Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees. DNA omandab uuesti biheeliksi kuju. RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse. 13. Mis on promootor, mis on enhaanser? Promootor on nukleotiidijärjestus, millega seonduvad transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas, et initsieerida transkriptsiooni. Enhaanser on eukarüootne DNA- järjestus, mis võimendab transkriptsiooni ühel või teisel geenil, isegi kui ta asetseb transkribeeritavatest geenidest kaugel. Enhaanseri funktsioon on soodustada, võimendada mõne geeni avaldumist. Enhaanser võib asuda geenijärjestuses oma sihtgeenist kaugel eemal, koguni sootuks teises kromosoomis. Ent geeniahela käärude tõttu asub ta ruumiliselt sihtgeeniga ometi lähestikku. Ta suudab püüda kinni ja hoida enda küljes sihtgeeni transkriptsioonifaktorit: valku, mille toimel sihtgeen avaldub ehk toimima asub. 14. tRNAde struktuur ja funktsioon.
1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba ...
raamatukogusid, kus DNA fragmendid viiakse plasmiidis asuva reportergeeni ette. Reportergeeni poolt kodeeritud valk võib rakus ka ise stressi indutseerida. Näiteks, kui kasutada reporterina GFP-d (green fluorescent protein) kodeerivat geeni, võivad rakus indutseeruda kuumashoki geenid. Kuumashoki vastuse kutsub esile GFP aeglane voltumine rakus. 3. Geenikiibid (gene chips, microarrays). Tahkele kandjale viidud DNA järjestused pärinevad organismi erinevatest geenidest ning neile hübridiseeritakse rakkudest eraldatud totaalsele mRNA-le sünteesitud cDNA proov. Sel viisil võrreldakse erinevate mRNA-de ekspressioonitaset bakterirakus nii erinevate stressitingimuste korral kui ka teatava regulaatori olemasolu või puudumise või üleekspressiooni korral. Seda meetodit on hea rakendada organismide puhul, kelle genoomi primaarjärjestus on teada. Praegu rakendatakse seda meetodit paljudes suurtes uurimiskeskustes, et luua infobaas erinevatel
2) Kooselu teiste organismidega, 3) Patogeensus. DNA ja valkude järjestustes sisalduva info kasutamine prokarüootide suguluse ja fülogeneesi uurimises. Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Valgujärjestuse võrdlemise alusel saab koostada fülogeneeripuid mis näitavad, millised valgud võiksid olla ühise päritoluga. Valkude ja geenide andmepangad veebis. http://www.genomesonline.org/cgi-bin/GOLD/index.cgi Mis on bakteri genoom? Genoom koosneb geenidest. Geen on DNA järjestus, mis kodeerib kas valku v RNAd. Valke kodeerivate geenide DNA järjestuselt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? 16S rRNA järjestuse sarnasust/erinevust saab kasutada just kõrgema järgu taksonite
alustalaks. See mees oli John Locke (1632-1704). Kitsamas mõttes ei tegelenud ta esteetikaga. Mõningad naljakad seisukohad. Tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideesid. Üks valgustuse olulisi tahke oli kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i idee: tabula raza inimene sünnib kui valge leht, alles tulevane elu on see, mis tema peale kirjutama hakkab. 2 saj hiljem euroopa. naturalistid otsustasid, et ei nii ei ole, kõik sõltub vanemate geenidest. Locke arvas et inimene ei sünni kaasasündinud ideedega, need ideed ta omandab elu jooksul. Tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Pole jumalat näinud, järelikult pole olemas, väga lihtne. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see kirjutabki selle valge lehe peale. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks ja see on poolik. Locke'i tunnetusteoorias on olulisem on tema vaated kasvatusele. Kasvatus on üks juhtiv teema valgustussajandil. Essee haridusest. Rajab
kui ristta kollaseid siledapinnalisi herneid rohelista krbedapinnaliste hernestega,siis same I põlvkonnas ainukt kollaseid siledapinnalisi herneid.milline on tulemus,kui ristat I.põlvkonna siledapinnalisi kollaseid herneid omavahel?-Ii põlvkonnas on suhe 3:1 kollaseid siledapinnalisi on kolm osa ja rohelisi krobedapinnalisi 1 oss. XX.1.sugukromosoomid ja suguliitelised puuded. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1.-22. kromosoomipaar (autosoomid) on mehel ja naisel ühesugused, 23. paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest nii kujult kui suuruselt. Y kromosoom määrab mehe arengu. Vastavalt sellele, milline on sugurakkude kromosoomide
