Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad probleemid Mis on geenitehnoloogia? · Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. · Geenitehnoloogia on molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. 2 Geenitehnoloogia eesmärk · Geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel: 1)põllumajanduses; 2)toiduainete tootmises 3)Inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises; Geenitehnoloogial on hulgaliselt kasutusalasid: · Geeniteraapia- tegeleb haiguste ravimisega · Transgeensete organismide loomine · GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid · Kloonimine 4 Probleemid kloonimisel · Ebaõnnestunud eksperimendid tapavad või kahjustavad organisme; ...
VIIRUSED on väga väiksesed (0.01-0.3µm), enamik on KERAJA, SILINDERJA või HULKTAHUKA kujulised. Nendes saab eristada ainult ühte tüüpi nukleiinhapet (DNA või RNA). Iga viiruse genoomi ümbritseb KAPSIID. LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub rakule, sisestab sinna faagi DNA, milles sisaldub vajalik info valkude sünteesimiseks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse. Viirused on organismidele kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV. INIMENE kaitseb ennast viiruste eest, kui võtta antibioo...
http://www.abiks.pri.ee Haruteadused molekulaarbioloogia, rakubioloogia, anatoomia, füsioloogia, geneetika, ökoloogia, viroloogia, mikrobioloogia, mükoloogia, biotehnoloogia Seotud teadused biofüüsika, geenitehnoloogia, meditsiin, tõuaretus, biotehnoloogia, looduskaitse, taime ja loomageograafia, biokeemia, sordiaretus, veterinaaria, biomeetria Biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes Bioteh toodetavad ained: bakterite poolt : antibiootikumid, aminohapped, toidupaksendajad, ensüümid, orgaanilised happed, etanool, õlu, biokile, piimatooted; seente poolt: hallitusjuust, penitsilliin, ensüümid, pagaritööstus, õlu, vein, metaan Bioteh eelised : suur energiasäästlikkus, jäätmevaba või loodusele kahjutute jäät...
paljunemisvõimelised. totipotentne-''kõikvõimeline'' tüvirakk-hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. rakuteraapia-tüvirakke kasut.kahjustunud kudede taastamisel, GMO-geene viiakse ühest organismist teise või muudetakse muul viisil. tuumkloonimine-keharaku tiima viimisel munarakku on saadud uus organism , terapeutiline kloonimine-inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. GMO poolt:Kiiremad tulemused, Geenid teistelt liikidelt, Geenide avaldumist saab reguleerida, Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis, Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. Vastu:Kahjurid võivad muutuda immuunseks, Geenid võivad üle kanduda umbrohule, Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu, GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad. "DNA sõrmejäljed"-Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust
Geenitehnoloogia Geenitehnoloogial ja selle arengul on aina suurenev osa meie elus. See võib aidata meid mitmetel puhkudel. Tänapäevamaailmas kasutatakse meie ge3eniteadmisi kõige rohkem haiguste vältimisel ja nende ravimisel. Pärilikkuse muutmisel DNA siirdamise teel muudetaksetaimede ja loomade pärilikke omadusi ning sellega diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki, somaatiline, sugurakke mõjustav. Kasutades somaatilist geeniteraapiat ravitakse inimest siirdades tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakkude mõjustamiseks on kaks võimalust. Esimesel juhul viiakse geneetiline
18. Too näiteid (2) transgeensetest imetajatest ja nende loomise eesmärkidest. 19. Kas Sinu arvates on transgeensete loomade loomine õigustatud?Põhjenda! 20. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid taimi? Millistes riikides ja milliseid GM- taimesorte praegu maailmas põhiliselt kasvatatakse? 21. Kas Sinu arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasu- või ohutegureid? Esita argumente oma arvamuse toetuseks. 22. Milles seisneb geeniteraapia? Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? 23. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas? 24. Kuidas suhtud Sina geneetiliste defektide varajasse diagnoosimisse (loote- või väikelapse eas) ja inimesele teatamisse? Põhjenda oma seisukohta. 25.Mida tähendab mõiste ,,DNA-sõrmejäljed" ja mis eelis on neil võrreldes tavaliste sõrmejälgedega? RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSTELE VASAMINE 1
