näiteks HIV-ga. Geenikiibid organismi paljude või kõigi geenide ekspressiooni uurimiseks on saadaval sekveneeritud genoomiga organismide puhul. Kaasaegse geneetika rakendusalad Geneetikaalased uuringud on väga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Need uuringud on võimaldanud täpsemalt mõista päritavate haiguste biokeemilist olemust ning isoleerida geneetilisi haigusi põhjustavaid geene. Nii on näiteks isoleeritud mutantsed geenid, mis põhjustavad tsüstilist fibroosi, Dushenne'i lihasdüstroofiat, Huntingtoni tõbe, fragiilse X sündroomi, Alzheimeri tõbe, rinnavähki. Ka meie käitumine ning isiksuse omadused on väga suures ulatuses geneetiliselt määratud. Väga palju on seda uuritud ühemunakaksikute puhul. Näiteks alkoholism, skisofreenia, ning maniakaalne depressiivsus on geneetilise eelsoodumusega. See tähendab, et vastavaid mutantseid geene kandvatel isikutel on võrreldes teistega risk haigestuda suurem
kuid sageli on pärilikkuse osakaalu väljaselgitamist intelligentsuse kujunemisel ning rassiliste erinevuste uurimist peetud poliitiliselt ebakorrektseks. Kuidas siis aga seletada valgete püsivalt kõrgemaid tulemusi intelligentsuse testimisel võrreldes Afro- ameeriklastega ja madalamaid tulemusi võrreldes Aasia päritoluga inimestega. Enamasti on põhjusteks pakutud kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi. Oluline oleks aga silmas pidada, et küsimust, kas geenid või keskkond ei saagi nii absoluutsena asetada. Mõlemad faktorid on väga tähtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada. Geenide avaldumine on alati seotud keskkonnaga, vähemasti biokeemilise keskkonnaga, aga sageli ka kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Samuti ei saa pärilikkuse uuringutega midagi öelda selle kohta, kuidas ühel konkreetsel inimesel mingi joon avaldub. Pärilikkuse uuringutega tehakse kindlaks, kui palju on mingi
1.-2. väga tähtis! RNA Valk translatsioon (tõlkimine) (teabe rakendamine protsessideks) Tripletid nukleotiidide kolmik, mis kodeerivad ühe amiinohappe, geneetilise koodi põhi aluseks kõik käib kolme kaupa Komavaba pole märget, kust algab ja kust lõppeb üks triplet. Tripleti algust nihutades sama rna pealt võib sünteesida kolm täiesti erinevat valku. Kolm positiivset sündmust on korraga võimatu teostada. Kattuvad geenid ei evolutsioneeru Universaalne Ühetähenduslik ei saa olla 0.5% erinevust Mittekattuv mRNA+ribosoomid reas: polüsoom tRNA antikoodon seostuv ots kuni siiani igale aminohappele vastab 3 tripleti keskmiselt, mõnele 4 tripleti, 2 tripleti ja mõi üksiki erinev. Esimene kolmik on kõige määravam. Aminohapped on tripleti osas ebavõrdsed. Geneetilise teabe avaldumise regulatsioon 1 RNA a. sünteesimine (+/) 2 RNAvalk: a. RNA varuks b
Geen – kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ning tihti koostoimes teiste geenidega ühe või mitme tunnuse arengu; DNA-molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab infot ühe valgu või teiste molekulide sünteesiks. Geen on reeglina (tuumas oleva genoomi või mitokondri) DNA nukleotiidne järjestus, mis on vajalik: a) valgu polüpeptiidi sünteesiks b) RNA molekulide (nagu tRNA ja rRNA) sünteesiks Eukarüootse genoomi geenid on sagedasti ümbritsetud mittekodeerivate aladega. Eukarüootse geeni osad on: - promootor - määrab, kui palju tehakse transkriptsiooni (ja enhaanser - peab tulema promootori juurde, et valk hakkaks tööle) - ekson(id) - moodustavad lõpliku mRNA molekuli - kodeeritav osa. - intron(id) - mittekodeeritav osa - 5’ mittetransleeritav osa (5’ UTR) - 3’ mittetransleeritav osa (3’ UTR) - terminaatorala 42
Ühemunakaksikud: üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikud: valmib korraga kaks eraldi viljastatud munarakku. Need kaksikud võivad olla ka erinevast soost, pärilikkuselt on nad alati erinevad. Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid,arengupuuded ja kasvajad. Vigased geenid põhjustavad kurttummus, hemofiilia, skisofreenia. Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine. Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. Pärilike haiguste ravi: 1)Asendusravi organismi viiakse puuduvaid hormoone või ensüüme. 2) Dieetravi loobutakse sellest toidu või toitainest, mida organism omastada ei suuda. 3) Kirurgiline ravi saab kõrvaldada
