terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseerumine. Seda valikut juhitakse regulaatorvalkude abil. Geenidelt sünteesi takistajateks on repressorvalgud, mis seostuvad geeni promootorpiirkonnaga ja ei lase RNA polümeraasil kinnituda. Avaldumise alusel jaotatakse geenid järgnevalt: a) Geenid, mis avalduvad kõigis organismirakkudes pidevalt b) Geenid, mis avalduvad kindlates rakutüüpidees ehk kudedes c) Geenid, mis avalduvad rakkude või organismi arengu erinevatel etappidel d) Geenid, mis ontogeneesi (organismi eluaja) vältel ei avaldu kunagi. Translatsioon protsess, mille käigus sünteesitakse liigiomaseid valke kõikide talitluste läbiviimiseks organismis. Valgud on liigiomased, st sünteesitud päriliku info alusel
terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseerumine. Seda valikut juhitakse regulaatorvalkude abil. Geenidelt sünteesi takistajateks on repressorvalgud, mis seostuvad geeni promootorpiirkonnaga ja ei lase RNA polümeraasil kinnituda. Avaldumise alusel jaotatakse geenid järgnevalt: a) Geenid, mis avalduvad kõigis organismirakkudes pidevalt b) Geenid, mis avalduvad kindlates rakutüüpidees ehk kudedes c) Geenid, mis avalduvad rakkude või organismi arengu erinevatel etappidel d) Geenid, mis ontogeneesi (organismi eluaja) vältel ei avaldu kunagi. Translatsioon protsess, mille käigus sünteesitakse liigiomaseid valke kõikide talitluste läbiviimiseks organismis. Valgud on liigiomased, st sünteesitud päriliku info alusel
teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt v on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist võib lugeda vastavaks ootuspärasele. Kõrvalekalded teoreetiliselt oodatavatest lahknemissuhetest ilmnevad sagedamini väikese arvu vaatluste puhul. Tingitud on see juhuslike hälvete suuremast mõjust. 26.Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused. Tunnuseid, määravad geenid asuvad sugukromosoomides ja need päranduvad edasi kas X või Y kromosoomiga. nim.suguliitelisteks.Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis. Seepärast avaldub retsessiivne aleel suguliiteliste geenide korral alati heterogameetsetel (XY) sugupoolel, sest vastav geen on ühekordses doosis, ainult X-kromosoomis. Suguliitelisi tunnuseid ei või ära segada sugupoolega piiratud tunnustega. Soogapiiratud on määratud selliste geenidega, mille toime avaldumine sõltub suguhormoonidest
1) Mis on mitokonder ja milline on mitokondri ehitus? 2) Millised eripärad on mitokondriaalsel DNA-l? 3) Mis on mitokondrite põhifunktsioon? 4) Kus on lokaliseerunud ja kuidas pärandub mitokondriaalne DNA? 5) Millest on põhjustatud mitokondriaalsed haigused? 6) Millised on mitokondriaalsete haiguste eripärad? NB! Mitokondriaalsed haigused on põhjustatud mitokondriaalse DNA punktmutatsioonidest kindlas koes VI Suguliitelised geenid 1) Millised geenid on suguliitelised geenid? 2) Millised haigused on suguliiteliselt päranduvad haigused ja millest nad on põhjustatud? 3) Teada põhilisi suguliitelisi haiguseid (Duchenne lihasdüstroofia, hemofiilia A ja B, daltonism) ja tunda need loetelust ära VII Kromosoomhaigused 1) Mis on kromosoomhaigus? 2) Kuidas jaotatakse kromosoomhaiguseid? 3) Mis on autosoomsündroomid? 4) Mis on gonosoomsündroomid? 4) Teada põhilisi kromosoomhaiguseid:
valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi)
PÄRILIKKUSE ALUSED Õp. lk 128 151 1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine, geenid, inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2 Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks.
