Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10. Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: c) suur muutus elukeskkonnas. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid. 16. Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: c) looduslikust valikust Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Terved isendid. 18. On 19. Triiv 20. Suunav 21. Bioloogilisest 22. Mimikiri 23. Homoloogiline 24. Primitiivsuse Selgitage pikemalt ja tooge näited! 25. Mikro- ja makroevolutsioon on seotud populatsiooniga, mõlemad osalevad evolutsioonilises progressis nagu näiteks positiivses suunas liikuv popultasioon. 26
Promootor on DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni alustav ensüüm. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, millelt vabaneb RNA sünteesi läbi viiv ensüüm ja lõpeb RNA süntees. A=U G=C Transkriptsiooni regulatsioon: * Kui DNA lõigult enk geenilt toimub RNA süntees, siis geen avaldub ehk ekspresseerub. * Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis erinevalt eri ajahetkedel avalduvad. 1. Geenid, mis avalduvad üheaegselt kõigis rakkudes( tRNA, rRNA, osade ensüümide geenid) 2. Geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes(insuliini geen kõhunäärme rakkudes) 3. Geenid, mis avalduvad kindlal eluetapil(lootel elundeid tekitavad geenid) 4. Geenid, mis ei avaldu kunagi. Regulatsioon:sõltuvad ensüümi seondumisest / mitteseondumisest promootoriga. Repressor valk blokeerib promootoriga.
Dihübriidne ristamine: · vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel · dihübriidne ristamine on võrreldav kahe sõltumatu monohübriidse ristamisena P AABB X aabb (kollane, sile) (roheline, krobeline) F1 AaBb (b tähendab seemnete pinna kuju, a tähendeab värvust) NB! Need geenid peavad asuma erinevates kromosoomides AaBb X AaBb (P) AB, Ab, aB, ab AB, Ab, aB, ab (sugurakud) Sugurakkude ühinemisel moodustub 16 kombinatsiooni, ja neid avaldatakse tabelis: AB Ab aB ab AB AABB AAbb ABBa ABab Ab ABAb AAbb ABab Abab
Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. Ensüüm kinnitub () promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. DNA kaksikahel keeratakse lahti sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini (nukl. järjestus). Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine . Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi.
Protsessi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas komplementaarsuse alusel. A-T;T-A;C-G;G-C Replikatsiooni tulemus- pärilikkuse info võrdne jaotus tütarrakkude vahel. RNA süntees ehk. Transkriptsioon m-RNA- info t-RNA- transport r-RNA- ribosoom RNA süntees toimub rakutuumas, viib läbi ensüüm RNA polümeraas, RNA süntees toimub geenides. Geen koosneb kolmest osast: Algus-promootor; keskmine- RNA sünteespiirkond; lõpp- terminaator Geenide grupid: 1) Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõikides rakkudes. 2) Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. 3) Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. 4) Geenid, mis ei avaldu kunagi.