On blastotsüüdis. Multipotentne võib areneda vaid teatud kudede rakkudeks (närvikoe rakud, lihaskoe rakud, sidekoe rakud, epiteelkoe rakud). On nabanäädiveres ja täiskasvanutel. Geeniteraapia terve geen viiakse haige geeni asemele. Transduktsioon on viiruste võime kanda geeni ühest rakust teise. Viiruselt eemaldatakse haigust tekitav geen ja pannakse selle asemele terve geen. Organism nakatatakse viirusega, viirus asendab haige koha terve geeniga. Geeniteraapia on keelatud loodetele. Rakuteraapia organismi viiakse rakke. Transgeensed organismid Tuntud ka kui GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid. GMO on ka organism, kelle muundamiseks on kasutatud oma liigi geene. GMO-sid on kõige lihtsam teha viljastatud munarakuga. Munarakule lisatakse üks geen ja munaraku jagunedes on see geen kõigis rakkudes. Teine võimlus on siis, kui rakk on juba veidi jagunenud. Moorulas on igas rakus üks rakutuum DNA sisestatakse vaid ühte rakku. Moorula
Muutulikkus-organismide võime muutude ja üksteisest erineda muutulikkuse vormid: 1)pärilik(mutatiivne ja kombinatiivne) 2)mittepärilik paljunemine-liigi arvukuse suurenemine paljunemise vormid: 1)suguline 2)mittesuguline-vegetatiivine ja eoseline geen-DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Kromosoom-geenide materjaalne kandja DNA-aine rakutuumas, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Mutageen-mutatsioone (muutusi geenide või kromosoomide eihtuses) põhjustav tegur transgeene organism-organism, milleks on viidud teiste organismide geene. Alleelid- ühegeeni kaks vormi: vormid: 1)dominante 2)retsesiivne suguhormoonid ja soo määramine inimesel-inimese keharakus üks paar sugukromosoome. Soo määrab, millise sugukromosoomiga munarakk viljastub. Naistel kaks x kromosoomi, meestel pooltes x, pooltes y geeniteraapia-asendatakse oranismis vigane geen normaalsega viljastumine-munaraku ja seemenraku ühinemine. ...
Avalikkus pidas seda ebaloomulikuks ja seetõttu ebaeetiliseks sekkumiseks looduslikesse protsessidesse. 2. Võrrelge reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Erinevused ja sarnasused. Reproduktiivne kloonimine -Somaatilise raku tuuma siirdamine tuumata munarakku. Ebrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeutilises kloonimises inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia tesostamiseks. Tekitatakse kloonembrüo, mida kultiveeritakse 5-6 päeva ja seejärel lõhutakse- eraldatakse tüvirakud. Sarnasus: munarakudoonor ja tuumadoonor; somaatilise raku siirdamine tuumata munarakku Tüvirakk- hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nim
Geenitehnoloogia - molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende käsutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Restriktaas -bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised ,,kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse. Ligaas -ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad Kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism. Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund Transg. Org. Mikroorganismid, bakterid Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid,antikehi,verehüübimisfaktoreid,kasvufaktoreid N...
· GMO lühend väljendist ,,geneetiliselt muundatud organism". tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. · Geenivektor rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. · Geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund. · Geeniteraapia geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks; seisneb normaalse inimgeeni siirdamises defektiga indiviidi somaatilistesse rakkudesse. · DNA sõrmejäljed 2. Bioloogia seos teiste teadusaladega. · Teoreetiline mingi teise fundamentaalteaduse avastatud nähtuste seletamiseks (psühholoogia, pedagoogika) või vastupidiselt teiste fundamentaalteaduste
muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimises ja ravis. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: 1. somaatiline 2. sugurakke mõjutav Somaatiline geeniteraapia ehk ravikloonimine: Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakkude mõjutamine. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglasteennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut,
tekivad uued geenid, pärandub järglastele; M-ei teki uusi geene, ei pärandu 8. Mutageenide rühmad + näited. Bioloogilised(bakterite toksiidid); keemilised (alkohol, tugevad happed, suits, narkootikum) füüsikalised(kõik kiirgused) 9.Kuidas tekivad erimunaraku kaksikud? Kui munasarjades valmib üheaegselt kaks munarakku ning need viljastuvad üheaegselt eri spermide poolt. 10. Kuidas ravida pärilikke haigusi? Sünnieelne diagnostika, kirurgiline ravi, asendusravi, geeniteraapia 11. Mis põhjustab pärilikke haiguseid, päriliku eelsoodumusega haiguseid, mittepärilike haigusi. + näited. PH (daltonism) ja PEH(alkohol, rasvtõbi) põhjustab viga pärilikkuse aines. MP(viirushaigused) keskkond 12. Mis on geenmutatsioon, kromosoommutatsioon, genoommutatsioon? GM- toimub muutus DNA nukleofiilses järjestuses. KM-muutub kromosoomide ehitus. GEM- muutub kromosoomide arv. 13. Millal geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis? kui ühe nukleodiidi asendumine
Bioloogia kordamine(nr3) · Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA) Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, ...