on kokkulangevus I tüüpi diabeedi suhtes vaid 35-50 %. Sealjuures omavad ühemunakaksikud täiesti ühesugust geneetilist materjali. Kõige intensiivsemalt tegeletakse tänapäeval viiruste ja teatud toidufaktorite rolli uurimisega ß- rakkude autoimmuunse protsessi vallandamisel ja püsimisel. Paraku on selliste keskkonnategurite määratlemine osutunud geeniuuringutest märksa keerulisemaks. Probleem on eelkõige selles, et keskkond on geenidest palju ebapüsivam ja I tüüpi diabeedi puhul võisid haiguse seisukohalt olulised sündmused (näiteks mõni viirushaigus) toimuda aastaid enne haiguse avaldumist. Viirustest uuritakse praegu aktiivselt enteroviirusi, mis võivad inimesel põhjustada väga erinevaid viirusnakkusi. 2 Riina Shor, "Teie laps ja suhkrudiabeet", ISBN, 2005 11
◦ poistel probleeme rohkem nooremana, tüdrukutel vanemana ◦ poistel tavaliselt rohkem: autism, käitumishäired, enesetapud ◦ tüdrukutel rohkem: söömishäired, depressioon, enese vigastamine ◦ ravimata häire on püsiv, ravides on kerge jagu saada ja lapseea probleem ei pruugi jätkuda Eestis kasutatakse klassifikatsiooniks RHK-10 süsteemi ◦ psüühilise arengu spetsifilised häired- sageli geenidest tulenevad, poistel rohkem kõne-keele sptesiifilised arenguhäired – raske aru saada, millal on tegu tõsise häirega, sellega kaasnevad tihti suhtlemisprobleemid ◦ ekspressiivse kõne häire – väike sõnavara, kehv lause struktuur, ei suuda end väljendada ◦ retseptiivse kõne häire- raskusi teiste kõnest aru saada, laps suudab kergelt varjata
Teaduslikult paremal tasemel on pärilikkuse ja keskkonnamõjude vahekorda käsitletud kaksikute uuringutes. Niisugused uuringud baseeruvad faktil, et ühemunarakakaksikud, kes on arenenud ühest viljastatud munarakust on geneetiliselt identsed. Disügootsed (kahemunarakukaksikud) on aga geneetiliselt sama lähedased kui teisedki õed-vennad, st kattuvad geneetiliselt keskmiselt 50% ulatuses. Siinjuures tuleb teha täpsustus, sest kõik inimesed on geneetiliselt 99% identsed, kuna valdava osa geenidest moodustavad fikseeritud ehk liigitunnuseid määravad geenid (nt kõigil inimestel on kaks kätt, jalga, üks pea). Käitumisgeneetikas on pööratud suurt tähelepanu sellele, kuidas hinnata kaksikute uuringu puhul kahe olulise eelduse kehtivust à 1) võrdsete kasvukeskkondade eeldus kekskonnamõjud mõlemat liiki kaksikute puhul peavad olema samasugused; 2) erapooletu välimuse eeldus MZ kaksikute sarnasus mingi tunnuse osas ei ole seotud
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
holoensüümi kompleksi. 17. Defineeri prokarüootne operon. Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi prokarüoodis trp või lac operoni näitel. Geenide klaster, mis moodustab bakteriaalse operoni, sisaldab ühe transkriptsiooniühiku, kuna ühelt promootorilt transkribeeritakse üks primaarne transkript. 1 geen = 1 valk, 1 operon = mitu valku. 18. Mis on peamine erinevus prokarüootse mRNA ja eukarüootse mRNA vahel? Enamus eukarüootsetest geenidest kodeerib monotsistroonseid mRNAsid sisaldades pikki introneid. Paljud bakteriaalsed mRNAd on polütsistroonsed, st et üks mRNA molekul (näit. Trp operoni kodeeriv mRNA) sisaldab kodeerivaid järjestus, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessies osalevat valku. Eukarüootsed mRNAd on aga monotsistroonsed, st iga mRNA molekul kodeerib ühte valku. Polütsistroonsete ja monotsistroonsete mRNAde erinevus on seotud nende mRNAde translatsiooniprotsesside fundamentaalse erinevusega.
puudub. Tavaliselt püütakse valikuga eemaldada populatsioonist kindla genotüübiga loomi, s.t et valik on suunatud mingi kindla alleeli vastu, mille sagedust püütakse populatsioonis vähendada. Seega on valiku ülesanne muuta mingi geeni sagedust populatsioonis. 10 Geenisageduse muutust järgmises põlvkonnas nimetatakse selektsiooniefektiks (q). Seega näitab selektsiooniefekt, kui suur osa ebasoovitavatest geenidest ühe põlvkonna vältel valikuga eemaldatakse. Näiteks püütakse vähendada populatsioonis retsessiivse alleeli a sagedust nõutava tasemeni (q') 0,01-ni, kusjuures lähtesagedus (q) on 0,2. Seejuures s=1 - igas põlvkonnas eemaldatakse valikuga kõik homosügootsed retsessiivsed isendid. Mitu põlvkonda (n) selleks kulub? 1 1 n - q' q n=(1:0,01) - (1:0,2) = 100 - 5 = 95 põlvkonda.