Replikatsioon-DNA süntees tuumas enne raku jagunemist A=T; G=C; C=G; T=A Transkriptsioon-Rna süntees, mis toimub tuumas enne valgu sünteesi T=A; C=G; G=C; A=U Translatsioon-valgu süntees tsütoplasmas , ribosoomides 3.Geenide mõiste. Geeni struktuur Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 4.Geenide avaldumine (Millest sõltub ja kuidas kontrollitakse geenide avaldumist) Geenide avaldumine toimub kui geenil toimub transkriptsioon. Geenid avalduvad erinevalt: 1) geenid, mis avalduvad kõigis rakkudes 2) geenid mis avalduvad aktiivselt teatud koe rakkudes 3) geenid, mis on aktiivsed teatud elutegevusperioodil 4) geenid mis ei avaldu kunagi. Geenide avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. 5.Geneetiline kood, selle omadused. Geneetiline kood-mRNA molekuli 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Omadused:sünonüümus, ühetähenduslikkus, mittekattuvus. 6
a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Nende geenide põhjal saab määrata liigi põlvnemislugu. Iga liigi genoomis on
-tulemus: saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul ; saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekulid. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis neis erinevatel ajahetkedel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja tüüpi geene: 1.Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes Nt: rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid 2.Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt: insuliini geen 3.Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapi. Nt: varases embrüogeneesis loote elundite ja elundkondade väljakujunemine 4.Geenid mis ei avaldu kunagi Transkriptsiooni kontrollimine : 1.Repressori abil 2.Aktivaatorvalgu abil (enne sünteesi peab ta aktiveerima promootori) 3.Regulaatorainete abil(vitamiinid, hormoonid) 4.Mittevajalike RNA-de lagundamine
RNA-polümeraas lõhub DNA lämmastikaluste vahelised sidemed; ehitab komplementaarsuse alusel ühele ahelale vastava RNA. RNA sünteesi e. transkriptsioonipiirkond piirkond, millel RNA süntees toimub terminaatorpiirkond DNA nukleotiidne järjestus, kus transkriptsioon lõpeb See geen ekspresseerub e. avaldub, millelt toimub transkriptsioon. Korraga avaldub ~10% geenidest. Rakukoe määravad ära avalduvad geenid. Erinevatel eluetappidel võivad avalduda erinevad geenid. Vastavalt 4 tüüpi geene: * geenid, mis avalduvad kõikides rakkudes korraga - nt RNAd tootvad geenid (RNAd ja valke on alati vaja) * geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes - nt insuliin (kõhunäärmes) * geenid, mis avalduvad teatud arenguetappidel - nt looteeas * geenid, mis kunagi ei avaldu - nt pseudogeenid olemasolevate geenide vigased koopiad
Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus,mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika-teadusharu,mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seadusärasusi Genoom-liigiomases ühekordses kromossomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist (22autosoomist+sugu X ja Y) Genotüüp-isendile omane geenide ja selle erivormide(alleelide)kogum Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Geen-DNA-lõik,mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Replikatsioon-matriitssüntees,mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Transkriptsioon-matriitssüntees,mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA,tRNA,rRNA molekulid. Transl...
Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Millel põhineb organismi pärilikkus? Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas. Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ja mõne tunnuse määramisel osaleb mitu geeni. Geenid on kromosoomide st. DNA lõigud, mis on seotud mingite kindlate tunnuste kujunemisega. tunnused on määratud geenide ja keskkonnategurite ühismõjuga. Alleel on geeni esinemise vorm. Pärilikkuse mehanismid 1. Pärilikkuse info edasi kandmise rakust rakku tagab DNA replikatsioon ehk kahekordistumine. 2
Pärilikkusaine keerdub ümber valkude ja pakitakse koku. Igal organismil ja igal liigil on kindel arv kromosoome. Inimestel 46. Diploidne kromosoomistik- kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses. Haploidne kromosoomistik- kõik kromosoome on 1. Esineb sugurakkudes. Polüloidne kromosoomistik- kromosoome on rohkem kui kahes korduses (taimedel) Alleelsed geenid- on paarilistes kromosoomides, ühtedes ja samades kohtades paiknevad ning sama tunnust määravad geenid. Retsessiivne tunnus- tunnus, mis avaldub ainult siis kui mõlemad alleelsed geenid selle määravad. Dominantne tunnus- avaldub alati, kui alleelsed geenid määravad tunnuse alati erinevalt, siis retsessiivne tunnus ei avaldu ja dominantne avaldub. Pärilikkus- organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuseid ning nende kujunemise ja arenemise iseärasusi. Mittepärilik- muutused, mis järglastele ei pärandu, mis on tingitud ümbritsevast keskkonnast.
perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamise seltsidesse jne. Homoloogilised elundid-geenid, kromosoomid, elundid, mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased; homoloogilisus tõendab ühtset päritolu; põlvnemist ühisest eellasest. HOX-geenid-kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma(klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea- saba teljel. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite(klasside, sugukondade, hõimkondade jne.) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Süstemaatika-bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk
Geeni regulatsioon prokarüootidel: lac Operon E. coli trp operon E. coli 1. Regulatiivsed geenid Kontrollivad rakkude kasvu ja paljunemist Ekspressiooni reguleeritakse vastavalt raku vajadusele ja keskkonna poolt, ei ole pidev) 2. Konstitutiivsed geenid Ekspresseeritakse pidevalt "Housekeeping" geenid (vajalikud valgu sünteesiks ja glükoosi ainevahetuseks Kõiki geene reguleeritakse teatud tasemetel Operon Geenide klaster, mis reguleeritakse üheskoos ja mis vastutab ühe metaboolse ahela eest · Sisaldab:: Promootor Repressor Operaator ehk kontrolliv sait Kodeerivad järjestused Terminaator järjestus Kõrvuti asetsevad kodeerivad järjestused transkribeeritakse üheskoos, moodustub polügeenne mRNA Induktorid ja induktsioon
viiruse DNA või RNA paljunemise) REPRESSOR regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga (repressorvalgu seostumiskoht DNA molekulil võib kas osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada) STOPPKOODON mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni STRUKTUURGEEN geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirustel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitussekuuluvate valkude sünteesiks TERMINAATOR DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni (e geen, mis lõpetab translatsiooni) TRANSKRIPTSIOON (2.) RNA süntees. Matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplimentaarne RNA molekul ;
Geneetika Polüalleelsus-tunnuse määramisel osaleb rohkem, kui kaks alleeli aglutinatsioon-punaliblede kokkukleepumine(tekib tromb) suguliitelised geenid-Sugukromosoomides olevad geenid, mis ei määra sugutunnuseid daltonism-rohepunapimedus(4%meestest) polügeensus-Kui tunnus on määratud mitme geeniga suguliitelised haigused-haigused, mis päranevad sugukromosoomide kaudu hemofiilia-vere hüübimatus sugukromosoom-isendi soo määrav kromosoom MENDEL:1.homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimese järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja fenotüüilt sarnane dominantsete vanematega 2
laaditajust, helikõrguste- ja rütmitajust, muusikalisest mälust, inimese loovusest ning muusikalisest vastuvõtuvõimest. Muusikaalne isik on võimeline tajuma erinevusi helikõrgustes, rütmis ja harmoonias. Kas musikaalsus on saadud pärandusena vanematelt? On see ränga töö tulemus? Või hoopis on see mõlema aspekti kombinatsioon? Kõik inimesed on sündides musikaalsed, kuid osad on saanud vanematelt musikaalsemad geenid kui teised. Kuid arvan,et kui sul on suurepärased muusikalised geenid aga sa ei tööta selle nimel, et saada paremaks, siis sa ei saa ka. Näiteks geeniuseks ja imelapseks nimetatud Wolfgang Amadeus Mozartil oli kappellmeistrist isa poolt saadud ,,head" muusikalised geenid, kuid juba 3 aastaselt harjutas ta juba mitmeid tunde päevas. Michael Howe kirjutab raamatus Genius Explained, et Mozarti esikteosed polnud midagi erilist võrreldes küpsete heliloojatega. Tema esimesed heliloomingud olid üldsegi teiste autorite tööde ümberseaded,
VIIRUSED Viirused-mitterakulised parasiidid, kes suudavad paljuneda vaid elusate rakkude sees. Viroloogia-teadusharu,mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte. Genoom-viiruse sees paiknev nukleiidhape, mis sisaldab pärilikku infot(RNA&DNA), seda ümbritseb valguline kapsiid. Genoomis on kolme sorti geene 1)struktruurigeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad uute viirusosakeste moodustamise 2)regulaatorgeenid- viiruse geenid,mis reguleerivad peremeesrakku geenide avaldumist, enamasti lülitavad välja peremeesraku geenid 3)replikatsioongeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad geenide paljunemise.Viirused on enamasti spetsiifilised ehk nakatavad vaid kindlat peremeesorganismi Evolutsiooni käigus on viirused tekkinud peaaegu kõikidele organismidele: viirused, mis nakatavad inimest, ahve, baktereid . Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). Bakteriofaag – on viirus, mis nakatab baktereid