Geen-DNA lõik,mis osaleb organismi või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom-päristuumse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element46 Sugukromosoom-kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev. DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehha...
ebaeetiliseks sekkumiseks looduslikesse protsessidesse. 2. Reproduktiivne kloonimine Sarnasused Terapeudiline kloonimine inimese kloonimisvõimaluste Eetiliste vastasseisude pärast, on need inimese kloonembrüote tekitamine käsitlemisel kasutatav mõiste, mis kloonimised keelatud enamikes tüvirakkude hankimise eesmärgil riikides. geeniteraapia teostamiseks tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil. Terapeutilisel kloonimisel Vegetatiivne paljunemine. tehakse embrüo in vitro ja Reproduktiivsel kloonimisel saadakse tervikorganism. kasutatakse selle rakke raviotstarbel. 3
Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA- kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. GMO- transgeensed organismid, millel ilmneb mingi uus tunnus. GMO- vastupidine transgeneesile, neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil. Funktsioon kaotatakse. (Geeninokaut) TRANSGEENSED TAIMED: põllumajanduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel (parem kvaliteet, taluvus, vastupidavus jms) 8. Geenitehnoloogia seos meditsiiniga, geeniteraapia (õp lk 49-50). Geeninokaut, geenivaigistus (lk 47 ja 50). Konspekt ja õp lk 47 – 50. GEENINOKAUT- suunatud mutageneesiga tekitatav geenirike, mis geeniavaldumise välistab. GEENIVAIGISTUS- kindlad mRNA-molekulide blokeerimine/ kiire lammutamine, mille tulemusena geen ei avaldu. GEENITERAAPIA- geenravi seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakakudesse.
Hemofiilia ehk veritsustõbi Tartu 2017 Mis on hemofiilia? Ühe või mitme hüübimisteguri kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil tuginev pärilik veritsushaiguste rühm Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX, faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen. Klassifikatsioon A-hemofiilia e. klassikaline 1:10 000 B-hemofiilia 1:30 000 C-hemofiilia Sümptomid Kalduvus verejooksude tekeks, mis ei peatu Liigestesse, lihastesse (valu, paistetus) Peale kerget traumat Iseeneselikult (nt ninaverejooksud) Vererohked menstruatsioonid Eluohtlikud Ajusisene verejooks Hingamisteede sulgust põhjustavad verejooksud Raske vorm avaldub lapseeas, kergem täiskasvanueas http://kiku.hambaarst.ee/robot/103/hemofiilia-ja-von-willebrandi-tobi Pärilikkus Pärandub X-liitelisel retsessiivsel teel X-k...
ja niiskus mullas. Teised seened on ise üsna maitsev. Bakterid ja protists kes elavad meie sooltes meid saada toitumise toidust. Mikroorganismid on saanud ka tähtsust vahendite teadusmaailma. Kuna enamik on lihtsad kasutusiga ja võib paljundada kiiresti, nad ideaalne mudelorganismide. Teemad nagu geneetika, et on raske uurida suuremate organismide tõttu aega ja vähendada kulutusi, tõsta neid saab kergesti uuritud mikroorganismide elavad Petri nõud miljardeid. Nagu geeniteraapia omandab tähtsuse uurimiseks ja raviks, iseloomustada viiruste, mida võib kasutada transpordi geenid on üheks prioriteediks Mõned teadlased. Üldiselt mikroorganismid on mõned kõige olulisem elusolendite. Nende rollid on tootjad ja ringlusse muudab need oluliseks enamikus ökosüsteemides. Paremini mõista neid pisikesi olendeid on oluline uurida ja säilitada meie looduskeskkonnale. Järgmisi teemasid arutada erinevate mikroorganismide põhjalikult. Kuna paljud
Millised haigused on inimesel tingitud RNA- viirustest? Gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV, hepatiit (maksapõletik) Miks ei ole antibiootikumid viirushaiguste raviks efektiivsed? Viirustel puudub rakuline ehitus, siis ei ole olemas ka neile ainuomast transkriptsiooni ega translatsiooni, mida saaks antibiootikumidega pidurdada. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Selgita geeniteraapia põhimõtet Vahetada ära defektiga geen ning taastada geneetilise veaga kehaosa toimimine: 1. haigelt võetakse keharakke, milles sisaldub ,,vigane" geen 2. normaalne geen viiakse viiruse genoomi 3. keharakke nakatatakse viirusega, mille genoomis on normaalne geen 4. viiruse genoom koos normaalse geeniga ühineb keharakkude kromosoomiga 5. keharakke paljundatakse laboritingimustes 6. saadud keharakke süstitakse patsiendile 7
KONSPEKT PÄRILIKKUS Geneetika- Uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse seaduspärasusi. DNA- Päriliku info kandja. Genoom- Kromosoomides sisalduv kogu geneetiline materjal. Genoomis 23 paari kromosoome. Kromosoom-Geenide kogumikud. Inimesel 23 paari ehk 46 kromosoomi. Geen- DNA lõik mis määrab ära ühe tunnuse. Fenotüüp- Ühe isendi vaadelavate tunnuste kogum. Geenide ja keskkonna koosmõjul avalduvad tunnused. FUNDAMENTAAL JA RAKENDUSTEADUSED. Fundamentaalteadused- (füüsika. Keemia, bioloogia, geoloogia jt) Sisu: Faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Teadmiste pagas. Rakendusteadused- Fundamentaalteadmiste praktiline rakendamine. ERINEVATE ORGANISMIDE BIOTEHNOLOOGILISI RAKENDUSI. Piimhappebakterid Toiduainete hapendamine (kurk, kapsas, piim jt) Hallitusseened Juustusortide valmistamine, antibiootikumid jt Pärmseened Pagaritooted, alkohol jt BIOTEHNOLOOGIA JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Liign...
