Geeniteraapia Geeniteraapia Uute geenide viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Uusi, terveid geene võib inimese somaatilistesse rakkudesse siirdada organismiväliselt(ex vivo) või siseselt(in vivo). Esimene edukas geenravi operatsioon tehti 1990. aastal USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Käesoleval ajal toimub kogu inimese geeniteraapia somaatiliste rakkudega. Eetilistel, ohutusest ja muudest põhjustest tingituna ei tehta seda praegu sugurakkude peal. 1. Kuidas saada kätte sihtmärk rakud 2. Kuidas sisestada funktsionaalne geen. 3. Milline osa sihtmärk rakkudest peab saama funktsionaalse geeni, et sellest oleks kasu haiguse vastu. 4. Kas on vaja täpselt reguleerida sisseviidud geeni transkriptsiooni 5. Kas sisseviidud geeni üleekspressioon võib samuti põhjustada mingeid teisi füsioloogilisi probleeme 6
kasutatakse geeni-info Teine tase parandamiseks, mis on põhjustatud pärilike haiguste poolt. Kolmas tase Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse Neljas tase haigesse koesse, kus nad Viies tase muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad sel viisil kahjustatud rakke 2. Sugurakke mõjutav geeniteraapia a) Muudetakse geneetilist informatsiooni ka sugurakkudes, selle tulemusena võivad tulemused edasi kanduda patsiendi järglastele (st ennetav ravi, võimaldab ühekordse sekkumisega välistada haiguse tekke järglastel ja vajaduse neid hiljem eraldi ravida) b) Geen viiakse indiviidi sugurakkudesse. See viis indiviidi ennast otseselt ei mõjuta, kuid tagab
herpest. Neuronites jääb viirus latentseks. Reaktivatsioon initsieeritakse stressi või hormonaalsete muutuste poolt. HSV on kaheahelaline DNA viirus.(2) MITTEVIIRUSLIKUD GEENIDE ÜLEKSNDE SÜSTEEMID Puhta DNA sisestamine analoogiliselt NH immuniseerimisega. Kogused on väikesed ja samuti on raske jõuda soovitud kudedeni. (2) Liposoomid: DNA konstrukti ümbritsemine kunstliku lipiidmembraaniga.(2) Geeniekspressiooni inhibeerimine Kuigi suure osa geeniteraapia alastest uuringutest moodustavad mittefunktsionaalse geeni asendamisega seotud tööd, on teatud olukordades vajalik töötava geeni(de) (üle) ekspressiooni suunatud inhibeerimine. Seda on võimalik saavutada erinevatel tasemetel.(2) DNA tasemel A) Funktsionaalse geeni inaktivatsioon in situ homoloogilisel rekombinatsioonil vastavalt muteeritud geenikoopiaga.(2) B) Oligonukleotiidide kasutamine. Teatud tingimustel võib DNA moodustada kolmekordse heeliksi
GEENITERAAPIA Märjamaa Gümnaasium XIIA klass 2009 Koostajad: Merilin Girin & Maarit Tilk Geeniteraapia olemus · Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. · Eesmärk ravida teatud haigusi · Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. · Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav. Somaatiline geeniteraapia · ... Ehk ravikloonimine · Seisneb selles, et ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke.
1. Biotehnoloogia valdkonnad: 1. toiduainetööstus hallitusjuust 2. taimekaitsevahendid rotstop 3. pesuvahendid ariel; sisaldavad bakterite/seente poolt sünteesitud ensüüme, millel valke, lipiide ja polüsahhariide lagundav toime. 4. tekstiilitööstus - vetthülgavad kangad 5. ravimid antibiootikumid, vaktsiinid 6. Funktsionaalne toit nt kaltsiumiga rikastatud piimatooted, jodeeritud sool. 2. Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada? Tüvirakud on võimelised arenema mis tahes rakkudeks, saab kasutada rakuteraapias, ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, erinevaid vähivorme ja suhkruhaigust. 3. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? Geenitehnoloogia DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine in vitro (kehaväliselt) ja siirdamine sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Võimaldab pärilikke haigusi diagnoosida, isikut geneeti...
Geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja l...