Pärilikkuses kui nähtuses on kaks aspekti: 1) informatsiooni säilitamine ja selle edastamine (pärandumine); 2) informatsiooni realiseerumine organismi elutsükli st. ontogeneesi kestel (fenogenees). Pärilikkuse tüübid on: 1) kromosoomiline pärilikkus, st. pärilikkus määratakse geenide ja kromosoomidega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine. 2) tsütoplasma pärilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA - seega ka omad geenid. Näiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel). Meie keha koosneb miljonitest rakkudest. Enamik rakke sisaldavad terviklikku komplekti geene. Geenid funktsioneerivad nagu instruktsioonide süsteem, kontrollides meie kasvu ja meie keha toimimist. Samal ajal põhjustavad geenid ka meile iseloomulikke tunnuseid, nagu silmade värv, veregrupp või pikkus. Meil on tuhandeid geene. Meil kõigil on kaks koopiat
Protsessi viivad läbi ensüümid nagu helikaas, DNA- polümeraas. Komplementaarsusprintsiip. RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Transkriptsioon: Süntees, mille käigus saadakse DNA ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis see geen avaldub. Alustuseks peab ensüüm ühinema promootorpiirkonnaga ja lõpetamiseks terminaatorpiirkonnaga. Toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Geenid, mis avalduvad üheaegselt kõigis rakkudes nt Geenid, mis avalduvad ainult kindla koe rakus nt silmaiirise värv Geenid, mis ei avaldu Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil Koodon mRNA molekuli nukleotiidi kolmik (triplett) Translatsioon: Toimub ribosoomides, toimumiseks on vajalikud mRNA, t RNA, ensüümid, aminohapped. Seostub komplementaarsuse alusel antigoodoniga. Polüsoom ühe mRNA-ga seostunud ribosoomide kogumik.
4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused. Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev paljunemine 3. Puudub iseseisev ainevahetus 4. Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Ehitus ja elutegevus · Mustad pallid on ensüümid · Sees nukleiinhappe spiraal, kas DNA või RNA · Seal peal valkkate kapsiid · Seal peal superkapsiid, mis moodustub surmatud peremeesraku kapsiidist. Viiruse geenid kas DNA või RNA kujul, kusjuures nukleiinhape kas üksik- või kaksikahelas. Väikseim geenide arv on 3, suuremad üle 1000. Toimelt jagunevad: 1. Geenid, mis mõjutavad peremeesraku elutegevust (programmeerivad viimase viirusosakesi tootma 2. Geenid, mis määravad ära viiruse nukleiinhappe sünteesi 3. Geenid, mis määravad ära viirusvalkude sünteesi Viiruste elutsükkel Esimesed etapid on kõikidel juhtudel ühised a) viiruse tungimine organismi
* keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid *lihtsamatel viirustel on väga korrapärane(geomeetriline) kuju. Viiruse nukleiinhape : *kas RNA või DNA. *nukleiinhappemolekul võib olla kas sirge või rõngjas, üksik või kaksikahelaline, suur või väike. *Viiruses on geenid. neid võib olla 3 - 1000 tk. geenid jagunevad : a) peremeesraku kontrolli mõjutavad geenid. b) viiruse nukleiinhappe sünteesi määravad geenid. c) viirusrakkude sünteesi määravad geenid. Viiruste elutsükkel : 1.viirusosake peab tungima organismi (oluline nakatumise toos). 2. viirusosake peab kinnituma peremeesraku pinnale (retseptorid). 3. viirus tungib peremeesrakku 4. nukleiinhappe vabanemine (DNA seostub otse peremeesraku geenidega, RNA
BIOLOOGIA: PÄRILIKKUS Geneetika teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusega Geen kromosoomi osa, tunnuste osa kodeerib Genoom 24. kromosoomi. Liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid. Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku. Geenivorm (alleel) Geeni esinemise vorm Fenotüüp Isendi kõik aaldunud tunnused kokku ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRVAD geenid ja keskkond Transkriptsioon mRNA süntees, info maha kirjutamine DNA-lt. RNA süntees toimub tuumas Transkriptsiooni kulg: 1) Keeratakse DNA lahti 2) seostumine promootoriga 3) transkriptsioon 4) Lõppeb terminaatorpiirkonnas 5) DNA taastab kuju (A-U; T-A; G-C;) VALGU SÜNTEES e. TRANSLATSIOON mRNA- määrab ara valgu aminohappelise järjestuse Valk koosneb siis aminohapetest Informatsiooni mRNA pealt loetakse kolme nukleotiidi kaudu
2. Kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või X-kromosoomis? Määrake kõigi isikute genotüübid! KÜSIMUS Geneetika 21 Ristati musti käharsuliseid ning valgeid normaalsuliseid kanu. F 1-hübriidid olid valged normaalsulised. F 1-hübriidide korduval analüüsival ristamisel (tagasiristamine retsessiivse vanemvormiga) saadi kokku 76 järglast. Määrake, milline on oodatav teoreetiline lahknemine, kui tunnuseid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomipaarides; tunnuseid määravad geenid paiknevad samas kromosoomis. KÜSIMUS Geneetika 22 Otsustage, kas on alust oletada, et mingi fenotüübilist tunnust määrav geen paikneb X-kromosoomis, kui on teada, et perekonnas esineb vastav tunnus ainult emal ja isal ning pojal see puudub! KÜSIMUS Geneetika 23 Mendeli III seadus ei ole universaalne. Organismide dihübriidsel ristamisel ei saada alati fenotüübilist lahknemist 9:3:3:1
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus
Selle mutatsiooni tulemusena moodustab hemoglobiin ahelaid ning punased verelibled on tavapärase kausja kuju asemel sirpjad. Muutunud kujuga verelibled ei saa veresoontes vabalt liikuda ning põhjustavad ummistusi. Enamik pärilikest haigustest kujunevad välja aga mitme geeni koosmõjus ehk on polügeensed ning seetõttu on nende esinemist veel geeniuuringutega raske avastada. Paljude haiguste, näiteks allergia, vererõhktõve, I tüüpi diabeedi ja Alzheimeri tõve puhul loovad geenid haiguse tekkimiseks eelsoodumuse, kuid haiguse välja kujunemine sõltub keskkonnateguritest. Kui inimene väldib keskkonnategurit, mis haiguse käivitaks, ei pruugi inimene haigestuda. Näiteks kõrgvererõhutõppe haigestumise käivitab tavaliselt liigne stress või soola liigtarvitamine. Paljud päriliku eelsoodumusega haigused võivad käivituda aga mõne teise haiguse, näiteks viirusnakkuse mõjul. Alzheimeri tõbi avaldub vananedes, alla 65-aastastel on haigus
ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe
transkriptsiooniga. Terminaator DNA järjestus, millega polümeraas lõpeb. Geeni ekspressioon geenide avaldumine (toimub transkriptsioon). Geenide jaotamine gruppidesse vastavalt avaldumisele: 1)Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes (nt: rRNA, tRNA). 2)Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes (nt: mRNA). 3)Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. NT: osad geenid hakkavad tööle siis kui inimene jõuab puberteediikka. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. Repressor valk, mis takistab RNA polümeraasil seondumast DNA asuval promootor piirkonnaga. Transkriptsiooni regulatsiooni vigade tagajärjed - Toob kaasa suuri muutusi raku ehituses ja talituses. NT: vähkkasvaja rakkude üheks tekkevõimaluseks ongi ''valede'' geenide avaldumine. GENEETILINE KOOD - seaduspärasus, kus mRNA molekuli kolm järjestikulist
· Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus) · Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes. 3. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : 1. struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses
5. Millistest osadest koosneb geen? Geeni osad- promootor , RNA, sünteesipiirkond ,terminaator (ilma naljata). 6. Mis on transkriptsiooni saadused? mRNA, rRNa ja tRNA molekulid 7. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Geeni avaldumine kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse et geen avaldub. 8. Mis on geneetiline kood? mRNa molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis. 9. Kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi? · Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes · Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil · Geenid, mis ei avaldu 10. Mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu sünteesikompleks? Valgu süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulile vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid ,ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d. 11
Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid
Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid
ahela nukleotiidse järjesutsega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRna kui ka tRNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel-kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub.Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene : 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes. 2. Geenid mis avalduvad aibnt ühe kindla koe rakkudes. 3. Geenid mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. mRNA molekuli kolm järjestikust nuleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneeliliseks koodiks. Morna molekuli nukleotiidses järjestuses oleva info lugemine algan initsiaatorkoononist ja lõpeb stoppkoodiniga
PÄRILIKKUSE ALUSED Õp. lk 128 151 1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine, geenid, inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2 Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks.
