DNA- desoksüribonukleiinhape RNA-ribonukleiinhape 12.klass DNA koosneb • Geenidest (pärilikkuse tegur) DNA olemus • Molekul DNA asukoht • Rakutuum DNA ülesanne • Päriliku info kandja DNA koostis • Suhkur • Fosfaatrühm • lämmastikalus • Adeniin=Tümiin • Guaniin=Tsütosiin RNA ülesanne • DNA info ülekandmine tsütoplasmasse RNA koostis • Suhkur(riboos) • Fosfaat • lämmastikalused RNA lämmastikalused • Adeniin • Uratsiin • Guaniin • Tsütosiin
On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt samasugused oleksid. On uuritud kahte täielikku võõrast ning järeldatud, et nende iseloomus ega käitumises pole midagi
kuidas see kõik alguses sai, kuid kindel on see nagu Erki Truve jutu sõnul selgub, et kui DNA süntees poleks täiesti veatu siis me oleks ilmselt endiselt bakterid nagu 2,7 milardit aastat tagasi või heal juhul kalad kuskil ookeani sügavikes. Tundides õpitu põhjal ja loengut kuulates võib väita, et DNA, RNA ja valgusüntees on ühe organismi rakude tähtsamaid osi. DNA on oluline info kandja, paljud vastused küsimustele sisalduvad inimese DNA molekulides. Ligikaudu 99,9% geenidest on kõigil inimestel ühesugused. Miks me oleme erinevad selgub siis, kui vaatame üksiku geeni sisse. Nendest väikestest geneetilistest erinevustest sõltuvad ka meie oskused ja omadused. Inimese teeb aga eriliseks teistest loomadest mõtlemine. Mõtlemine pole aga geneetiliselt määratud nagu aru sain, vaid seotud hoopis sünapsitega e. närvirakkude omavaheliste kontaktide kaudu. Mida rohkem me õpime ja omandame
kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) Modifikatsiooniline e. mittepärilik muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne muutusi kromosoomides. Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus, vaid ema ja isa on need pärinud oma vanematelt ning ema ja isa on seega vaid alleelide kandjaks. (lühinägevus, kurtus, hemofiilia ja daltonism. Downi sündroom.) Päriliku eelsoodumusega haigused haigused, mis kujunevad pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Tingimuseks on genotüübi olemasolu, mis põhj tundlikkust mõne keskonnateguri suhtes. Nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkurtõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk
mittepärilikku muutlikkust ja annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest. Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige mittepärilikku muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutustest. Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus, vaid ema ja isa on need pärinud oma vanematelt ning ema ja isa on seega vaid alleelide kandjaks. Nt: lühinägevus, kurtus, hemofiilia ja daltonism. Veel võivad tekkida haigused mutatsioonidest sugurakkudes, mille tulemusena saab vastsündinu muteerunud genotüübi. Nt Downi sündroom. Mittepärilikud haigused võivad olla tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjustavatest keskkonnateguritest.
Esineb lokaalne erinevus. Eksonite ja kodeeriva DNA suurus (550 koodonit) sarnane, sarnane on ka ortoloogsete geenide hulk. G+C hulk hiirel suurem kui inimesel (42% versus 41%). Inimesel palju suurem CpG saarte hulk. Konserveerunud sünteensete piirkondade pikkus 10 Mb. Inimesel 5% genoomist suurte segmentaalsete duplikatsioonide tulemus, hiirel 1% (rott 3%) ·Divergents (lahknemine) geenide ja valkude järjestuses: Umbes 80% hiire geenidest omab ortolooge inimese genoomis, järjestuse sarnasusega 70-100%. Enim erinevad MHC geenid ja reproduktsiooniga seotud geenid. Põhjuseks positiivne selektsioon (selektsioon aminohapete asenduse suunas, et suurendada mitmekesisust). Divergents geenide arvus: Täpne arv pole teada, kuid arvatavasti väga sarnane. Mõnedes geeniperekondades on toimunud areng erinevates suundades. Näiteks olfaktoorsete retseptorite perekond, hiirel 3x rohkem kui inimesel (1200 vs. 400). Hiire genoomis on
nädalal 21. Iseloomustada enneaegset last. Enneaegsete sünnikaal jääb enamasti alla 2,5 kg ja pikkus alla 46 cm. 22. Kaua kestab normaalne rasedus inimesel? Normaalne rasedus kestab 40 nädalat ehk umbes 9 kuud 23. Millega algab lootejärgne areng imetajatel, lindudel, roomajatel, kaladel, kahepaiksetel, taimedel? Koorumise, sünni või taimede puhul idanemisega. 24. Histogenees on kudede kujunemine. 2 etappi: 1)Mittespesiifiline ehk üldine etapp, kus avaldub 90-95% geenidest. Sell ajal rakud jagunevad, kasvavad, neis toimub AV ja energiavahetus. Rakkude bioloogiline roll, koeline kuuluvus pole lõplikult välja kujunenud. 2) Spetsiifiline etapp, siin algab rakkude pöördumatu diferentseerumine, mille käigus avaldub 10% geenidest. Kujuneb välja koele omane rakkude paigutus ning rakkude ja rakuvaheaine vahekord. 25. Organogenees seisneb kudede baasil organite kujunemises ja arengus. Aluseks 3 protsessi: rakkude valikuline jagunemine,
Mutatsioon- muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Geenmutatsioon- väikesed muudatused DNA nukleotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi. Geenimutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Kromosoommutatsioon kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.Kromosoommutatsiooniga võib mõni kromosoomlõik kaduma minna või mitmekordistuda. Muutuda võib ka geenide kromosoomisisene järjestus või asukoht. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. ( Downi sündroom) Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonna tegurid. Spontaansed mutatsioonid organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioon eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetatakse mut...