Sumeritel kiri. kogukonda luua. Kuni 16. sajandini tunti Osad inimesed on arvamusel, et paljudel loomadel on ka ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või kultuur esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe allusid samale valitseljale. Lugemisoskuse ja trükitehnika populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega arenguga hakkasid inimesed tundma rohkem looduskeskkonnast. Nt linnulaulu dialektid ja ühtekuuluvustunnet. Kirjakeelte tekkimine oli aluseks toiduhankimise viisid simpansitel. rahvuste tekkele. Talcott Parsonsi ühiskonna komponendid: Rahvuse konstrueerimine iga rahvus peab enda jaoks
kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis- trans- või komplementatsioonitestiga. Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60- 90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. 3. Hüperaktiivsuse geneetiline alus Hüperaktiivsus: ADHD= Attention-deficit hyperactivity disorder. On
Ajakirjade idee oli Inglise valgustuse ja kirjanduse, kunsti temaatika arendamine. John Locke (1632-1704) ei tegelenud otseselt esteetikaga, tal olid vastuolulised filosoofilised vaated, eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse puhul olulisim on kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i ülemaailma tuntud idee: tabula raza, s.t inimene sünnib valge lehena, elu kulg hakkab teda kujundama ja muutma. 2 sajandit hiljem otsustasid Euroopa naturalistid, et see ei ole tõsi, sest osalt sõltub elukulg geenidest. Teine oluline idee: tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Näiteks: kui inimene pole jumalat näinud, pole teda olemas. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see n-ö kirjutab selle valge lehena sündinud hinge peale. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks ning see pidavat olema pooleli. Locke' tunnetusteoorias on olulisim vaade kasvatusele see on üks juhtiv teema valgustussajandil. Locke-i teosed ja mõtted oli hiljem ka valgustusliku esteetika kujunemise alguseks.
3) Patogeensus. 25. DNA ja valkude järjestustes sisalduva info kasutamine prokarüootide suguluse ja fülogeneesi uurimises Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Valgujärjestuse võrdlemise alusel saab koostada fülogeneeripuid mis näitavad, millised valgud võiksid olla ühise päritoluga. 26. Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? Genoom koosneb geenidest. Genoomist tuvastatud geenide alusel saab koostada bakterirakule omase metabolismiskeemi. Geen on DNA järjestus, mis kodeerib kas valku v RNAd. Valke kodeerivate geenide DNA järjestuselt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. 27. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu. Tüvedel vähemalt 70% homoloogia. V 28
seedenäärmed, maks, kõhunääre, osa sisenõrenäärmetest). Mesoderm- arenevad need organid/organsüsteemid, mis annavad kehale massi luustik, lihastik, sidekoed, veresooned, süda, naha alumised kihid, suur osa eritus ja suguelundkonnast ning osa sisenõrenäärmeid. Gastrula tasemel tuleks rääkida 2 aspektist, gastrulas lõplikult paika pandud rakkude eristumine sügooditasand ja hulkraksuse tasand. Sügooditasandil on valdav osa geenidest avaldumisvõimelised (üle 90%), juba sügoodi tasandil pannakse paika milline on hiljem moodustunud rakkude piirid ja võimalused- seda mõjutab sügoodi tsütoplasma eri piirkondade erinev mõju geenide avaldumisele. Eri piirkondades avalduvad eri geenid. Hulkraksuse tasandil on 3 tasemeline mõju. 1.) hakkavad toimima embrüonaalsed induktorid (peptiidid), mis määravad ära terve rakurühma hilisema kujunemise neuraalne induktsioon. 2.) Rakkude vahelised kontaktid. 3
Viimastel aastatel leiavad üha enam rakendust ka uued molekulaarsed meetodid, millest põgusalt tuleb juttu allpool. Globaalne geeniekspressiooni uurimine Teades genoomi terviklikku järjestust, on võimalik uurida organismi kõigi või paljude geenide avaldumist korraga. Valmistatud on nn. geenikiibid (gene chips), kus seotakse kandjale (näiteks nailonmembraanile või klaasile) fikseeritud asukohtadesse DNA lõigud, mis pärinevad organismi erinevatest geenidest. Viimastel aastatel on paralleelselt geenikiipidega hakatud inglise keeles kasutama ka termininit microarray. Rakkudest eraldatakse kogu mRNA ja hübridiseeritakse sellest valmistatud prooviga kandjale kinnitatud DNA-d. Hübridisatsioonisignaalid skanneeritakse ja nende tugevust analüüsitakse arvutis. Tugevamad signaalid saadakse nendele DNA lõikudele, millele vastavat RNA-d on rakus rohkem (mida tugevamalt geen avaldub,
Viimastel aastatel leiavad üha enam rakendust ka uued molekulaarsed meetodid, millest põgusalt tuleb juttu allpool. Globaalne geeniekspressiooni uurimine Teades genoomi terviklikku järjestust, on võimalik uurida organismi kõigi või paljude geenide avaldumist korraga. Valmistatud on nn. geenikiibid (gene chips), kus seotakse kandjale (näiteks nailonmembraanile või klaasile) fikseeritud asukohtadesse DNA lõigud, mis pärinevad organismi erinevatest geenidest. Viimastel aastatel on paralleelselt geenikiipidega hakatud inglise keeles kasutama ka termininit microarray. Rakkudest eraldatakse kogu mRNA ja hübridiseeritakse sellest valmistatud prooviga kandjale kinnitatud DNA-d. Hübridisatsioonisignaalid skanneeritakse ja nende tugevust analüüsitakse arvutis. Tugevamad signaalid saadakse nendele DNA lõikudele, millele vastavat RNA-d on rakus rohkem (mida tugevamalt geen avaldub,
KLASSIKALINE GENEETIKA 1. Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke muta...
