Pärilikkus-organismide võime taas toota endasarnaseid järglasi Geneetika-uurib org pärilikkust ja muutlikkust Pärandamine-gen info säilitamine ja edastamine mitoosil v meiroosil Geen-pärilikkuse elementaarüksus. Dna lõik, määrab dna molekuli sünteesi Kromosoom-pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Geenid kromosoomides, kromosoomid raku tuumas ja koosnevad dna-st, mis n seotud valkudega. Lookus-kromosoomi pk,kus asetseb vaadeldav geen Alleel-geeni teatud vorm(eri alleelidel eri nukleotiidne koostis) Dominantne-al, mille poolt määratud tunnus organismil alati eraldub Retressiivne-al,mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel Monogeenne tunnus-määrab ära 1 geen Polügeenne-ühe tunnuse määrab palju geene(alkoholism) Genotüüp-org kromosoomides olev kõigi geenide kogum(10000) Fenotüüp-org.kõigi avaldunud tunnuste kogum
GMO MIINUSED 1. Väga kahjulik tervisele ning tagajärjeks võivad olla haigused (nt vähk) 2.GMO-de levik pahandab mahepõllundusmehi ,sest õietolmu levides saastub mahevili GM-viljaga. 3.GM-taimede ristumine looduslike sugulastega ja neile uute omaduste ülekandumine võib rikkuda ökõsüsteemi tasakaalu. 4.Kui edasi kandub mürgiresistentsust kandev geen , on oht ,et umbrohi ei allu enam tõrjele. 5.Bakterite abil siirdatud muundatud DNA-ga taimede tõttu võib väheneda looduslik mitmekesisus. 6. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. 7. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus:
Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. ETAPID: 1) DNA süntees ehk. Replikatsioon 2) RNA süntees ehk. Transkriptsioon 3) Valgu süntees ehk. Translatsioon Replikatsioon toimub eukarüootsetes rakkudes enne jagunemist. Protsessi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas komplementaarsuse alusel. A-T;T-A;C-G;G-C Replikatsiooni tulemus- pärilikkuse info võrdne jaotus tütarrakkude vahel. RNA süntees ehk. Transkriptsioon m-RNA- info t-RNA- transport r-RNA- ribosoom RNA süntees toimub rakutuumas, viib läbi ensüüm RNA polümeraas, RNA süntees toimub geenides. Geen koosneb kolmest osast: Algus-promootor; keskmine- RNA sünteespiirkond; lõpp- terminaator Geenide grupid: 1) Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõikides rakkudes. 2) Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindl...
(DNA või RNA) alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Pärilikud tunnused avalduvad paljude valkude koostoime tulemusena. Promootoriks nimetatakse DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema. Terminaatoriks nimetatakse DNA nukleotiidset järjestust, kus RNA süntees lõpeb. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et geen avaldub. Erinevused rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Eraldatakse geene, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes (rRNA, tRNA, ensüümid), geene, mis avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes (seostuvad vastavale koele iseloomulikud talitlused), geene, mis avalduvad rakkude elutegevuse kindlal etapil (nt. lootelise arengu alguses) ning geene, mis ei avaldu mitte kunagi (eellaste geenid)
teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Nendesse on talletatud kogu info kõigi nende tunnuste kujundamiseks, mis organism pärib oma vanematelt. Geenides info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud, mis osalevad rakkude,kudede ja organite ülesehitamises ja ainevahetuses. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt
fragment. Plasmiid ja DNA-fragment segatakse kokku ja nende otsad ühinevad. DNA ühendatakse ligaasiga (ensüüm) töötlemisel ning tekib rekombinantne geenivektor, mis sisaldab siiratavt geeni. 7/42) Transgeensete imetajate saamine on keerukas seetõttu, et on keeruline geenivektori viimine viljastatu munarakku, ilma munarakku kahjustamata. Samuti ei ole õnnestunud luua geenivektoreid, mis intgreeruksid genoomi DNA- sse soovitaval kohal, nad võivad kahjustada olemasolevaid geene. Siiratav geen peab olema ka varustatu koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumis täpselt sealt, mil soovitakse. Kulukas on transgeensete imetajate saamine seetõttu, et kogu protseduur on kui õnnemäng, kus tulemus saadakse suurte korduste arvuga. Õnnestunud geenisiirdega loom saadakse tavaliselt 100- 200 katsetuse tulemusena ja seega võib üks elujõuline hiir maksta 200-300 tuhat krooni. Minu arvates ei ole nende loomine õigustatud, kuigi sellega tahetakse head
paljunevad! Pealegi saab juba ükskõik millise keharaku suunata teatud ainetega arenema ükskõik mis suunas. Sea rakkudega saab ka inimesi ravida! geenitehnoloogia on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene saadakse GMO. Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks. Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Nokautorganism organism, kellel teatud geen on maha surutud. Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil. Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad "kleepuvad otsad". Selliste otstega DNA juppe on komplemen- taarsuse tõttu võimalik mugavalt liita. Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA. Miks bakterirakus ei hakka inimese geen kohe tööle?
· Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi keharakus on pooled kromosoomid pärit isalt, pooled emalt: · Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. · Kromosoome saab sarnasuse alusel jaotada paarideks, paarist üks kromosoom on päritud isalt, teine emalt. · Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Alleelid on geeni erinevad vormid: · DNA molekulid liigenduvad geenideks. · Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. · Geen on pärilikkuse algüksus. · Geenid päranduvad DNA koostises vanemate järglastele. · Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharahhudes kahekordselt. Ühe neist saame emalt, teise isalt. · Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli. · Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõjuga.
1.alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid homosügootses Retsessiivne alleel olekus 2. organism, kelle homoloogilistes kromosoomides on vaadeldava Heterosügoot tunnuse suhtes erinevad alleelid 3. homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses Mendeli I seadus hübriidpõlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased ehk ühetaolisuse seadus järglased 4. on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geen 5.on liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv Genoom geneetiline materjal 6. indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise teel Genealoogiline meetod 7. homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub Mendeli II seadus ehk teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine lahknemise seadus seaduspärastes suhetes 8. isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja Fenotüüp
Selts Bioom Sugukond Ökosüsteem Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon Populatsioon Indiviid Indiviid Geen Nukleotiid 1. Kuni 20 saj. elusloodus jaotatud kaheks - taimed ja loomad. 2. 1950-1960 jõuti arusaamisele, et olemasolevasse süsteemi ei saa paigutada seeni, protiste ja baktereid. 3. 1970-tel eluslooduse viie riigi aktsepteerimine. Hakati vahet tegema prokarüootidel (bakterid) ja eukarüootidel (taimed, loomad, seened ja protistid). (NB! Mittemolekulaarsed tunnused)
alleeli, mis määravad veregrupi. Veregruppe on 4. AB0 süsteem (PÄHE!) Veregrupp Alleelid 0 ii (homosügootne retsesiivne genotüüp) AB IaIb (kodominantne genotüüp) A IaIa (homosügootne või Iai (Heterosügootne) B IbIb (homosügootne) Ibi (heterosügootne) Nähtust, kus tunnuse määramises ei osale mitte 1 geen oma alleelidega, vaid mitu geeni samaaegselt, nimetatakse polügeensuseks. Niisugused tunnused on näiteks kehamass, nahavärvus ja kasv. Suguliitleline pärilikkus (xy, xx) Organismide sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Naise omad on xx ja mehe omad xy. Inimese geene, mis paiknevad x kromosoomid nim. suguliitelisteks. x>y e. x on suurem, kui y. Y-is on vähem geene, nt. y ei kontrolli kahte haiguse pärandumist, need on värvipimedus e.
Enneaegsel sündimisel jääb ellu. 40 45...55 cm, 2,7...5 kg Normaalne sünnitusaeg 16.Biogeneetiline reegel ja selle tähtsus evolutsioonis. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses embrüogeneesis läbitakse liigi eellaste embrüonaalse arengu etappe. Selle järgi võib vaadelda evolutsiooni arengut. 17.DNA ja geen ja kromosoom DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Kromosoom DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 18.Mendeli seadused ja nende rakendamine Mendeli l Seadus homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnad genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
...........................................5 Seksuaalsus erinevas vanuses...............................................................................................................6 Kriminaale seksuaalkäitumine..............................................................................................................6 Veel huvitavat.......................................................................................................................................7 Homoseksualismi geen?...................................................................................................................7 Menstruatsioon.................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 Sissejuhatus
...........................................5 Seksuaalsus erinevas vanuses...............................................................................................................6 Kriminaale seksuaalkäitumine..............................................................................................................6 Veel huvitavat.......................................................................................................................................7 Homoseksualismi geen?...................................................................................................................7 Menstruatsioon.................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 Sissejuhatus
geeni ekspressioon on takistatud. ! 9. Splaisseosoomi keemiline ehitus ja talitlus. Mis on alternatiivne splaissing ja mis on selle bioloogiline tähtsus? ! Splaissosoom koosneb snRNA-dest (small nuclear RNA) ja valkudest. S-des toimub pre-mRNA molekulist intronite väljalõikamine ja eksonite ühendamine. Alternatiivne splaissing: protsess, mille käigus lõigatakse splaissimisel pre-mRNA järjestusest lisaks intronitele ka osa eksoneid välja, nii et tulemusena saab üks ja sama geen kodeerida mitut erinevat valku. Alternatiivne splaissing toimib 95% inimese mitme eksoniga geenidest. 10. Elektromikroskoopide tüübid, erinevused ja kasutusvaldkonnad. ! Elektromikroskoobi lahuusvõime on palju detailsem kui näiteks valgusmikroskoobil. EM-il 2nm/10nm on seda kasulikum kasutada meditsiinilises diagnostikasselge pildi saamiseks näiteks kasvajarakkude levikul või lihasdistrofiiate korral. ! 11. Primaarsete ja kasvajaliste kultuuride kasutusvõimalusi, plusse ja miinuseid.