1. Mendeli II seadus Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimus genotüüpide lahknemine suhtes 1: 2: 1 ja fenotüüpide lahknemine suhtes 3: 1. Aa x Aa A a A AA Aa a Aa aa 2. Mõisted Monogeenne tunnus Polügeenne tunnus. Genotüüp- isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Genofond- liigi/populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide e eriviormide kogum Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Replikatsioon- Transkriptsioon- RNA süntees Translatsioon- valgu süntees Geneetiline kood- mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapete valgu molekulis. Om:universaalne, sünonüümne-ühele amin...
Toimub eostega, spetsiaalsete paljunemiste kehakeste või rakkudga. Esineb sõnajalad, samblad, seened ja vetikad 14. Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. Vanemaid: Vegatiivne, eosiline- 1, Suguline- 2, pärilikkuse kombiatsioone viljastamisel: V, E pole, S esineb, Geenide kombineerumist: V-pole, E, S- esineb, Mutatsioone: V- vähe, E-rohkem, S- kõige rohkem, muutlikkus: V- väga väike, E- suurem, S- kõige suurem 15. Nimeta pärilikke haigusi. Pähjustatud vigadest geenidest: hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus, Põhjustatud kromosoomide arvust: Downi tõbi 16. Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? Suguvõsa uuringud, kromosoomide uurimine, DNA analüüs 17. Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi? Dieet ja asendusravi, kirurgiline ravi, Geeniteraapia- geenide muutumine või siirdamine 18. Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika? Mutageenide vältimine e. Geneetiline keskkonnakaitse, sugulusabielude keelustamine, sünnieelne
4. Mehhanismid, mille abil liiguvad eukarüootsetes genoomides mobiilsed elemendid? 5. Mobiilsete elementide funktsioonid ja tähtsus eukarüootidel? Mobiilsete elementide funktsioonid: Osalevad kromosoomide kuju määramisel struktuurne funkts.Osalevad geeniekspressiooni regulatsioonil. Osalevad genoomsetes ümberkorraldustes Eukarüootidel on mobiilsed elemendid seotud uute geenide tekkega (exon shuffling) liikudes genoomi ühest osast teise, võtavad nad kaasa geenidest eksoneid, ja kombineerudes satuvad eksonid erinevatest geenidest lähestikku, andes materjali uue geeni tekkele. 6. Kirjelda inimese genoomis esinevaid SINE elemente? Miks nad on olulised? SINE (Short Interspersed Nuclear Element) · SINE pikkus 150-300 np. · valku ei kodeeri . SINE elemente leidub ~1,6 miljonis genoomi positsioonis (13% inimese DNAst) · 1,1 milj neist on Alu-elemendid (lõikab ensüüm AluI)· Alu-elemendid paiknevad eelistatult intronites,
o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus · Soojus · Orgaaniliste molekulide süntees Energiat saame rakuhingamisest · Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks. Hingamise regulatsioon
Samas on inimesi, kellel pole erilist sünnipärast annet, aga neil on siiski olemas üks suur alustala, ehk huvi muusika vastu(Nagu Haydn), See tekib enamasti inimesel ühel eluperioodil ja ta otsustab kõvasti vaeva nägema hakata, et ta omandaks vajalikud oskused.Ka sellest on tihti tolku.Samal ajal kui andega inimene laseb enda oskust raisku, näeb tavaline inimene hullupööra vaeva ja saavutab isegi paremad tulemused, kui looduspärase kingiga isik.Nii et see näitab, et üksi geenidest ei pruugi kasu olla ja isegi andega inimesed peaksid veidi vaeva nägema, et sellel maksimaalne efekt oleks. Siit tuleneb järgmine võrdlus: kui üksteisega võrrelda sünnipärase oskusega inimest, kes on oma annet rakendanud ja palju vaeva näinud inimesega, kes on sünnipärase andeta ,ei suuda kingita inimene kunagi nii geniaalne olla. Kuigi anne on enamasti päritav, viib inimese lõppsihini siiski meelekindlus ,edasipüüdlikkus ja soov midagi ära teha, mitte n.-ö. õlgedel lesimine
Kuid kas sellest saab järeldada, et inimliigi erinevad rassid on ka geneetiliselt üksteisest pisut erinevad? Et tõesti saab, selgub ajakirjas Science refereeritud uurimusest. Teadlased võrdlesid üle 4000 geeni nii eurooplastelt kui asiaatidelt võetud 142 rakuliinis ehk sarnaste rakkude kogumis. Nad uurisid geenide avaldumist rakkudes ehk seda, kas ja kui tugevasti asub üks või teine geen raku tööd mõjutama. Selgus, et tervelt tuhatkond ehk veerand vaadeldud geenidest avaldas rakkude tööle rassiti erinevat mõju. Et geenide avaldumine määrab raku käitumise, on see organismide erinevuste otsimisel kõnekamgi kui lihtsalt DNA võrdlemine. Kuid tervelt neljandiku geenide erinev avaldumine tundus teadlastele esmapilgul nii üllatav, et nad kahtlustasid tehnilist viga oma mõõtmisprotseduurides. Äraseletatult tähendab avastus, et veerand geenidest toimib eurooplaste ja asiaatide rakkudes veidi erinevalt
Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nim. genoomiks. Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nim. genotüübiks. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumit nim. fenotüübiks. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsed tasemel. DNA sünteeisle e. Replikatsioonile, RNA sünteesile e. Transkriptsioonile ja valgu sünteesile e. Translatsioonile. DNA lõiku, mis äärab ühe RNA molekuli sünteesi, nim. geeniks. Päriliku info avaldumise etapid. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA molekulid, mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad...
Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli. Geen osaleb mingi päriliku tunnuse kujunemises. Alleel-geeni esinemisvorm.Dominantsed-A Retsesiivsed-a Genotüüp-ühe organismi geenide kogum Mutatsioon-muutus DNA ehituses Mutageen-mutatsiooni põhjustav tegur Meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2.kromosoommutatsioon-46 kromosoomi, aga kromosoomi Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kromosoomide arv on vale. Nt:downi sündroom.
Pärilikud haigused Pärilikud haigused on päriliku struktuuri (geenide või kromosoomide)muutuste põhjustatud haigused või väärareng.Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi(suhkrutõbi,hüper- kolesteroleemia),närvi -ja vaimuhaigusi(langetõbi,skisofreenia,nõrgamõistlikkus),arengu- puudeid ja väärarendeid(kääbuslus,huulelõhe,liigsõrmusus)ning kasvavaid(rentinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse-või täiseas.Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Umbes 4000 teadaoleva haiguse põhjuseks on muutused ühes g...
ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsesside tunnetamine. Psühholoogia uurib inimese käitumist, vaimset meeleolu, kuidas inimese käitumine mõjutab teisi inimesi.. Psühhiaater-tegeleb psüühika patoloogiaga(häire, kõrvalekalle normist) Psühholoogia uurimismeetodid. 1
RAKUTUUM: EHITUS ÜMBRITSETUD 2 MEMBRAANIGA, MILLES PAIKNEVAD POORID; SISEMUSES ON DNA, RNA'D, VALGUD JA TEISED ÜHENDID; TUUMAS ON MITU VÄIKSEMAT TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD KOLESTEROOLI; TALITLUS ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES ERISTATAKSE PASSIIVSET JA AKTIIVSET TR...
Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks. Maapinnal olid eelistatud liikuvamad, osavamad ja taibukamad. Inimestel on inimahvidega sarnane kehaehitus, füsioloogia, käitumine ning haigused, kuna suur protsent nende geenidest ja kromosoomidest ning samuti valkudest on sarnased. Esmased inimeste eellased, inimahvide sarnased elukad elasid 4-4,5 miljonit aastat tagasi. Nad kõndisid kahel jalal, kuid olid ka osavad ronijad (ilmselt kasutasid puid ööbimiskohtadena) ja suhtlesid omavahel algelise keele abil - häälitsuste, zestide ja miimikaga. 2,5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel.
inimgeenidest sarnane C.elegansiomadega. Geeni keskmine pikkus 5 kb, suur osa koondunud operonidesse. Otsene HGP eelkäija (metodoloogia). Drosophila melanogaster Genoom 165 Mb (6 kromosoomi). 13601 valke kodeerivat geeni s.t. üks iga 9 kb. kohta. Väga palju retrotransposoneid. Esimene genoom, mis sekveneeriti whole genomeshotgun(WGS) tehnikat kasutades. Arabidopsis thalianagenoom Sekveneeritud 2000 a. 5 kromosoomi, genoom 125 Mb. Umbes 25000 geeni. 35% geenidest unikaalsed. Lisaks nukleaarsele genoomile ka mitokondriaalne ja kloroplastide genoom. Geenid kompaktsed s.t. väikeste intronitega ja paiknevad genoomis lähestiku (keskmine vahemaa 4.6 kb). Mitmed geeniperekonnad paiknevad tandeemselt. Eksonid on palju rohkem G+C rikkad kui intronid (taimede omapära). Genoomis toimunud arvukalt duplikatsioone (polüploidiate teke)
Peeti lahinguid paremate alade või toidu pärast. Kromanjoonlased olid esimesed inimesed kes tegelesid kauba vahetusega. Neil oli kauba vahetuse jaoks välja töötatud parved. Nad elasid nad tuhandeid aastaid kõrvuti neandertaalidega, aga kaupa nad omavahel ei vahetanud. Peale küttimise tegeldi koriluse ja taimede kasvatamisega. Nad toitusid paremini, kui teised inimese eellased. Mis sai kromanjoonlastest? Kromanjoonlaste geenidest puudub tänaseni usaldusväärne info. Tänapäeva inimeste geneetikat silmas pidades ei oleks vaja neile määrata rassi. Kromanjoonlsed on suhteliselt sarnased tänapäeva europiitidega. Näiteid Kromanjoonlaste koopamaalingutest. Kasutatud Materjalid: J. Selirand ,,Muinasaeg, muinasteadus, muinasteadlased" (Kirjastus Valgus 1989) EE 5 (Eesti entsüklopeedia) http://www.hot.ee/krono/IVosa.htm