TRANSGEENSED MIKROORGANISMID - transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA-kompleksi, mis saab siseneda rakku või integreeruda sele genoomi. Selliseid DNA- konstrukte nim. geenivektoriteks ehk -siirdajates. Eesimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodu 1973. aasta. BAKTERITEL ei ole tuuma; seda asendab tumapirkond, milles paikenb üks rõngasjas kromosoom. Lisaks leidub bakterirakus väiksemaid DNA rõngaid- plasmiide, mida kasutatase geenivektorite loomisel. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja pöördtranskribteeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA(cDNA). See ühendatatkse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). S...
Kimäärideks sim. Organisme, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. Geeniteraapia Inimesel on tuntud üle 3000 päriliku puude või haiguse, mis on tingitud üksiku geeni defektist. Enamasti on need geneetilise avaldumise poolest retsessiivsed. Mõnedel juhtudel on ravitavad või leevendatavad organismis puuduvate valkude manustamisega vereringesse, kuid enamasti mitte. Pealegi on igati loomulik püüe vabaneda välisest sõltuvusest. Geeniteraapia ehk geeniravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geni avaldumise vaigistamises. Geeniteraapia sarnaneb transgeneesiga, kuid erineb sellest kahes aspektis. Esiteks siiratakse sama liigi geene; teiseks, neid geene siirdatakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Päritava haiguse puhul tuleb geeniravi protseduuri korrata iga puudega järglase juures.
sellist kloonimist vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. Retroviirus RNA-viirus, mis sisaldab põõrdtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNA-sse ning võib sel viisil integreeruda peremeesraku genoomi. Sügoot viljastatatud munarakk. Terapeudiline inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise kloonimine eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. Totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus, sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. Transgeenneorganism organism , mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geenid, mis on loodud
4. Nokautrakud siirdatakse uude embrüoblasti 5. Tekib kimäärne embrüo 6. See embrüo viiakse hiire emakasse 7. Sünnivad kimäärsed hiired (neid hoitakse) 8. Järgneva ristamise tulemusena sünnib ka homosügootseid nokauthiiri Mudelhiired haiguste uurimiseks Organite kasvatamiseks GM-loomade baasil. Kimäär erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism. Geeniteraapia Geeniteraapia - geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks. Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Inimesel on teada üle 30000 päriliku puude Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990. aastal suhteliselt edukas. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro-RNA molekule. Kui mikro-RNA-d ühinevad mRNA-
A-Meristeempaljundus sai võimalikuks taimerakkude vegetatiivsele paljunemisele. Näiteks igast võetud algkoe osast võis kasvada täiesti uus taim. Sai võimalikuks tänu kasvufaktoritele, kus veekogu äärel võib olla kõrged pillirood. Tänu totipotentsusele e kõikvõimelisusele, kus rakust võib areneda välja terve organism. Võimalik saada viirusvabu taimi. Embrüonaalsiirdamine.Põllumajandusloomadel kutsutakse esile superevolutsioon, mille käigus küpseb tavapärasest rohkem munarakke. Need pestakse emakast välja. Nende seast valitakse välja kõige tervemad ning viljastatakse need kunstlikult katseklaasis ehk in- vitro. Munarakud jäetakse katseklaasis söötmele, kus nad arenevad moorulateks, moorulad viiakse surrogaatemasse, kus kasvatab oma kehas teise looma järeltulija. Moorula ehk kobarloode. Transgeensed loomad ja mikroorganismid on inimestele tähtsad, sest nende abil saame me katsetada nt mõne ravimi mõju, kuidas see mõjuks inimesele. Saame sü...
Küsimused lk 54 1.Mille poolest erineb geeniteraapia rakuteraapiast ja transgeneesist? Geeniteraapia erineb transgeneesist kahel põhjusel. Esiteks siiratakse sama liigi geene. Teiseks neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Rakuteraapia puhul taastatakse kahjustusi tüvirakkude siirdamisega, geeniteraapias siirdatakse normaalselt talitlev geen mingi koe rakkudesse. 2. Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? Sellepärast, et geenravi meetod ei ole täielikult välja töötatud ja esineb tagasilööke ravimises. 3. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel diagnoosil? See võimaldab vähendada raskete puuetega laste sünnisagedust loodete abortimise ja siirdatavate embrüote valiku teel. 4. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas? See põhineb mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. 6.Selgitage, milles seisneb polümeraasne ahelreakstioon (PC...