BIOLOOGIA KORDAMINE Mõisted: · Genotüüp- isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. · Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. · Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikkke tunnuseid. · Geen- DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. · Alleel- ühe geeni erivorm. · Monohübriidne ristamine- ristamine mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. · Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. · Retsessiivne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. · Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad...
Nende toimumise regulatsioon ja valgu biosüntees ribosoomis. · Replikatsioon DNA kahekordistumine, protsessi teostab ensüüm, toimub rakutuumas, DNA- molekulid on identsed. · Transkriptsioon mRNA süntees toimub rakutuumas. Info valgu struktuuri kohta on salvestatud DNA- s. Info ülekanne tuumast ribosoomidesse toimub mRNA vahendusel. Sõltub raku vanusest, raku füsioloogilisest seisundist. Kui mingil geenil toimub transk. Siis öeldakse et geen avaldub. · Translatsioon valgu süntees. Geneetiline kood on 3 nukleotiidi ehk triplett, millele vastab 1 aminohape valu molekulis. Ühele aminohappele vastab 3 mRNA nukleodiidi kolmikuid nim. koodoniks. mRNA süntees nim. initsiaatorkoodoniks. Stoppkoodoniga lõpeb valgu süntees. 6. Mendeli seadused: polüalleelsus, intermediaarsus ja polügeensus. · Mendeli I seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt
välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA sisaldab infot valkude sünteesi kohta genoom liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal; antakse arvuliselt homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi (23 paari). Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi, sest sugukromosoomid loetakse eraldi.
Transkirptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks lahti ja sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõppeb kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni- Terminaator Terminaatorpiirkonnas ensüüm eraldun DNA molekulista ja DNA taastab oma biheeliks kuju ja sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani tsütoplasmasse. Transkriptsiooni käigus saadakse mRNA, rRNA, tRNA KUI MINGILT GEENILT TOIMUB rna SÜNTEES , SIIS ÖELDAKSE ET GEEN AVALDUB. ERINEVUSED RAKKUDE EHITUSES JA TALITUSES TULENEVAD GEENIDEST, MIS NEIS ÜHEL VÕI TEISEL AJAHETKEL AVALDUVAD Transkriptsiooni reguleerimine: Geeni avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi (RNA- polümeraas) seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. Kui need kaks ühinevad siis transkirptsioon toimub kui ei siis ei toimu. ! Nende ühinemist võib taksitada teine valk - REPRESSOR. Repressor valgu ühinemisel DNA molekuliga ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada
Biotehnoloogia- rakendusteadus, kus organisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses. Geenitehnoloogia- teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot. GMO- organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või mille genoomi on siiratud uusi geene. Transgeenne organism- organism, kelle genoomi on molekulaarsete meetoditega viidud võõr DNA. Geeninokaudiga organism- organism, kelle teatud geen on maha surutud. 17.Mis on geenivektor? Milleks kasutatakse? Geenivektoriks nim. Seda kui soovitud geen on lisatud. 18.Bakterite ja GM-bakterite kasutamise biotehnoloogias. - antibiootikumide tootmine - vitamiinide saamiseks - aminohapete saamiseks - paksendajate valmistamiseks - orgaaniliste hapete tootmiseks - etanooli valmistamiseks 19. Mis piiarb GM-bakterite kasutamist keskkonna keskkonna puhastamisel?
Bioloogia uurib elu BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. MILLES VÄLJENDUB ELU ORGANISATOORNE KEERUKUS? BIOMOLEKUL - Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. MILLINE ON KÕIGE VÄIKSEM ÜKSUS, MILLEL ON KÕIK ELU TUNNUSED? Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Seetõttu ei saagi viirusi pidada elusorganismideks. RAKK - Kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Organismid jagunevad kahte suurde rühma: 1) ÜHERAKULISED - Organism, mis on moodustunud ainult ühest rakust (nt bakterid, protistid ja seened). 2) HULKRAKSED - Organism, mis on mo...
