Viiruse paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Sellega kaasneb peremeesraku hävimine. 4. Milline on viiruste lüsogeenne tsükkel Viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. 5. Milline on viiruste osa looduses Viirused on rakuparasiidid, mis on nakatunud organismidele kahjulikud põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. See toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses. 6. Millised on levinuimad viirushaigused On olemas DNA-viirused: tuulerõuged, rõuged, herpesviirus, soolatüükad, konnasilmad. Ja on olemas RNA-viirused: gripp, marutaud, mumps, punetised, aids/HIV, hepatiit. 7
Ab AABb AAbb AaBb Aabb 2/16 - valge kähar ab AaBb Aabb aaBb aabb 2/16 - valge sile ab AABb Aabb aaBb aabb Vastus: Meriseapaaril võivad lisaks valge käherakarvalisele ja musta siledakarvalisele pojale sündida veel ka musta käharakarvaga ja valge siledakarvaga pojad. Tõenäosus, et järgmises pesakonnas sünnib valge siledakarvaline poeg on 12,5% (2/16). 5. Puuviljakärbsel asuvad silmavärvust määravad geenid X-kromosoomis. Millised järglased saadakse, kui ristatakse omavahel homosügootset punasesilmalist emakärbest valgesilmalise isase kärbsega? Märkus: punasesilmalisus määratakse dominantse alleeli poolt ja valgesilmalisus retsessiivsusalleeli poolt. Punasilmsus A ( Valgesilmsus a () Vastus: homosügootse punasesilmalise emakärbse ja valgesilmalise isase kärbse ristamisel saame ainult punasesilmalisi järeltulijaid. 6
teisele poole muu ala, halli sirgega alast tuli kulles, teisest tuli moorula.) Moorula tasandil: geenide valikulise avaldumisele aitavad kaasa järgmised tegurid: naaberrakkude mõju, hormoonmõjud, embrüonaalsed induktorid (peptiidid [väike molekulmass], mis toimivad kompetentsetele rakkudele ja määravad ära terve organsüsteemi kujunemise [seedekulgla, närvisüsteem]). Juba eristunud rakkudes (spetsialiseerunud) avalduvad 5-10% geenidest. Ülejäänud geenid on olemas kuid blokeeritud (ei tohi jätta muljet,et ülejäänud geenid on ära kaotatud!!!) KUDEDE KUJUNEMINE e. HISTOGENEES 1) Üldine- rakke iseloomustavad: a) toimub intensiivne rakkude kasv b) toimib põhiainevahetus c) rakkude bioloogiline staatus pole lõplikult paika pandud (võivad üle minna potentsiaalselt teiste kudede koostisesse) 2) Spetsiifiline a) käivitub kindlate koeomaste valkude süntees (lihasrakkudes lihasvalkude süntees) b) rakud omandavad kindla kuju
Kui organismid paljunevad mittesuguliselt, siis on nad oma geneetilise ehk päriliku informatsiooni poolest täpselt samasugused nagu nende vanemad. Kui organismid paljunevad suguliselt, siis ei ole järglased täpselt kummagi vanema moodi, sest nende geneetiline informatsioon pärineb mõlemalt vanemalt. Pärilik info säilitatakse rakutuumas kromosoomides, täpsemalt geenides. Geen on pärilikkuse üksus, mis osaleb ühe või mitme tunnuse määramisel. Joonis. Kromosoom ja geenid 12 13 Meie keha koosneb miljonitest rakkudest. Enamik rakkudest sisaldab terviklikku geenikomplekti. Meil on tuhandeid geene. Geenid asuvad spiraalikujulistes struktuurides, mida kutsutakse kromosoomideks. Enamikus meie rakkudest on 46 kromosoomi, ja me saame nad oma vanematelt, 23 emalt ja 23 isalt. Seega on inimesel 23 paari kromosoome.