uurimine hiirte peal. 6/48) Eestis ei ole GM-taimede kasvatamine lubatud. See sööks välja mahepõllunduse, kuid sanas võib meil leiduda suuremat turgu väljaspool Eestit, kus ei olda GM-taimede vastu, vaid vaadataks nende positiivseid külgi. Samas loodusele võib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi. Alates sellest, et teatud GM-taimed muutuvad umbrohuks, kuni selleni, et häirib looduslikku toiduahelat või muid looduslikke ahelaid. 1/54) Geeniteraapia transgeneesist: Geeniteraapias siiratakse sama liigi geeni nt. Inimese geene, kuid transgeneesis erinevate liikide geene. Geeniteraapias siiratakse neid somaatilistesse rakkudesse, mis tähendab, et see ei pärandu järglastele edasi. Transgeneesis, kui transgeenne isend on viljastamisvõimeline, siis pärandub see ka järglastele edasi. Samtu teatud liiki geeniteraapias vaigistatakse mutantset geeni, kuid transgeneesis on eesmärgiks just võõrgeeni avaldumine.
1.Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. 2.Osaleb 2 vanemorganismi, sugurakkudes(23) poole vähem kromosoome, kui keharakkudes(46) 3.Seda alleeli,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nim dominantseks alleeliks. Retsessiivsele alleelile on määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, e kui vastava geeni dominantne alleel organismis puudub. 4.Mutatiivne muutlikkus on muutused geenide ja kromosoomidega.Mutatsioonid tekivad iseenesest või põhjustavad neid erinevad mutageenid.Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused,bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkaloidid jne. 5.Kombinatiivne muutlikkus kujuneb geenide ja kromosoomide ümberkombineerumisel sugurakkudes ja viljastumisel. 6.Mittepä...
hakkas temaga juhtuma igasuguseid müstilisi jubedaid asju, sest just nii vanalt suri päris poiss, kelle geen anti kloonile. See on küll fantaasia, aga selliste asjade peale tasub mõelda ja ma usun, et kloonitud inimese elu ei saa kunagi olla normaalne. Inimese puhul eristatakse kahte kloonimist: reproduktiivne ja terapeutiline. Reproduktiivne kloonimine on tuumkloonimine uute isendite saamise eesmärgil, terapeutilise kloonimise eesmärgiks on aga geeniteraapia teostamine. Kloonimisel ei saa kokku miksida mõlemale vanemale iseloomulikke tunnuseid, vaid kasutatakse mõlema vanema geene. Teadlane Jaenisch on ennustanud, et inimest kloonidest lõpeks esimesest sajast katsest elussünniga vaid viis. Lammas Dolly kloonimiseks tehti kokku 277 katset. Selleks, et ühte inimest saaks kloonida, läheks väga palju munarakke jms raisku. Seega ei oleks ka eriti kasulik inimest kloonida, kuna kloonitud inimesel on üsna suure tõenäosusega palju terviserikkeid.
