üks kord välja (nn. isotüübivahetus), et nakkuse iseloomu ja asukoha põhjal anda edukamat immuunvastust. Esialgu toodavad imetaja B-lümfotsüüdid IgM tüüpi antikehi, mille koosseisus on konstantne ala Cμ. Isotüübivahetuse korral toimuvad DNA ümberkorraldused, mille tagajärjel eemaldatakse mingi B-raku genoomse DNA-lõik ning antikeha muutliku osa kodeeriva regiooniga (VDJ) liitub üks järgmistest konstantse osa geenidest. Cδ liitumise puhul hakatakse tootma IgD tüüpi antkehi, Cγ puhul toodetakse IGg, Cη puhul IgE, Cα puhul IgA tüüpi antikehi. Antikeha toimib esmalt B-lümfotsüüdi pinnal retseptorina - mitteproduktiivne ühinemine Varajased pro-B rakud (toimub H-ahela rekombinatsioon)--D-J rekombinatsioon mõlemas kromosoomis. Hilised pro-B rakud (toimub H-ahela rekombinatsioon)--V-DJ rekombinatsioon
Valkude funktsioonid seoses RNA-ga: RNA järjestuse äratundmine, RNA struktuursete ümberkorralduste katalüüs; RNA helikaas (DEAD box valgud). Ei moodusta ringi ümber RNA ahela, liiguvad mööda RNA ahelat. ATAC intronid – minoorsed intronid T-d tavaliselt RNA-s pole, aga see on DNA järjestuse alusel. Erinevad GU…AG-st otsmiste nukleotiidide poolest. U1 asemel on U11. U6 RNA-ga on paardunud eriline U4 (atakk intronite spetsiifiline). ATAC-s on veel U12. 5% geenidest sisaldavad introneid. Need geenid on kõik sellised, mis osalevad regulatsioonis. Nende geenide produkte sünteesitakse vähe ja paljud on valgusünteesi aparaadi koostises. Osalevad DNA ja RNA, valkude metabolismis. Intron - ekson struktuur 5’ ex 1 ― int 1 ― ex 2 ― int 2 ― ex 3 3’ - iga premRNA transkriptsoon algab ja lõpeb eksoniga, intronid on vahepeal. - splassingu komponendid seotud Polümeraas II karboksüterminaalse domääniga Erinevad RNA splaissimistüübid
Tegelikult ei ole see 20 aga õiglane. Õigus elule on kõigil inimestel hoolimata inimeste intelligentsuse tasemetest. Õigus elule on mõeldud peale selle ka elumugavusi. Ei ole ju õiglane, et inimese elukvaliteedi määrab ära inimese ,,arukus", mis tuleneb enamasti inimese kaasasündinud ,,biopagasist" - näiteks muusiku talent. Psühholoogias ei ole veel selge, et kas andekus ja geniaalsus tulevad inimese just geenidest või ühiskonna teguritest või hoopiski nende kahe erineva teguri kombinatsioonist. Kuid võtame ühe näite elust enesest. Popstaari elu on peaaegu alati rikkam ja kirevam, kui näiteks koristaja ametit pidaval inimesel. Looduses määrab isendi toimetuleku ära tema genofond, kuid inimühiskonnas aga ei tohiks enam niimoodi olla, kui me soovime ennast pidada sotsiaalseteks ja humanitaarseteks inimesteks. Inimeste ,,reaalne elu" on aga paraku kohati üsna nukker ja loomalikku kalduv. On isegi
See võib küll ühiskonniti olla erinev, kuid üldine seis on just selline. Tegelikult ei ole see aga õiglane. Õigus elule on kõigil inimestel hoolimata inimeste intelligentsuse tasemetest. Õigus elule on mõeldud peale selle ka elumugavusi. Ei ole ju õiglane, et inimese elukvaliteedi määrab ära inimese ,,arukus", mis tuleneb enamasti inimese kaasasündinud ,,biopagasist" - näiteks muusiku talent. Psühholoogias ei ole veel selge, et kas andekus ja geniaalsus tulevad inimese just geenidest või ühiskonna teguritest või hoopiski nende kahe erineva teguri kombinatsioonist. Kuid võtame ühe näite elust enesest. Popstaari elu on peaaegu alati rikkam ja kirevam, kui näiteks koristaja ametit pidaval inimesel. Looduses määrab isendi toimetuleku ära tema genofond, kuid inimühiskonnas aga ei tohiks enam niimoodi olla, kui me soovime ennast pidada sotsiaalseteks ja humanitaarseteks inimesteks. Inimeste ,,reaalne elu" on aga paraku kohati üsna nukker ja loomalikku kalduv. On isegi
Tegelikult ei ole see aga õiglane. Õigus elule on kõigil inimestel – hoolimata inimeste intelligentsuse tasemetest. Õigus elule on mõeldud peale selle ka elumugavusi. Ei ole ju õiglane, et inimese elukvaliteedi määrab ära inimese „arukus“, mis tuleneb enamasti inimese kaasasündinud „biopagasist“ - näiteks muusiku talent. Psühholoogias ei ole veel selge, et kas andekus ja geniaalsus tulevad inimese just geenidest või ühiskonna teguritest või hoopiski nende kahe erineva teguri kombinatsioonist. Kuid võtame ühe näite elust enesest. Popstaari elu on peaaegu alati rikkam ja kirevam, kui näiteks koristaja ametit pidaval inimesel. Looduses määrab isendi toimetuleku ära tema genofond, kuid inimühiskonnas aga ei tohiks enam niimoodi olla, kui me soovime ennast pidada sotsiaalseteks ja humanitaarseteks inimesteks. Inimeste „reaalne elu“ on aga paraku kohati üsna nukker ja loomalikku kalduv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