1)kontroll transkriptsiooni tasemel 2)kontroll mRNA töötlemise tasemel 3)kontroll RNA transpordi tasemel 4)kontroll translatsiooni tasemel 5)kontroll mRNA lagundamise tasemel 6)translatsiooni-järgne kontroll GEENID AVALDUVAD ÕIGEL AJAL JA ÕIGES KOHAS *Rakkude erinevused tulenevad hoopis geenide valikulisest avaldumisest. *Geenid avalduvad, kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakule vajaliku valgu süntees. *Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse nt rRNAd või tRNAd. *Hulkrakse organismi teeb keerukaks veel see, et on palju erinevate omadustega rakutüüpe. Naharakk on teistsugune kui närvirakk ning seal peavad avalduma teistsugused geenid. *Geenide avaldumine peab olema ajas ja ruumis hästi kontrollitud ja koos kõlas keskkonnatingimustega. *Kui kontroll ära kaob, siis võivad rakud hakata piiramatult paljunema ning tagajärjeks võib olla vähkkasvaja teke.
A-T-G-C-T-T-C-G-A-G-G-G-A-A-C-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-T-G-A-T-T-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib. Millise veregrupiga järgasi võib esineda A veregrupiga mehel ja B veregrupiga naisel, kui neist mõlemal oli üks vanem 0 grupi verega? Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib. Milline on tõenäosus, et 0 veregrupiga emal ja AB veregrupiga isal sünnib A veregrupiga laps? Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib.
aminohappelise järjestusega valke Antikoodon- tRNA 3 nolekuli, mis komplementaarsed mRNA koodoniga Geenide avaldumine- geen on avaldunud, kui on toimunud transkriptsioon (korraga avalduvad 10% geenidest) sõltub RNA polümeraasi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga, ühineb, siis toimub Transkriptsiooni vead- 1 tagajärg ilmuvad valgud, mis põhjustavad raku muutumist vähirakuks 4 tüüpi geene 1. Koguaeg ja kõigis rakkudes, nt põhi ainevahetust reguleerivad geenid 2.Kindlates kudedes avalduvad geenid nt. insuliini reguleerivad geenid 3.Geenid, mis avalduvad kindlal eluetapil nt elundkondade väljakujunemises osalevad geenid 4.Geenid mis ei avaldu kunagi nt. sabageen Geenide ülesanded- Geneetiline kood -seaduspärasuste kood, 1 koodonile vastab 1 aminohape Universaalne- ühesugune koodonite ja aminohapete järjestus kõigis rakkudes Sünonüümsus- 1 aminohappele võib vastata mitu koodonit Alguskoodon AUG (Met), stoppkoodonid UGA; UAA; UAG Viirused
......................................5 Organismide jaotus soolisuse alusel :................................................................................................6 Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused :........................................................................................6 Soost sõltuvad tunnused :...................................................................................................................6 Sugukromosoomides leiduvad geenid :.............................................................................................6 Geenide aheldatus ja geenivahetus :..................................................................................................6 Äädikakärbeste sobivus geneetilisteks uuringuteks :.........................................................................7 Geenivahetuse olemus ja tähtsus :........................................................................................
2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8. Populatsioon ühe liigi esinedajad ( sama aeg ja koht, on võimalik suguline sigimine) 9. Liik (sarnased tunnused, geenid, nõuded elutingimustele ja annavad sigimisvõimelisi järglasi ) 10. Kooslus (nt taimekooslus järves) 11. Ökosüsteem = elukoosolus + eluta osa 12. Biosfäär
tRNA molekule aminohappeid ensüüme energiaallikana ATP Kuidas toimub? Mis on geenide avaldumine? Millistesse rühmadesse võib geene jagada nende avaldumise põhjal?(4) 1, geenid mis avalduvad samaaeglselt kõigis rakkudes (rRNA, tRNA geenid) 2, geenid mis avalduvad kindla koe rakkudes 3, geenid mis avalduvad raku elutegevuse kindlal etapil 4 geenid mis ei avaldu kunagi Mis on geneetiline kood? Selgita selle omadusi(4) Dna ahela järgi rna lõigu ja selle järgi valgu lõigu üles kirjutamine Vaja on ensüüme Geneetilise koodi omadused sünonüümsus st ühele aminohappele vastab mitu goodonit Ühe tähenduslikkus tähendab et üks goodon määrab 1 amino happe