gromosoome ja neid on lihtne pidada laboris. Ta järgib kahe tunnuse; värvust ja tiibade iseloomu. Ootab Mendeli 3-ndas seadusest e. Sõltumatuse seadusest tulemust. 9:3:3:1, aga seda ei tule. Saab halle norm tiibadega ning musti künt tiivalisi enam vähem võrdselt ja mõni % kombineeritud tunnustega isendeid. Pidevate katsetega tulemusena selgub et 2 tunnuse paari päranduvad küll sõltumatult, kuid ühes gromosoomis ahelduvad. Seega Morgani seadus : ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses, ning päranduvad järglastele üheskoos. Miks tekkis aga kombineeritud tunnustega isendeid. Vastus on sugurakkude küpsuses. Meioosis toimub kromosoomide ristsiire e orossing over. Mida lähemal kaks geeni paiknevad seda väiksem on tõenäosus et nad rist siirde tulemusena ümber kombineerivad. Soogeneetika Sugu on isendil määratud sugukromosoomiga. Sugurakus on ühekordne kromosoomide arv
sügavat enese sisse vaatamist. Iseendaks jäämine on väga keeruline, sest kõige pealt tuleb välja selgitada, kes see "mina" siis õigupoolest on. . End päriselt tundma õppides on vaja näha palju vaeva ning pöörata suurt tähelepanu oma käitumisele erinevates situatsioonides. Tuleb mõista, kes ma olen. See "mina", on mu isiksus- minu mõtted, tunded, ideed. Igaühe isiksus kujuneb sõltuvalt tema kultuurist ja geenidest. Kuna kultuur ja geenid on igalühel väga erinevad, siis on meie maailm täis tohutult palju erineva isiksusega inimesi. Veel aasta tagasi arvasin end läbi ja lõhki tundvat. Nüüd aga, mõeldes oma aastatagusele minale, võin julgelt väita, et eksisin. Enese mõistmiseks on vaja suurel määral tagasihoidlikuks. Ma ei saa öelda, et ma tunnen ennast ja mul pole mitte midagi uut enda juures juurde õppida. Sel juhul oleksin ma juba lakanud end tundma õppimast.
Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Järgneb lüütiline tsükkel Viirused... Viiruste teke ja evolutsioon Taandarenenud rakusisesed parasiidid Mingite rakkude RNA või DNA molekulid Rakud olid enne omandasid kapsiidvalkude geenid ja olemas võime liikude rakust rakku Isepaljunevast valke kodeerivast mRNA- Enne molekulist elusorganisme! Viirused... Viiruste kasutamine geenitehnoloogias Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga Lisatud geen integreerub raku genoomiga Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku
kogu genoomist ning ülejäänu on teadlastele veel arusaamatu tähendusega. Samas on oluline teada, et valgud on töömehed, mis reaalselt rakkudes mingeid protsesse läbi viivad. DNA lihtsalt ,,istub" rakutuumas ja säilitab informatsiooni. Samas meil on palju erinevaid rakke, näiteks maksarakud, kopsurakud. Nad on väga erineva välimusega ning funktsioonidega. Huvitav on asja juures see, et DNA neis rakkudes on täpselt ühesugune. Selle teeb võimalikuks see, et osad geenid on ühtedes rakkudes aktiivsed ning osad teises. See eeldab seda, et DNA peab olema pakitud rakutuuma nii, et igal ajahetkel vastavad ensüümid leiavad ülesse just õige geeni, mida välissignaalide tõttu on vaja sisse või välja lülitada. Infotehnoloogiateadlased on üritanud modelleerida, mis toimub ühes rakus ühel ajahetkel, kuid on mõistetud, et ei piisa kogu maailma arvutusvõimsusest, et seda teha
Vanemates maakoore kihtides on organismid lihtsama ehitusega. See näitab evolutsiooni käiku. 2) Lootelise arengu võrdlemisel selgub, et kõrgemate organismide loodetel korduvad alamate organismide loodete arengujärgud, mis näitab ja tõestab ka evolutsiooni toimumist. 3) Rudimendid e organid, mis ei täida enam oma algset funktsiooni on samuti evolutsiooni toimumise tõenditeks. 4) Molekulaarsel tasemel on tõendiks asjaolu, et organismide valgud ja geenid on oma ehituselt sarnased. inimese rudimendid. Too näide, millisel loomal on need hästi väljaarenenud Rudiment inimesel Loom, kelle jaoks see omab tähtsust 1. ussripik e pimesool Mäletsejad, lehm 2. silmahambad Kiskjad, hunt 3. kolmas silmalaug Roomajad inimese kuulumist imetajate klassi tõendab kõige selgemalt see, et inimese loode areneb emakasiseselt
Positiivsed ja negatiivsed omadused Positiivne: Annab võimaluse kaasasündinud ning elu jooksul omandatud haiguste raviks. Negatiivne: Ravi on väga kallis. Ravi ei pruugi olla edukas On teada, et lootele geenravi tehes saab vigase lapse sündimise ära hoida, kuid see on keelatud. Geenikandjad Geenivektorid kannavad geneetilist materjali paljudesse rakkudesse, kudedesse ning tervetesse organitesse. Üks võimalus on kasutada viirust - viiruse geenid asendatakse inimese normaalsete geenidega ja kuna viirus on suuteline sisenema paljudesse inimese rakkudesse, siis koos viirusega läheks rakku kohale ka soovitud geen. Geenikandjad Teine viis geene paigale toimetada on plasmiidide kasutamine. Mitteviirusvektorid on väiksema patogeensusega, odavamad ja neid on lihtsam toota. Mitteviirusvektoritel on viirusvektoriga võrreldes olulised eelised ohutuse poole pealt. Kõige tähtsaimaks eeliseks on bioloogiline ohutus.