(PTI) ja (NBS-LRR) • PTI on iidvana geeni vorm, mille vallandab molekulaarne kokkupuude haigustekitajatega • Samas haigustekitaja tagajärjel esile kutsutud NBS-LRR geen seob nukleotiide • Kiivis on 96 NBS-LRR geeni. Samas arbuusis on 44, riisis 600 ja tomatis 250 • Kuna kindel NBS-LRR geen tunneb ära kindla haigustekitaja tunnuse, siis väike NBS-LRR geenide vähesuse tõttu võib geen ära tunda ka vähem haigustekitajaid • See, et kolmandik NBS-LRR geenidest asuvad 10 kobarana genoomis viitab sellele, et need geenid on kujunenud peamiselt dubleerimise teel Täname kuulamast! Kasutatud kirjandus • http://www.medicalnewstoday.com/articles/271232.php (14.03.2016) • http://www.nature.com/ncomms/2013/131018/ncomms3 640/full/ncomms3640.html (14.03.2016) • http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/01140671.20 10.482966 (14.03.2016) • https://en.wikipedia.org/wiki/Tandemly_arrayed_genes • https://genomebiology
tagajärjedega. Psühholoogil on olemas neli suunda: -Kliilinepsühholoog -Lapsepsühholoog -Koolipsühholoog -Kohtupsühholoog Psühhoterapeut arst, kes tegeleb ,,psühhilise mõjutamise" ravimis meetodiga nagu vestlused, selgitused, sisekonfliktide identifitseerimine ja patsiendi psühholoogilise probleeme lahenduse leidmine. · 2. Ühelt poolt inimest mõjutab geneetiline päritolu. Nt. On olemas palju inimesi, kes on juba sündinud psühhiliste probleemidega, mis tuleb ema või isa geenidest. Teiselt poolt rohkem mõjutab inimest keskkond. -Keskkond võib mõjutada inimesele ka psühhilisest küljest. Nt. uimaste sõltuvad inimestele ühel hetkel mõjutas määratud keskkond ja suundas neid narkootikume tarbitada. Sellest algab niisugune sõltuvus, mis mõjutab isiku psühhilise tervisele. -Inimene saab olla niisuguses keskkonnas, kus kõik suitsetavad ning ka joovad ja muidugi inimene hakkab seda tegema koos oma sõbradega. -On olemas ka minu elu näide
G.Mendel oli Brno kloostri munk ja kohaliku reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Oli ka aednik. Ta avastas pärandusmis seaduspärasuse. Just hernestega, sest neil on palju järglasi, on lihtsalt eristatavad tunnused ning tolmnemine kontrollitud. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. DNA molekul on kromosoomide põhiline koostisosa ning säilitab pärilikku infot ja selle täpset ülekannet tütarrakkudele. Geen on DNA molekulist lõik, mis määrab ühe kindla valgu sünteesi, sellega määrab ka ühe tunnuse esinemise(nth erne seemne arv). Alleel on geeni esinemise vormid(nt A-kollane, a-roheline). Retsessiivne alleel a on alleel, mis avaldub ainult homosügootses organismis
Molekulaargeneetika põhiprotsessid Kõiki neid protsesse nimetatakse matriitsünteesideks. See tähendab, et uued molekulid toodetakse olemasolevate molekulide järgi. 1. Replikatsioon - DNA tootmine DNA järgi 2. Transkriptsioon - RNA tootmine DNA järgi 3. Translatsioon - Valgu molekuli tootmine mRNA järgi DNA replikatsioon - Toimub rakutuumas enne jagunemist - Vaja on: - Ensüüme (DNA polümeraas) - Vabasid DNA nukleotiide (6 miljardit) - Energiarikkaid ühendeid (ATP jt.) - Toimub vastavalt komplementaarsusele (G≡C, A＝T) - Vaata pilti õpik lk. 17 → AATTGGCC → AATTGGCC Algne → TTAACCGG → Kaks identset DNA → TTAACCGG → AATTGGCC molekuli → TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub ge...
Molekulaargeneetika põhiprotsessid Kõiki neid protsesse nimetatakse matriitsünteesideks. See tähendab, et uued molekulid toodetakse olemasolevate molekulide järgi. 1. Replikatsioon - DNA tootmine DNA järgi 2. Transkriptsioon - RNA tootmine DNA järgi 3. Translatsioon - Valgu molekuli tootmine mRNA järgi DNA replikatsioon - Toimub rakutuumas enne jagunemist - Vaja on: - Ensüüme (DNA polümeraas) - Vabasid DNA nukleotiide (6 miljardit) - Energiarikkaid ühendeid (ATP jt.) - Toimub vastavalt komplementaarsusele (G≡C, A＝T) - Vaata pilti õpik lk. 17 → AATTGGCC → AATTGGCC Algne → TTAACCGG → Kaks identset DNA → TTAACCGG → AATTGGCC molekuli → TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub ge...
