul – mida väiksem on nende sugulus defektsete isenditega ja mida suurem on sugulaste hulgas tervete isendite osakaal, seda harvem ja nõrgem on defekt ka nende järglastel. 65. Ontogeneetika määrang. Ontogeneetika on geneetika haru, mis uurib isendi arengu geneetilist määratust ehk uurib geneetilise informatsiooni realiseerumist. 66. Epigenees ja epigenotüüp. Ontogeneesi käigus toimub põhiliste liigiomaste organismi tunnuste uuestiteke ehk epigenees. Epigenotüüp - funktsionaalselt aktiivne genoomiosa diferentseerunud rakkudes. 67. Geneetilise informatsiooni realiseerumise tasemed. Geneetilise informatsiooni realiseerumine toimub järgmistel tasemetel: (1) DNA → valk;
turvalist elu, õnne, rikkust, tarkust jne. 11 12 PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad paljude tunnuste poolest oma vanematega. Sellist looduses esinevat üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega tegeleb teadusharu - geneetika. Kui organismid paljunevad mittesuguliselt, siis on nad oma geneetilise ehk päriliku informatsiooni poolest täpselt samasugused nagu nende vanemad. Kui organismid paljunevad suguliselt, siis ei ole järglased täpselt kummagi vanema moodi, sest nende geneetiline informatsioon pärineb mõlemalt vanemalt. Pärilik info säilitatakse rakutuumas kromosoomides, täpsemalt geenides. Geen on pärilikkuse üksus, mis osaleb ühe või mitme tunnuse määramisel. Joonis. Kromosoom ja geenid
Valmistuti ka Stalini rünnakuks Jugoslaavia vastu, kuid enne Stalin suri. 9. Mis toimus NSVLis II MS järel? Mis oli GULAG? Mis juhtus pärast Stalini surma, kes võitlesid võimu pärast? Mõni iseloomustav sõna Lavrenti Beria kohta. NSVL II MS järel o Stalini kontroll ühiskonnas vähenes, kuid endiselt hoiti rahvast hirmu all. o Küüditati sõjavange (umbes 5,5 miljonit inimest). o Likvideeriti teadusharusid, nt geneetika. o Kogu võim kuulus Stalinile. o Peamised ressursid sõjatööstusesse. o Elatustase madal ja esmatarbekaupu nappis. GULAG e NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude liidus. o Ülesanded: majandusülesannete täitmine nõukogude kohtute ja Erinõupidamiste alusel vabaduskaotusliku karistusega kinnipeetutel.
seadustada. Ent enne, kui ministeeriumis seaduseelnõu kirjutama asutakse, vajab teema spetsialistide hinnangul veel avalikkuses suuremat arutamist. Oluline on tagada asendusemaduse kõikide osapoolte õiguste ja vajaduste piisav kaitse, osapoolte igakülgne informeerimine ja nõustamine. Asendusemadusega seonduvad probleemid tuleb reguleerida seadusega. Seadusloome protsessi on vajalik kaasata erinevate erialade näiteks geneetika, pediaatria, psühholoogia, günekoloogia, seksuoloogia, sotsioloogia ning eetika eksperte. Suure tõenäosusega on erinevalt näiteks Indiast või Ameerika Ühendriikide California osariigist Eesti asendusemadust seadustades valimas seda teed, et seda niiöelda teenusena osta ei saa, asendusemale palka maksta ei tohi ning asendusema saab olla vaid heast tahtest. Riskid jäävad kindlasti, näiteks kui asendusema ei taha lapsest loobuda. Nii võib juhtuda, et
komsomoliorganisatsioon. Kultuurisfääris puudus sõnavabadus, meediat lauskontrolliti ning kasutati kommunistliku ideoloogia propagandaks. Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism ning moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (nt geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Propageeriti ateismi, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. · NSV Liidu välispoliitika: NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide
(1962). Mesilasemade kasvatamine. 2. Holm, E. (2009). Dronningavl, arvelighedslære og forædling af bier, 2.udgave (Mesilasemade kasvatus, aretusõpetus ja geneetika). Denmark: Eigil Holms Forlag. 3. Holm, E. (2009). Lærebog i biavl, 4. Udgave (Mesinduse õpik, 4. väljaanne). Denmark: Eigil Holms Forlag. 4. Koppel, E. (1949). Mesilastõud. 5. Kulbin, V., Vahenõmm, V., Raudsepp, N. (1989). Mesinduse õpik. Tallinn: Kirjastus „Valgus“ 6. Nõmmisto, I. (1997). Mesilaste geneetika ja aretus. 7. Ruottinen, L., Ollikka, T., Vartiainen, H., Seppälä, A. (2008). Praktiline mesindus, 1 osa. Tallinn: Eesti Mesinike Liit. Meie mesinike õpetaja Niels Bak Pedersen Muhumaal. Aimar Lauge foto 50 MESILASEMADE KASVATAMINE AGAKAANELE ALLASERVA: BN 978-9985-9887-4-9
psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. ...
ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane. Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse vastandus endas tervet rida seostuvaid eristusi nagu: subjekt - objekt mees - naine meel/mõistus - keha Nt: rass, geneetika = loodus; uskumused, tehnoloogiad, majandus = kultuur See on ilmselgelt väärtushinnangutega laetud mõtlemine, milles kultuur on alati loodusega võrreldes hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Enamike tänapäeva kultuuriteooriate seisukohast on sellised vastandused ümber lükatud või küsitavaks muudetud. Oma osa on siin nii 20. saj erinevate ideoloogiliste liikumiste mõjul (nt feminism), aga ka loodus- ja humanitaarteaduste koostööl.
Põhitüübid inimesel: epiteelkude, närvikude, lihaskude, sidekude. Põhitüübid taimedel: kattekude, tugukude, juhtkude, põhikude. Katteseenmetaimedel: juur, vars, leht, õis, vili. Histoloogia. Taimedel organsüsteemid puuduvad. Kude, organ ja organsüsteem ei suuda täita oma funktsioone väljapool organismi ning neil pole enamikku elu tunnustest. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide ehitust. Füsioloogia - teadus, mis uurib organismide elutegevust. Geneetika - teadus, mis uurib organismide pärilikkust. Hulkraksetel sõltub organismi talitlus tema elundite ja elundkondade koostööst, mida reguleeritakse närvisüsteemi ja keemiliste signaalide kaudu. Liigi määratlemine toimub paljude erinevate tunnuste abil: paljuneminem siseehitus, välisehitus, talitlus, genoom, nõudmised elukeskkonnale. Ökosüsteem - Abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel
ning kasutati kommunistliku ideoloogia propagandaks. Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism ning moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (nt geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Propageeriti ateismi, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. 2.1.5.NSV Liidu välispoliitika: NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus:
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT INIMESEÕPETUS P2NC.00.495 KONSPEKT ,,Uimastid ja sõltuvused" Kodutöö 4 Yulia Shipitsyna Juhataja: Marge Grauberg NARVA 2011 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS...............4 3) UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED..............................................5 4) NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED................................................6 5) TARBIMIST MÕ...
põiehäired), ajutüve ja väiketüve sümptomid (charcot triaad-ataksia, treemor, nüstagmid, skandeeriv kõne), eufooria, depressioon, hiljem dementsus, väsimus. Kulg ägenemiste ja remissioonidega. Ravi – etioloogilist ravi pole, ägenemiste ravi, haiguse kulgu mõjustav ravi, sümptomaatiline ravi. Parkinsoni tõbi, kliiniline sümptomatoloogia, diagnoosimine ja ravi. Basaalganglionid. Levimus eestis 178/100 tuh. Neuronite degeneratsioon. Etioloogia – geneetika (pole kindel), endogeensed toksiinid, eksogeensed toksiinid. Keskmine vanus – 71 a. Motoorsed sümptomid – hüpo ja bradükineesia, rahutreemor, rigiidsus, posturaalne ebastabiilsus, stardiraskus, tardumine, kaasliigutuste 8 Vastutav õppejõud: Pille Taba
Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, alleelide teket. mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. Fibrillaarne valk niitja kujuga teist järku struktuuriga valk. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Folliikul munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme Fosfolipiid rakumembraani koostises esinev järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe fosfaatrühma sisaldav lipiid
· tõenäosusest, et paljunemisvahendid selle koha leiavad 13. Soontaimede harulduse põhjused Liigi harulduse põhjused 1. Taksoni vanus ja evolutsioon 2. Koevolutsioon 3. Ökoloogia 14 - kasvukoha spetsiifilisus - kaasaegse kliima mõju - mullastiku tingimuste mõju - spetsiifiliste ja üldkahjurite mõju - konkurentsi võime 4. Inimkasutus 5. Paljunemisbioloogia 6. Taksoni geneetika 7. Taimesüstemaatika areng 14. Taimeliikide ohutegurid Kõige peamisemad taimestiku ohutegurid kaasajal: · metsade hävitamine · märgalade - soode kuivendamine · ehitustegevus, nii teede kui hoonete · loomade arvukuse järsud muutused · liikidele vajaliku inimmõju lakkamine · saastatus kemikaalidega · ärakorje ja tallamine · introduktsioon 15. I Looduskaitse seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid Looduskaitse Eestis