Gümnaasium 12. klass GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID EESTIS Referaat 2018 Mis on GMO? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. Esimesed geenmuundatud organismid maailmas GM bakter E. coli 1971. a GM taim tubakataim 1983. a GM imetaja hiir 1985. a GM koduloomad helendavad akvaariumikalad Miks loodi geenmuundatud organisme? GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote mad...
Pärilikkuse seadused 1. Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe tunnuse (pärilikkuse alge) 2. Homoloogilised (paarilised) kromosoomid - ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid, mis sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 3. Alleelid (geenivormid) on homoloogilistes kromosoomides paiknevad ühte tüüpi (ühte ja sama tunnust määravad) geenid 4. Homosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse täpselt ühte moodi 5. Heterosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse erinevalt 6. Dominantne alleen (valitsev) - alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootsuse korral avaldub, tähistatakse suure tähega (A) 7. Retsessiivne alleen (varjatud) - alleel, mille poolt määratud tunnus jääb heterosügootsuse korral varjatuks, avaldub ainult homosügootsuse korral,
3. Ribosoomi RNA(rRNA)-kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis RNA molekulid on struktuurilt üheahelalised(mittebiheeliks) , DNA kaheahelaline(biheeliks) TEADLASED: R.Hook- valgusmikroskoobi, M.Scheidel,T.Schwann-taimed on rakulise ehitusega K.E von Baer- loomade embrüoloogia rajaja(munarakk) Rudolf Virchow-iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust, jahunemise teel. F.Miescher-nukleiinhape G. Mendel- avastas geenid, nende pärandumise ja avaldumise seaduspärasused T.Morgan- geenide pärandumine kromosoomis, äädikakärbsed M.Calvin- pimedusstaadiumi reaktsioonid rakuteadus-tsütoloogia Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria seisukoht: *Rakk saab tekkida ainult rakust, *Uued rakud tekivad jagunemise teel, Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised- bakterid, protistid
Katalaas lagundab vesinikperoksiidi) 5. Tsütokroomide spekter 6. Klorofüllide spekter 4. Ökoloogilised 1. Tüüpilised elupaigad 2. Kooselu teiste organismidega 3. Patogeensus 5. Genotüübilised (genoomi suurus, GC% DNAs) 6. Makromolekulide järjestused (täisgenoomid, teatud geenide järjestused, valgujärjestused). Peamiselt võrreldakse geenijärjestusi, kasutatakse ka valgujärjestusi. rRNA geenid on head evolutsioonilised markerid, sest nende järjestused on evolutsiooni käigus vähe muutunud (konservatiivsus). Ribosoom- konservatiivne organell. 10 Bakterite rRNA ultratsentrifuugimisel eraldub 3 erinevat rRNAd: 23S, 16S ja 5S. Nende pikkused on ca 3000, 1500 ja 120 nt. Eriti oluline on 16S rRNA. Selle molekuli järjestuste võrdlemisel baseerub kaasaegne bakterisüstemaatika.
Geneetiliselt muundatud organismid 2. GMO Organismi, kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid, protsessi võib kirjeldada lühidalt. Geneetiliselt muundatatud taime valmistamine järgmiselt: Et eraldada DNA-ahelast siirdamiseks vajalikke geene, kasutatakse restriktsiooniensüüme, mis lõikavad DNA- ahela soovitud kohast lahti ja valivad vajalikud geenid. Need DNA-lõigud viiakse bakteri DNA-sse plasmiiidi. Bakter paljuneb kiiresti ja lühikese aja jooksul valmistatakse tuhandeid uue geeni koopiaid. Plasmiidis sisalduv DNA-lõik koos uue geeniga kantakse agrobakteri vahendusel taimerakkudesse, mis võimaldab saada transgeense ehk GM-taime. Looduslike ensüümide abil looduses esinevasse plasmiidsesse DNA-sse viidud geen liigub rakutuuma tavalist tuumatransporti kasutades. Kromosoomi siseneb DNA-sse
(suguluse astet) ja päritolu. DNA/RNA võrdlused eri liikidel (nukleotiidide järjestus). Mida sarnasem on nukleotiidide järjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Molekulaargeneetika võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus, so molekulaarkella printsiip Valkude aminohappelise järjestuse võrdlemine eri liikidel. *Pseudogeenid organismides ,,vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad münel teisel liigil vajalikud olla. Nende geenide põhjal saab määrata liigi põlvnemislugu (sest looduslik valiku surve neile on vähene nende määratud tunnused ei teki). Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arengust ehk fülogeneesist. 5.) Biogeograafilised tõendid liikide leviku uurimine. Lähedaste alade liigid on omavahel palju
Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nim. mikroevolutsiooniks. Geneetilise muutlikkuse allikad Populatsiooni geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks on mutatsioonid. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenie paiknemises ja kordsuses. See võib muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket (kordistunud geenid võivad eristuda erineva funktsiooniga geenideks). Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ja sellega kaaasneb ka uute geenide eristumise võimalus. Kui mutatsioon avaldub, võib olla isendi eluvõime ja sigivuse suhtes kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Kui mutatsioon ei põhjusta seda kandva indiviidi surma, siis kandub see ka põlvest põlve edasi ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse kasvu.