............................................................................. 9 KASUTATUD MATERJALID.............................................................................10 2 SISSEJUHATUS Mina valisin oma referaadi teemaks pärilikkuse alused. See teema tundus mulle huvitav, sest kõikide inimeste geenikombinatsioonid on kordumatud ja maailmas pole olemas täiesti identseid inimesi. Referaadi esimeses punktis on juttu geenidest , nende kahest tähtsast ülesandest , geeniuuringutest ja eugeenikast. Teises punktis räägitakse desoksüribonukleiinhappest ehk DNA-st, mille ülesandeks on salvestada raku ehitamiseks vajalikku teavet. Veel on räägitud DNA struktuuri bioloogilisest tähtsusest. Juttu on ka kromosoomidest ja nende tähtsusest soo kujunemisel. Ning pärilikkusest, muutlikkusest ja meditsiinist . 3 1 MILLEST GEEN KOOSNEB?
mitokondrid, lihtvalgud kloroplastid 8. Komplementaarsusprintsiip: mõiste ja millised nukleotiidid on komplementaarsed. Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Nukleiinhapped, A-adeniin, T-tümiin, G- guaniin, C- tsütosiin. 9. Mis on geenide avaldumine e geeniekspressioon? Kui suur osa geenidest rakus avaldub? Organismi geneetilise info avaldumise protsess. Avaldub geenidest pärilik materjal. 10. Mõisted suguliiteline, intermediaarne, dominantne, retsessiivne, kodominantne Suguliiteline- pärilike tunnuste liitmine või ahendumine sootunnustega Intermediaarne- tunnuse vahepealne avaldumine Dominantne- üks tunnus domineerib teise tunnuse üle Retsessiivne- üks tunnus jääb teise tunnuse varju Kodominantne- tunnuste võrdväärne avaldumine 11
KUIDAS AJU KASUTADA FAKTE AJUST Täiskasvanu aju kaalub u. 1300g, moodustab 2% keha massist ning kasutab 25% kogu metaboolsest energiast ja 40% glükoosist. ⅓ meie geenidest on seotud aju arenguga. Inimajus on umbes 100 miljardit närvirakku ja iga närvirakk on jätkete abil ühenduses keskmiselt 10 000 närvirakuga. AJU PLASTILISUS Mida rohkem aju stimuleeritakse, seda rohkem loovad närvirakud omavahel ühendusi ja seda paremini edeneb õppimine. Aju plastilisuse suurendamiseks tuleb hakata tihedamini kasutama neid aju osasid, mis on seni jäänud tahaplaanile. Uued neuronitevahelised ühendused saavad
- RNA polümeraas seondub DNA-ahela promootorpiirkonnaga - DNA biheliks keeratakse lahti - RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA-ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli - RNA-polümeraas jõuab terminaatorini. - RNA liigub tuumast välja tsütoplasmasse · Tulemus erinevate RNA'de süntees(mRNA, rRNA, tRNA Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees siis öeldakse, et see geen avaldub. Üheaegselt avaldub u 10% geenidest. Selle tulemusena erinevad rakud oma ehituselt ja taktikaliselt. Translatsioon e. Valgusüntees. · Toimumiskoht: ribosoomid, mitokondrites, polüsoom · Toimumisaeg: kogu raku elutegevuse vältel · Komplementaarsus: mRNA: AUGC tRNA:UACG · Vajatakse: - Energia(ATP) - Aminohapped - RNA molekule(kõiki kolme tüüpi) - Ensüüme - Valgulisi faktoreid · Etapid: - mRNA ühineb ribosoomiga
8. Komplementaarsusprintsiip: mõiste ja millised nukleotiidid on komplementaarsed. Komplementaarsus - kui tead ühe DNA ahela ehitust, tead ka teise oma. On kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel. Komplementaarsed on: o DNA: A-T ja C-G o RNA: A-U ja C-G 9. Mis on geenide avaldumine e geeniekspressioon? Kui suur osa geenidest rakus avaldub? Selle käigus avaldub geenides sisalduv pärilik materjal RNA või valguna. 4% avaldub. 10. Mõisted suguliitelisus - geenide paiknemine sugukromosoomis Intermediaarne - Erinevate alleelide poolt määratud tunnus on vahepealsete omadustega. Näiteks: o valged õied ristudes punaste õitega annavad roosaõielised järglased. o lokkis ja sirged juuksed annavad kokku lainelised juuksed