TUUMKLOONIMINE KLOONIMINE SOMAATILISE RAKU TUUMA SIIRDAMISEGA MUNARAKKU, MILLEST EELNEVAL ON TUUM EEMALDATUD. TUUMKLOONIMINE 1) ELEKTRILISE IMPULSIGA ÜHINEVAD UDARARAKK JA MUNARAKK, MILLEST EELNEVALT ON EEMALDATUD TUUM; 2) IMPULSS KÄIVITAB ,,VEGETATIIVSE" SÜGOODI EMBRÜONAALSE ARENGU; 3) EMBÜRO SIIRATAKSE TEIST TÕUGU IMETAJALE; 4) EMBRÜO ARENEMINE. TERAPEUTILINE KLOONIMINE INIMESE KLOONEMBRÜOTE TEKITAMINE TÜVIRAKKUDE HANKIMISE EESMÄRGIL GEENITERAAPIA TEOSTAMISEKS. TÜVIRAKUD RAKUD, MIS VÕIVAD MUUTUDA TEISTEKS RAKUTÜÜPIDEKS, KUID SÄILITAVAD KA ENDASUGUSEID (ERISTATAKSE ARENGUVÕIME JA PÄRITOLU JÄRGI). TOTIPOTENTSED ARENEVAD MIS TAHES RAKUTÜÜBIKS, ANNAVAD ALUSE ORGANISMI ARENGULE; PLURIPOTENTNE ARENEVAD MIS TAHES RAKUTÜÜBIKS, EI SAA KASVADA ORGANISMIKS; MULTIPOTENTNE ARENEVAD TEATUD KUDEDE RAKKUDEKS. EMBRÜONAALSED TÜVIRAKUD SAADAKSE EMBRÜOPLASTIST, VÕIVAD MUUTUDA KÕIGIKS RAKUTÜÜPIDEKS , KUID MITTE
Geenitehnoloogia · Biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse geene muul viisil · Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nimetatakse trangeenseteks ehk geneetiliselt muundatud organismideks- GMO. · Esimene GM-bakter tehti 1973. Aastal. · Näited o Hiirele inimese kasvuhormoon- hiir 2X suurem! o Jaanimardika geen tubakasse- helendub o Taimed toodavad plastmasse o Teraviljasordid, mis võtavad õhust lämmastikku (valkude sünteesiks) o Kiskjalest hävitab teised lestalised · Geene transporditakse geenivektoritega, millele on lisatud soovitud geen · Geenivektoriteks on o Bakteri plasmiidid o Viirused o Geene sisestatakse ka kullapüstoliga, taimedesse Agrobakteriga · Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil o Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks- need lõik...
ning leida mutatsioone. Kromosoomuuringud on soovitavad peredele, kus on teada raske pärilik haigus ja ka üle 35-aastastele last ootavatele naistele, sest naise vanuse suurenedes kasvab risk sünnitada genoomhaigusega laps. Asendusravi- organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone. Insuliin suhkruhaiguse korral Dieetravi rakendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral Kirurgiline ravi kõrvaldatakse pärilikud väärarengud Geeniteraapia organismis asendatakse defektne geen tervega Haigusi, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes nim päriliku eelsoodumusega haigusteks. Nende teke eeldab vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustav tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes. Pärilku eelsoodumusega haigused on suhkrutõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk. Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Päriliku eelsoodumusega haiguste
koosmõjul näit. hüpertoonia, suhkruhaigus 3. pärilikud haigused määratud geenidega ja avalduvad igal juhul · põhjustatud vigadest geenides näit. hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus · põhjustatud muutustest kromosoomide arvus näit. Downi tõbi Haiguste diagnostika · suguvõsa uuringud · kromosoomide uurimine · DNA analüüs Haiguste ravi · Dieet ja asendusravi · Kirurgiline ravi · Geeniteraapia geenide muutmine või siirdamine Haiguste ennetamine · Mutageenide vältimine e. geneetiline keskkonnakaitse · Sugulusabielude keelustamine · Sünnieelne diagnostika DNA analüüs 2 Pärilikud haigused · Geenihaigused (geenmutatsioonide tagajärjel) · Huntingtoni tantstõbi · Marfani sündroom · Hemofiilia · Soomustõbi · Kurttummus
saamiseks. 13.Kuidas toimub DNA kloonimine olulisemad etapid? (rekombinantse DNA tehnoloogia kohta vt. ka A. Heinaru geneetika õpik lk. 621 626 ja lk. 818 819) 14. Biotehnoloogia mõiste? Miks, kus ja kuidas seda tehnoloogiat kasutatakse? Rakendusbioloogia haru, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel. Meditsioonis vaktsiinide tootmine, geeniteraapia Biomeditsiinis pärmirakk pannakse tootma inimese insuliini.
Miks see peab olema kontrolli all? Miks sellel teemal üldse rääkida? Kas see on eetiline, bioloogiline või majanduslik problem? Kloonimine tähendab DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamist. Kloonimine inimese puhul jagatakse kahte ossa 1. reproduktiivne kloonimine, mille vastanduseks on 2. terapeutiline kloonimine. Reproduktiivne kloonimine tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil, terapeutilise kloonimise eesmärgiks on aga geeniteraapia teostamine. Inimese kloonimine on nüüdseks saanud juba ülemaailmseks teemaks. Väga vähe on puudu sellest, kui seda teostama hakatakse, hetkel on see aga õnneks keelatud. Maailmas on niigi liiga palju inimesi, miks siis neid veel juurde oleks vaja. Kloonimisel on kindlasti ka omad postitiivsed pooled, kuid kui mõelda korralikult järele, siis kaldub inimese kloonimise teema ikka negatiivsuse poolele, inimeste arvamused on aga erinevad.Tihti arvavad inimesed, et saab kloonida surnuid ,
· Mikroobe on võimalik kasvatada vedelatel, tahketel ja kunstlikel söötmetel. · Mikroobid on haploidsed ja ühe rõngaskromosoomiga. Kui geenis tekib muutus, siis avaldub see ka fenotüübis. Kui soovitakse luua transgeenseid organisme(võõra DNAga organismid), siis on vaja neisse viia soovitud geen. Selleks luuakse viirusvektor. Viirusvektor on viirus, kus oma genoomile on juurde lisatud uus geen. Näiteks kui inimesel on geneetiline haigus, on võimalik geeniteraapia abil viia vastava koe rakkudesse terve geen. Viirusvektorite kasutamine: 1. Raviomadustega geen viiakse otse organismi. Sisestatud viirusvektor liitub kromosoomiga. 2. Organismist võetud rakud nakatatakse kunstlikus keskkonnas(väljaspool organismi). Muudetud rakud siirdatakse tagasi organismi. Uute omadustega organismide kasutamine: · Bioaktiivsete ainete tootmine · katsed loomade saamiseks · aretatakse erinevaid taimi · teraviljasortide arendus
Pärilikus Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks(inimesel koosneb see 24 kromosoomist). Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum-genotüüp. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum-fenotüüp. Keskkond ka soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste välja kujunemist. Molekulaargeneetika-tadusharu, mis uurib pärilikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. DNA süntees-replikatsioon (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) RNA süntees-transkriptsioon(selle tulemusel saadakse DNA nukleotiidsele järjestikusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus, sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees) Valgu süntees-translasioon (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel va...