5.kontroll mRNA lagundamise tasemel - millised mRNA molekulid suunatakse lagundamisse 6.translatsiooni-järgne kontroll - millised toodetud valkudest aktiveeritakse/inaktiveeritakse, millistesse raku osadesse valgud transporditakse *Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest. *Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. *Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, nende pealt sünteesitakse rRNAd, tRNAd. *Kõik peab olema kindla kontrolli all: rakkude jagunemine, geenide avaldumine. *Geenide avaldumine peab olema reguleeritud kättesaadava toidu järgi - kulukas on toota kõiki valke, mida läheb vaja eri toitainete omastamiseks. *Organismi geenide avaldumist mõjutab keskkond: nii väline (kus organism areneb/elab), kui ka sisemine (hormoonid/ainevahetus). Veel mõjutavad erinevad
Kordamine Viirused ja bakterid 1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega. Vastus: Erinevused: ei ole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, ei ole rakulist ehitust, ei kasva ega arene
5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid) Bakteriofaag X174 genoom: Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E. coli sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni. Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid. Multiresistentsuplasmiid pTP10: autonoomselt replitseeruvad, sümbiontsed või parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb.pTP10 on Corynebacterium striatumM82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus) *Geneetiline info paikneb valdavalt nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a
Reesuskonflikt ema ja loote vahel Sünnitusel satub loote verd ema vereringesse, emal tekivad antikehad. Need kahjustavad järgmist loodet. Enamus tunnustest on määratud mitme geeniga ja nende erinevate alleelidega Nagu näiteks inimese nahavärvus, silmavärvus, vaimsed võimed jne. Sellest tuleneb laialdane varieeruvus tunnuse avaldumises. Kui tunnus on määratud mitme geeniga, siis on tegemist polügeensusega. Morgani reegel ehk geenide aheldatus · Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos, · kusjuures koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad. Suguliiteline pärandumine X ja Y kromosoomides on geenid, mis määravad sugutunnuseid. Siiski on nendes ka geene, mis määravad mingit muud tunnust, nagu näiteks hemofiilia (vere hüübimatus). Hemofiilia on määratud retsessiivse alleeliga, mis asub X-kromosoomis (Xh). Hemofiiliat mittemäärav geen on dominantne (XH).
kromosoomidest isasorganismist, pool emasorganismist. Seega pole sellised isendid kõikide tunnuste poolest sarnased, vaid ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb nt 24 kromosoomist ( 22 autosoomist ja sugukromosoomidest X ja Y). Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Üks geen võib määrata ka mitu tunnust ja ühe tunnuse määramisel võib osaleda mitu geeni. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Sõltub isendi pärilike tunnuste esinemine. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavata tunnuste kogum, otseses sõltuvuses genotüübiga. Lisaks genotüübile mõjutavad isendi tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused. Keskkond
Dihübriidne ristamine- Ristamine, mille korral vanemvormid erinevad kahe tunnuse poolest Mendeli suhe 9:3:3:1. Mendeli kolmas seadus(sõltumatu lahknemise seadus)- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt Thomas Hunt Morgan- äädikakärbsed(palju pärilikke tunnuseid, paljunevad kiiresti) Morgani seadus- ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele üheskoos Kromosoomide ristsiire- kromosoomide vahetumine Meioosi teel. Mida lähemal on kromosoomis kaks geeni, seda väiksem tõenäosus, et nad ristsiirdena ümberkombineeruvad. Sugukromosoomid- 23 (24) 22 paari, mis on naistel ja meestel sarnased nim. Autosoomideks. Naisel on igas keharakus XX-sugukromosoomi(homoloogilised) Meestel on- XY-sugukromosoomid Uue organismi sugu nääratakse viljastumisel. (X-tüdruk, Y-poiss)
kas siis selletõttu, et ema-isa on välismaal tööl või elavad küll sama katuse all, aga on töökohustustega väga hõivatud. Tervisega seotud põhjustest tuleb välja tuua looteperioodil, sünnituse käigus või imikueas saadud närvisüsteemi kahjustusi, mis võivad avalduda hüperaktiivsuse, vaimse alaarengu ja muude haigustena. Erinevad teadlaste koolkonnad on olnud läbi aegade eri arvamusel selle kohta kas inimkäitumist mõjutavad enim geenid või keskkond. On õpetlasi, kes väidavad et inimese olemuse ja seega ka käitumise determineerivad peamiselt geenid, teised jällegi, et just keskkond on see, mis meid vormib. Tänapäeval on siiski valdavaks saanud arusaam, et need kaks on omavahel tihedas seoses. Ebakohane käitumine pole tihtilugu muud, kui lapse reageering teda ümbritsevale keskkonnale, mis tundub talle vaenulik ja millega toimetulek üle jõu käib. Kuid samale keskkonnale reageerivad erinevad lapsed erineval moel