prügimäed alkoholiks. · Bakterid toodavad puuvilla. · Bakterid puhastavad maaki. · Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Kütused: · Kasutatava kütusena on arvestataval kohal madala kvaliteediga etanool ja metaan. · Biotehnoloogiline lähenemine kütustele on kasulik kahel eesmärgil: vabanetakse loodust reostavatest tootmisjääkidest ning saadakse kvaliteetne kütus. Rakendusbioloogia harud: · Funktsionaalne toit · Biotehnoloogia · Geeniteraapia · Geenitehnoloogia · GMO Mis on funktsionaalne toit? · Euroopas kehtiva definitsiooni järgi on funktsionaalne selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Mis on funktsionaalne toit 2? · Haiguste ravimine funktsionaalse toidu mõiste alla ei käi. Funktsionaalseks saab tavaline toit siis, kui sinna on lisatud teatud
Geene saab kohale viia bakteri plasmiidiga, viirustega, kullapüstoliga ja taimedele agrobakteriga. 10. GM plussid Geenimutatsiooniga bakterid toodavad inimestele vajalike valke, suurem taimede saagikus, uued ravimid 11. GM miinused Võib olla keskkonnakahjulik, võib inimorganismile kahjulik olla(allergeenid), väheneb looduslik mitmekesisus, varane raukumine, juuste väljalangemine, XY-kromosoome kandev loode ei arene poisiks. 12. Mis on geeniteraapia Geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 13. Milles seisnevad geenimutatsioonid Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi. Geenimutatsiooni tulemusena võivad tekkida uued alleelid
Bioloogia 7. aprill 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. 2. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA' st. Teatud kromosoomi lõigud ehk DNA lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid. 3. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune. 4.Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? Sugurakkudes on mõlemas ainult 1 kromosoom, mis sugurakkude ühinedes moodustava...
Näiteks Downi sündroom (lisakromosoom saadakse emassugurakust). GMO lehtedel GMO-de PLUSSID * Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) * Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale * Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) * Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) * Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine) Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom * Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. * Eesmärk ravida teatud haigusi * Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. * Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav.
nukleotiidjärjestus. U-A-A-C-C-G-U-U-A-A 4. Täitke joonisel olevad lüngad vastavate nukleiinhapete tähistega. Replikatsioonil tekib DNA ja transkriptsioonil mRNA. Sarnanevad: 1) toimuvad rakutuumas, 2) on matriitssünteesid, mille käigus sünteesitakse ühe ahela alusel komplementaarsed ahelad. 5. Mis juhtub, kui vale t RNA ilmub translatsiooni? Tekib puue ? :D Pmst küll jah. :D :D 6. Mida kujutab endast geenitehnoloogia ja geeniteraapia? Geenitehnoloogia – DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine kehaväliselt ja siirdamine sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Võimaldab pärilikke haigusi diagnoosida, isikut geneetiliselt tuvastada. Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse 7. Lõpeta lause. ● mRNA molekule sünteesitakse.. transkriptsiooni ajal
oluline viga, nii et geen ei hakka tööle o Lisatud markergeen o Geen viikse embrüoanaalsetesse tüvirakkudesse in vitro o Liitunud geeniga rakud viiake uude embrüosse o Embrüo siirdatakse hiire emakasse o Areneb kimäär-kahte erinevat DNA-d omav organism o Ristamisi korratakse , kuni saadakse teatud tunnuse suhtes homosügootsed nokauthiired - GEENITERAAPIA: - Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude - Kaks võimalust 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen - Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu edasi järglastele - Häid tulemusi esineb harva - Sarnasus transgeneesiga o Kui siiratakse sama liigi geene o Geenisiire toimub somaatilisse rakku o Ei pärandu - Geeniravi sõltub puude olemusest: o Ravi,mis on seotud vererakkudega( olemas kogu aeg tüvirakud)
Ajalugu Geenitehnoloogia valdkond tekkis alles 20. sajandi teises pooles. Alfred Hershey ja Martha Chase tõestasid, et DNA-l on oma roll pärilikkuses ning 1953. aastal kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA molekuli kaksikheeliksi-kujulist struktuuri. 1974 lõi Rudolf Jaenisch maailma esimesed transgeensed hiired, sisestades võõrast DNA-d hiire embrüosse. 1975. aastal toimus Asilomari konverents. 1978. aastal tuldi välja inimese insuliiniga. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus ravimeetod, millel on suur tüsistuste risk. Mõnel korral on teraapiale järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinu immuunpuudulikkusega lapsele. Siiski tagas see geenisiirdamine üksnes osalise ravi tüdruk vajas edaspidi toetavat ensüümravi.