KAITSE HAIGUSTE EEST Kaisa Nõmm HAIGUSTE LIIGID: PÄRILIKUD HAIGUSED VIIRUSHAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED PÄRILIKUD HAIGUSED ON HAIGUSED, MIS KANDUVAD VANEMATELT EDASI JÄRGLASTELE. PÄRILIKUD HAIGUSED ON TINGITUD MUTATSIOONIDEST EHK MUUTUSTEST RAKU GENEETILISES MATERJALIS. Pärilik haigus- kassikisa Kassikisa sündroom on tingitud 5. kromo- soomi osa kaduma minekust. PÄRILIKE HAIGUSTE EEST EI SAA ENNAST TÄIELIKULT KAITSTA, KUID HAIGUSTE TÕENÄOSUST SAAB VÄHENDADA : SUGULUSABIELUDEST HOIDUMINE MUTAGEENIDE VÄLTIMINE SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA SÜNDIDE VÄHENDAMINE ÜLE 40 AASTASTEL NAISTEL JA RISKIGRUPPI KUULUVATES PEREKONDADES PÄRILIKE HAIGUSTE RAVI: ASENDUSRAVI- Organismis puuduvate ensüümide või hormoonide viimine organismi DIEETRAVI- Spetsiaalne dieet, mis määratakse pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündro...
KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA 12.KLASS Nimi: 1. Kus kasutati esimesi bioloogilisi relvi? Kasutati II maailmasõjas, kui jaapanlased katsetasid katku mõju hiinlaste peal. 2. Too näiteid kõige ohtlikkumadest bioloogilistest relvadest. Siberi katk, muud katku põhjustavad bakterid, rõuged, Ebola, Marburgi viirus. 3. Mis on biorelvade eelis teiste relvade ees? Neil on võime organismis paljuneda ja neid on raske märgata. 4. Mis on ensüümid? Valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust vi võimaldavad reaktsioonidel toimuda sobimatutes tingimustes, nt madalama temperatuuriga kui muidu). 5. Milleks kasutavad geneetikud viiruseid? Viiruste viimisega bakteri genoomi toodetakse ravimeid, nt insuliini ja interferooni ning paljusid tööstuses kasutatavaid valke. 6. Nimeta 5 suuremat valdkonda, kus kasutatakse g...
M. R. Capecchi, M. J. Evans ja O. Smithies, kes pälvisid selle eest 2007. aastal Nobeli meditsiinipreemia. 8. Kui kaua kulub uue nokaut-hiireliini loomiseks? Uue nokaut-hiireliini loomiseks kulub keskmiselt aasta. 9. Mida kujutab endast kimäär? Kimäär on bioloogiliselt erineva genotüübiga ja eri organismidest(sügootidest) pärit rakkudest koosnev organism. Õ. lk. 49-54 1. Milles seisneb geeniteraapia? Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. 2. Kes oli esimene inimene, kellele tehti geenravi? Esimene inimene, kellele tehti geenravi oli Ashanti De Silva. 3. Millest sõltuvad geeniteraapia võimalused? Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. 4. Kui mitut pärilikku puuet või haigust on inimesel tuntud? Millest need tingitud on?
* Suurem osa tõvestavaid viirusi kanduvad edasi õhu kaudu (levib massiliselt) * Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias * Viiruse paljunemisprotsess toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses 13. Erinevad viirused * DNA viirused: rõuged, tuulerõuges, herpes, papilloomviirus. * RNA viirused: gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV. 14. Kuidas võidelda viiruste ja viirushaiguste vastu? * Geenitehnoloogia > geeniteraapia * DNA viirus > inimese geeni > lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse > saadakse vajalik valk > TERVE INIMLOOM!