k. mind-parasites) Mäluviirused (inl.k. viruses of mind). Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid, analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, relöigiooni ja kultuuri muud komponendid. o Dawkins väidab, et usk üleloomulikku loojasse on luul (delusion), mida ta defineerib kui kangekaelset valeusku vaatamata kaalukatele vastukäivatele tõenditele. Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Autoriks geneetik Dean Hamer (USA) oma 2005 a. raamatus The God Gene: How Faith is Hardwired into our Genes. Kas antiteadus? Jumala geeni olemasolu põhjendatakse käitumisgeneetiliste, neurobioloogiliste ja psühholoogia-alaste uurimistulemustega. Hüpoteesi põhiargumentideks esitatakse: o Spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega;
Geneetika-teadus pärilikkusest| pärilikkus-organismide genofondi pärandumine| genoom- liigile omane geneetiline materjal(krom.arv)|genotüüp-organismi kõik geenid ühes rakus| fenotüüp-organismi kõik tunnused|geen-pärilikkustegur|Replikatsioon-DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, protsess on mitoos|Transkriptsioon- on RNA molekuli süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal, teda teostab ensüüm- RNA polümeraas|Translatsioon- ehk valgusüntees toimub ribosoomides. Protseess algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. T. on universaalne protseess, kuna ta esineb nii euka kui prokaariootides|Geneetiline kood- selle abil saab leida igale koodonile vastava aminohappe|Tripletsus-ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s| Sünonüümsus-ühte aminohapet võib määrata mitu koodoni|Universaalsus-ühesugune kõigil elusolenditel|Ühetähenduslikkus-teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet| Kattumatus-vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla ühe...
1. Mendeli II seadus Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimus genotüüpide lahknemine suhtes 1: 2: 1 ja fenotüüpide lahknemine suhtes 3: 1. Aa x Aa A a A AA Aa a Aa aa 2. Mõisted Monogeenne tunnus Polügeenne tunnus. Genotüüp- isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Genofond- liigi/populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide e eriviormide kogum Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Replikatsioon- Transkriptsioon- RNA süntees Translatsioon- valgu süntees Geneetiline kood- mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapete valgu molekulis. Om:universaalne, sünonüümne-ühele amin...
Kromosoom- rakus paiknev NDA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. DNA- rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab päriliffu infot, kromosoomi koostisosa. Geen- pärilikkuse algüksus, teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Alleel- geeni esinemisvorm, mida ühel geenil võib olla üks või mitu. Retsessiivne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismil juhul, kui vastav dominantne alleel puudub. Dominantne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub. Sugukromosoomid- sugu määravad kromosoomid. Muutlikkus- organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus- muutlikkus, mis võib kanduda järgmisesse põlvkonda. Mittepärilik muutlikkus- elu jooksul tekkinud organismi tunnuste muutused ei pärandu järglastele. Mutatsioon- geneetilise info pärilikk muutus; muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või ...
olnud nende emal. Punaste silmadega emaste pojad olid samuti punaste silmadega. Kui aga emase silmad old valged, olid seda ka poegade omad. Isa silmade värvusest ei olenenud midagi. Nii nagu inimestelgi, on ka puuviljakärbeste emastel kaks Y kromosoomi ning isastel X ja Y kromosoom. Kuna isased pärivad alati oma X kromosoomi emalt, jõudis morgan järeldusele, et kõnealust nähtust saab seletada üksnes nõnda, et silma värvust määrav geen asub X kromosoomis. (Brookes, 1998) Inimese Y kromosoom kannab geeni, mis muudab areneva loote isasorganismiks. Aga sellega seostub veel midagi, mis on halb uudis meestele. Nimelt avaldub ükskõik milline X kromosoomis paiknev geen dominantne või retsessiivne meeste puhul alati, sest tal puudub partner, teine alleel. Värvipimedust või hemofiiliat põhjustavad geenid paiknevad mõlemad X kromosoomis. Meestel piisab haiguse tekkeks vaid ühe retsessiivse geeni pärimisest,
Miks ei ole sugulisel teel paljunened organism oma vanematega täiesti sarnane? Ta saab pooled hormoonid isas- ja pooled emasorganismilt. Selgitage pärilikkuse mõistet. Pärilikkuseks nim looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Mida uurib geneetika? Uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kuidas genotüüp mõjutab fenotüübi kujunemist? Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ning mõne tunnuse määramisel osaleb mitu geeni. Milline osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel? Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist või muudab nende avaldumislaadi. Kuidas saab uurida genotüübi ja keskkonntegurite osa inimese fenotüübi kujunemisel? Ühemunakaksikute jälgimisel. Tooge näiteid inimese tunnuste kohta, mille avaldumisel on oluline osa keskkonnatingimustel.