b. Kasutatakse erinevate DNA ja RNA järjestuste detekteerimiseks rakkudes ja kudedes. 16. Mis on MARide funktsioon? a. Iga kromosoom on üks DNA molekul, mis on pakitud nukleosoomidesse ja keeratud 30 b. nm kiududeks. Viimased kinnituvad valgumaatriksile spetsiifiliste järjestuste (MARide) c. abil. 17. Kuidas tuvastada transkriptsiooniregulaatorite märklaud gene? a. Footprinting. Märklaud geenid ei sisalda TATAboxi. 18. Miks kasutatakse "heat-shock" geenide promootoreid? a. Sidumine proksimaalse elemendi teatud järjestusele stimuleerib peatunud RNA-polII jätkama elongatsiooni ja indutseerib kiiret reinitsiatsiooni uute RNA-polII molekulidega. 19. Mida tähendab väljend "kasutades lacZ reporterina" ja mis analüüsi- meetodiga on tegu? Transgeenne analüüs. a. Reportergeen viiakse uuritavasse rakku... 20
DNA molekulis on ahelad vastassuunalised seetõttu toimub ka uute ahelate süntees erisuunaliselt. Replikatsiooni lõpuks saadakse 2 DNA molekuli, mille biheeliksites on üks ahel uus ja teine vana. Eukarüootsetes rakkudes toimub replikatsioon enne mitoosi ja meioosi ning tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse jaotumise tütarrakkude vahel. 8. Mis on geen? DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Geen on genoomi (geneetiline materjal, mis sisaldub liigiomases kromosoomikomplektis, inimesel on 46 kromosoomi) järjestuse ümberpaigutatav regioon, mis on päritav. Geen võib olla teatud valku kodeeriv DNA või RNA järjestus või RNA ahel, millel on mingisugune konkreetne funktsioon organismis. Elusolendid sõltuvad geenidest, sest geenid määravad täpselt ära kõik valgud ja funktsionaalsed RNA ahelad
cDNA’d. cDNA’d kasutatakse eukarüootsete geenide kloonimiseks prokarüootsetes organismides. Bakteri rakkudesse geenide viimisel peame me mRNA alusel tegema DNA. Millised on kloneeritud DNAde kasutusalad tänapäeval? Rekombinantsed valgud on meile väga praktilised, kuna saame neist toota erinevaid ravimeid nt. insuliini. Kasutatakse veel toidutööstuses ensüümid (piim, juust), keskkonnakaitses (toksiliste jääkide likvideerimine bakterite abil). Kloonitud geenid on kasulikud tegemaks uuritavast geenist kergesti hallatavaid koopiaid ja tootmaks selle põhjal vajaminevat valku. Sangeri sekveneerimise põhimõte. Kasutatakse didesoksüribonukleotiide, mis erinevad desoksüribonukleotiididest selle poolest, et suhkrujäägis ei ole 3’ otsas hüdroksüülrühma, mille tõttu ei saa ahel edasi minna, vaid süntees jääb selle koha peal pidama. Sekveneeritav DNA pannakse
populatsioonigeneetikas ühe olulisema lõigu. Põhimõtteliselt võib populatsiooni geneetilise dünaamika faktorid jagada järgmiselt: 1) geeni- ja genotüübisagedust muutvad faktorid, 2) genotüübisagedust muutvad faktorid. Geeni- ja genotüübisageduste pidev muutumine moodustabki populatsiooni geneetilise dünaamika olemuse. 4.1. Mutatsioon Populatsioon püsib geneetilises tasakaalus vaid siis, kui geenid, kromosoomid ja kromosoomide arv ei muutu, st. kui puuduvad mutatsioonid. Ometi on teada, et mutatsioonid esinevad kõigil liikidel ning et neil on oluline osa liigi evolutsioonis. Mutatsioonid annavad uut materjali looduslikule või kunstlikule valikule ning võivad muuta geeni- ja genotüübisagedust populatsioonis. Harvaesinevad mutatsioonid, mis tekivad ainult kord pikema ajavahemiku jooksul, ei põhjusta alleelisageduses märkimisväärseid muutusi.