Toiduainetööstuses kasutatakse paljusid seente produtseeritud ensüüme toiduainete lõhna, värvi omaduste parandamiseks. Tekstiilitööstuses kasutatakse amalüaasi tärklise lagundamiseks. Selgita mõistet funktsionaalne toit. Funktsionaalsele toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimses tervist. Toidu komponendid mõjuvad inimese organismile positiivselt. Nt jogurt. Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi? Haiguste geeniteraapia, transgeensete organismide loomine, keskkonna puhastamine, kloonimine(reproduktiivne ja ravikloonimine tüvirakkude abil), iskute tuvastamine. Mis on geenitehnoloogia? Molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjad)? Siiratakse haigesse koesse
Milles seisneb DNA-seire? Loomade genoomi uurimise arenedes on üha enam aktiviseerunud ka DNA markerite otsimine, mis seonduvad pärilike anomaaliatega. DNA markeriks võib olla anomaaliat põhjustav geen ise või geenilookus, mis on aheldunud anomaaliat põhjustava geeniga. Viimasel juhul ei ole anomaaliat põhjustav geen täpselt teada, kuid defektsete loomade genotüpiseerimisel on leitud, et teatud geenilookuse polümorfismi alusel on võimalik defektgeeni olemaolu genoomis tuvastada. 62. Geeniteraapia olemus ja põhiprotseduurid. Geeniteraapia rakendatavus koduloomadel. Geeniteraapiaga on võimalik vältida kudede siirdamisega kaasnevaid probleeme, nagu transplantaadi irdumine (äratõukamine) ja selle vältimiseks läbiviidav agressiivne immuunsupressiivne kemoteraapia. Tegemist on sarnaselt mittegeneetiliste tõrjemeetoditega defektse genotüübi kohastumuse tõstmisega normaalsete geenide lisamisega organismi. Ei paranda genotüüpi tervikuna, mistõttu defektse geeni
2. Mis on viirusvektor ja milleks neid kasutatakse? Asendades viiruse genoomis mõne viiruse geeni rakulise geeniga, on võimalik ka see viiruse abil teatud kindlasse rakku toimetada ja sel viisil muuta raku omadusi inimesele sobivas suunas. Selliseid viirustel põhinevaid geenide ülekandesüsteeme nimetatakse viirusvektoriteks. Selliseid rekombinantseid viirusi kasutatakse muuhulgas haiguste geeniteraapias. 3. Milles seisneb haiguste geeniteraapia? Geeniteraapia põhipostulaat: kui haiguse põhjustab geenidefekt, siis selle defekti parandamine kõrvaldab ka haiguse tekkepõhjuse. 4. Millised on transgeensete organismide kasutusvaldkond? Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi, loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks interferoone, kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. 1
Kromosoomhaigusi põhjustavad kromsoomide struktuuri või arvu muutumine.( Downi sündroom, Kassikisa sündroom, Martin Bell'i sündroom. Geenmutatsioonid ( hemofiilia, skisofreenia, albinism) Genoommutatsioonid ( triplo-x sündroom, Patau sündroom, diplo-y sündroom) Pärilike haiguse raviks kasutatakse asendusravi ( organismi viiakse puuduvaid hormoone, ensüüme) , dieetravi ( hoidutakse mingist ainest), kirurgiline ravi ( korrigeeritakse pärilikke väärarenguid) , eraõpetus või geeniteraapia. Et vähendada pärilike haigustega laste sündi tuleks hoiduda sugulusabielust, tuleks vältida mutageene, peab tegema sünnieelset diagnostikat. Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, tervisehäired ( allergiad, kasvajad), väär eluviis, vigastused jne. Muudetud pärilikkusega organismid Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid mutageenidega, et organism oleks parem. GMO- geneetiliselt muudetud organismid
1. Viiruste ehitus Viiruspartikli südamiku moodustab pärilikkusaine, mis on nukleiiinhape DNA või RNA. Nukleiinhapet nim. viiruse genoomiks. Viirusgenoomi DNA või RNA võib ola kahe-või üheahelaline. Pärilikkusainet ümbritesevad valgud, mis moodustavad kaitsva kapsiidi. Kapsiidi peal võib veel olla lipiididest ja valkudest ümbris. Kapsiidi või ümbrise pinnal asuvad valgud, mis tunnevad ära viiruse paljunemiseks oleva märklaudraku. 2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNA/genoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeri...
kultuuride kasvatamine koormab vähem keskkonda, kasutades vähem põllumajanduskemikaale. Inimene hävitab hoogsalt looduslikke liike, kuid üritab samal ajal hakkama saada ka uute loomisega. Geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on palju eeliseid nad on vastupidavamad putukamürkidele, taimekahjuritele ning annavad paremat saaki. Geneetiliselt muundatud mikroorganismid hoiavad meie tervist ning geeniteraapia pakub ahvatleva võimaluse parandada vigased lõigud genoomis. Paljud biotehnoloogiaga seotud ohtudest on meile veel tundmatud või halvasti teada. Nii on see tegelikult kõigi uute tehnoloogiatega, milles alul nähakse vaid suuri võimalusi. Selliseid ohte tuleb teadvustada ning nendega arvestada, kuid samas ei tohiks hirm uudse ees takistada arenemast tehnoloogial, mis võib aidata toita miljoneid näljahädalisi ning töötada välja ravimeid raskete haiguste vastu.