bioloogiline tähtsus? ! Splaissosoom koosneb snRNA-dest (small nuclear RNA) ja valkudest. S-des toimub pre-mRNA molekulist intronite väljalõikamine ja eksonite ühendamine. Alternatiivne splaissing: protsess, mille käigus lõigatakse splaissimisel pre-mRNA järjestusest lisaks intronitele ka osa eksoneid välja, nii et tulemusena saab üks ja sama geen kodeerida mitut erinevat valku. Alternatiivne splaissing toimib 95% inimese mitme eksoniga geenidest. 10. Elektromikroskoopide tüübid, erinevused ja kasutusvaldkonnad. ! Elektromikroskoobi lahuusvõime on palju detailsem kui näiteks valgusmikroskoobil. EM-il 2nm/10nm on seda kasulikum kasutada meditsiinilises diagnostikasselge pildi saamiseks näiteks kasvajarakkude levikul või lihasdistrofiiate korral. ! 11. Primaarsete ja kasvajaliste kultuuride kasutusvõimalusi, plusse ja miinuseid. Primaarsed Plussid : sarnanevad enam in viro kasvatatavatele rakkudele ning noolmaalsetele tervetele
Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Neandertaallane ja inimene Inimese areng tänapäeval Teadlaste väitel pole liigi Homo sapiens evolutsioon kaugeltki veel lõppenud Järeltulijaid ootavad uued mutatsioonid Inimeste nahk tumeneb märkimisväärselt, nad muutuvad pilusilmsemaks ja jäävad ilma hammastest Inimese areng tänapäeval Haistmine on tänapäeva inimesel eelkäijatega võrreldes muutunud palju kehvemaks: 72% geenidest, mis vastutavad haistmismeele eest, on muteerunud, kuna muutunud keskkonnas pole inimesel neid lihtsalt enam vaja. Inimese areng tänapäeval Ka hammaste tulevikuväljavaated pole just eriti roosilised. Futuroloogide väitel on suur tõenäosus, et hammaste mõõtmed algul vähenevad ning seejärel nad nagu ninagi hoopis atrofeeruvad. :D Kui kõik need teaduslikud (ja teaduselähedased) tulevikuprognoosid kokku võtta, saame tulemuseks
McClintock avastas transposoonide nime kandvad mobiilsed elemendid, mis kasutavad lõika-ja- kleebi-mehhanismi, et liigutada DNA tükikest mööda raku genoomi. Ajus on mobiilseteks elementideks nõndanimetatud retrotransposoonid, mis suudavad ennast kopeerida ja koopia uutesse genoomi piirkondadesse kleepida. Nad ei hüppa ümbritsevast DNA-st välja, vaid oskavad teha endast koopia, mis võtab uues paigas oma koha sisse. Neid mobiilseid elemente on geenidest võrratult rohkem kui inimese umbes 25 000 geeni võtavad enda alla vähem kui kaks protsenti DNA-st, siis retrotransposoonid moodustavad poole DNA ehituskividest ehk nukleotiididest. Aastal 1972 sai ta Cornelli Ülikoolis doktorikraadi botaanikas. Seal oli tal juhtiv roll maisi tsütogeneetika uuringutes. See valdkond jäi tema huviorbiiti kogu töökarjääri jooksul. Teda tunti kui oma ala parimat ning teda premeeriti prestiizsete auhindadega ja valiti 1944.
) suudab leppida erinevate ökoloogiliste tingimustega, kasvades erinevates kliimavööndites nii huumusrikastel kui ka toitainetevaestel muldadel. Puidu normaalseks arenguks ja produktsiooniks on ka männil, nagu kõikidel taimedel, omad nõudmised toitainete kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise suhtes (Mandre, 2000). Männi puidu omadused erinevad säsist kuni kooreni ning juurtest kuni ladvani. Puidu kudede ja rakkude arenemise ajal puidu struktuur ja karakteristika on mõjutatatud geenidest, keskkonnast ning inimtegevusest. Sellest tulenevalt võib saada ühest ja samast tüvest erineva kvaliteediga puitu (Pikk ja Kask, 2004). Soodsatel tingimustel võib harilik mänd kasvada 40- 50 meetri kõrguseks ning tüve läbimõõt võib küündida 1,5 meetrini (Laas 1987). Viljakamatel kasvukohatüüpidel võib harilik mänd saavutada 30 meetrise kõrguse juba 70 aastaselt (Sibul 2007-2010). Teadaolevalt kasvab maailma kõrgeim harilik mänd Eestis Põlvamaal ning puu
toimub väike muutus (kõrvade suurus, silmade värv, silmaava suurus)) ning pärilikuks e. generatiivseks, mis jaguneb omakorda kombinatiivseks (esineb suguliselt paljunevatel organismidel, järglased ei ole oma vanematega identsed, kuna nad saavad mõlemalt vanemalt pooled tunnused, sugurakkude arenemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire ning igas sugurakus on organismi geenidest ainult 50%) ja mutatsiooniliseks (muutus toimub organismi genotüübis, on hüppeline, mitte sujuv, võib olla väike või ulatuslik, kahjulik (sagedaim), neutraalne või kasulik, spontaanne (iseeneslik) või indutseeritud (esilekutsutud)). Mutatsiooniks nimetatakse üksikut muutust genotüübis. Somaatilised mutatsioonid päranduvad mittesugulisel (vegetatiivsel) paljunemisel, tekivad keharakus. Generatiivsed mutatsioonid tekivad sugurakus, päranduvad sugulisel paljunemisel.