arengus vastavad kärbsed muutuvad isaslembelisteks. Ilmselt on suguline orientatsioon ka teisel organismidel, k.a inimestel, geneetiliselt kontrollitud. 14. Viljatusgeenid. Fru. Drosophila autonoomne geen, mille produktiga suunatakse transkriptide protsessingut. See geen määrab isaste kärbeste sugulist käitumist. 15. Hermafrodiitsus. Kahesoolisus, liitsugulisus ehk mõlemasugulisus. 16. Sümmeetriatelgi määravad geenid. Selgmine-kõhtmine telg. Keha esiosa-tagaosatelg. 17. Keha esi-tagaosa määravad geenid. Emaefektigeenid (bicoid, nanos) -> gap-geenid -> pair-rule-geenid -> segment-polarity-geenid -> homeootilised geenid. 18. Homeootilised geenid. Kui selektorgeenid avalduvad embrüo esiosa-tagaosa spetsiifilises piirkonnas. Vallandavad nende poolt kontrollitud geenide kaskaadse avaldumise ja sellega erinevate kehasegmentide arengu. 19
ja heterosügootsete genotüüpiga isendile avaldub vahepealne tunnus polüalleelsus geenifondi omadus mille puhul ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli polügeensus pärilike tunnuste määramisel ei osale mitte üks geen oma alleelidega, vaid mitu geeni samaaegselt. Inimese kasv ja kehakaal inimese ABO-süsteemi vererühmad 0, A, B AB Morgani seadus ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos sugukromosoomideks nim. Kus 46 kromosoomi jaguneb 23 paariks autonoomiks nim. 22 paari kromosoomi , millel on mõlemad sugupoolel ühesugused suguliitelised on X-kromosoomi geenid Meestel on X ja Y sugukromosoomi ja need ei ole homoloogilised Naistel on X kromosoomid ja need on homoloogilised Uue organismi sugu määratakse viljastumisel:
veregrupp, on A veregrupist laps. Millised vanemate genotüübid? IAIA ja IBi või IAi ja IBi Mendeli III e. sõltumatu lahknemise seadus Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Dihübriidsel ristamisel toimub kummagi geeni alleelide lahknemine teise geeni suhtes sõltumatult (Genotüüp 4:2:2:2:2:1:1:1:1) Fenotüüp 9:3:3:1 Kummalgi geenil 3:1 NB! Toimib vaid siis, kui geenid on aheldumata ja erinevates kromosoomides. Ülesanne! Punaste siledate õitega lillesorti ristati valgete kortsus õitega sordiga, kusjuures punane värvus ja kortsus tekstuur domineerivad valge värvuse ja sileduse üle. Milliseid fenotüüpe ja kui suures osakaalus leidus järglaspõlvkonnas? NB! Sort, tõug, liin ja tüvi näitavad, et tegemist on homosügootse genotüübiga. Punane kortsuline, valge kortsuline, punane sile,
Geenivektori ülekandeks kasutatakse tavaliselt agrobakterit. Õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Esimene geenitehnoloogiliselt muundatud taimesort (kauasäilivate viljadega tomat) lubati USA turule 1994. aastal (geeninokaudiga). Kõige rohkem on geneetiliselt muundatud : soja, mais, raps, riis, tomat, puuvili, raps, teravili. GMO - aretuse poolt · Kiired tulemused · Geenid teistelt liikidelt · Geenide avaldumist saab reguleerida · Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis · Põldudel kasutatakse väham keskonnamürke See on täppissordiaretus. GMO aretuse vastu · Kahjurid võivad muutuda immuunseks · Geenid võivad üle kanduda umbrohule · Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu · GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad
Pigmentide alusel eristatakse kloro-, kroom-, ja leukoplaste Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit 2. Millest koosnevad plasmiidid ja mis tähtsus on neil bakteriraku jaoks? Nendes sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks 3. Seente kahjulikkus inimestele (2 valdkonda) Seened kahjustavad tarbepuitu. Samuti põhjustavad mitmesuguseid nahahaigusi. Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 4. Vajaduselt paranda lause õigeks eitust kasutamata
DNA; geenid ja kromosoomid Sissejuhatus Põhimõisted · Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikust. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele ülekandumise seaduspärasusi ja uurib ka tunnuste avaldumise seaduspärasusi. · Pärilikkus organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus, mis ei sõltu kasvust ja arengukeskkonnast. Järglastele pärandatakse pärilik (geneetiline) informatsioon, mis koos keskkonnaga määrab nende tunnuste avaldumise. Pärilikkuse kandja on organismi geneetiline süsteem (geenid koos neid kopeeriva mehhanismiga. · Kromosoom on pärilikkuse info kandja mis asub rakku tuumas ja koosneb DNA molekulidest. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Selleks aineks on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Iga DNA ahel koosneb kahest pikast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. ...