signaalirajad Taimede immuunsüsteemi elemente PAMPS- Pathogen-associated molecular pattern LRR- leucine-rich repeat (leutsiini rikaste kordustega retseptorid) R genes (resistentsuse geenid) RNA interference Lihtsamad keemilised mediaatorid ja signaalnolekulid (salitsüül hape,jasmon hape, etüleen.....) Immuunreaktsioonid taimedel miRNA ssRNA molekule mõnest tuhandest kuni 40,000 molekulini raku kohta Leitud kõigis metazoa liikides, 0.5-1% geenidest siRNA märklauaks on geenid, millest on ise pärit miRNA reguleerib erinevaid geene 100 erinevat mRNA molekuli võib olla reguleeritud ühe miRNA poolt 3. loeng Immuunsüsteemi rakud ja koed Primaarsed lümfoidsed organid – spetsiifilised immuunsussüsteemi organid – alates kõhrkaladest. Sekundaarsed lümfoidsed organid – seotud lümfotsüütide küpsemisega. Kõik saab alguse pluripotentsetest tüvirakkudest, millest arenevad erinevad rakud (pankrease närvi jne).
Refleksikaar - närvisüsteemi talitluse aluseks olev mehhanism, mis seisneb selles, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talitluses. Regulaatorgeen - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. Rekombinantne DNA - DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest. Renaturatsioon - valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Replikatsioonigeen - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise.
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks....
Käitumise geneetilise tagapõhja uurimise põhimeetod. Käitumise ja geenide vaheliste seoste erinevaid tüüpe, näiteid. Uuritakse peamiselt mutantide põhjal. Seosed: (1) üks geen mõjutab üht käitumismustrit, n: kollased puuviljakärbsed on emaste poolt vähem eelistatud, sest nende kosimiskäitumises esineb vähem komponenti vibration; puupea puuviljakärbestel on tugevalt pärsitud õppimisvõime. (2) üks käitumismuster sõltub paljudest geenidest, n:31 erinevast geenimutatsioonist 12 mutatsiooni mõjutasid hiire aktiivsust jooksurattal, sest füsioloogilised faktorid olid teised (jalgade pikkus). (3) üks geen mõjutab paljusid käitumismustreid, n: meeste testosterooni madalat taset määrab geenimutatsioon, hormooni puudulikkus aga viib paljude füüsiliste ja iseloomu puudutavate muutusteni. Käitumise evolutsiooni mehhanismide uurimine. Mida näitavad kunstliku valiku eksperimentide tulemused, näiteid
võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit Perinataalne areng: on aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: toitumise muutus, hingamise muutus, seedeeritus, temperatuuri regulatsioon ja erinevused stimulatsioonis naisel on sel ajal 03.03 Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju 300g esimese eluaasta lõpuks u 900g kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potensiaalist. Täiskasvanu aju kaalub ligikaudu 1300g 1/3 geenidest on seotud just aju arenguga 70% ajumahust areneb peale sündi - ei saa olla kindlad, mis selle protsendi sees on Närvirakkude vahelisi ühendusteid tekib elujooksul juurde - ühendusteede moodustamine esimestel elukuudel ja aastatel põhineb aistingute kogemustel (sensoorsed - nägemine, kuulmine, kompimine) - sünnieelselt on laps juba stimuleeritud keskkonnale Ajukoores toimub aju peamine kasvamine Rakud loovad omavahel ühendusteid
2) X-liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel Genotüübi XX korral on üks X kromosoomidest kondesneerunud ja nähtav Barri kehakesena. Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale. Naise sugurakkude moodustumisel aktiveeritakse mõlemad X kromosoomid X kromosoomi inaktivatsioon algab X-inaktivatsiooni keskusest XIC. Lisaks XIST RNA-le, mis on vajalik inaktivatsiooniks, avaldub inaktiveeritud X kromosoomis >15% geenidest. Lisaks avaldub selles kromosoomis veel 10% X-liitelisi geene ja seda erinevatel naistel erineval määral – suurendab fenotüübilist varieeruvust Regulatoorsete RNA-de roll X kromosoomi inaktivatsioonil Xist RNA inaktiveerib X kromosoomi Tsix, mis on komplementaarne Xist RNA-ga, paardub sellega ja surub maha Xist RNA ekspressiooni 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. 15 Enamus uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega.