intensiivsus või normaalsus 251. Soo määramise protsess: X:A-suhte tuvastamine Drosophila numeraator- ja denominaatorelementide poolt, vastavate geeniproduktide suhe sõltub X-kromosoomide arvust autosoomides, vaba numeraatorvalgu olemasolul aktiveeritakse koos emaorganismist, munarakku sünteesitud valkudega ka Sxl- geeni transkriptsioon, numeraatorvalkude puudumine põhjustab Sxl- geeni inaktivatsiooni ja arengu XY-embrüo suunas. 252. Biseksuaalsusgeenid: nt äädikakärbse geen dsx, mille transkripti alternatiivse splaissingga TRA-valgu kaasabil määratakse organismi sugu, nii emas- kui isassugu 253. Homoseksuaalsusgeenid: homoseksuaalsus on geneetiliselt määratud, homoseksuaalsuse geenid lokaliseeruvad ilmselt inimese X-kromosoomi pikema õla osas, isaste homoseksuaalsust määrava FRU-geeni isastele iseloomilik splaissingvariant muudab ka emased homoseksuaalseteks 254
- Nt. õite värvus punane + valge = roosad õied Kodominantsus - Heterosügootidel võivad avalduda mõlema alleeli määratud tunnused korraga - Nt. Ristatakse punane + valge õiega taim = punasevalge triibulised õied Näidisülesanne: Inimeste puhul tuuakse intermediaarse tunnuse näiteks sageli lokkis juuksed, kuigi see pole tegelikult ühe geeni määratud tunnus. Oletame aga, et tunnust määrab vaid üks geen ning homosügoodid on kas sirged või lokkis juuksed, heterosügootidel aga lainelised juuksed. Milliste juustega lapsi saaksid vanemad, kas mõlemad on laineliste juustega? S - sirged L lokkis SL - lainelised P SL X SL Genotüüp F1 SS SL SL LL Fenotüüp sirge laineline laineline lokkis Haigused - Fenüülketonuuria pärilik ainevahetushaigus = organismi koguneb aminohape fenüülalaniin (ensüümi tootmist kodeeriv geen puudub, mis
Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse üldprintsiibid. Monohübriidne ristamine dominantsuse ja lahknemise printsiip (Mendeli I ja II seadus); geen ja selle erinevad vormid alleelid; homosügootsus ja heterosügootsus; sümbolite kasutamine geneetikas; genotüüp ja fenotüüp. Dihübriidne ristamine sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus). Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas. 4. Mendelismi edasiarendus. Alleelne varieeruvus ja geeni funktsioon: semidominantsus ja kodominantsus; mitmene allelism e
Valgud Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000. Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) -kolmandat ...
( A-T, C-G) Transkriptsiooni käidus saadakse DNA molekuli 1. ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks liituma promootoriga, kindel nukleotiidne järjestus, mida ensüüm vajab DNA molekulile kinnitumiseks. Süntees lõppeb, kui jõutakse terminaatorini, mille piirkonnas ensüüm eraldub DNA molekulist. Transkriptsioonil saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekule.(A- U, C-G) Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. Repressor valk, mis võib takistada ensüümi ühinemist promootoriga. See valk ühineb osaliselt või täielikult selle osaga, millega peaks ühinema hoopis ensüüm. Aktivaator valk, mis on vahel vajalik ensüümi ühinemiseks promootoriga. See valk peab ühinema enne ensüümi promootoriga. Stuktruurgeen määrab raku ehituses ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi Regulaatorgeen kontrollib struktuurgeenide avaldumist.