genoom on suurem, see seaduspärasus alati ei kehti. Näiteks kahepaiksete genoom on ~50x suurem kui inimesel. Seda nim C-paradoksiks. Geen on defineeritud kui DNA (viirustes ka RNA) nukleotiidide järjestus mis on vajalik funktsionaalse valgu sünteesimiseks. Koosneb mitte ainult kodeerivatest piirkondadest vaid ka regulaatorpiirkondadest, mis võivad kodeerivast osast kaugel paikneda ja samuti pre- mRNA protsessingut võimaldavatest piirkondadest. Esinevad ka geenid, mis ei kodeeri valku, näiteks tRNA, rRNA geenid. Geenide suurus varieerub. Inimese keskmise geeni suurus on ~27000 DNA aluspaari (Abeles tabel 4-1 lk.202). Eukarüootse raku geenid sisaldavad mittekodeerivaid piirkondi mida nim introniteks, need piirkonnad pre-mRNA protsessimisel lõigatakse välja, toimub nn splicing. Kodeerivaid piirkondi nim eksoniteks. Geeni otstes paiknevad mittekodeerivad DNA alad on vajalikud geeni transkriptsiooniks
Bakteritel puudub tuum. 2. Arhed Ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistes bakteritest. 3. Prokarüoot Organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. 9. Heterotroof Organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva
ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe
poolest. 2. Sõnastage Mendeli sõltumatu lahknemise seadus. Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 3. Millistel tingimustel saadakse Mendeli III seadusele vastavad fenotüübilised lahknemissuhted? Tunnused lahknevad üksteisest sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomides. 4. Sõnastage Morgani seadus. Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks? Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Aheldunud – geenid paiknevad ühes kromosoomis 5. Milles seisneb Mendeli seaduste tähtsus? Need näitavad tunnuste pärandumise tõenäosust. Küsimused lk 166 1. Milliseid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks ja
sageli on pärilikkuse osakaalu väljaselgitamist intelligentsuse kujunemisel ning rassiliste erinevuste uurimist peetud poliitiliselt ebakorrektseks. Kuidas siis aga seletada valgete püsivalt kõrgemaid tulemusi intelligentsuse testimisel võrreldes Afro-ameeriklastega ja madalamaid tulemusi võrreldes Aasia päritoluga inimestega. Enamasti on põhjusteks pakutud kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi. Oluline oleks aga silmas pidada, et küsimust, kas geenid või keskkond ei saagi nii absoluutsena asetada. Mõlemad faktorid on väga tähtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada. Geenide avaldumine on alati seotud keskkonnaga, vähemasti biokeemilise keskkonnaga, aga sageli ka kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Samuti ei saa pärilikkuse uuringutega midagi öelda selle kohta, kuidas ühel konkreetsel inimesel mingi joon avaldub. Pärilikkuse uuringutega tehakse kindlaks, kui palju on mingi omaduse
Pärilikkuse alused Dna (desoksüribonukleiinhape), geenid ja kromosoomid Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnused ja arenemise iseärasused. Rakk- tuum- kromosoom- geen- valk/DNA Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.Inimesel on neid igas rakus 46, sugurakkudes aga 23. Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli. Dominante alleel- tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega.