- Vaimne oskus mis hõlmab võimet arutled, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõtekäikudest, õppida kiiresti ja õppida kogemustest - Asjade arusaamine, taipamine, väljanuputamine - Enamusel IQ 100 ümber - Grupierinevused - Juutide ja ida-aasalaste keskpunkt on kõrgemal kui valgetel. Mustadel ja hispaanlastel madalamal kui valgetel; mustadel 85, algetel 100 - Tingitud keskkonna ja geneetika teguritest - - Praktiline tähtsus - IQ seotud sellega millisel tasemel haridus ja kui edukad sotsiaalses ja majanduslikus mõtes - Kõrge IQ annab elus eelise kuid madal IQ ei tähenda mitte-hakkamasaamist - Intelligentsus ja haridus - Testimine sai alguse koolist 20. sajandil Simon-Binet testiga; leidsid et intelligentsus kasvab vanusega; määrati vaimne vanus ja võrreldi seda kronoloogilisega - Kõige kasutatavam – stanford-binet
) Evolutsiooni põhiprintsiibid (Darwin 1859) Variatiivsus - populatsiooni sees on indiviidid erinevad Pärilikkus – teatud hulk omadusi kandub üle vanematelt lastele Võitlus – toimub populatsiooni sees ressursside pärast Looduslik valik – piiratud ressurssidele toimub looduslik valik Kohanemine – ellu jääb see isend, kes on kõige paremini kohanenud Teooria täiustumine Geneetika “isa“ –– Gregor Johann Mendel (1822- 1884) – geneetika põhiterminid: Genotüüp, fenotüüp, dominantne geen, retsessiivne geen jne. Hugo de Vries; Carl Correns –– Mendeli taasavastamine 20. saj. DNA, geenide ja pärilikkuse edasine uurimine - Francis Crick, James Watson, Maurice Hugh Frederick Wilkins– DNA biheeliks Richard Richard “Darwini rottveiler” Dawkins ––„The Selfish Gene (1976) ––geen, kui selektsiooni juhtiv ühik
Multifaktoriaalsed ehk kompleks-geneetilised haigused on haigused, mis on tekkinud geneetiliste ja keskkonna mõjude toimel. Seda mõjutavad paljud interakteeruvad haiguse riski variandid. Samuti mõjutab seda alleelide erinev arv (doosi efekt). Kõiki neid efekte mõjutavad ka arengu, elustiili ja keskkonna faktorid. Näiteks maolukuti stenoos ja II tüüpi diabeet, vähk, astma, viljatus ja rasvtõbi. Südame haigused, depressioon on mõjutatud nii geneetika kui ka keskkonna poolt Bronhiit, pärasoole vähk- keskkond Hüpertensioon, diabeet, Alzheimer, Parkinson, eesnäärme vähk- geneetika 85. Rakumembraani ehituslikud komponendid. ● Rasvad (lipiidid) 50% massi järgi on rasvad väiksemad ja neid on rohkem ● valgud 50% ● süsivesikud (glükolipiidid ja glükoproteiinid) 86.Membraani lipiidide omadused ja funktsioonid ning seos koolera patogeneesiga.
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
Käelisus Parema Vasaku Nõuded Mendeli seaduste kehtimiseks Vanemad peavad antud alleelipaari suhtes olema homosügoodid Järglaste arv peab olema piisavalt suur (Mendeli seadustel on statistilne iseloom) Vaadeldavad tunnused peavad selgelt eristuma Kõikide järglaste eluvus (ellujäämine) peab olema võrdne Mitme geeni poolt määratud tunnuste uurimisel peavad need geenid paiknema eri kromosoomides. Soo geneetika Soo määramine Soo määramises osalevad keskkonna faktorid (keskonnafaktor käivitab geenide käivitumise vms) Taimedel: teatud käpaliste liigid a) head valgustingimused emasõitega taimed b) halvad valgustingimused isasõitega taimed c) keskmised valgustingimused liitsuguliste õitega taimed. Loomadel: roomajad, krokodillid ja merekilpkonnad. Looma sugu sõltub temperatuurist nii krokodillidel kui ka kilpkonnadel arenevad munad väliskeskkonnas
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
maades. Drosophila perekond – ligi 200 erinevat liiki, kümnendiku genoom sekveneeritud.Drosophilia eelised:odav; paljuneb kiiresti ja massiliselt; parim geneetiline mudel; annoteerinud genoom; interneti infopangad; genoom väike - 4 kromosoomi, ~ 13000 geeni ; vähe funktsioonilt kattuvad geeni. Arengutsükkel – 9 päeva embrüost kärbseni. Varane areng on süntsütsiaalne hulgituumaline, vaheseinad puuduvad ja kiire tuumade jagunemine. Drosophila geneetika iseärasused: sugurakkudes riistsiire ainult emastel; transposoonsed P-elemendid; balanser-kromosoomid mutatsioonide säilitamiseks. Balanser kromosomid:mitmer inversioonid takistavad rekombinatsiooni; detektsiooniks dominantne fenotüüpne tunnus; iga põhikromosoomi jaoks suur valik balansere.Balanser kromosoomid II:väljakujunenud inversioonidel ja mutatsioonidel selekteerimise teel. P element on drosophiila looduslik transposoon. P-elementi omadused: inversioon on
Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Biootiline eluskekkond (elusolendisse puutuv). Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