genotüüpideks.Kombintatiivse muutlikkuse korral kromosoomid või geenid oma struktuurilt ei muutu. mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis. mutageen- Mutatsioone tekitavaid keskkonnategureid eos- erilised üherakulised struktuurid, mida katab paks kest meioos- rakujagnemise viis mille käigus tekib neli tütarrakku geenhaigus- haigus mis on edasi antud geenidest, pärilik kromosoomhaigus- põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine geeniteraapia- asendatakse vigane geen normaalse geeniga sünnieelne diagnostika- näitab enne sünd kas lapsel on midagi viga tehnogeneetika- konkreetne DNA- lõigu eraldumine transgeenne organism- Vigane organism mis asendatakse looma organismiga
Inimene omandab kultuurilised väärtused ühiskonnas kasvades ja arenedes ja vastupidiselt ühiskonnast isoleeritud inimesel ei ole võimalik kultuuri omandada. Ühiskonna kaudu edasi antavat kultuurilist informatsiooni nimetatakse aimekirjanduses terminiga ,,meem". Meeme mõiste võttis 1976 aastal kasutusele Briti etoloog ja teduskirjanik Clinton Richard Dawkins raamatus ,,Isekas geen", oletades, et meem on kultuuris samasugune põhielement nagu geen bioloogilses pärilikkuses. Erinevate piirkondade ja ajastute rahvastel on kultuuril erinev sisu ning seetõttu räägitakse ka kultuuride erinevusest. Enamasti on erinevused määratletavad keele kaudu. Reeglina kultuurid tekivad, siis arenevad ja ka kaovad. Mõned kultuurid on kestnud vaid sajandi ja teised jällegi aastatuhandeid. Varasematel aegadel on kultuure jagatud ,,madalamateks" ja ,,kõrgemateks". Tänapäeval
*Kogu organismi elutegevus põhineb valkudel. *Valkude ülesanded: katalüüsivad ja reguleerivad reaktsioone ; teabevahetus ; keha ehitusmaterjal ; osalevad organismide liikumisel ; muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe *Translatsioon - valgusüntees, mis toimub tsütoplasmas asuvates ribosoomides. *Transkriptsiooni käigus kopeeritakse DNAs paikneb informatsioon RNA-ahelasse. *Kui rakkudes läheb vaja mõnda valku, siis aktiveerub DNA-ahelas just selle valgu valmistamisjuhist sisaldav geen. *RNA-polümeraasi seondumist promootoriga ja sünteesi algust reguleerib suur hulk valke. *RNA-sünteesil pole vesiniksidemete katkestamisel helikaasi abi tarvis. *Sünteesitav RNA on komplementaarne ühega kahest DNA-ahelast. *Replikatsiooni eesmärk: päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele. *Replikatsiooni sisu: DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist. *Transkriptsiooni eesmärk: päriliku info avaldumine.
REPLIKATSIOON / 8h TRANSKRIPTSIOON EESMÄRK DNA-molekuli kopeerimine Päriliku info avaldumine ehk DNA'st tekib RNA TOIMUMISKOHT Rakutuum Rakutuum KOPEERITAV VÕI Kogu DNA Väike osa DNAahelast, ehk ÜMBERKIRJUTATAV üks geen MATERJAL OSALEVAD A, T, G, C - DNA A, U, G, C RNA NUKLEOTIIDID ENSÜÜM DNA- polümeraas, helikaas RNApolümeraas TULEMUS Tekib täpselt kaks ühesugust DNA ahelaga kaheahelalist DNA-molekuli komplementaarne ühe ahelaga RNA molekul
• Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille atsüleerimisel või siis deatsüleerimisel tekitatakse eukromatiin (aktiivne/avatud) või heterokromatiin (inaktiivne/kondenseeritud). • Geen on pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis-trans- või komplementatsioonitestiga. • Speiser on mittekodeeriva DNA lõigud, mis asuvad tandem-korduvate geenide vahel. • Mobiilne DNA on DNA järjestused, mis võivad liikuda genoomis, muutes nende koopiate arvu või
Kaasasündinud veritsushaigusi tuntakse koondnime hemofiilia all. Hemofiilia korral esinevad verejooksud haavadest, sisemised verejooksud lihastesse ja liigestesse. Hemofiiliahaigetel on üks hüübimisfaktor puudu, seetõttu verejooksu korral stabiilne tromb ei moodustu ja verejooks ei peatu. Hemofiilia A ja B on sugukromosoomiga X seotud pärilikud haigused, mistõttu haigust põevad ainult mehed. Kui meeste X kromosoomis olev hüübimisfaktori geen ei ole korrektne, areneb inimesel hemofiilia. Hemofiiliahaige pojad on terved, kuid tütred on haiguse edasikandjateks, sest nad omavad ühte Xkromosoomi defektse hüübimisfaktori geeniga isalt. Hemofiiliahaigete ravi on kompleksne hõlmates paljusid arste, nõustamisi ja ravimeid. Kõige olulisem on asendusteraapia, mis seisneb puuduva hüübimisfaktori manustamises. Verejooksud tuleb peatada võimalikult kiirelt
BIOLOOGIA: PÄRILIKKUS Geneetika teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusega Geen kromosoomi osa, tunnuste osa kodeerib Genoom 24. kromosoomi. Liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid. Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku. Geenivorm (alleel) Geeni esinemise vorm Fenotüüp Isendi kõik aaldunud tunnused kokku ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRVAD geenid ja keskkond Transkriptsioon mRNA süntees, info maha kirjutamine DNA-lt. RNA süntees toimub tuumas Transkriptsiooni kulg: 1) Keeratakse DNA lahti 2) seostumine promootoriga 3) transkriptsioon 4) Lõppeb terminaatorpiirkonnas 5) DNA taastab kuju (A-U; T-A; G-C;) VALGU SÜNTEES e. TRANSLATSIOON mRNA- määrab ara valgu aminohappelise järjestuse Valk koosneb siis aminohapetest Informatsiooni mRNA pealt loetakse kolme nukleotiidi kaudu KOLM nukleotiidi on üks KOODON ja 1KOODON määrab ära ühe aminohappe. Iga mRNA molekul on varustatu...
hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid toodavad antikehasid. T-lümfotsüüdid lagundavad valesid valke tootvaid rakke. Makrofaagid ehk õgirakud toituvad fagotsüntoosi teel antikehadega märgistatud ,,vaenlastest". Vaktsineerimine Immuunvastuse esilekutsumine. Vacca lehm.