külgnevate alade arvelt. Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Jäsemepunga moodustamisel osalevad mesenhüümi rakud lateraalplaadi mesodermi somaatilisest kihist (jäseme skeleti eelrakud) ja somiitidest (lihaste eelrakud). Vajalikud on ka neuraalhari ja neuraaltoru. Maismaaselgroogsetel on 4 jäsemepunga, mis asetsevad alati vastakuti. Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Hox geenid määravad anterioposterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib; eristavad mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks ja määravad sõrmede asetuse. Jäsemepungade positsioon on määratud Hox geenide ekspressiooniga piki anterio-posterioorset telge. Esimesena aktiveerub Hox-geenide toimel jäseme tagumine osa. Erinevate Hox geenide avaldumine erinevates jäseme piirkondades määrab ära, mis jäseme osa tekib
taimed- viljakamad, haigus/külma kindlamad) keskkonna puhastamine(transegeensed organismid- ülireostuse puhastamine). 10. Milles seisnevad taimeviiruste iseärasused? Taimeviiruste ehituses puuduvad kapsiidivalgud, mis suudavad rakukesta lagundada. Seetõttu sisenevad viirused taimerakkudesse üldjuhul vigastuste kaudu. 11.Mis on transduktsioon? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekannet nim.transduktsiooniks.Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi.Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. 12. Tooge näiteid inimesele haigusi põhjustavatest DNA viirustest. DNA viirustest on tingitud näiteks rõuged ja tuulerõuged. Samasse rühma kuulub ka herpesviirus mis põhjustav ville huultel ja teistel limas kestadel. Soolatüükaid ja konnasilmi põhjustab papilloomviirus, mis on samuti üks DNA viirustest. 13. Geeniteraapia põhimõte
Koodipäikese abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Kolmnurgaga on tähistatud initsiaatorkoodon ja ringidega stoppkoodon. Geen on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu; DNAmolekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni (mRNA vahendusel) ühe valgu (või polüpeptiidi) sünteesiks (kuid on ka nt rRNA ja tRNA geenid, mis valgumolekule ei kodeeri). Genotüüp on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum. Modifikatsiooniline muutlikkus Keskkonna tingimustest tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. See on mittepärilik ja sellega ei kaasne geneetilisi muutusi
Näiteks linnu ja liblika tiib; astlad viirpuul ja roosil; elevandi lont ja ahvi käsi. E m b r ü o n a a l s e a r e n g u v õ r d l u s 1)Ernst Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. M o l e k u l a a r b i o l o o g i a 1)DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel 2)Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus 3)Pseudogeenid on organismides “vanad” geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. B i o g e o g r a a f i l i s e d t õ e n d i d- K u l t u u r t a i m e d e j a k o d u l o o m a d e a r e t u s e a n d m e d 1)tõestab analoogiat 2)tõestab liikide muutumisvõimet. TAIMERIIGI arenemine-vetikad- >sõnajalgtaim,sammaltaim->paljasseemnetaimed->katteseemnetaimed. LOOMARIIGI
aineid fenüülalaniin valgu koostises olev aminohape, mis terves organismis lagundatakse, fenüülketonuuria puhul aga mitte ning seetõttu hakkab ta organismis kuhjuma. Fenüülketonuuria on pärilik haigus. Geenidefekti ehk muutuse pärilikus informatsioonis on laps pärinud mõlemalt vanemalt. Kummalgi vanemal on kaks geeni, millest üks on haiguse kandja. Laps sünnib haigena siis, kui viljastumisel satuvad kokku just haigust kandvad geenid. See tähendab, et vanemad ise on terved, kuid nad kannavad endas haigusgeeni. Oht, et võib sündida haige laps, on sel juhul 25% tõenäosusega, 75% tõenäosusega sünnib aga terve laps. Sündides näib laps olevat täiesti terve. Ravi kohesel alustamisel ja pideval järgimisel mingeid sümptomeid ei tekigi. Ravita tekib vaimne alaareng. Fenüülketonuuriaga täiskasvanud väidavad, et fenüülalaniini normaalse taseme juures tunnevad nad end hästi,
erinevus teeb meid erinevateks. Me kõik kasvame üles eri tingimustes ning saame erineva kasvatuse, käime eri koolides ning suhtleme arinevate inimestega, mis teebki meid kõiki haruldaseks. Maailmas ei ole võimalik leida kaht täielikult identset inimest, kes oleksid samasugused nii geneetiliselt kui ka käitumiselt ja mõtlemiselt. Tänapäeva juhtivad geeniteadlased on kõik selles ühel arvamusel, et peale ühe munaraku kaksikute pole olemas inimesi, kellel oleksid identsed geenid. Arvestades fakti, et mitte kellegi sõrmejälg pole ühesugune, on iga inimene erinev. Kas pole mitte tore mõelda, et mitte kellelgil siin maamunal pole sinuga identset sõrmejälge? Inimese sõrmejälg on kui tema allkiri ning selle järgi saab teda ära tunda. Tegelikkuses on unikaalne ka inimese ülejäänud keha: mitte keegi ei mõtle, räägi ega käitu täpselt ühtmoodi. On üks tore, kuid natuke segadusse ajav ütlus: ,,Mitte keegi ei ole see, kes ta ei ole."