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
- Viha – emotsioon mis tekib üldiselt tunnustatud vi iisku poolt kehtestatud reeglite rikkumise puhul teiste poolt - Kadedus – nt armukadedus Afektiivsed sündroomid - Ärevussündroom - Depressioonisündroom - Maniasündroom Meeleoluhäired - Bipolaarne meeleoluhäire - Unipolaarne depressioon - Püsivad meeleoluhäired Pärilikkus - 1. astme sugulastel risk 2-3x suurem - Nagu teisedki psüühikahäired on depressioon tingitud mitmetest geenidest ja nende vastasmõjust keskkonnaga - Seotud on neurotroofilised faktorid ja teised kasvufaktorid - Neuroimmunne düsregulatsioon - Muutused une struktuuris - Elektrilise aktiivsuse muutused temporaalsagaras Depressiooniga on seotud: - Aju funktsionaalsete visualiseerivate uuringute tulemused vastuolulised, spetsiifilised valgeaine kahjsutused - Sertoniinenergiline defitsiit agressiivsuse ja suitsidaalsuse korral - GABAergiline defitsiit – meeleolu ebastabiilsus
sotsiaalseid rolle. (Aimre 2001: 93) lk. 94 4. Bioloogilise ja sotsiaalse suhe hälbekäitumise põhjusena. (sots ja õ sots teoreetilisi käsitlusi lk. 13, 15) Sõna bioloogiline vihjab sellele, mis on inimesele sünnipäraselt omane kehaline, psühholoogiline. Inimese välimus reedab tema kalduvusi nt; psüühilised tegurid olulised käitumise uurimises. Hälbekäitumise uurijad jagunevad kahte rühma, üks, et see tuleneb geenidest, sünnitraumadest jne, teine leer sotsiaalteadlasti on sellel arvamusel, et hälbekäitumise juured peituvad ühiskonnas, et sellel on sotsiaalsed juured, inimene on teisejärguline. Sotsioloogid kuuluvad teise leeri pigem, et see seotud pigem sotsiaalsete protsessidega, aga ei eitata ka isiksuse rolli nähtuse juures ja just eelkõige psühholoogilisi probleeme need tulevad käitumise juures üha enam päevakorrale. Hälbekäitumine on ise ühiskondlik nähtus muidu.
ja selle omadusi. Nt kui inimene näeb loodusmaali, siis pole see maal sisendatud ajukudedesse; maali tajumist tagab informatsiooni töötlemine maali pinnalt tulvate signaalide alusel. Ajus on ajukude ja selles sisalduv neuronid, neurogliia, veresooned, närvikiud ja biokeemilised ained. Võimaldavad esineda ja kogeda tegelikkuse objekte ja nähtusi. Geneetilist infot salvestavad ja kannavad nukleiinhapped (DNA, RNA), ellu viivad valgud. Paljud in geenidest on mittetegusad, käitumise ja individuaalsete omaduste seisukohalt tähtsusetud või siis oma mõju alles hiljem avaldavad. Järglastele ei pärandu tegelikult vanemate tunnused otse, vaid nende tunnuste avaldumist võimaldav geneetiline info. Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime ka väliskk mõjust ning isendi soost. Pärilikkuse informatsioon genotüüp. Info realiseerimisel tekkivad ja avalduvad kehalised ja käitumuslikud eripärad-fenotüüp.
suur vajadus meeldida, tunnustust saada. 15. F. Reimanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm- kogu aeg olemas. On olmas ka rikkalikult tehinikaid hirmudega hakkama saamiseks ja nende tõrjumiseks, nad koguaeg kaasajastuvad. Kaks tüüpi hirme: 1. Globaalsed ehk üldised- seotud arenguga, nt kooli minek, töökoha vahetus, pere loomine jne 2. Isiklikud- nt herilased a. inimesel on olemas variatsioonid, mis on põhjustatud geenidest ja keskkonnast ehk igal hirmul on oma arengulugu See kuidas inimene hirmu vastu võttab ja sellega toime tuleb, näitab kui arenguvõimeline inimene on. Samas kui inimene hoidub sellest kõrvale, muudab inimest rohkem lapselikuks ja takistab arengut. Igasugune areng on alati seotud hirmudega. Hirm tekib uudsetes olukordades. On olemas hirmude põhivormid, millest tulenevad kõik muud hirmud: 1
Nii on tekkinud mitokondrid ja plastiidid. Ajapikku on liikunud mitokondrite ja plastiidide geenid peremeesraku genoomi. Tsütoplasmas tehakse valmis valgud ja seejärel transporditakse mitokondrisse. Esineb sagedasti prokarüootidel (arhed ja bakterid) 10. Millised on mittekodeeriva DNA olulisemad grupid inimesel? intronid mittekodeerivad järjestused kodeerivate (eksonite) vahel, splaissimisel kõrvaldatakse nad premRNA-st .pseudogeenid mittefunktsionaalsed koopiad kodeerivatest geenidest, pseudogeene on 1%. inaktiivsed transponeeruvad elemendid LINE, SINE, Alu, Sva 11. Mis on C-paradoks ja kuidas seda põhjendatakse? Kui prokarüootidel on genoomi suurus ja geenide arv hästi kooskõlas, siis eukarüootidel ei ole. Eukarüoodid võlgnevad oma genoomi suuruse mittekodeeruvale DNA-le (just transposoonidele). Genoomi suurus on oluliselt seotud mittekodeerivate geenide olemasoluga, kusjuures mittekodeerivat DNA-d on eukarüootidel rohkem kui prokarüootidel
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koitus...