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
- suudab muuta raku pärilikku ainet (dna-d) 13. Milleks kasutatakse viiruseid geenitehnoloogias? - geeniteraapia - geenidefektide ravimine - transgeensete organismide loomine - keskkonna puhastamine 14. Milles seisneb viiruste tähtsus looduses? Viirused teostavad geenide ülekannet MÕISTED: vaktsiin - nõrgestatud viirus, mis viiakse kehasse et see toodaks antikehi ja seega tekiks immuunsus viirusvektor viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem ehk viib soovitud geenid rakku (viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku) antikeha - valgud, mis nõrgestavad haigustekitajaid (viiruseid) (neid toodavad B-lümfotsüüdid) antigeen - organismile kahjulikud võõrvalgud, mida toodavad viirused Seened 1. Milles seisneb seente tähtus looduses? - lagundajad - kääritajad - sümbiondid 2. Kuidas kasutavad inimesed seeni toiduainetööstuses? juust, alkohol, leiva ja saiatooted, ensüüme lõhna ja värvainetena 3
- DNA polümeraas seondub ahelaga - DNA polüm abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad - Replikats lõpuks on kaks identsed molekuli Transkriptsioon - RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga - Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli - RNA-polümeraas jõuab terminaatorini Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees - DNA omandab uuesti biheeliksi kuju Struktuursed geenid kodeerivad valke ja RNA molekule mis viivad läbi rakkudes eluprotsesse Regulatoorsed geenid kodeerivad valgulisi produkte (RNA, valgud) mis reguleerivad teiste geenide avaldumist Geen ehk pärilikkus tegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu RAKKUDE KUJU SÕLTUB: - Gen määratlusest - Funktsioonist - Keskkonnast RAKKUDE SUURUS SÕLTUB:
oksüdeerumisel annab energiat); Disahhariidid: kokku ja muutuvad nähtavaks; tuumakesed kaovad, Pärilikkus- järglased sarnanevad ehituse ja talituse (koosnevad kahest monosahhariidist, is on omavahel tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, poolest vanematega. Pärilikust kannavad glükoosisidemega ühendatud, lahustuvad hästi vees, tsentrioolid liiguvad poolustele, algab kääviniidistiku kromosoomides olevad geenid. 5.) kõrge liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti nt kujunemine. Metafaas: kromosoomid koonduvad raku organiseerituse tase. 6.) stabiilne sisekeskkond. maltoos, mis tekib idanevates viljaterades; sahharoos ekvaatortasandile, kääviniidid kinnituvad kromosooni pH tase e happesus, enamusel neutraalne e 7. Vee ja e peedisuhkur-levinud klorofülli sisaldavates taimedes. tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas:
materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: *geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid. *Kromosoommutatsioonid muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris. *genoommutatsioonid muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses. Pärilikud haigused jagunevad: 1)Geenihaigused(geenmutatsioonide tagajärjel). Geenihaigusi tekitavad defektsed geenid,kas üks (monogeenne pärilik haigus) või mitu (polügeenne pärilik haigus). Monogeenseid geenhaigusi tuntakse üle 2000, päritavusviisi järgi jaotatakse nad eraldi ning neid ilmneb umbes 1,5% väikelastel. Polügeenseid geenhaigusi on teada mitusada, neist mõnd põeb 10-15% inimestest. Enamiku polügeensete haiguste (suhkrutõbi, lühinägelikkus,reuma, skisofreenia) avaldumist mõjutavad keskkonnariskitegurid, seega on tegemist haiguste päriliku soodumisega. Geenhaigusteks on nt:
TRANSKRIPTSIOON GEENI EKSPRESSIOONI REGULATSIOON 1. Andke seletus järgmistele mõistetele või terminitele: a. Transkriptsioon - DNA kodeerimine RNA-ks b. Operon - geneetilise ekspressiooni ühik, mis koosneb ühest või enamast geenist ning operaator- ja promootorjärjestusest, mis reguleerivad nende transkriptsiooni | ühe metaboolse raja geenid kromosoomis, mis on grupeerunud klastriteks c. Promootor - DNA järjestus, mis koosneb ~40bp piirkonnast d. mRNA protsessing transkriptsioonijärgne RNA molekulide töötlemine e. Enhanser lühike osa DNA-st, mis seob omavahel proteiinid, mida nimetatakse aktivaatoriteks. f. Topoisomeraas (güraas) - eelnevad ja järgnevad polümeraasile, et leevendada despiraliseerumisest tingitud pingeid 2. Milles seisneb (ja kellelt pärineb) molekulaarbioloogia keskne dogma? Illustreerige vastust
alguse saanud reaktsioon ja see kestab veel tänini. Kogu selle aja jooksul on välja kujunenud lihtne põhiülesanne - eksisteerida. Elu kõige tähtsam iseloomujoon ongi olemine. Ka maailmakuulus kirjanik Goethe on öelnud: "Elu mõte on elus endas". Ometi on inimesi, kes kahtlevad elus ja selle eesmärgis. Aga kas meil on üldse õigust valida, kas me elame või sureme? Meil on kohustus looduse ees. Meie ülesanne on paljuneda ja järglasi saada. Ent kui järglased on olemas ja geenid edasi antud, ei juhtuks looduse poolt vaadatuna midagi, kui see inimene oma eksistentsi kaotaks. Selline pilt võib tunduda ebainimlik, kuid tegu on looduse poolt vaadates pildiga. Mitmetes kultuurides on suitsiid ja eutanaasia keelatud. Isikult endalt sündimiseks luba ei küsita, kuid teine isik keelab tal surra. Mis õigusega? Peale looduse on inimesel ka kohus oma pere ja lähedaste ees. Ta peaks mõtlema neile, kes teda vajavad ja kes ilma temata hakkama ei saa.