tüvirakk-hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. rakuteraapia-tüvirakke kasut.kahjustunud kudede taastamisel, GMO-geene viiakse ühest organismist teise või muudetakse muul viisil. tuumkloonimine-keharaku tiima viimisel munarakku on saadud uus organism , terapeutiline kloonimine-inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. GMO poolt:Kiiremad tulemused, Geenid teistelt liikidelt, Geenide avaldumist saab reguleerida, Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis, Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. Vastu:Kahjurid võivad muutuda immuunseks, Geenid võivad üle kanduda umbrohule, Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu, GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad. "DNA sõrmejäljed"-Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust.Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada
kujunemine sõltub määravate geenide arvust (mida rohkem seda uhkem) a) inimese nahavärvus, mis on määratud 6 alleeliga 5. Modifitseeriv - regulaatorgeen(id) mõjutab(/vad) struktuurgeeni(de) avaldumist Mendelismi põhiseisukohad 1. Lähtevanemad peavad olema homosügoodid 2. Järglaste arv peab olema piisavalt suur (sadades ja tuhandetes) 3. Kõikide isendite eluvus peab olema põlvkonniti võrdne 4. Vaadeldavaid tunnuseid määravad geenid peavad asuma eri kromosoomides põhimõttel : 1 kromosoomis vaid 1 vaadeldav geen 5. Mendelism ei vaatle kromosoomide ristsiiret ehk crossingoverit - uued geenikombinatsioonid moodustuvad tänu a) kromosoomide sõltumatule lahknemisele meioosi 1. anafaasis b) sugurakkude ühinemisele viljastumisel Aheldunud pärandumine, geenivahetus (Thomas Morgan) Ehk morganism. Uurimisobjekstiks äädikakärbsed (väga hea geneetiliste uuringute objekt, sest on
17. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? lugemisraamiga 18. Millisel põhimõttel toimub koodon- antikoodon paardumine? komplementaarsus põhimõte 19. Miks võib öelda, et nii replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid? Toimuvad kogu elusas looduses ühtemoodi. 20. Kust saadakse valgusünteesiks vajalik energia? ATP makroergilistest ühenditest. 21. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? kui geenil toimub transkriptsioon. 22. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte? Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd 23. Too 1 näide selle kohta, kuidas mõjutab geenide avaldumist keskkond: keskkonna temperatuur 24. Too 1 näide: a) mutatsioonide kohta; liigsõrmsus b) kromosoomide arvu häirete kohta: DOWNI sündroom c) keskkonna toimest, mis põhjustab geenide avaldumise häireid: vähkkasvaja 1
tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel. Binaarne nomenklatuur- Linne loodud liikide nimetamisviis: esimene sõna, mida Konvergents- erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste kirjutatakse suure algustähega, tähistab perekonda ja teine on liigiepiteet. tunnuste kujunemine.
kinnitavad vaatleja käitumist, st. mõjutavad vaatleja edasist käitumist. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse Käitumisgeneetilised uuringud Käitumisgeneetika geneetika aladistsipliin mis uurib mittelaboratoorsete meetodite abil geenide ja keskkonna rolli inimkäitumise ja omaduste kujunemisel. Inimese geenid võib jagada: a) universaalsed geenid - sellised mis on kõikidel inimestel ühesugused; eelkõige kuuluvad siia elutähtsate organite tööd reguleerivad geenid; nende geenide mõju inimkäitumisele uurib muuhulgas ka sotsiobioloogia; b) varieeruvad geenid - sellised mis on erinevatel inimestel erinevad; siia kuuluvad näiteks pikkust, kaalu, intelligentsust, isiksuseomadusi mõjutavad geenid; neid uurib käitumisgeneetika. Käitumisgeneetilised meetodid
1) Mitu kromosoomi on inimesel? Mis on geen, DNA, pärilikkus, kromosoomid? Igas keharakus on 46 ja sugurakus 23 kromosoomi. DNA on desoksüribonukleiinhape. DNA sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoom on üks valkudega seotud DNA molekul. 2) Mis on geeni alleelid? Nimeta inimese dominantseid ja retsessiivseid tunnuseid. Geeni alleelid on ühe ja sama geeni kaks vormi(dominantne ja retsessiivne). Dominantsed tunnused on tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, kanapimedus, pruunid silmad, mittepunane juuksevärvus, põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused on külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine, hallid või sinised silmad jne. 3) Mis on esmased ja teisesed sugutunnused meestel ja naistel? Esmased on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed...