omakorda seonduvad DNA järjestusega tuhandeid nukleotiide eemal promootorist. (DNA keerab ennast ümber promootoril paikneva valgukompleksi). Enhancer e võimendaja – väike DNA piirkond, mis peale transkriptsiooni faktoritega seostumist stimuleerib transkriptsiooni põhiliste geenipromootorite pealt. Enhaanser peab tulema promootori juurde. DNA-järjestus, mis võimendab transkriptsiooni ühel või mõnel geenil, isegi kui asub transkribeeritavast geenidest kaugel. Võimendaja toime molekulaarne mehhanism seisneb selles, et tänu valkude kompleksile tema sees ta lähendab RNA polümeraasi 2 ja transkriptsiooni kofaktoreid promootori aladega. 46. Epigeneetika mõiste üldkirjeldus Epigeneetika reguleerib geenide ekspressiooni, mis ei tulene muutustest DNA järjestuses Epigeneetilised mehhanismid jagunevad kolmeks: DNA metülatsioon, RNA-ga seonduv vaigistamine (miRNA-d ja siRNA-d) ja histoonide modifikatsioon. 47
kaugused sentimorganites (cM), nimetatakse geneetiliseks kaardiks. Liitelised geenid-- 22.Geenide lokalisatsioon ,lookused,kromosoomide geneetilised kaardid . · Geneetiline lokalisatsioon - Klassikalise geneetika reeglite järgi peaks iga valku- kodeeriv DNA segment olema haploidses tuumas ühekordselt. Tegelikult on aga taimede ja loomade erinevate geenide kloneerimine näidanud, et vaid 25-50% valku-kodeerivatest geenidest on hulkraksete organismide genoomis esindatud üksikuna; ülejäänud on duplitseerunud. Duplitseerunud geenid kodeerivad mitteidentseid sugulasvalke (näiteks beeta-globiinid, tubuliinid). Duplitseerunud geenid pole enamasti identsed, vaid koosnevad väga sarnastest järjestustest, mis kodeerivad sarnaseid valke. Mõned geeniperekonnad võivad aga sisaldada sadu liikmeid (näiteks immunoglobuliinid, transplantatsiooni antigeenid). Lisaks
1. Homoloogilised polüteenkromosoomid paarduvad ka somaatilistes rakkudes. Paardumine on täpne, mistõttu igale kromosoomile iseloomulikud vöödid on veelgi paremini jälgitavad. 2. Polüteenkromosoomide tsentromeerid moodustavad tugevalt värvuva struktuuri, mida nimetatakse kromotsentriks. Kromotsentriga külgnev ala värvub samuti tugevalt. Kromosoomi õlad, mis on vöödilised, koosnevad eukromatiinist, kus paikneb enamus geenidest. Tugevalt värvunud ala kosneb heterokromatiinist, milles on väga vähe geene. Polüteenkromosoomid on jälgitavad interfaasi rakkudes. Just see teebki nad oluliseks, sest muidu on kromosoomide ehitust võimalik uurida üksnes jagunevates rakkudes. Polüteenkromosoome on leitud ka paljudel teistel kärbestel ning moskiitodel. Aneuploidsus Aneuploidsus kirjeldab olukorda, kus üksik kromosoom on võrreldes ülejäänutega erineva kordsusega. Isendid, kes
Paraneb nende majanduslik olukord ja probleem muutub üha olulisemaks. Lisaks kasvab nüüdisajal huvi kestva tervise ja pikaealisuse vastu. Need probleemid haakuvad gerontoloogia probleemidega, näiteks töövõime, -oskused ja kogemused noorel ja vanal töötajal. Pole õnnestunud leida selget piiri, millal on tegemist vananemisega ja millal eluaastatega seotud haigustega. Eluaastatega kaasnevad protsessid organismis sõltuvad käesoleval ajal suuremal määral keskkonnatingimustest kui geenidest. Üha rohkem koguneb andmeid, mis näitavad, et organismi funktsionaalsete võimete langus vanas eas on eeskätt tingitud haigustest, mitte aastatest (vt van Bezooijen, 1996). Isegi õppimine võib vanadel inimestel kulgeda edukamalt kui noortel (Nygård jt, 1999). Järelikult on keskkonnatingimuste muutmise kaudu võimalik võimete langust aeglustada ning inimese eluiga pikendada. Huvitavat perspektiivi pakub siin ergonoomika (van Bezooijen, 1996; Kristjuhan, 1998)
hunditubakad Tolmlemine – õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine – tolmuterade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt 1) Autogaamia e isetolmlemine – õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õielt. Hernes, oder, nisu. Negatiivne nähtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg. geenidest. Sugulusabielu omad surevad välja, alles jäävad need, kes on puhtad. 2) Ksenogaamia e vöörtolmlemine – õietolm pärineb teiselt taimelt. Risttolmlemine. 2.1) tuultolmlemine e anemogaamia – suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade hea hõljumisvõime (peened, kuiv-jahujad), tolmu paremaks vallapäästmiseks isasõisik ripub lõdvalt (sarapuu, tamm) või paneb tuul kogu taime kergesti võnkuma (kõrrelised), õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga
Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus (kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke). Kõik protsessid (süda pumpab verd, hingamine) vajavad energiat, mida saadakse toidu lagundamisel. Energia tootmine ja kasutamine toimub pidevalt meie kõikides keharakkudes. See, kui palju energiat inimene vaja sõltub: vanusest, aktiivsusest, kehamassist, geenidest, soost, ümbritsevast keskkonnast. Energiat saame rakuhingamisest: esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos), järgnevalt glükogeen, seejärel rasvad (tundaega kestnud pingutuse järel), pikema nälgimise korral hakatakse valke lagundama. Positiivne energiabilanss- energiat saadakse rohkem kui kulutatakse ja negatiivne energia bilanss- energiat kulutatakse rohkem kui saadakse. 54
Kõrge GC sisaldusega organismidel on koodoni kolmandas positsioonis enamasti G või C nukleotiid. Vastupidine on olukord madala GC sisaldusega genoomides, kus koodoni kolmandas positsioonis on sagedamini A või T. Genoomi efekti juurde pöördume tagasi genoomi peatükis. Teine oluline seaduspära seondub valgusünteesiga ja on energeetiline printsiip. Erinevatel valgugeenidel on erinev koodni kasutus vastavalt valkude ekspressioonitasemele (sünteesi kogusele). Ainult suhteliselt väike osa geenidest (alla 10%) avaldub kõrgel tasemel, nende produkte sünteesitakse rakus suures koguses. Need ohtralt avalduvad geenid kasutavad väikest arvu koodoneid. See 16 seaduspära paistab eriti silma nende aminohapete puhul, millele vastab 4 või 6 koodonit aga on täiesti märgatav ka 2 koodoniste aminohapete puhul. Ohtralt avalduvatele geenidele vastavad mRNA'd, kuigi neid on vähe liike, moodutavad
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
ekstravagantsete ornamentide mõistatuse lahendamise osas oluliselt edasi Amotz Zahavi. Zahavi järgi on ekstravagantsete tunnuste funktsiooniks reklaamida nende tunnuste kandja kõrget kvaliteeti (hinnatud sigimispartnerina, kardetud vastasena vms). Teadlane juhtis tähelepanu, et emased võivad eelistada isaste teatavaid tunnuseid ja omadusi ka seetõttu, et need signaliseerivad isaste headest geenidest Järelikult saab ekstravagantseid ornamente ja käitumist käsitleda reklaamdispleidena. Kuid miks peaksid potentsiaalsed partnerid või vaenlased selliseid, tihti absurdsena, ohtliku või mõttetuna tunduvaid signaale uskuma? Zahavi vastuses sellele küsimusele peitubki tema teooria tuum: reklaamdisplei vorm ega väljanägemine ei oma tema usaldusväärsuse seisukohast mingit olulist tähtsust
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
degeneratiivsetest haigustest. Nende haiguste puhul on ühiseks tunnuseks ainevahetushäire, mis tihti välistab normaalse arengu ja elukvaliteedi. Üksikute haiguste korral on intensiivset ravi rakendades võimalik haige täiskasvanuikka jõudmine. Autosoom-dominantselt päritavad haigused Dominantselt päritavat haigust kandev geen domineerib oma terve paarilise üle ning haigus ilmneb järglasel siis, kui kasvõi üks geenidest on haiguse kandja. Kui üks vanemaist on haige, on lapse haigestumisrisk 50%. Dominantselt päritavad haigused on reeglina kergema kuluga kui retsessiivselt edasikanduvad. Dominantselt päritav haigused on näiteks: kokkukasvanud varbad, lisavarbad, akondroplaasia (kääbuskasv eelkõige lühikeste toruluude arvelt), neurofibroom ning osa nahahaigusi, näiteks kongenitaalne ihtüoos e. kaasasündinud kalasoomustõbi. Sugu- ehk X-liitelised haigused
Niisugused uuringud baseeruvad faktil, et ühemuna(raku)kaksikud (monosügootsed, MZ), kes on arenenud ühest viljastatud munarakust, on geneetiliselt identsed. Kahemuna(raku)- e disügootsed kaksikud (DZ) on aga geneetiliselt sama lähedased kui teisedki õedvennad,st kattuvad geneetiliselt keskmiselt 50% ulatuses. Siinjuures tuleb teha täpsustus, sest kõik inimesed on geneetiliselt 99% identsed, kuna valdava osa geenidest moodustavad fikseeritud ehk liigitunnuseid määravad geenid (nt kõigil inimestel on kaks kätt, jalga, üks pea). Individuaalsed erinevused kogu oma mitmekesisuses on seotud ülejäänud umbes ühe protsendi geenide varieerumisega. Seega, kui öeldakse, et õed-vennad on 50% ulatuses geneetiliselt samased, siis puudutab selline väide poolt nimetatud ühest protsendist. Veelgi enam, DZ-kaksikutepaari geneetiline sarnasus ei pea ilmtingimata