Sugurakke mõjustav · Eristatakse kahte juhtu: · Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre- embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. · Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut vaid, peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Geenikandjad · Üks võimalus on kasutada viirust - viiruse geenid asendatakse inimese normaalsete geenidega ja kuna viirus on suuteline sisenema paljudesse inimese rakkudesse, siis koos viirusega läheks rakku kohale ka soovitud geen. · Teine viis geene paigale toimetada on plasmiidide kasutamine (plasmiid = bakterirakkude DNA molekul). Geeniteraapia eetilised probleemid · Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast. Kas inimene, omandades uue geeni ja seeläbi ka uue tunnuse, on sellisel kujul seesama inimene?
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
Selle vastu aitavad miinusega nõgusad prilliklaasid. Kaugelenägevus on kui kaugele näeb hästi aga lähedale ebateravalt. Seda põhjustab see, et lääts on liiga lame või silmamuna liiga lühike. See kujuneb vanematel inimestel, sest ripslihased ei tõmba enam läätse kumeraks. Selle vastu aitavad plussiga kumerad prilliklaasid. 7. Milles seisneb värvipimedus ja kanapimedus? Daltonism on värvipimedus punase ja rohelise suhtes. Seda põhjustavad geenid. Kanapimedus on see kui kepikesed ei tööta ja hämaras ei näe. Seda põhjustavad Avitamiini puudus või pärilikkus. 8. Kuidas hoida oma silmi? Kirjutama ja lugema peakspaberist 30-35cm kaugusel. Töökoht peab olema hästi valgustatud, ning valgus peab lagema selle käe poolt millega inimene ei kirjuta. Ei tohiks lugeda bussis või rongis, sest siis teevad ripslihased liga palju tööd. Olles arvuti taga peaks silmi puhkama iga 45 mituti tagant.
Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid .Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid. Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom. Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist
suuremat saaki). 11. GMO mõiste, liigid, loomise põhjused + näited. 12. GMO poolt ja vastu. Isikliku seisukoha võtmine ja põhjendamine. Geeniteraapia mõiste, näiteid. Uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Praeguseks on teada umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi. Kaardistades iga üksiku inimese geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse. 13. Näiteid geenitehnoloogia rakendustest.
Naisel sisesekretsiooniks naissuguhormoonide tootmine - östrogeenid ja gestageenid Välissekretsioon munaraku produktsioonis (toimub munasarjas folliikulis) Mehel sisesekretsioon testosterooni produktsioonis (Leydigi rakkudes - interstitsiaalrakkudes) Välissekretoorne spermatosoidide tootmine (Sertoli rakud) Suguhormoonide funktsioonid: (NUMMERDA SEE!) 1)mõjutada primaarsete sugutunnuste (suguelundid) kujunemist alates embrüonaalperioodist ja lapseeast. Määravaks on vastavad geenid, hormoonid aitavad kaasa. 2) mõju suurem suguküpsuse eas kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused meestel/naistel erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel rombikujuline), juustekasvu mõjutavad naissuguhormoonid klimakteeerilisel perioodil hakkavad juuksed hõrenema
Pärlilik muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevuses. Esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Geneetiline muutlikkus jaguneb kaheks: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks.Kombintatiivse muutlikkuse korral kromosoomid või geenid oma struktuurilt ei muutu.Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus.Selle tulemusena saadakse erinevate genotüüpidega järglased.Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikkust muutlikkusest.Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu,et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid. Mutatsiooniline muutlikkus eeldab muutusi kromosoomide või geenide struktuuris
siis geneetilise muundamisega on võimalus kombineerida omavahel väga kaugete liikide ning eluvormide geene. Põllukultuuride geneetiline muundamine Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi luuakse mitmel viisil. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkuse ainesse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist õnnestub võõr-DNAsiirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga geenide vahel juba varem
V: Koostis: vesi, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid jt.), biopplümeerid, pigmendid jt. Ülesanne: osaleb pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 9. Mis on tsütoskelett, selle ülesanded. -on raku tugi- ja liikumissüsteem -koosneb niitjatest valkudest, valgu molekulidest -tagab raku kindla kuju 10. Mis on kromosoom, selle ehitus. V: DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 11. Iseloomusta looma-, taime-,seene- ja bakterirakku. V: Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide-plastiidide- esinemine. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk karüootide rühma.Seened on eukarüootsed ja heterotroofsed. Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. 12. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. V:
sellisest funktsioonide kombinatsioonist on bakteri plasmiidil SLAID 5: GEENIDE ÜLEKANDMINE Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks – need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad – “kleepuvad otsad”.Selliste otstega DNA juppe on komplemen-taarsuse tõttu võimalik mugavalt liita.Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA SLAID 6: RESTRIKTAASIDE JOONIS eelmisele slaidile sarnane seletus joonise põhjal SLAID 7: KUIDAS GEENID KOHALE VIIA? SLAID 8:KUIDAS ARU SAADA KAS GEEN ON ÜLE KANDUNUD? 1)Üle viidavale geenile on markergeen ka külge pandud (näiteks helenduv-GFP) 2)Nüüd kasutataksegi GFP geeni markerina: Kui uuritava geeni lõppu, enne stopp-koodoneid, on sisestatud GFP geen, siis vastava valgu süntees ei peatu enne, kui ka GFP-valk on valmis. 3)Nii saab iga valgu translatsiooni toimumist organismis uurida. SLAID 9: Erinevaid meetodeid on tegelikult ligi 15, aga räägin põgusalt enim kasutatavatest.
-liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad – MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise populatsiooni ristumine kohalike isenditega -tagajärjed: 1) teises populatsioonis tekkinud mutatsioonid
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
-liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise populatsiooni ristumine kohalike isenditega -tagajärjed: 1) teises populatsioonis tekkinud mutatsioonid
divergents- liigiline mitmekesistumine konvergents- eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega 2. Nimeta geneetilise muutlikkuse peamised allikad. Mutatsioonid- geenmutatsioonid, genoommutatsioonid, kromosoom Kombinatiivne muutlikus. Geenivool. 3. Kirjelda kombinatiivset muutlikkust ja mutatsioonilist muutlikkust. Kombinatiivne-. Uusi geene ja alleele ei teki, olemasolevad geenid ja alleelid kombineeruvad ümber sugulisel paljunemisel järglaste genotüüpides. Nt kõik koerad on pärit huntidest. Mutatsiooniline- geneetilise muutlikuse peamine allikas. Geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid. Tekitavad uusi alleeele ja ka geene. Põhjustavad muutusi geenide paikenmises ja kordsuses. 4. Mis on geenitriiv, pudelikaelaefekt, geenisiire ja asutajaefekt. Geenitriiv- aleelide ja genotüüpide sagedus võib põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda
Ema Betty Sue oli ettekandja kohalikus kohvikus. Nende perekond oli Ameerika Töölisklassi tüüpiline esindaja, kes sai kasu plahvatuslikult arenevast odavast elamuehitusest, mis esimest korda algas 1950. aastatel. Nad olid eeslinnaelanikud ning nende eluviis ja unistused olid sellele vastavad. Ainult väike Johnny oli teistsugune. Temal oli kõrgem kutsumus. Tema vanavanaema oli puhastverd tserokii, kellelt Depp sai esileulatuvad põsesarnad ja hästi vormitud näo. Deppi suguvõsa geenid tähendasid ka seda, et temas oli osalt saksa ja iiri verd. Johnny elutee on olnud keeruline-koosnedes tubakast, seksist ja uimastitest. Pärast vanemate lahkuminekut, mis Deppi jaoks oli eriti raske, sest tema oli pere noorim liige, astus ta keskkoolist välja. Ta alustas kohe rokikarjääri oma bädiga The Kids. Neil oli palju esinemisi, kuulsate bändide soojendamisi, kuid nende bändi ei võetud siiski tõsiselt. 20-
SEENERAKK · Kitiinist kestaga · Plastiide ja taimedele iseloomulike omadustega vakuoole ei esine · Organellid samad, mis loomarakus · Võivad olla üherakulised või hulkraksed BAKTERIRAKK · Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud membraaniga, asub tuumapiirkonnas) · Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom (haploidne kromosoomistik) · Väikestes DNA rõngasmolekulides PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan · Rakumembraani ümbritseb rakukest · Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) · Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed · Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD · Viburid · Karvakesed ehk piilid
Ta töötas välja marutaudi vaktsiini. A. Fleming avastas penitsilliini. Bakteriraku ehitus : limaKapsel Piilid Kest membraan Vibur Plasmiid, ta on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumid. Antibiootikumide suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Kuidas bakterid energiat saavad? Väga erineval viisil: 1. Autotroofid Kemosünteesil või fotosünteesil 2. Heterotroofid... kääritades või rakuhingamisel Endospoori moodustumine toimub keskkonna tingimuste halvenemisel
Kui inimestel paluti reastada pingerida, mille pärast nad muretsevad, oli GMO 24.kohal. Austraalia firmas Florigen loodi sinise õievärviga nelke, mille turulelubamise taotlust parasjagu EL liikmesriikides arutatakse. Sellesse nelki on ülekantud sinist õievärvi, mille tagavad kaks petuuniast isoleeritud geeni, lisaks on sisestatud tubakataimest pärinev looduslikku herbitsiiditolerantsust tagav geen. Ühegi loogika kohaselt ei saaks petuunias ja tubakas olemasolevad kahjutud geenid muutuda nelgitaimes ohtlikeks ja kahjulikeks. GMO-vastased ütlevad, et meil ei ole seda vaja, sest see on GMO! Aga kuidas meile meeldiks kui kõik lilled oleksid ühte värvi, kas rohelised, valged või punased? Ega vist meeldikski. Ma ei oska sinist nelgisorti kuidagi kahjulikuks pidada, küll aga meie lillevalikut rikastavaks. Küllap tunneksid paljud niisuguse kingituse saajad omapärasest sinisest lilleõiest suurt rõõmu.