Sir Ronald Fisher: Näitas matemaatiliselt, et sellised tunnuste pärilikkus on seletatav mitme lookuse mõjuga tunnusele ja et selle tunnuse segregeerumine sarnane Mendeli mudelile Kvantitatiivne geneetika uurib: Kuidas pärilikkus ja keskkond määravad tunnust? Mitu geeni määravad tunnust ja kus nad genoomis asuvad? Kas geenide mõju on alati ühesugune või erinev konkreetse tunnuse korral (vaata ka genoomi konflikti) Kui geenid interakteeruvad, kas neil on additiivne efekt? Kuidas valik mõjutab kvant. tunnust ja kas valik mõjutab ka teisi tunnuseid, millised ei ole valiku objektiks olnud? Milliste ristumiste ja valikuga on võimalik saada soovitud fenotüüpe?? Et neid küsimusi lahendada on vaja: Uuritava populatsiooni suurus ja juhuvalim Tunnuse jaotumise tüüp (näit. normaalne) Tavaliste keskmiste suuruste statistiline analüüs (standard hälve)
genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. -) Mendeli II seadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. -) (mono/di)hübriidne ristamine ristamine, mille korral ristuvad vanemad erinevad üksteisest ühe/kahe tunnuse poolest. -) Morgani seadus ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid päranduvad järglastele enamasti üheskoos. -) Mutageen mutatsioone tekitav keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur. -) Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. -) Mutant mutatsiooni läbinud isend. -) Sugukromosoom 23's kromosoomipaar, mis määrab soo. * 2. Osa Selgitage ja tooge võimalusel näiteid! -) Identse genotüübiga ühemunarahukaksikud võivad erineda, sest väliskeskkond mõjub igale
MÕISTED Pronukleused seemneraku ja munaraku haploidsed tuumad munaraku sees pärast viljastumist, kuid enne tuumade ühinemist. Sugukromosoomid kromosoomid, milles asuvad organismi INIMESE sugu määravad geenid; naiste sugukromosoomid tähistatakse XX, meestel XY; vaid üksainus geen inimese Y-kromosoomis VILJASTUMINE käivitab 6-7 nädalases embrüos meheks arenemise. Abort raseduse iseeneslik või esileku...
Paljunemine, rakkude jagunemine, sugurakkude areng 1. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3. .Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiid...
mürkide kogust Kergema vaevaga saada rohkem saaki Leevendada vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust GM toit Eelised Puudused Suurem saagikus Kultuurtaimede suurem Eetikaprobleemid elujõulisus Võib osutuda inimorganismile Keskkonna saastatuse kahjulikuks vähenemine Võib mõjuda keskkonnale Keskkonna puhastamine negatiivselt Muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes selle elujõulisemaks Maitseomaduste vähenemine GM taimed Kõige enam on geneetiliselt muudetud: Soja Mais Raps Riis Tomat Puuvill Kartul Teravili Mahepõllumajandus Looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav Suurendada või säilitada mulla viljakust Põllumajandusjäätmete põllule viimine
Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt (pooldumise teel, vegetatiivselt või eostega). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. Sugulise paljunemise korral algab organismi areng viljastatud munarakust, mittesugulisel aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Areng võib olla otsene või moondeline. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Hulkraksed organismid v6tavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Üherakulistel närvisüsteem puudub.
5) Elundkonna tase · Elundkond on koos töötavad organid ühise eesmärgi nimel · N: südameelundkond,hingamiselundkond jne. 6)Organismi tase · Ainurakne on ka organism · Homöstaas on sisekeskkonna stabiilne seisund · Organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst 7)Liigi tase · Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise-ja välisehitus, saransed geenid, kindel levila; kelle isendid annavad omavahel viljakaid järglasi · Populatsioon-ühe liigi isendid teatud territooriumil 8)Õkosüsteemi tase · Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismid koos eluta keskkonnaga. · Ökosüsteem on isereguleeruv, sest kõik organismid on seal seotud toitumisahelatega. · Kõik organismid ökosüsteemis moodustavad elukoosluse 9)Biosfääri tase
55.osteoporoos- luude hõrenemine, seotud Ca puudusega 56.bioloogiline kell- rütmiliselt toimuvad bioloogilised protsessid 57. viirus- bioobjektid, mis koosnevad pärilikkusainest ja valkkestast 58.Lüütiline- viirusnakkus- viirus tungides rakku surub alla raku ainevahetuse ja paneb raku tootma viirusosakesi, rakk hukkub; lüsogeenne- tungides rakku viiruse pärilikkusaine ühineb raku pärilikkusega ja paljuneb rakuga rakku hävitamata. 59. viirusevektor- selle abil asendatakse vigased geenid rakus tervetega 60. plasmiid- väikesed DNA-rõngad bakterirakkudes, mille abil geene kasutatakse eri olukorras 61. antibiootikumid- bakterhaiguste vastased ravimid, mida toodavad teised bakterid, hallitusseened 62. mügarbakterid- liblikõieliste ja leppade juurtel elavad bakterid, kes aitavad taimel siduda õhulämmastikku 63. saprotroof- surnud organismidest toituvad organismid 64. mükoriisa- taime juurtel ja seeneniidistiku vaheline koostöö.