Vastus: Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T. 9. Geenide avaldumine (Millest sõltub, kuidas kontrollitakse). Vastus: Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd. Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi arenguetapist; raku asukohast; keskkonnatingimustest; keskkonnaomadustest (ravimid, temp, kemikaalid,jne).
mitmeti (on leitud erandeid) 8. Transkriptsioonifaktor E2F ja tema funktsioon · Potensiaalselt uuenevad rakud - hepatotsüüdid rakutsüklis o Normaalselt ei jagune, on G0 faasis, · Universaalne transkriptsioonifaktor, mis aktiveerib võivad minna uuesti aktiivsesse S faasis proliferatsiooniks vajalikud geenid rakutsüklisse, proliferatsiooni induktoriks 9. Kasvufaktorid FGF, EGF, PDGF, EPO, HGF, GM- maksas on maksa kasvufaktor, seega CSF. Nende nimed, millised rakud neid toodavad ja maksa regeneratsioon võib toimuda millised rakud neile reageerivad? olemasolevate rakkude arvel · FGF Fibroblast Growth Factor - toodavad
Üks geen surub alla teis(t)e geeni avaldumise Geenide koostoime - ühe geeni avaldumine mõjutab teise geeni fenotüüpilist avaldumist. Kahe või enama (mittealleelse) geeni koostoime ühiselt määratava tunnuse fenogeneesis. Enamasti eristatakse järgmisi geenide interaktsiooni tüüpe: komplementaarsus, epistaas, duplikaatsus (või multiplikaatsus) ja polümeersus e. aditiivsus. Komplementaarsus- täiendav domineerimine. Alleelsed geenid annavad heterosügootses olekus koostoime tulemusena uue väljundi uue omaduse või tunnuse näol. 8.Pleiotroopsus- nähtus kus üks geen mõjub mitme või paljude tunnuste avaldumisele. Polümeeria- eri kohtades asuvad geenid määravad ära sama tunnuse A 1, A2, A3 9.Genotüüp- kromosoomides paiknevate pärilikkuse diskreetsete determinantide geenide- summa. Koostoimivate geenide kogum Fenotüüp- isendi välistunnuste omaduste summa, genotüübi ja keskkonna koostoime tulemus. 10
Üks geen surub alla teis(t)e geeni avaldumise Geenide koostoime - ühe geeni avaldumine mõjutab teise geeni fenotüüpilist avaldumist. Kahe või enama (mittealleelse) geeni koostoime ühiselt määratava tunnuse fenogeneesis. Enamasti eristatakse järgmisi geenide interaktsiooni tüüpe: komplementaarsus, epistaas, duplikaatsus (või multiplikaatsus) ja polümeersus e. aditiivsus. Komplementaarsus- täiendav domineerimine. Alleelsed geenid annavad heterosügootses olekus koostoime tulemusena uue väljundi uue omaduse või tunnuse näol. 8.Pleiotroopsus- nähtus kus üks geen mõjub mitme või paljude tunnuste avaldumisele. Polümeeria- eri kohtades asuvad geenid määravad ära sama tunnuse A1, A2, A3 9.Genotüüp- kromosoomides paiknevate pärilikkuse diskreetsete determinantide geenide-summa. Koostoimivate geenide kogum Fenotüüp- isendi välistunnuste omaduste summa, genotüübi ja keskkonna koostoime tulemus. 10
ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. 20. Replikatsioonigeen viirusegeen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise. 21. Repressor regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumist promootor prk-ga. 22. RNA-viirus viirus, mille pärilikuinfo kandjaks on RNA. 23. Strukuurgeen geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. 24. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni 25. Transduktsioon viiruste poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel. 26. Transkriptsioon matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela
Duplikatsioon toimus umbes 450 ja 550 milj a. tagasi Imetajate genoomi evolutsioonis on toimunud palju kromosomaalseid ümberkorraldusi. *Segmentaalsed duplikatsioonid on järjestuste (1-100 Mb) ülekanne genoomi ühest regioonist teise (umbes 5% inimgenoomist duplikatsioonid). Nii intra-kui ka interkromosomaalsed. ·Sagedased inversioonid, harvemad translokatsioonid, muutuda võib ka tsentromeerida asukoht InimeseY kromosoom- *Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y, enamik on deleteerunud täielikult. *Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine autosoomidest on arvatavasti päästnud inimese Y kromosoomi. *Mõnedel kukkurloomadel on Y kromosoome limineeritud teatavates somaatilistes kudedes. *Molevoles (Ellobius) on kaotanud Y kromosoomi täielikult. *10 mln.aasta pärast on mees kui selline muutunud ajalooks. *Merohaplodiploidne (XX,X0) soode terminatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid a) Väikseim evolutsioneeruv üksuk on populatsioon.Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. (Geenimutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimu...