Geneetilise muundamise puhul on põhimõtteliselt tegu sordiaretusega, kuid see on oluliselt kiirem ja tõhusam viis soovitud tulemuseni jõudmiseks. Geneetiliselt muundatud toiduainete eelised ja probleemid · Võib olla kahjulik inimese organismile. Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda toitu, kus teda normaalselt ei leidu. · Võimalik negatiivne mõju keskkonnale. Kahjurid muutuvad looduslike toimainete suhtes immuunseks · Põllukultuuridesse kantud muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes need samuti elujõulisemaks Kloonimine Identse genoomiga organismi loomine (reproduktiivne kloonimine) · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse.
aluse erirelatiivsusteooriale, sigmund freund austria psühholoog, pani aluse psühhoanalüüsi teooriale ja meetodile, alfred nobel rootsi keemik, leiutas dünamiidi, asutas nobeli auhinna, theodor herzl austria-ungari ajakirjanik, sionistliku poliitilise liikumise rajaja, ernest rutherford uus meremaa füüsik, avastas planetaarse aatomimudeli, hugo de vries hollandi bioloog, taasavastas mendeli tööd geneetika alal, geenid, mary pickford kanada-ameerika tummfilminäitleja, charlie chaplin inglise filmistaar, tummfilminäitleja, claude debussy pranstuse helilooja, rajas impressionistliku muusika, georg lurich eesti raskejõustliklane, selma lagerlöf rootsi kirjanik, nobeli kirjanduspreemia laureaat, rabindranath tagore india kirjanik, nobeli kirjanduspreemia laureaat, guglielmo marconi itaalia insener, ta esimene raadiosaade jõudis eetrisse, ferdinand zeppelin
geneetiliste ja keskkonnategurite mõju tunnuse muutlikkusele IQ päritavuse hinnangud Sugulus IQ korrelatsioon Päritavuskoefitsient Mittesugulased, 0,00 lahuskasvanud Mittesugulased, 0,23 kooskasvanud Adoptiivlapsed-kasuvanemad 0,20 Adoptiivlapsed-pärisvanemad 0,36 0,72 Lapsed-vanemad 0,49 Õed-vennad, kooskasvanud 0,54 0,62 Õed-vennad, lahuskasvanud 0,42 Geenid mõjutavad rohkem kui keskkond IQ päritavuse hinnangud · Kui erinevusi tingiksid keskkonnategurid, siis peaksid nende mõjud elu kestel kuhjuma seega erinevused sugulaste (ka ühemunakaksikute) vahel vanemaks saades suurenema · Tegelikult on IQ päritavus vahemikus: Koolieelikutel 30-40% Kooliealistel 40-60% Täiskasvanutel 60-80% · Kuidas seda seletada? Päritavus eri vanuseastmetes · Inimesel on geneetiliselt määratud arenguvõimaluste ruum
oma toiduprobleeme) genoom) 2) Keskkonna saaste vähenemine 2) Voib olla kahjulik 3) Uute ravimite tootmine inimorganismile (allergeenid) 4) Keskkonna puhastamine 3) Võib olla neg. keskkonnale (õlireostused) (kahjurid muutuvad immuunseks 5) Kultuurtaimede suurem looduslike toimeainete suhtes) elujõulisus ja haiguskindlus, 4) Kui muundatud geenid vastupidavus kahjuritele ja külmale kanduvad üle näiteks umbrohule ja tegib "superumbrohi", muudab ta elujõulisemaks 5)Väheneb looduslik mitmeksesisus (looduslikudliigid tõrjutakse välja) Ülesanne 2 (1)Nakkus (2) Kergesti (3)Lapsed (4) Villid (5) 5-10 (6) 2
Kui Charles Darwin 1835. aastal HMS Beagle pardal Galapagose saartele jõudis, ei osanud ta isegi kahtlustada, et kõik saarestikus elavad vindid on lähisugulased. Tähelepanek osutus aastaid hiljem evolutsiooniteooria sõnastamisel väärtuslikuks vihjeks. Rühm rootsi ja ameerika teadlasi on nüüd järjestanud saartel elavate vindiliikide DNA ja leidnud geeni, mis mõjutab lindude nokkade kuju. Vindid jõudsid Galapagose saartele hinnanguliselt kaks miljonit aastat tagasi. Umbes samal ajal, kui maailma hakkas vallutama püstine inimene. Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14, uue töö kohaselt võibolla isegi 17 erinevat liiki vinti. Iga saar oli piisavalt erinev, et viia erinevate kohastumusteni. Mõned asusid toituma kaktuselillede nektarist, teised putukatest, kolmandad seemnetest ja mõned isegi iguaanide verest, vormides sellega nend...