olemisel ja omamisel, mille vahelised jooned on meie kultuuris tuhmunud. Romain Rolland on öelnud: "Mida vähem mul on, seda enam ma olen." Inimesed unustavad ära, et 'mina' ei ole kallis meik ja välimus ega ka kõige uuem elektroonikavidin, mida nii uhkelt kaaskondlastele eksponeeritakse. Tuleb mõista, mis on 'mina'. See on minu isiksus: mõtted, tunded, arvamused ja ideed. Need kõik kujunevad välja sõltuvalt mu kultuurist ning geenidest. Kuna igaühel on kultuur ja geenid erinevad, on maailm täis erinevaid inimesi. Teades, et arvamused on subjektiivsed, peaksin ma justkui koheselt mõistma, et igaüks on erinev sellest tulenevalt austama igaühe arvamusi, seda peaks tegema ka teised inimesed. Ometi ei ole ma endas kindel, kui on vaja mõtteid ja ideid jagada, kardan teiste inimeste hukkamõistvaid seisukohti. See on lausa hämmastav, kui harjunud olen ma selle ebakindlustundega, mida tekitab kõrvalseisvate inimeste arvamus
info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. LÜSOGEENNE- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Viiruste tähtsus looduses ja inimeste elus. Põhjusavad haigusi Organism muutub tugevamaks Transduktsioon- viirus viib ühe isendi geene teise isendisse Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d Nimeta viirusi: HIV, linnugripp, marutaud, puukensefaliit, Newcastle'i
7) moodustuvad uued viiruseosakesed 8) rakk hukub, viirusosakesed vabanevad,tungib viirus rakust välja. II Lüsogeene tsükkel: viiruse genoom eo avaldu kohe 1) raku nakatumiseks peab viirus esmalt kinnituma raku külge 2) valgud lagundavad membraani 3) rakku sisestatakse viiruse RNA või DNA 4) viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisse 5) peremeesraku jagunemine 6) viiruse geenid koonduvad järgneva põlvkonna tütarrakkudesse 11. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel * peremeesrakk hävib * peremeesrakk ei hävi * viirus peab kinnituma rakule * viirus peab kinnituma rakule * valgud lagundavad membraani * valgud lagundavad membraani 12
4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised muutused? Mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. 6) Millest sõltub ontogeneesi käik? See sõltusb sellest, millises areneva organismi osas,millal, kui kaua ja millise intensiivsusega eri geenid avalduvad. 7) Nimeta evolutsiooniprotsessi väljasuremise võimalusi ning iseloomusta neid lühidalt. Fooniline väljasuremine mõni liik on lihtsalt hääbunud kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Massiline väljasuremine lühikese ajaga kaob enamik liike, perekondi, sugukondi ja seltse. Eluslooduse süsteem 8) Mis on teaduslik süstemaatika? Teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega.
otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentidega, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuur-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus. Neid on kolm ürgeoon,agueoon ja fanerosoikum Fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Ribosüüm- katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul Pseudogeen- on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Ajastu-geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks. Evolutsioon- kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Geokronoloogia-geoloogilise ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel
saa kunagi kokku, sest üks elab põhjamaades ja teine Mehhikos) 15. evolutsioon süsteemi pöördumatu ajalooline areng. (nt keemiline, füüsikaline, bioloogiline evolutsioon) 16. olelusvõitlus konkureerimine (nt. gepardi ja hüääni võitlus saagi pärast) 17. geenivool geneetilise materjali vahetus populatsiooni või populatsioonide allosade vahel isendite migratsiooni või ristumise teel. (ühe populatsiooni geenid satuvad teise, näiteks tehakse geenisiiret erinevatele kultuurtaimedele, et nende omadusi parandada) 18. kombinatiivne muutlikkus esineb suguliselt paljunevatel organismidel. (nt viljastumine kaks geenikomplekti saavad kokku) 19. suunav valik uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile uute tunnustega isendid. Kujunevad uued ja täiustuvad vanad kohastumused. (nt veeimetajatel voolujoonelise kehakuju tekkimine) 20
jagunemistel *Embrüonaalsed tüvirakud -veidi vaiksema arengupotentsiaaliga, mis saadakse blastitsüsti sisemisest rakumassist *Täiskasvanu tüvirakud- diferentseerumata rakud, mis leiduvad mingi koe diferentseerunud rakkude hulgas ning on enamasti multipotentsed. Neid kasutatakse juba üle saja haiguse ravis GMO Geneetiliselt muundatud organism; on geenide manipulatsiooni teel loodud taimesortide, loomatõugude nimetus. Tegemise võimalused *bakteritel asendatakse looduslikud geenid kunstlike geenidega POOLT ARGUMENDID *uute ravimite loomine *taimed haiguskindlamad ja saagikamad (firmadele kasulik) *likvideeritakse õlireostusi VASTU ARGUMENDID *allergeenide teke ehk kahju inimese organismile *DNA taimede tõttu väheneb taimede mitmekesisus *GM geenide ülekandumine umbrohule, selle elujõustumine Näited GMO kasutusaladest mikroorganismide, taimede ja loomade puhul. *Mikroorganism-likvideeritakse õlireostusi
Kui suur on kloonimise edukus ja millised probleemid võivad tekkida? Siiani on olnud üsna ,,frankensteinlikud". Võivad tekkida sünnitraumad, eufooria, Mida tähendab GMO? Geneetiliselt muundatud organismi. Nimeta erinevaid transgeenseid organisme, milliseid GM loomi ja taimi enim kasvatatakse? GM taimed: soja, mais, puuvill, riis, raps. GM loomad: siga, forell, lammas, (tailiha loomad enamasti). Selgita pikemalt GMO eeliseid? Saagikus suureneb, kiiremad tulemused, geenid teistelt liikidelt, geenide avaldumist saab reguleerida, tetakse täpselt, millist geeni üle kasntakse, mis muutub uues srodis. Täpis sordiaretus, paremdad maitseomdadused, pikem säilivusaeg jne. Selgita pikemalt GMO kasvatamise ja tarbimisega kaasnevaid probleeme? Ei pruugi kasvada täpselt selliseks nagu vaja on ning seda siirdades ei pruugi organism seda omaks võtta. Kuidas on reguleeritud Eestis GMO kasvatamine ja müümine? Kasvatavad keskkonnasõbralikult, imporditakse EL-i.