bakterites Loodi rekombinantse DNA metoodikageenitehnoloogia baas 1978. a said restriktaaside karakteriseerimise ja uurimise eest füsioloogia ja meditsiini Nobeli preemia: Daniel Nathans, Werner Arber ja Hamilton O. Smith Geeniteraapia Normaalse geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese koe rakkudesse Mutantse geeni avaldumise vaigistamine Eesmärk pakkuda ravi erinevatele haigustele ja tõvedele Jaguneb kaheks: somaatiline ja sugurakke mõjutav Somaatiline geeniteraapia Ehk ravikloonimine Tüvirakke viiakse otse haigesse koesse Seal nad muunduvad vastava koe rakkudeks Asendavad kahjustunud rakud Sugurakke mõjutav Eristatakse kahte juhtu I geneetiline materjal viiakse preembrüosse II geen viiakse üksikisiku sugurakkudesse See ravivõte tagab, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta Geeninformatsiooni paigaldamine Vajalikud geenid viiakse organismi kahel võimalusel I. Kasutakse viirust II
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad. Geneetikaalased uuringud on väga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Uuringud võimaldavad täpsemalt mõista päritavate haiguste biokeemilist olemust & isoleerida geneetilisi haigusi põhjustavaid geene (N: Alzheimeri tõbi, rinnavähk). Geeniteraapia geenidefekt asendatakse normaalse, funktsioneeriva geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses
tunnuseid,ohustatud liikide säilitamine. Kloon-isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Kloonimine-DNA-fragnmentide,rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Tuumkloonimine-selgrootsetel teostav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarkku,millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Terapeutiline kloonimine- inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. Reproduktiivne kloonimine-inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste ,mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil;vastandatakse terapeutilistele kloonimisele. Transgeensed organismid-geneetiliselt muundatud organismid,organisme mille genoomi on siirtatud mõne võõrliigi geene,mis neis avalduvad ja järglastele päranduvad. Geeniteraapia-(geeniravi) geenitehnoloogilien meetod geneetiliste haiguste raviks või
taimed;tootlikumad loomad;Puudused-keerukas,vaevaline ja kallis protseduur, suur risk eluohtlike mutatsioonide tekkeks; Geeniteraapia-normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimesele. Kasutus valdkonnad-haiguslikke geenide mahasurumine või haigete geenide asendamine tervetega. Geenitehnoloogia-DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine,siirdamine ja uurimine. Kasutus valdkonnad- laiba identifitseerimine, isaduse tuvastamine, geeniteraapia Fundamentaal teadus- alusteadus, teadus, mis tegeleb objektide, või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastatikkuse mõjuga. Tüvirakkud-Diferentseeruata rakud, millest võib välja kasvada erinevate kudede rakke. Tüvirakke saab: Sügoodi esimestel lagunemistel, blastotsüsti sisemisest raku massist, nabaväädi verest, täiskasvanult. Tüvirakke kasut.: Naharakkude asendamisel(põletus); Südamerakkude asend. (Infarkt); Ajurakkude asend.(Alzheimer), Kõhunäärmerakkude asend
toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga. embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. , tuumkloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. , terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks , reproduktiivkloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil. rakuteraapia, kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. tüvirakud hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. , geenitehnoloogia, molekulaargeneetika rakendusharu,
• Ohutuks ja efektiivseks raviks kulub PALJU raha Pisike Annabel • Spinaalne lihasatroofia (SMA) Natuke suurem Aimar Aromaatsete aminohapete dekarboksülaasi (AADC) Vidjo • Kuidas nimetatakse neid vigureid, millega geenid kehasse viiakse? • Vektorid • Kas geeniravi on sinu arvates eetiline ravimeetod? Põhjenda Meie ikka ka! • Millal tekkis teadlastel idee küsime, geeniteraapia välja töötada? Teie • 1970ndatel • Millal said Andrew Z. Fire ja Craig vastate! C. Mello geeniravi välja töötamise eest Nobeli preemia? • 2006. aastal • Milliseid haigusi on raske geeniraviga ravida? • Polügeenseid Kasutasime neid allikaid: • https://novaator.err.ee/952686/vaikese-annabeli-haiguses-on-suudi-mutatsioon iga-geeniperekond • https://www.liigume
DNA- rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, see on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Pärilikkuse kandja. Kromosoom- üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Pärilikkuse kandja. Geen- DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Dominantne- valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, oled ühelt vanemalt saanud. Retsessiivne- allasurutud alleeel, oled mõlemalt vanemalt alleeli saanud. Mutatsioon- muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomi arvu muutsed Kombinatiivne muutlikkus- geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. Mittepärilik muutlikkus-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Geeniteraapia- asendatakse organismis vigane geen normaalsega Tehnogeneetika-geenide siirdamine Transgeenne organism-. Sünnieelne diagnostika- võimaldab lootel tuvastada ...