kasutatav vektor vaktsiinia viirus-atenueeeritud rougeviirus, tanu oma lihtsale struktuurile. Bakteritest on vektorina kasutatud Salmonella typhimuriumi atenueeritud tuvesid. Veterinaarias on kasutusel kaks metsloomadel kasutatavat marutaudivaktsiini, kus vektorina on kasutatud vaktsiinia viirust. DNA-vaktsineerimine Vektor-vaktsiini korral paljuneb vektorina talitlev mikroob organismis ja tema genoomis on ekspresseritud ka geenid, mis produtseerivad mone patogeeni antigeene. Seevastu DNA-vaktsineerimise korral viiakse organismi vaid rekombinantseid plasmiide. Huvipakkuv on asjaolu, et manustatud plasmiidid on vordlemisi pusivad ning nende abil organismi viidud geenide ekspressioon on taheldatav aastaid. Kuna katsed on seni viidud labi vaid loomadel ja enamasti katseloomadel (hiired, rotid, kuulikud, kanad), kelle elutsukkel on suhteliselt luhike, siis pole teada tapselt, kui kaua geenide ekspressioon pusib.
· Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad e erutavad või pärssivad e pidurdavad. Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast. 7. GEENID. · Mis on geen? Kus geenid kehas paiknevad? Geen on pärilikkuse tegur, geneetilis struktuuri(DNA) funktsionaalne osa, mis kodeerib mingit valku ja selle kaudu määrab mingi tunnuse iseloomu. Geenid koosnevad desoksüribonukleiinhappest (DNA), mis sisaldab kombinatsioone neljast erinevast lämmastikalusest (A, T, C ja G) Igas rakutuumas asub genoom, mis on koondatud kromosoomidesse- inimesel 23 paari kromosoome
Valgud (viirus), need moodustavad erinevaid katteid ehk kapsiide. 3. Superkapsiid: on osadel, SV(süsivesikud)+lipdiidid+ensüümid. Näiteks surmatud peremeesrakud. Selleks, et viirus jõuaks rakku peab ta tegema järgmised tegevused: 1) Tungima organismi. 2) Peab kinnituma rakule. 3) Viiruse nukleiinhape tungib rakku. DNA-viirus -> DNA viirus+ DNA peremehe omaga./ RNA-viirus-> RNA viirus+ DNA- ks ehk DNA peremehe oma. Viirustes on 3 tüüpi geene: 1) Geenid, mis kontrollivad peremees raku ainevahetust. Kasutatakse ka tänapäeval laialdaselt biotehnoloogias. 2) Viiruse nukleiinhape sünteesi tagavad geenid. 3) Geenid, mis sünteesivad valke. Viiruste elutsüklid rakkudes: 1. Lüütiline · Massiline viirusasakeste tootmine, millele järgneb raku surm. Jaguneb: a)ÄGE surtevate rakkude arv suur. b)KROONILINE rakud surevad, lüüsuvad. Näiteks AIDS, hepatiit C 2. Lüsogeene
PTG - Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi ja tavaliselt ka ühe tunnuse. - Kromosoom - rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine (DNA), mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Inimese rakus on 46 kromosoomi (23 kromosoomipaari sugurakkudes aga poole vahem). 18.Mendeli seadused ja nende rakendamine Mendel avastas oma katsete analüüsil geenid kui pärilikkuse püsivad ja segamatud tegurid ning nende äarandumise ja avaldumise seaduspärasused. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid, mis on kasutusel veel tänapaevalgi. - I seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. - II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel
3.1. Bioloogilised põhjused Spetsiifilise lugemisraskuse põhjuseid võib vaadelda bioloogilisel ja kognitiivsel tasemel. Bioloogilise taseme põhjused jaotuvad geneetilisteks ja kesknärvisüsteemi (aju ja tema juhteteede) struktuuri ja funktsioneerimise iseärasustel põhinevateks. (Lukanenok 2009: 16) 7 Kaasaegne geneetika on välja selgitanud, et puuduvad või nõrgalt toimivad geenid 1., 2., 3., 6., 10., 13., 15., 17., 18. kromosoomis põhjustavad lugemisraskusi. Rootsi ja USA teadlased on avastanud lugemisraskusega seotud geenid DYX3 2. kromosoomis, DYX1-3 ja DYX5-6 3. kromosoomis ning DYX2, KIAA0319, DCDC2 6. kromosoomis. Geen ROBO1 määrab neuraalse migratsiooni ja teiste arenguliste protsesside kulgemise, mille häirituse tagajärjel võib tekkida lugemisraskus. (Lukanenok 2009: 16)
3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - Epiteelkude ehk kattekude - Närvikude 4. Organ = Elundi tasand 5. Elundkonna tase · Elundkonda kuuluvad saranast ülesannet täitvad elundid. 6. Organismi tase. · Ainurakne on ka organism. Organism = isend = indiviid 7. Liigi tase · Sarnased sise- ja välisehtus, sarnased geenid, kindel levila. · Populatsioon ühe liigi isendid teatud territooriumil. 8. Ökosüsteemi tase · Ökosüsteemi moodustavad ühel territootiumil elavad organismid koos elus keskkonnaga. · Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär. Orgaanilised ained 1.Süsivesikud ehk sahhariidid. - Sisaldavad alati süsinikke ( C ). - Tekivad organismides. - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat.
tihedalt keemia ja füüsikaharudega Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut Morgani seadus - ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses nind päranduvad järglastele ennast üheskoos Mutageen - mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, süüsikaliised ja bioloogilised tegurid. Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus Mükotoksiin - seenetoksiin on mõnede seente poolt sündeesitav mürkaine Mütseel - hulkraksete seente kehal moodustuv seeneniitide kogum
keemia ja füüsikaharudega Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut Morgani seadus - ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses nind päranduvad järglastele ennast üheskoos Mutageen - mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, süüsikaliised ja bioloogilised tegurid. Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus Mükotoksiin - seenetoksiin on mõnede seente poolt sündeesitav mürkaine Mütseel - hulkraksete seente kehal moodustuv seeneniitide kogum
III rida 1. Struktuurne ja funktsionaalne allelism 3. Vähi teke protoneerimisel 5. Proto-onkogeenide aktiveerimine ja näide. Proto-onkogeenide hulka kuuluvad kasvufaktorid, kasvufaktorite retseptorid, signaali ülekandjad ja raku jagunemise ning kasvu kontrolli seisukohalt olulised tuuma transkriptsioonifaktorid, milledel on oma kindel roll raku rutiinses masinavärgis ja mis normaalsetes tingimustes vähki esile ei kutsu. Kuna proto-onkogeenid on normaalsed raku geenid, mis kodeerivad rakkude kasvus ja jagunemises olulisi valke, peab nende osalus onkogeneesis olema põhjustatud näiteks mutatsioonist. (Kas somaatiline mutatsioon, mille läbi üks või teine proto-onkogeen aktiveeritakse, on kasvaja moodustumise seisukohalt esmane või eelneb sellele teisi muutusi DNA tasemel, pole veel päris selge.) Protoonkogeenide aktivatsioon võib toimuda punktmutatsiooni, kromosoomiaberratsiooni või amplifikatsiooni läbi.
Rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjas kromosoom (koosneb vabade otsadeta DNA molekulist). Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuue tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Plasmiidid on väiksemad DNA rõngad, mis sisaldavad geene, mida on vaja bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks, aidates lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid (toitumiseks, kaitseks). Geenid võivad liikude rõngaskromosoomist plasmiididesse ja sealt tagasi. Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplast, mitokondrid, tsentrosoom, tsütoskelett). Bakterid koosnevad kapslist, sisaldisest, tsütoplasmast, tuumapiirkonnast, ribosoomidest (toimub valgusüntees, mõõtmetelt väiksemad), plasmiidist,
teatud haigust või ei. Mis moodi ilmnevad pärilikud haigused ja kuidas nendega kokkupuuteid ära hoida? Pärilike haiguste ilmnemises on minu võimalust. Need võivad olla kaasasündinud, ja on olemas juba koeral noores eas, või tekivad need koera kasvades, ja ilmnevad alles mitme aasta pärast. Teatud juhtudel ei pruugi vanematel ega mitmes eelpõlves olla haigus avaldunud, ent kui saavad kokku kaks koera, kellel on olemas haigust kandev geen, ning need geenid omavahel kombineeruvad, ilmneb osadel kutsikatel haigus. Aeg on aga näidand, et suur osa pärilikest eelsoodumustest või haigustest multifaktoriaalsed, s.t. nende tekkes või väljakujunemises osaleb rohkem kui üks-kaks geeni. Selliste varjantide väljajuurimine jääb ka edaspidi aretajate valikute hooleks. Igaühel meist on ka võimalik kaasa aidata koerte tervise parandamisele. Kutsikat ostes tuleb nõuda pädevaid ja kehtivaid tõendeid selle kohta, et kutsika vanematel on
Lühikesed kordusjärjestused: 171 bp alfa-satelliit- DNA järjestused, 5000 kordust. Lisaks sellele veel palju teisi kordusjärjestusi Telomeeri DNA: 6-8 bp pikkused kordusjärjestused Ensüüm telomeraas Tagab kromosoomi pikkuse säilimise, kaitseb degradeerumise eest Kromatiin Kromatiin: 10% aktiivne (sisaldab DNA-d, mida antud rakus transkribeeritakse) 90% inaktiivne 1. Eukromatiin: Seal paiknevad aktiised geenid Ei ole väga tihedalt pakitud 1. Heterokromatiin: Tugevasti kondenseerunud Peamiselt kõrgkordus DNA Tuuma ümbruse lähedal Nt: X-inaktivatsioon Kromosoomivalgud 1. Histoonid: Struktuurivalgud aluselised Neutraalse pH juures positiivse laenguga (20-30% arginiini ja lüsiini) 5 klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 (spermatosoidides protamiinid) Moodustavad kromatiinist struktuurseid alaüksusi - nukleosoome
Repressor regulaatorvalk Ribosoom nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Renaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Reaktsiooninorm ühe tunnuse mofikatsioonilise muutlikkuse piirid Steroid Madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkuda, tRNA ja rRNA sünteesi Spontaanne mutatsioon organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu edasi Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni Transduktsioon viiruste poole teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel
väikese ulatusega ja ei ümber paikneda. Muutused on Edwardi sündroom. pruugi avalduda tunnusena. laiema ulatusega ja avalduvad Võib tekkid retsessiivne fenotüübis sündroomidena ja alleel, mis avaldub järglste arenguhäireta. NT: kssikisa fenotüübis. Hagused: sündroom, Martin Belis tõbi. sirprakuline aneemia Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused : Paika panevad geenid, nt:juukse värvus, karva jämedus. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused : Geenide ja keskkonna mõju nt: kehakaal. NIMETA. Mittepärilikud haigused, mis võivad viia looteväärarenguni on punetised, toksoplasmoos. Mittepärilikud haigused: BAKTERID-salmonellos,teetanud,borrelioos,süüfilis.VIIRUSED- nohu, entsefaliit, hepatiit,HIV-nakkus. PRASIITUSSID-solge, laiuuss, paeluss.ALGLOOMAD-toksoplasmoos,malaaria.
Oluline on näha aga laiemat pilti - lisaks potentsiaalsetele toiduriskidele ka keskkonnariske, sotsiaalmajanduslikke ohtusid, õigusalaseid küsimusi ja eetikaküsimusi. Potentsiaalsete riskide aktsepteeritavuse tase on inimeseti ja ühiskonniti erinev, meie usume, et kõik potentsiaalsed ja praktikas juba ilmnenud probleemid kokku annavad põhjust suhtuda GMO-desse ettevaatlikult ja eluterve skepsisega. Lisaks on avastatud, et muudetud geenid "rändavad" ja mõjutavad ka lähedal asuvate teiste taimede geene, need protsessid on aga pöördumatud. Üks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus.
elundid ( võrdlev anatoomia, ehituselt sarnased erinevaid ülesandeid täitvad elundid, linnu tiib, koera käpp: õlavarre-, küünar-, kodar-, kämbla-, sõrmeluud), mandunud elundid (ussripik, tarkusehammas, kõrvalihased), lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia, lootelise arengu varajastel etappidel sarnaneb looted evolutsiooniliste esivanemate loodetega), geneetiline võrdlus (molekulaargeneetika, mida sarnasemad on geenid, seda lähedasemad on liigid evolutsioonilises arengus), biogeograafilised (sama perekonna liigid, mis asustavad lähedasi alasid on sarnasemad kui kaugemate alade liigid, pruunkaru sarnasem siberi karuga ja kaugem grisliga) paleontoloogilised uuringud maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi, molekulaarbioloogilised uuringud võimaldavad hinnata erinevate organismid sarnasusi ja erinevusi ning sugulust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