Kuivõrd ennast tunnen? Juba aegade algusest peale on inimene mõtisklenud oma olemise põhjuste üle. Arvatavasti on iga inimene vähemalt korra elus mõelnud sellest, et kes ta on ja miks ta on. Need küsimused toovad aga endaga kaasa keerulise diskussiooni iseendaga ning vajavad sügavat enese sisse vaatamist. Iseendaks jäämine on väga keeruline, sest kõige pealt tuleb välja selgitada, kes see "mina" siis õigupoolest on. . End päriselt tundma õppides on vaja näha palju vaeva ning pöörata suurt tähelepanu oma käitumisele erinevates situatsioonides. Tuleb mõista, kes ma olen. See "mina", on mu isiksus- minu mõtted, tunded, ideed. Igaühe isiksus kujuneb sõltuvalt tema kultuurist ja geenidest. Kuna kultuur ja geenid on igalühel väga erinevad, siis on meie maailm täis tohutult palju erineva isiksusega inimesi. Veel aasta tagasi arvasin end läbi ja lõhki tundvat. Nüüd aga, mõeldes oma aastatagusele minale, võin julgelt vä...
GC hulk varieerub 67%-25%. Eukarüootidest erinev koodonite kasutamissagedus 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid) Bakteriofaag X174 genoom: Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E. coli sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni. Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid. Multiresistentsuplasmiid pTP10: autonoomselt replitseeruvad, sümbiontsed või parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb.pTP10 on Corynebacterium striatumM82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus)
funktsiooniga, rakukest, DNA metabolismiga seotud jne. 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid). Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E.coli (soolekepike) genoom: Sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni. Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid. Keskmine distants geenide vahel 118 bp.Valke kodeerivad geenid (87,8% genoomist) paigutatakse 22 funktsionaalsesse gruppi. Plasmiidid: autonoomselt replitseeruvad, sümbiontsed või parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb. pTP10 on Corynebacterium striatum M82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6
käigus keeratakse biheeliks lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõigu komplementaarne RNA molekul.seal saadakse nii m(r,t)RNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub niieel-ja päristuumsete org.rakuudes.(A-U,T-A, G-C, C-G)RNA molekul. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüün sünteesi alustamiseks peab ühinema-promootor Terminaator-DNA nukleotiidne järjestus, kui süntees lõppeb. Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis erineval ajal avalduvad. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen-DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia-geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika-teadusharu, mis uurib org pärilikuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geneetiline kood-mRNA mol. 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele amiinohappe jäägile valgu molekulis
võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjesutsega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRna kui ka tRNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel-kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub.Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene : 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes. 2. Geenid mis avalduvad aibnt ühe kindla koe rakkudes. 3. Geenid mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. mRNA molekuli kolm järjestikust nuleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneeliliseks koodiks.
PÄRILIKKUS Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: Põhiprotsessid: 1) Replikatsioon ehk DNA süntees 2) Transkripstsioon ehk RNA süntees 3) Translatsioon ehk valgusüntees Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside kaudu kandub edasi ja avaldub pärilik informatsioon. DNA replikatsioon: o DNA kahekordistamine raku jagunemise eel o Raku tuumas, tagatakse rakkude paljunemine o Teostab DNA-polümeraas o Vastavalt komplementaarsusprintsiibile(A=T;G=C) sünteesitakse tsütoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uus o Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli Transkripstioon: ..on geeni struktuuris sisalduva info ümberkirjutamine mRNA-le rakutuumas interfaasi ajal RNA-polümeraasi toimel o mRNA süntees, mis toimub rakutuumas o RNA-pol...
Eysencki elu ja töö Hans Jürgen Eysenck (4. märts 1916 4.september 1997) oli Saksa päritolu Briti psühholoog, keda mäletatakse tema tööde kaudu intelligentsusest ja isiksusest. 1960-ndatel läks ta noore mehena Inglismaale, kuna tema vastuseisu tõttu natside ja Hitleri vastu. 1955-1983.a töötas ta Psühhiaatria Instituudis psühholoogia professorina. Ta oli suur teadusliku isiksuse teooria toetaja ja suurepärane õpetaja, kes aitas leida ravi vaimsetele haigustele. Tema poeg Michael Eysenck on ka tuntud psühholoogia professor. 1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria Eysencki oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab ainult kahest tegurist: ekstravertsusest introvertsusest ja emotsionaalsest stabiilsusest neurootilisusest. Eysencki järgi on ekstravertidel aju ...