kindlasti allergijaid, mürgitust ja soovimatuid kõrvalmõjusi. 16. Kuidas ohustavad geenmuundatud liigid looduslikke liike? Geenmuundatud organism on kahjurikindlam, seetõttu võib ta hakata looduses levima, tõrjudes välja kohalikke liike. 17. Milliste haiguste puhul tohib kasutada geeniteraapiat? Hetkel kasutatakse seda ka vähi- ja südamehaiguste, diabeedi, hüpertoonia ja muude haiguste ravimiseks. 18. Millised on geeniteraapia rakendamise peamised probleemid? · Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast. Kas inimene, omandades uue geeni ja seeläbi ka uue tunnuse, on sellisel kujul seesama inimene? · Piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske. Milliseid omadusi võib raviotstarbel muuta ja milliseid mitte? · Geeniteraapia katsed inimloodetega on keelatud, kuigi on teada, et loote ravimisel oleks võimalik vältida haige lapse
Koostaja: Nele Roosi Märjamaa Gümnaasium XII-B Geenitehnoloogia seisneb konkreetsete DNA-lõikude eraldamises ning töötlemises Rakendusvaldkonnad: 1. Geeniteraapia 2. Transgeensete organismide loomine 3. Keskkonna puhastamine 4. Kloonimine (sh ka ravikloonimine) 5. Isikute tuvastamine Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasitamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel Näiteks: Põllumajanduses Toiduainete toomises Inimeste ja loomade omaduste muutmises Haiguste diagnoosimises ja ravis Geenitehnoloogia meetodid Lähtekohaks rekombinantse DNA metoodika loomine Geeninokaut
Funktsionaalne toit ... toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. "Hellus" sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi... Põllumajanduses Silo valmistamisel Mügarbakterid küntakse mulda. Biotõrje (taimekaitsevahendid) - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda. Tööstuses Bioplast laguneb looduses kiiremini. Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil Bakterid lagundavad prügimäed alkoholiks. B. toodavad ämblikuniiti üli...
transduktsiooniks.Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi.Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. 12. Tooge näiteid inimesele haigusi põhjustavatest DNA viirustest. DNA viirustest on tingitud näiteks rõuged ja tuulerõuged. Samasse rühma kuulub ka herpesviirus mis põhjustav ville huultel ja teistel limas kestadel. Soolatüükaid ja konnasilmi põhjustab papilloomviirus, mis on samuti üks DNA viirustest. 13. Geeniteraapia põhimõte. Järgneval transkriptsioonil ja translatsioonil saadakse organismile vajalik valk ja inimene terveneb. Sellist ravimeetodit nimetatakse Geeniteraapiaks. Meetod sobib nii pärilike kui ka elu jooksul tekkinud geneetiliste haiguste raviks. 14. Miks ei ole antibiootikumid viiruste raviks efektiivsed? Viirushaiguste puhul ei ole antibiootikumidest kasu. Kuna viirustel puudub rakuline ehitus, siis ei ole olemas ka neile ainuomast transkriptsiooni ega translatsiooni, mida saaks
*Personaalsete ravimite loomiseks Selgita lähemalt geeniteraapia põhimõtet. Seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetlise puudega inimese koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel toimub ravi läbi geenivaigistuse Kuidas toimub somaatiline geeniteraapia, selgita etappide kaupa inimese näitel? Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Kuidas toimub sugurakke mõjutav geeniteraapia? Selleks on kaks juhtu: 1)Geneetiline materjal viiakse preembrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. 2)Geen viiakse üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjuta otseselt antud isikut vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Mida tähendab geenivaigistus, mis eesmärgil kasutatakse? Geenivaigistus seisneb kindlate mRNA molekulide blokeerimise või kiires
.......................... ................................................... ...................................................................... ............................................................................................ ....................... ............................................................................................................... ............................ Ülesanne 8 Selgita: 1) Miks on oluline geeniteraapia? ...................................................................................................... ............................................................ ...................................................................... ............................................................................................ ....................... ....................................................................................................