emaorganismist, munarakku sünteesitud valkudega ka Sxl- geeni transkriptsioon, numeraatorvalkude puudumine põhjustab Sxl- geeni inaktivatsiooni ja arengu XY-embrüo suunas. 252. Biseksuaalsusgeenid: nt äädikakärbse geen dsx, mille transkripti alternatiivse splaissingga TRA-valgu kaasabil määratakse organismi sugu, nii emas- kui isassugu 253. Homoseksuaalsusgeenid: homoseksuaalsus on geneetiliselt määratud, homoseksuaalsuse geenid lokaliseeruvad ilmselt inimese X-kromosoomi pikema õla osas, isaste homoseksuaalsust määrava FRU-geeni isastele iseloomilik splaissingvariant muudab ka emased homoseksuaalseteks 254. Viljatusgeenid: mutatsioonid fru-geenis põhjustavad mõningaid mutusi kärbeste kesknärvisüsteemi arengus, mille tulemusel muutuvad vastavad kärbsed isaslembelisteks, puudub huvi emaste vastu 255
1)kontroll transkriptsiooni tasemel 2)kontroll mRNA töötlemise tasemel 3)kontroll RNA transpordi tasemel 4)kontroll translatsiooni tasemel 5)kontroll mRNA lagundamise tasemel 6)translatsiooni-järgne kontroll GEENID AVALDUVAD ÕIGEL AJAL JA ÕIGES KOHAS *Rakkude erinevused tulenevad hoopis geenide valikulisest avaldumisest. *Geenid avalduvad, kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakule vajaliku valgu süntees. *Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse nt rRNAd või tRNAd. *Hulkrakse organismi teeb keerukaks veel see, et on palju erinevate omadustega rakutüüpe. Naharakk on teistsugune kui närvirakk ning seal peavad avalduma teistsugused geenid. *Geenide avaldumine peab olema ajas ja ruumis hästi kontrollitud ja koos kõlas keskkonnatingimustega. *Kui kontroll ära kaob, siis võivad rakud hakata piiramatult paljunema ning tagajärjeks võib olla vähkkasvaja teke.
2) Lahtnemisseadus- heterosügootide -||- toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. 1:2:1 3. kodominantsus- mõlema tunnuse üheaegne avaldumine- nt. kirjud naaritsad intermediaarsus- tunnuste vahepeale avaldumine- hallid kanad ja kuked, roosad taimed. 4. 3)Lahknemisseadus. Polühübriidsel ristamisel avalduvad 2. põlvkonnas kõik erinevad kombinatsioonid, kus 1 alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise oma, sest vaadeldavad geenid on eri kromosoomides. nt AABB x aabb 5. - mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossingover. - Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. 6. Aheldunud pärandumine: - säilitatakse evolutsiooni käigus end õigustanud geenikombinatsioonid - välditakse kõikvõimalikke, sh. ka ohtlikke, nt. surmavaid kombinatsioone
Sinikad Taimed Seened loomad Amööb 100 pim ; inimese munarakk 100 pim ; inimese erutrosüüt 7,5 pim ; suur viirus 0,3 pim ; väike viirus 0,02 pim ; suur bakter 25 pim ; väike bakter 0,1 pim 2.Geenide aheldatus. Morgani seadus. Geenid asuvad kromosoomis lineaarselt ja samas kromosoomis olevad geenid päranduvad järglasele koos. Morgani seadus Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 13. Pilet. 1.Rakutuum ja kromosoomid. Kromosoom on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Rakutuum on eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell. Selle ülesanneteks on juhtida raku elutegevust ja
KT nr. 9 1. Mendeli seadused: Mendel elas 19saj. Ta õpetas loodusteadust. Seejuures ka matemaatikat, ning kasvatas kloostriaias taimi (herneid) jt köögivilju, lilli. Tegi katseid. Katsete analüüsil avastas Mendel geenid, kui pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid, ning avaldas esimesed pärandumise seaduspärasused euroopas. Katse põhi meetodiks oli hübridiseerimine e. ristamine. Ristamist kus jälgitakse ühe tunnuse pärandamist nim. monohübriidseks ristamiseks. Kahe dihübriidseks ja mitmete e. paljude polühübriidseks ristamiseks. Mendeli I ja II seadus on monohübriidse ristamise kohta ja III dihübriidse kohta. Mendel ristab hernetaimi, jälgib nende värvust nii seemnete kui õite osas