MITOOS MEIOOS Rakkude paljunemine Kromosoom on kokku pakitud DNA molekul. Kromatiim on lahti pakitud DNA molekul. GEEN – üks lõik DNA-st, milles oleva info järgi tehakse valmis valk. DNA – rakutuumas RNA – pendeldab, kopeerib infot. Mitoos – raku jagunemis viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsime. Paljuneb. Keharakkude paljunemine. Rakutüskkel – interfaas – eluperiood, kus rakk ei paljune. Ja MITOOS tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustab kaks vanemrakuga identset tütarrakku. Joonis + faasid. Meioos – sugurakkude paljunemine. MITOOS Interfaasis on iga kromosoomi ehitus üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on jagunenud kromosoomid rakujagunemisel (mitoosi alguseks kahekromatiidsilised) koosnevad kahest DNA molekulist. Mitoosi ja inter...
Viimastel aastatel on paralleelselt geenikiipidega hakatud inglise keeles kasutama ka termininit microarray. Rakkudest eraldatakse kogu mRNA ja hübridiseeritakse sellest valmistatud prooviga kandjale kinnitatud DNA-d. Hübridisatsioonisignaalid skanneeritakse ja nende tugevust analüüsitakse arvutis. Tugevamad signaalid saadakse nendele DNA lõikudele, millele vastavat RNA-d on rakus rohkem (mida tugevamalt geen avaldub, seda enam sünteesitakse vastavalt geenijärjestuselt RNA-d) ja nõrgemad nendele, millele vastavat RNA-d on vähem. Nii on võimalik uurida samaaegselt paljude geenide avaldumismäära rakus. Samuti on võimalik kiiresti testida seda, kas uuritav indiviid põeb mõnda geneetilist haigust (geneetilise haiguse puhul on muutunud teatava geeni või mitmete geenide avaldumistase rakus) või on organism nakatunud viirusega, näiteks HIV-ga.
Missuguseid analüüsi-meetodeid kasutatakse enhanceralade tuvastamiseks? a. Enhancer lühike DNA ala, mis seob aktivaatoreid (valgud), initsieerib transkriptsiooni läbi mediaatorkompleksi. b. Tuvastamiseks kasutatakse linkerskaneeritud, mutatsioon analüüs/geelelektro-foreesi ja autoradiograafiat, footprinting. 21. Nimeta vähemalt 3 üldist bioloogilist protsessi, kus enhancerite aktiivsusega kontrollitakse geen ekspressiooni tasemeid? a. Splaissing, translatsioon, transkriptsioon. 22. Kirjelda eukarüootse mRNA molekuliga toimuvad muutusi pärast transkriptsiooni lõppu ja translatsiooni algust. a. *5' cap lisamine guanosiinijääk, mis lisatud mRNA 5' otsa 5'-5' trifosfosidemega + metüleeritud 7' asendis b. *splaissimine intronite väljalõikamine c. *editing mRNA töötlemine, vahetatakse nukleotiidide
populatsioonis, võrreldes teiste genotüüpidega, nimetatakse selektsioonikoefitsiendiks s. Valik ehk selektsioon ·Selektsioonikoefitsient näitab tõenäosust, et antud genotüüp ei osale järgmise generatsiooni moodustamisel. ·Kui mingi genotüüp (AA, Aa, aa) eemaldatakse taastootmisest täielikult, siis s = 1, ·kui genotüübi suhteline panus järglaspõlvkonda on maksimaalne, siis s = 0.Valik ehk selektsioon · Selektsiooni toime geenisagedusele lakkab, kui vastav geen on populatsioonist täielikult eemaldatud p = 0; q = 1 geenisageduse fikseerumine g. Biotehnoloogia tõuaretuses Selektsioon ja kunstlik seemendus Suguselekteeritud sperma soovitud sugu järglaste saamiseks Embrüote siirdamine (ET) Kloonimine (keharakutuuma siirdamine) Sugurakkude külmutamine Embrüote in vitro tootmine Inna sünkroniseerimine Embrüote mikrokirurgiline poolitamine
kodeerib eralduvat produkti (RNA või valk) - DNA kodeerib iseend, aga pole eralduv produkt – jääb matriitsahelaga seotuks (poolkonservatiivne replikatsioon) - Geenid on kodeeritud ühe ahela poolt, vastasahel kodeerimisel ei osale. NB! Pikema DNA lõigu ulatuses võivad mõlema ahela poolt kodeeritud olla – osa geene paikneb ühel, osa teisel ahelal. - geenid võivad kattuda nii ühel kui ka eri ahelatel. - ühe geeni sees võib asuda teine geen - ei võrdu DNA - võib koosneda ka RNA-st - produktiks on RNA või valk 2 - muutused koodis toimuvad RNA tasemel – RNA protsessing Inimese DNA-s on üle 90%, kus üldse geene ei ole Geenide osad: regulaatorpiirkond – geeni alguses, geeni sees, osaliselt väljaspool geeni, geenist endast kaugel. Sh ka terminaatorjärjestused – määravad sünteesi lõppu. kodeeriv osa – sünteesitakse RNA