Geneetilist materjali siirdatakse genoomi. Millega tegeleb geenitehnoloogia? Molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Millised valdkonnad kuuluvad geenitehnoloogia alla, millega need tegelevad? Geeniteraapia- haiguste ravimine. Kloonimine- täiskasvanud org pärit geneetilise materjali kasut uue, temaga identse org loomiseks. Isikute tuvastamine. Mis on geeniteraapia? Võimalus paljude haiguste. Nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Kaks liiki- somaatiline, sugurakke mõjutav. Somaatiline geeniteraapia ja sugurakkude mõjutamine. Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse
In vitro viljastamine munarakud viljastatakse väljaspool organismi. Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. Reproduktiivkloonimine tuumkloonimine uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeudilisele kloonimisele. Rakuteraapia kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni taastamine või parandamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. Tüvirakud hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise
3. Millised on biotehnoloogia eelised ja probleemid?(3) 4. Milleks kasutatakse biotehnoloogiat toiduainetetööstuses, meditsiinis ja põllumajanduses? 5. Nimeta 6 biotehnoloogiliselt toodetavat produkti. 6. Millist mõju avaldab funktsionaalne toit inimorganismile? (3) 7. Kuidas saadakse funktsionaalne toit?Too 5 näidet . 8. Kuidas toimub uute geenide viimine organismi? 9.Miks kasutatakse viiruseid geenide transpordiks? 10. Kuidas toimub haiguste geeniteraapia? 11.Milleks kasutatakse transgeenseid organisme? 12. Nimeta geneetiliselt muundatud toiduainete (transgeensete organismide) eelised ja probleemid. 13.Reproduktiivse kloonimise etapid. 14.Miks kasutatakse kloonimisel munarakku? 15.Reproduktiivse kloonimise probleemid. 16.Kuidas toimub ravikloonimine? 17.Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada? 18.Nimeta 4 kloonimise poolt -ja vastuväidet. 19.Millised on geenitehnoloogia rakendusvaldkonnad? 20
Biotehnoloogia 1. Biotehnoloogia on rakendusteadus, kus elusorganisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses. 2. Traditsiooniline biotehnoloogia on toitude ja jookide valmistamine mikroobide abil või looma- ja taimearetus. Tänapäevane biotehnoloogia tegeleb viiruste ja bakterite uurimisega. 3. Bioreaktorit kasutatakse mikroorganismide ja rakukultuuride kasvatamiseks, ensüümide preparatiivseks rakendamiseks. 4. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. 5. Bakterite ensüümid lagundavad valke, tärklist ja rasvu. 6. Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu. 7. Teoreetiliselt on tegemist taastuvenergiaga. Ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega ka teisi kasvuhoonegaase. 8. Funktsionaalsed toiduained on need, mis mõjuvad inimeste tervisele...
Vastus: Mutageenide vältimine, hoidumine sugulusabieludest, sünnieelne diagnostika, pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika. Embrüodiagnostika- embrüo rakkude geneetiline analüüs annab arstidele andmed, missugused embrüod on terved ja missugused omavad geneetilisi defekte. Molekulaargeneetiline diagnostika- geneetiliste defektide (mutatsioonide) tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA-proovide abil. 12. Pärilike haiguste ravi. Epigeneetika. Geeniteraapia. Geeninokaut. Geenivaigistus. Vastus: Asendusravi: suhkruhaigus- insuliin Diietravi- fenüülketonuuria Kirurgiline ravi- hundikurk, jänesemokk Eriõpetus- Downi tõbi Geeniteraapia- ühegeenihaiguste puhul (1 geen – 1 valk) 1) vigane geen asendada 2) vigase geeni avaldumise vaigistamine Huntingtoni tõve puhul kasutatakse RNA lõike, et mRNA vaigistada Epigeneetika- teadusharu, mis uurib geenide avaldumise muutusi, mis tulenevad muudest
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS kokk Madis Kool Bioloogia Essee Juhendaja: Allan Lorents Pärnu 2013 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on eriti paljutõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Kuid laialdast kasutust leiab rakendusbioloogia ka keskkonnakaitse valdkonnas, kus spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse reostuse likvideerimisel, reovepuhastites või prügimajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisel palju ära teha. Rakendus...