Lapsendatud lapsi mõjutab ka see, et geenid on nad küll vanematelt pärinud, kuid keskonna tekitavad uued vanemad.. Mida noorematena neid lapsendatakse, seda mõjuvõimsam on tekitatud kk nende ümber. GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki: pärilikkus, jagatud kk ja mittejagatud kk. Pärilikkus viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega. Jagatud perekonna kk, muudab õed-vennad sarnaseks hoolimata geenidest. Mittejagatud kk on teistsugune kk variatsioon, mille poolest vennad ja õed erinevad. Õdede ja vendade erinevused vanuses, iseloomus jms tekitavad ka erineva kohtlemisviisi nende vanemate poolt ning sõpradelt. See kujundab oma korda eri iseloomu. Läbiviidud uuringus avastuati see, et pärilikkus on tähtis tegur paljudes arenguaspektides (isiksus, intelligentsus, antisotsiaalne käitumine), ja teiseks, et ühiselt jagatud kk ei avalda isikuseomadustele märkimisväärset mõju
● Geneetilise koodi mittemuutuvus tähendab et.. Ta on universaalne ja tema kuju ei muutu. ● valgu sünteesi lõpetab...stoppkoodon ● Ühele koodonile vastab maksimaalselt... 4 aminohapet ● kõigi viirusosakeste koostisesse kuuluvad... genoom, valgud ja nukleiinhapped ● Sarnaselt elusorganismidele on kõigile viirustele omane...muutumatu geneetiline kood. ● Viirushaigusi saab uurida... mitut moodi? :D lindistad ? :D ● ● Hulkrakse organismi geenidest eraldub samaaegselt.. ??? 1. Vaadake joonist! Millist protsessi on kujutatud? Tegemist on valgu sünteesi ehk translatsiooniga. Tooge kolm argumenti oma otsustuse toetuseks. 1) Joonisel on kujutatud transpordi RNA-d (iseloomulik ristikulehe kuju) 2) Transpordi RNA-d transpordivad aminohappe jääke (Phe, Val) 3) Aminohappejääkidest on moodustunud aminohappeahel e valgu primaarstruktuur (aminohappejääkide vahel peptiidsidemed)
-universaalne protsess -viib läbi ensüüm, mis peab seostuma vastava geeni alguosaga -promootor- DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni läbi viiv ensüüm -terminaator- DNA nukleotiidne järjestus, millel lõppeb RNA süntees -tulemus: saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul ; saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekulid. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis neis erinevatel ajahetkedel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja tüüpi geene: 1.Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes Nt: rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid 2.Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt: insuliini geen 3.Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapi. Nt: varases embrüogeneesis loote elundite ja elundkondade väljakujunemine 4.Geenid mis ei avaldu kunagi Transkriptsiooni kontrollimine : 1
Promootor Terminaator RNA sünteesi piirkond Promootor on DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni alustav ensüüm. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, millelt vabaneb RNA sünteesi läbi viiv ensüüm ja lõpeb RNA süntees. A=U G=C Transkriptsiooni regulatsioon: * Kui DNA lõigult enk geenilt toimub RNA süntees, siis geen avaldub ehk ekspresseerub. * Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis erinevalt eri ajahetkedel avalduvad. 1. Geenid, mis avalduvad üheaegselt kõigis rakkudes( tRNA, rRNA, osade ensüümide geenid) 2. Geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes(insuliini geen kõhunäärme rakkudes) 3. Geenid, mis avalduvad kindlal eluetapil(lootel elundeid tekitavad geenid) 4. Geenid, mis ei avaldu kunagi. Regulatsioon:sõltuvad ensüümi seondumisest / mitteseondumisest promootoriga. Repressor valk blokeerib promootoriga.
Tuleb märgata erinevust olemisel ja omamisel, mille vahelised jooned on meie kultuuris tuhmunud. Romain Rolland on öelnud: "Mida vähem mul on, seda enam ma olen." Inimesed unustavad ära, et 'mina' ei ole kallis meik ja välimus ega ka kõige uuem elektroonikavidin, mida nii uhkelt kaaskondlastele eksponeeritakse. Tuleb mõista, mis on 'mina'. See on minu isiksus: mõtted, tunded, arvamused ja ideed. Need kõik kujunevad välja sõltuvalt mu kultuurist ning geenidest. Kuna igaühel on kultuur ja geenid erinevad, on maailm täis erinevaid inimesi. Teades, et arvamused on subjektiivsed, peaksin ma justkui koheselt mõistma, et igaüks on erinev sellest tulenevalt austama igaühe arvamusi, seda peaks tegema ka teised inimesed. Ometi ei ole ma endas kindel, kui on vaja mõtteid ja ideid jagada, kardan teiste inimeste hukkamõistvaid seisukohti. See on lausa hämmastav, kui harjunud olen ma selle ebakindlustundega, mida tekitab
omad geenid. Näiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel). Meie keha koosneb miljonitest rakkudest. Enamik rakke sisaldavad terviklikku komplekti geene. Geenid funktsioneerivad nagu instruktsioonide süsteem, kontrollides meie kasvu ja meie keha toimimist. Samal ajal põhjustavad geenid ka meile iseloomulikke tunnuseid, nagu silmade värv, veregrupp või pikkus. Meil on tuhandeid geene. Meil kõigil on kaks koopiat enamikest geenidest: ühe koopia oleme pärinud emalt ja teise koopia isalt. Seetõttu esineb lastel sageli sarnaseid jooni oma vanematega. Geenid asuvad spiraalikujulistes struktuurides, mida nimetatakse kromosoomideks. Reeglina on rakkudes 46 kromosoomi. Me saame kromosoomid oma vanematelt: 23 kromosoomi emalt ja 23 kromosoomi isalt, seega on meil kaks komplekti ehk 23 paari kromosoome. Mõnikord esineb ühes geenis muutus (mutatsioon), mille tõttu see geen ei tööta enam korralikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