enhanceritele, mis peatavad rakutsükli Vajalik peatada rakutsükkel, aeg parandada DNA kahjustused mitte sünteesida valku kahjustatud DNA pealt, et ei tekiks kasvajat tuumor supressor Kui DNA on nii kahjustatud, et pole võimalik parandada, seondub normaalne p53 nende geenide enhanceritele, mis käivitavad apoptoosi Muutunud p53 ei saa seonduda DNA-le, ei vii rakku apoptoosi - tugevasti kahjustatud geenid transkribeeritakse tekivad vähirakud Võimaldab: * määrata DNA nukleotiidset järjestust * tõsta ümber geene ühe liigi piires ja ühelt liigilt teisele * selgitada, millised geenid põhjustavad päriliku haiguse avaldumist jne. Sest geneetiline kood universaalne kehtib kõigile ühtviisi Probleemid: * GMO-d võivad olla kahjulikud loodusele ja inimesele pole teada, mis juhtub GMO-dega tulevikus: * mikroorganismid loodusesse tasakaal? epideemiad? * GMO toit
sõltu nende soost. Daltonism (punarohepimedus) on inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine on ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. Dom. Alleel (A) surub maha retsessiivse alleeli toime (a) Geenide aheldus Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. Hemofiilia (vere hüübimatus), inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Heterosügootsus Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Tunnus on määratud erinevate alleelidega/Aa)
mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramatut jagunemist. Iga jagunemistsükliga jäävad telomeerid järjest lühemaks ning teatud kriitilisest piirist alates raku jagunemine seiskub. Need rakud, mis peavad aga organismis
Elusobjektidega erinevus-1.viirusel ei ole rakku 2.viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda 3.viirustel puudub ainevahetus keskkonnaga. Elusobjektidega sarnasus-mõlemal on pärilikkus, muutlikkus. Ehitus-1.Viiruse genoom-pärilikkuse aine-DNA viirused ja RNA viirused. Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku või siseneb ainult viiruse genoom. 3)Viirus muudab raku elutegevuse endale sobivaks. 4)Viiruse genoomi replikatsioon-vajalikud ained saadakse peremeesrakust.
*Geenide alleelide sagedus populatsioonis erinev : ühed tavalised, teised haruldased *Eri alleelide ja genotüüpide suhe antud geeni suhtes (populatsiooni geneetiline struktuur) ON MUUTUV! Populatsiooni geneetilist struktuuri muudavad : 1.Mutatsioonid 2.Kombinatiivne muutlikkus(järglasesse uus geeni kombinatsioon) 3.Geenivool(geenisiire) 4.Geneetiline triiv 1.Mutatsioonid geneetilise muutlikkuse peamine allikas (enamasti kahjulikud) *geenmutatsioonid uued alleelid, geenid *kromosoommutatsioonid uued geenid, muutused avaldumises *genoommutatsioonid uute geenide eristumise võimalus Mutatsioonide ... *tagajärg annab evolutsiooniks lähtematerjali *sagedus väike *iseloom enamus ei avaldu fenotüübis, enamus kahjulikud! *sagedust tõstab populatsioonide geenide koguarv ja isendite arv populatsioonis 2.Kombinatiivne muutlikkus *Iseloomulik suguliselt sigivatele organismidele *uusi geene, alleele ei teki
hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala · Arvukus · Genofond = geenifond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid Geenid- pärilikkuse kandjad DNA-s. DNA lõik, mis määrab ära ühe ühe RNA molekuli sünteesi. Alleelid- ühe geeni erivorm (nagu geen, kuid moonutatud kujul) Kõik populatsioonid on erinevad Popultasiooni geneetiline struktuur- populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe. Evolutsioooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid · Kombinatiivne muutlikkus- suurendab mitmekesisust