Huntington korea ehk tantstõbi Merit Rikko Maria Vinogradova 11B · Huntingtoni tantstõbi on geenhaigus, mis kujutab endast haruldast ja rasket närvisüsteemihäiret · Haigust kandev dominantne geen paikneb 4.kromosoomis · Haiguse esinemissagedus on 1:10 000 ·Tantstõve korral on kahjustatud peaaju koorealused motoorsed keskused ·Selle haiguse puhul eristatakse kahte vormi : 1) Suur korea 2) Väike korea ·Kaks vormi erinevad haiguse põhjuse, kliiniliste tunnuste kui ka prognoosi poolest Suur tantstõbi · Suur korea sümptomid ilmnevad keskeas ning see aina süveneb. Kaob kontroll kehaliigutuste üle ja tekib dementsus ehk võimete taandareng
BIOLOOGIA MÕISTED: Pärilikkuse molekulaarsed alused ja viirused Geneetika bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Genoom ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Ühele liigile iseloomulik geenide kogum. Genotüüp päriliku materjali kogum. Fenotüüp pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon valkude süntees mRNA info järgi. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhist...
molekuli. DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, originidelt. Esmalt keerab ensüüm helikaas kaksikspiraali lahti ja lõhub vesiniksidemed lämmastikaluste vahel. Ensüüm DNA polümeraas seondub DNA ahelaga DNA polümeraas aitab sünteesida mõlema ahelaga komplementaarsed uued ahelad Kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus molekul, replikatsioon lõppeb 8. Mis on geen? Geen on DNA lõik, mis määrab ühe RNA sünteesi. 9. Mis on plasmiid? Plasmiid on kromosoomiväline pärilik üksus bakteritel ja mikroseentel, mis on DNA rõngasmolekulina iseseisvas olekus ja kandub edasi kromossomist sõltumatult. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel on geeni üks kahest või mitmest alternatiivsest esinemisvormist, mis tähistatakse sama põhisümboliga, nt a+ ja a. Asuvad sarnaste kromosoomide
vähenemine, mis mõjutab vere hüübimisomadusi. Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid: Hemofiilia on grupp pärilikke veritsushaigusi, mille korral esineb spetsiifiliste vere hüübimisfaktorite defitsiit. Eristatakse hemofiiliat A ja hemofiiliat B. Hemofiilia A on kõige sagedasem nendest haigustest ja on tingitud VIII hüübimisfaktori puudulikkusest. Haigus pärandatakse x-liitelisel retsessiivsel teel. Haigust kandev geen asub x-kromosoomil. Naised on haiguse kandjad. 50%-l nende poeglastest esineb hemofiilia ja 50% tütarlastest on haigusekandjad. Kõik hemofiiliahaige tütred on haiguse kandjad. Sümptomite raskus on varieeruv ning rasked haigusvormid ilmnevad varakult. Haiguse peamine tunnus on veritsus, mis võib esineda juba imikueas. Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, kuni tekivad veritsusprobleemid operatsiooni- või traumajärgselt. Sisemine
Geneetika-on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geen-DNA lõik kromosoomis, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi, sõltub mingite tunnuste esinemise võimalikkus organismis Genotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Fenotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Hemosügoot on organism, kelle mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel Heterotsügoot on organism, kelle homoloogilistes kromosoomides paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinev alleel Alleelid on ühe geeni erivormid Dominantne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus heterotsügootses olekus avaldub Retsessiivne allel on alleel, mis heterotsügootses olekus ei avaldu Hübriid on erinevate tunnustega organismide ristamisel saadud järeltulija Monohübriid on selline ristamine, kus vaadeldavad vormid erinevad vaid ühe tunnuse poolest Dihübriidne ristamine on selline ristamine, kus vaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