Bioloogia Biotehnoloogia Biotehnoloogia on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia tehistingimustes. Geenitehnoloogia kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uute pärilike omadustega organismid. Valdkondadeks on kloonimine (nii paljundamise kui ravi eesmärgil), keskkonna puhastamine, isikute tuvastamine, transgeensete organismide ehk GMOde loomine ning haiguste geeniteraapia. Kasutatakse peamiselt baktereid ja seeni, vähem taimi ja loomi. Organisme kasutatakse mitmesuguste ainete tootmiseks. Paljusid bakter- ja seentüvesid kasutatakse toiduainetööstuses, nad toodavad mitmesugusel eesmärgil vajalikke ensüüme (toiduainetel parandatakse lõhna- ja värviomadusi, juustu tootmine, ensüümid piima valgendamiseks, õlu selgeks muutmine).
GEENITEHNOLOOGIA Pärilikkust muudetakse DNA siirdamise teel. Muudetakse nii taimede kui loomade pärilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline, sugurakke mõjustav. SOMAATILINE GEENITERAAPIA ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. SUGURAKKUDE MÕJUSTAMINE Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud
ülesanne Kloonimine munarakku sisestatakse keharaku (enamasti udararaku) tuum, embrüo viiakse surrogaatemasse. 7. Mis on geenitehnoloogia? Seisneb rakutuuma sisu mõjutamisel e DNA valitud lõikude eraldamine, vaigistamine või uue geeni DNA-ahelasse lisamine in vitro. 8. Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi, milles seisneb ja mis on saadus? (geeniteraapia, nokaut organismide loomine). Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Rakenduseks ravida pärilikke haigusi. Geeni nokaut valitud geeni avaldumise välistamine. Enamjaolt on nokautorganismid hiired. Eesmärgiks inimese pärilike haiguste olemuse uurimine hiirmudelil. 9. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjat)?
Geeniteraapia geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste ravimiseks või leevendamiseks. Normaalne geen siirdatakse vigase geeniga inimese somaatilistesse rakkudesse. Geenivaigistus geeni avaldumise takistamine epigeneetilise mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Geenivektor rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud elementidega, mis tagavad selle toimimise rakus. Geenravi aka geeniteraapia Geneetiliselt muundatud organism transgeenne e siirdgeenne organism Genoomipank bakterikolooniates säilitatav genoomi DNAfragmentide kogum Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Glükoos suhkur, mille lagundamine annab organismile energiat GMO vt 3 mõistet tagasi Gonadotroopsed hormoonid rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone. Sünteesitakse hüpofüüsis, aga ka platsentas. Gonadotropiin vt eelmist mõistet
asendamine tervega), ravimite kanduda üle umbrohuleeri org katsetamiseks ning tugevanate geenide koostoime ja paremate organismide ettearvamatu, kahjurid tegemiseks(GMO). ( kuidas? ). immuunseks. Geeniteraapia puudest või TG Taimed :putukaresistentsus; haigusest vabanemiseks. viirusresistentsus(kartul,papaia) Normaalselt talitlev geen ; herbitsiidiresistentsus(peet, siiratakse raske gen puudega mais, raps); paremad inimese koe omadused. Kasulikkus
DNA kloonimisel tehakse DNAst geeni suuruseid koopiaid, kasutades baktereid ja plasmiide, palju kiirem. 56. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed? Totipotentne rakk on diferentseerumata embrüorakk, mis on võimeline andma aluse kõigile areneva organisimi rakkudele. Nt. sügoot, taimerakud. Pluripotentsed tüvirakud diferentseeruvad kindlateks rakutüüpideks, eeldetermineeritud. Nt vereloome tüvirakk annab alguse vereloomerakkudele, mitte sidekoe rakkudele. 57. Geeniteraapia. Geeniteraapia jaguneb kaheks eritüübiks: 1. Somaatiliste rakkude ehk mittepärilik geeniteraapia 2. Sugurakkude ehk pärilik geeniteraapia Geeniteraapia on ravimeetod, mille korral kasutatakse pärilikku materjali ehk DNAd mingi kindla haiguse ravimiseks. Geeniteraapiaks on mitu võimalust, levinuim on viia organismi uus geen, mis toodab seal funktsionaalset valku ning aitab seega haigusega võidelda. Lisaks on võimalik haigust põhjustav ebakorrektselt töötav
parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega. 39. Reproduktiivne kloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. 40. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. 41. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav klooniminesomaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. 42. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Vt ka embrüonaalsed, nabaväädivere ja täiskasvanu tüvirakud. 43. Geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund. 44
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-12A MARLEEN ALLE RAKENDUSBIOLOOGIA ESSEE PÄRNU 2015 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on paljutõotav eriti põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades ja toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Laialdast kasutust leiab rakendusbioloogia ka keskkonnakaitse valdkonnas, kus spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse keskkonnasäästlikumaks muutmisel nii mõndagi ära teha. Rakendusbioloogia abil saab mitmekesistada ja muuta efektiivsemaks toiduainete tootmist, seda inim...
Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Alternatiivina võib tüvirakkudest vajalikud rakud kasvatada ka laboris enne nende organismi siirdamist. Geeniteraapia kasutusalad. Sellega on hea ravida monogeenseid haigusi. Somaatilise geeniteraapia puhul ei kandu muutused üle järgmistele põlvkondadele. Geeniteraapia kasutamine sugurakkudel kandub aga edasi järgmistele põlvkondadele. Peamiselt töötavad teadlased nende raames välja ravi seni ravimatutele või ebaadekvaatse raviga haigustele, nagu kasvajad, südame-veresoonkonna ja pärilikud ühe geeni põhjustatud haigused. Ex vivo geeniteraapia.
looduses esineb klooni tekkimine. 11. Milles seisneb tuumkloonimine? Mille poolest see erineb embrüonaalkloonimisest? 12. Mis on totipotentsed rakud ning kuidas saab neid ära kasutada põllumajandusloomade paljundamisel. 13. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. 14. Mida tähendab geeniteraapia, too näiteid. Kuidas seda rakendatakse? Vastused 1. 1857-Louis Pasteur teeb kindlaks käärimise mikrobioloogilise olemasolu. 1866-Gregor Mendel avastab geenid ja nende pärandumiseseadused. 1885-Louis Pasteur leiutab vaktsineerimise kui teatud nakkushaiguste vältimise tehnoloogia. 1942-penitsilliini masstootmisega bioreaktorites algab mikrobioloogia-tööstuse ajastu. 1953-James Watson ja Francis Crick avastavad DNA molekulaarstruktuuri ning
1.Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eelaste tunnuseid ja anda edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid 1. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA-st. Teatud kromosoomi lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid 2. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune 3. Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? Sugurakudes on mõlemas ainult 1 kromosoom, mis sugurakkude ühinedes moodustavad vajaliku kromosoomide paari, saades mõlemat vanemalt ühe kromosoomi paari 4. Võrrelge dominantse...
koosmõjul näit. hüpertoonia, suhkruhaigus 3. pärilikud haigused – määratud geenidega ja avalduvad igal juhul põhjustatud vigadest geenides näit. hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus põhjustatud muutustest kromosoomide arvus näit. Downi tõbi Haiguste diagnostika suguvõsa uuringud kromosoomide uurimine DNA analüüs Haiguste ravi Dieet ja asendusravi Kirurgiline ravi Geeniteraapia – geenide muutmine või siirdamine Haiguste profülaktika (ennetamine) Mutageenide vältimine e. geneetiline keskkonnakaitse Sugulusabielude keelustamine Sünnieelne diagnostika – DNA analüüs GMO – geneetiliselt muundatud organism Geenide muutmise võimalused 1. Mutatsioonide esilekutsumine mutageenidega Puudused: a).... b)... c)... d)... Kellel kasutatakse? ................................. Miks? a)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