kromosoom Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Geen Geen on DNA lõik, mis määrab ühe või mitu tunnust. Osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geen on pärilikkuse algüksus. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Geenialleel Geenialleel ehk geeni vorm. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt. Ühe saame emalt, teise isalt. Mutatsioon Mutatsiooniga on tegemist siis, kui juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Mutageenid + nt Mutatsioone põhjustavaid tegureid nimetatakse mutageenideks.
Katseid on tehtud enamasti hiirte ja rottide peal. Sellisel viisil on saadud mitmeid uusi ravimeid, preparaate ja antibiootukume, mis on minu arvates vägagi positiivne ja vajalik inimkonnale. Geneetiliselt muundatud organismide vastaseid on samuti väga palju ja mina olen nendega ühel meelel. Nende hinnangu kohaselt põhjustab organismide muundamine eetikaprobleeme. Tekib küsimus, kas taim on ikka veel taim, kui temas on looma geenid ja valgud. Nad arvavad, et igale organismile peab jääma temale omane geneetiline materjal. Transgeensed taimed võivad samuti olla inimese ja teiste imetajate tervisele kahjulikud. On olnud palju juhuseid kus need on põhjustanud allergia või suurendanud selle riski. Mõni senitundmatu valk võib olla toidutaimes või toiduaines, kus seda tavaliselt ei ole. Toidutaimede kasvatamine võib põhjustada pöördumatut kahju keskkonnale
Geenmutatsioon - toimub vaid molekulaartasandil, tekivad uued allelid. DNA kahekordistumine: nukleotiidide kadu, juurdetulek, nukleotiid asendub teisega. Kromosoommutatsioon - kromosoomide ehituse/pikkuse muutus Genoommutatsioon - homoloogilised kromosoomide arvu muutus 7. Kuidas tekib kombinatiivne muutlikkus? Tähtsus looduses? Kombinatiivne muutlikus tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid. Suguliselt paljunevatel organismidel moodustub kombinatiivne muutlikus põhiosa pärilikust muutlikusest. 8. Võrdle somaatilist/generatiivset mutatsiooni. Generatiivne - tekivad sugurakkudes, päranduvad muut. järglastele Somaatiline - tekivad keharakkudes, ei pärandu sugulisel paljunemisel, päranduvad vegetatiivsel viisil 9. Kromosoommutatsioonid – tunda liigid ära jooniselt, nende tähtsus.
Translatsiooniks on vajalik õigete modifikatsioonidega mRNA molekul. 13)Raku eri osade roll valgusünteesis. Ribosoom ühineb mRNA •Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega • Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega • Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) • Uus tRNA uue aminohappega, uus side • Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 14)Millised geenid avalduvad kogu aeg, millised nö õigel ajal õiges kohas? 15)Geenide avaldumise kontrolli eri tasemed. 1.kontroll transkriptsiooni tasemel - kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd 2.kontroll mRNA töötlemise tasemel - millised muutused toimuvad mRNA-ahelas enne translatsiooni algust 3.kontroll RNA transpordi tasemel - millised mRNA molekulid viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees 4
MEELED JA AISTING kognitiivsed protsessid-psüühikaga seotud protsessid erinevatest infojuppidest panen mälupildi kokku, tunnetuste kaudu Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab ...
Too näiteid(2). 5. Nimeta üks füüsikaline ja üks keemiline mutageen. Joonista üks oma vabal valikul. 6. Selgita pudelikaelaefekti põhimõtet. Tee joonis. 7. Ühenda paarid: 1.geneetiliselt määratud tunnus a)ameerika põlisrahval pole B- ja AB veregruppi. 2.rajaja-ehk asutajaefekt b) keskkonnast tingitud tunnuste varieerumine. 3.geeni mutatsioon c)silmavärv 4.modifikatsiooniline muutlikkus d)albinism VASTUSED 1.Kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid. 2. Sõltuvalt kasvukeskkonnast võib samade geenidega taime välimus olla väga erinev, loomariigist võib näitena tuua vesikirbu, kellel sõltuvalt kiskjate olemasolust ja hulgast on/ei ole peas kiiver. 3. 1) Õige 2) Vale. Mutatsiooniline muutlikkus... 3) Vale. ... lühiajaline väikese arvukuse periood... 4. Mutatsioone põhjustavad bioloogilised tegurid. Nt: viirused, bakterid, genoomis ringi liikuvad DNA-lõigud. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