moodustumise seaduspärasusi isendi arengu ehk ontogeneesi vältel. See tähendab geneetilise informatsiooni edasiandmist ja realiseerumist ning neis tulenevaid isendite muutlikust (muutusi). Geneetika uurib ka pärilikkuse tsütoloogilise ja molekulaarseid aluseid. Nii meie kui ka kogu eluslooduse eripära ja sarnasus tugineb geneetikale. Geenidesse on peidetud kogu keha ehitusplaan. Neis on varjul kodeeritud juhend, mis suunab inimese olemist ja välja nägemist. Geenid pärime, pooled isalt, pooled emalt. Just sellepärast meenutamegi tihtipeale oma vanemaid, vendi ja õdesid meie geenid pärinevad ühisest allikast. 3 Geneetika on üks uusimaid teadusharusid. Alles 20.saj. oleme hakanud taipama, miks inimesed üksteisest erinevad või sarnanevad. Ajal, millal geneetikast midagi ei teatud, arvasid inimesed, et lapsed meenutavad vanemaid lihtsalt
C-G, G-C. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. 5. Milles väljendub replikatsiooni ja transkriptsiooni universaalsus? Replikatsioon ja transkriptsioon on universaalsed, sest need toimuvad kõikides rakkudes. 6. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. 7. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised mitte? Mõned geenid avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes, mõned on evolutsiooni käigus kaotanud uutel liikidel tähtsuse, kui promootorpiirkonnaga on seostunud repressorvalk. Repressori poolt suletud promootorile ei saa RNA-polümeraas kinnituda ning geen ei avaldu. 8. Missugused muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest? Geenide avaldumise häired võivad kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talituses
C-G, G-C. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. 5. Milles väljendub replikatsiooni ja transkriptsiooni universaalsus? Replikatsioon ja transkriptsioon on universaalsed, sest need toimuvad kõikides rakkudes. 6. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. 7. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised mitte? Mõned geenid avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes, mõned on evolutsiooni käigus kaotanud uutel liikidel tähtsuse, kui promootorpiirkonnaga on seostunud repressorvalk. Repressori poolt suletud promootorile ei saa RNA-polümeraas kinnituda ning geen ei avaldu. 8. Missugused muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest? Geenide avaldumise häired võivad kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talituses
või gonosoomsus, dominantsus või retsessiivsus, geneetiline aheldus) ning üksikindiviidide genotüübi selgitamiseks. Dihübriidne ristamine: · vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel · dihübriidne ristamine on võrreldav kahe sõltumatu monohübriidse ristamisena P AABB X aabb (kollane, sile) (roheline, krobeline) F1 AaBb (b tähendab seemnete pinna kuju, a tähendeab värvust) NB! Need geenid peavad asuma erinevates kromosoomides AaBb X AaBb (P) AB, Ab, aB, ab AB, Ab, aB, ab (sugurakud) Sugurakkude ühinemisel moodustub 16 kombinatsiooni, ja neid avaldatakse tabelis: AB Ab aB ab AB AABB AAbb ABBa ABab
· Generatiivne mutatsioon mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes jja kandub edasi järglastele. · Reaktsiooninorm organismil tegurid, mis muutuvad mingis kindlas vahemikus (kehamass, silmade suures, juuksekarva paksus) 2. Millised teened on bioloogiateaduse arendamisel järgmistel teadlastel · G.Mendel uuris hernestel tunnuste pärandumist · T.H.Morgan ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos. (uuring äädikakärbestel) 3. Miks kasutas G. Mendel oma katsetel herneid? · Ei nõua kasvatamisel palju, palju järglasi, tunnused lihtsalt jälgitavadkatsed lubatud, isetolmlevad. 4. Sõnasta Mendeli I, II, III seadus. · I seadus : homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