kalduvad pigem keskmise suunas seadus kehtib tänapäeval natuke teisel kujul ja kontekstis) ning eellaste pärandumise seaduse, mis pidanuks näitama, kui palju (tunnuseid) laps pärib vanemailt, vanavanemailt jne. Galton lõi ka õpetuse stirp'idest (Piiper kasutab siinkohal mõistet ,,juurikas"), mis sisuliselt tähendab pärilikkusosakeste jagamist muutuvateks ja muutumatuteks viimased oleksid juba konkreetsemalt äratuntavad õpetuses geenidest. 19. sajandi viimasel kolmandikul avastati kromosoomid. Nägeli loob geneetika arengule olulise arusaamise, mille kohaselt saab pärilikkus aine olla vaid suguraku mingis osas vastupidisel juhul (eeldusel, et munarakk palju suurem kui seemnerakk), oleks ju uues 36 organismis emasloomalt rohkem tunnuseid kui isalt. 1885. aastal nägi August Weismann
See triviaalne vastus pole aga see, mida oleks huvitav jälgida. Huvitav oleks jälgida statsionaarseis (stabiilseis) keskkonnatingimusis tekkivat mutatsiooni, mis hakkab tasapisi levima populatsioonis. On kasulik meeles pidada, et mutatsiooni mõiste on sügavam, kui lihtsalt muudatus mingis kindlas geenilookuses - tüüpiliselt punktmutatsioon, mis asendab ühe nukleotiidi teisega. Kuivõrd enamus meie geenidest on vähemasti kahes eksemparis (kaks alleeli) ja paljud ka enamate alleelidena, on võimalik ka rekombineerumine. Siiski märgime, et paljalt koopiate olemasolu ei taga rekombineerumist: nii näiteks on metazoa mtDNA koopiate arv rakus väga suur - keskmiselt 1000 ja munarakus kogunisti vast 100 000, kuid nad ei rekombineeru (vähemasti valdavalt). Samuti ei rekombineeru näiteks suurem osa Y kromosoomist - siin on aga seletus lihtsam - ta on ühes koopias ja pole, millega rekombineeruda (v.a
kohaselt loode / organism sisaldub valmis kujul seemne- / munarakus, vastavalt siis animalkulism ja ovism) ja epigeneesi (loote areng diferentseerumata ainest) vahelises diskussioonis, mida kaudselt pidas juba nt Harvey. Epigeneesi fenomeni õigsuse tõestas 18. sajandi keskel C. F. Wolff (1733-1794). Preformatsiooniteooriat nimetati ka evolutsiooniõpetuseks. (Preformatsiooniteooria pole siiski ka tänapäeval surnud, elades edasi kasvõi õpetuses geenidest.) Epigenees sai sissejuhatuseks rakuteooriale. Rakuteooria ütleb: 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevast rakust. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim ühik. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased.
Americal Journal of Sociology. Kultuur on mis tahes sotsiaalselt päritud element inimese elus, olgu siis materiaalne või vaimne. Culture is any socially inherited element in the life of man, material and spiritual. Ameerika sotsioloog Talcott Parsons 1949. Essays in Sociological Theory. Kultuur koosneb neist mustritest mis on seotud teatud käitumisega ja inimtegevuse tulemitest, mis võivad olla päritud, s.t., edastatud põlvest põlve sõltumatult bioloogilistest geenidest. Culture consists in those patterns relative to behavior and the products of human action which may be inherited, that is, passed on from generation to generation independently of the biological genes. Neis kultuuridefinitsioonides rõhutatakse eeskätt kultuuri sotsiaalset päritavust, mis on samas erinev bioloogilisest pärinemisest. Ajalooliste kultuuridefinitsioonide suurim puudus on, et nad kipuvad ülerõhutama kultuuri stabiilsust; K & K arvates viitab "pärandi" mõiste
Vaimuhaiguse kontseptsiooni määratlemise katsed on määratud läbikukkumisele, kuna puudub üldiselt aktsepteeritud arusaam sellest, mis on haigus. Szaszi on öelnud, et psühhiaater ei ravi vaimu selliselt, nagu arst ravib keha. Pigem lihtsalt tegeletakse. Tähtis on sotsiaalne kontekst. Kuidas juhtub, et teatud käitumine sildistatakse vaimuhaiguseks? Arusaadavalt võivad inimesed näha, kuulda vms asju sõltuvalt geenidest perekonnast, stressist vms. Kui inimese käitumine muutub segavaks ja ühiskonnale ohtlikuks, sildistatakse inimene lihtsalt hulluks. E. Goffman toimub muutus patsiendi mina-käsitluses ja patsient määratleb ennast vaimuhaigena esmalt ning alles seejärel määratlevad teised inimesed teda nii. Otsustavat rolli mängivad karjäärijuhused sotsiaalsed faktorid, mis määravad inimese tuleviku sellega, et avavad ja sulevad võimalusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