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) ...
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) ...
Levisid erinevad arvamused, mis aastatuhande vahetus endaga kaasa võib tuua, oli skeptikuid, kes arvasid, et sellega kaasneb maailma lõpp. Aga õnneks nii ei läinud. Kuid tehnoloogia, kunsti ja kultuuri vallas, see ei olnudki nii müstiline sajandivahetus, sest suur eeltöö on tehtud. Nüüd täiustatakse seda kõike, sest algteadmised pärinevad ikkagi enamasti eelmisest sajandivahetusest. Aga üllatusi maailmale jagub ikka. Arenenud on geeniteraapia, kloonitakse loomi ja taimi, ning üritatakse mammutit kloonida. Meditsiin on tohutu arengu teinud ja jätkab praegugi tõhusalt arengut. Kui 20.sajandil oli suureks probleemiks katk, siis 21.sajandil ei tea paljud inimesed, mis see üldse ongi. Ka tehnoloogia jätkab arengut, mobiiltelefonita ei saa enam hakkama ükski inimene, arvuti on olemas põhimõtteliselt igas majapidamises, televiisorist rääkimata. iPod, iPhone, mp3, GPRS, laptop on vägagi tuntud nimed meile sellel sajandil
soolebakteritesse. Kuidas see mõjutab organismi talitlust? Kas sama on võimalik ka teistel organismidel?); Probleemid tootmisega(GMO'de märgistamine, tootja naabridnon saasteohus, ökotootja tegevus lõppeb kuna gmo pole seal lubatud) 8. Milles seisneb geeninokaut? See on geenitehnoloogia üheks meetodiks, kus suunatud mutageneesiga tekitatakse geenirike ja see välistab täielikult geeni avaldumise. 9. Mille poolest erineb geeniteraapia transgeenist? (Vt. lk 49) 10. Kuidas kasutatakse DNA-sõrmejälgi? Laialdaselt kasutatakse kohtuekspertiisis isadusetuvastamisel, kurjategijate paljastamisel ning muudel isiku kindlakstegemist nõudvatel juhtudel, saab ka testida organidoonori koe sobivust konkreetsele patsiendile, uurida iidsete populatsioonide sugulust ning isegi kontrollida ohustatud liikide kaitse seaduste täitmist.
(akineesia). Teisesed sümptomid võivad sisaldada kognitiivseid häireid ja keelelisi probleeme. 12.Reproduktiivne ja terapeutiline kloonimine, nabaväädi ja täiskasvanute tüvirakud. Reproduktiivne kloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. nabaväädivere tüvirakud sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks. Täiskasvanu tüvirakud (somaatilised tüvirakud) sünnijärgse imetajaorganismi kudedes asuvad vähesed tüvirakud, millel arvati olevat suhteliselt piiratud diferentseerumispotensiaal; viimasel ajal on leitud mõjutamisviise, mille tagajärjel nende arenguvõimalused on oluliselt laienenud.
Neid saadakse geeni või geeni osade viimisel ühest organismist teise või muul viisil geenide muutmisel. 36. Mis on geeninokaut? GM-organism, mille muunsamine on oma olemuselt transgeneesile vastupidine. Neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Sellega kaotatakse ta funktsioon, kuna muutus toimub DNA struktuuris, pärandub see geneetiline muutus ka järgalsete siis, kui muundatud organism on elu- ja paljunemisvõimeline. 37. Milles seisneb geeniteraapia? Geeniteraapia ehk geenravi esineb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osadel juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises.
6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA · Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsione...
Kirurgilise raviga saab kõrvaldada või korrigeerida pärilikke väärarenguid.Isikud, kellel kõik meeleelundid ei talitle normaalselt või kes on vaimupuudega, saavad eriõpetust. Pärilike haiguste profülaktika seisneb eeskätt mutageenide vältimises. Tuleb hoiduda sugulusabieludest. Pärilikke haigusi aitab oluliselt vältida ka sünnieelne diagnostika. Perspektiivne tulevikusuund pärilike haiguste ravis on geeniteraapia, mis seinseb vigase geeni asendamises normaalsega. Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskonna ja organismi koosmõjust tingitud terivsehäired,väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