Võrdlused 1)suguline ja mittesuguline *mittesuguline toimub vegetatiivselt või eoseliselt, vähene pärilik muutlikkus. *sugulisel paljunemisel toimub viljastumine, järglaste muutlikkus kõige suurem. 2)suguline ja vegetatiivne *sugulisel paljunemisel erinevad järglased pärilike omaduste poolest nii üksteisest kui vanematest. *vegetatiivsel paljunemisel järglased pärilikkuselt ühesugused. Järglaskond suurearvuline 3)geen ja kromosoomhaigused *geenhaigusei põhjustavad vigased geenid *kromosoomhaigusi põhjustab kromsoomide struktuuri võu arvu muutmine. Tagajärjed organismile palju ulatuslikumad, tekitades suuremaid häireid . 4)mutatsiooniline ja kominatiivne muutlikkus *mutatsioonilisel muutused geenide või kromosoomide ehituses või arvus *kombinatiivsel toimub geenide ja kromosoomide ümberkombineerimine 5)mitte pärilikud ja päriliku eelsoodumusega haigused *mittepärilike põhjused keskkonna tegurid *pärilukud-saadud vanematelt, tekitavad vigased geenid
Transgeensed loomad Bioloogia uurimustöö Esimesed transgeensed loomad Esimene transgeenne loom loodi USA-s, selleks oli hiir, kellesse viidi inimahvi geen. Inimahvi geen hakkas küll hiires toimima, kuid kahjuks ei pärandunud see järglastele edasi. 1980. aastate algul suudeti luua sellised transgeensed hiired, kes pärandasid võõrad geenid oma järglastele. Geneetiliselt muundatud loomade seas on saanud üheks kuulsamaks onkohiir hiir, kes on geneetiliselt muundatud, nõnda et vähki takistavad mehhanismid temas ei tööta. Ja 2001. aastal tuli ilmale esimene GM-ahv Andi, kelle genoomis on meduusi geen, mis selle mereolendi hiilgama paneb. Milleks kasutati transgeenseid loomi? Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimesel pärilike haiguste uurimiseks ning nende arengut
jne.Esimesen 1885.aastasl hakkas marutaudi vastu vakstineerima L.Pastur. ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped. Ei paljune peremeesrakuta Evolutsioneeruvad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Väljaspool rakku esineb viiru viirusosakesena ehk viruoonina.Viirustel puuduvad elutunnused. II. Viiruse ehitus. III. 1.replikatsiooni geenid kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 2.regulaator geenidmõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) 3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalkude sünteesi IV. 1.jaotatakse nukleiinhappe alusel: · DNAviirused(herpes,adeno,papilloon jt ) · RNAvuursed(punetis,puukentsefaliit,lastehalvatus jt) DNA ja RNA viirused(HIV,Bhepatiit jt) V. 1.kinnitub fibrillidega rakumembraanile(viirusosake) 2
See tähendab, et kasvaja tekib koes, mis on eelnevalt muutunud. 1)Foonmuutused muutus, mis on soodustavaks teguriks kasvaja tekkes. Kroonilised põletikud, aeglaselt paranevad haavad, arengurikked, hormonaalsed häired. 2)Prekantseroosid otsesed protsessid, mis võivad üle minna kasvajaks. Patoloogilised hüperplastilised vohandid. Vähki põhjustavad mutantsed geenid jaotuvad kahte klassi: 1) Onkogeenid - geenid, mille mutantsed alleelid stimuleerivad rakkude jagunemist; 2) Tuumori supressorgeenid - mutantsete geenide puhul ei suudeta pärssida rakujagunemist. Ühest mutatsioonist ei piisa vähi tekkeks, meie rakkudes toimub igapäevaselt mitmeid mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta. Pahaloomulinseks võib kasvajat lugeda siis, kui rakud on omandanud võime tungida ümbritsevatesse kudedesse
eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkuseainet (info organismi pärilike tunnuste kohta). · Kromosoomides on geenid. Geenid juhivad raku elutegevust. Tsütoplasma · Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega raku osad organellid. · Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Rakumembraan · Rakku eraldab nii teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast rakumembraan. · Rakumembraan kaitseb rakku ning tagab aine-
Geenitehnoloogia - molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende käsutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Restriktaas -bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised ,,kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse. Ligaas -ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad Kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism. Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund Transg. Org. Mikroorganismid, bakterid Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid,antikehi,verehüübimisfaktoreid,kasvufaktoreid N...