Alkoholism ja pärilikkus Katre Tammekun Mo11 Test Kas alkoholism on pärilik? a) jah b) ei c) võibolla Kas ,,alkoholismi geeni" esineb rohkem meestel või naistel? Kas alkoholi sõltuvust esineb rohkem meeste või naiste seas? Kas sama geen mis soodustab alkoholimi teket soodustab ka söömishäireid? a) jah b) ei c) võibolla Kas geenid mõjutavad alkoholismi ravi tulemust? a) jah b) ei c) võibolla 1990. Dr. Kenneth Blum ja Dr. Ernest Noble kinnitasid ametlikult sidet geenide ja sõltuvuste vahel, keskendudes edasi DRD2 geenile. Arvatakse, et alkoholisõltuvus tekib 11 koromosoomi vea tõttu Veaga kromosoome, mis soodustavad alkoholi liigtarbimist esineb
Esineb näiteks inimese lootelises arengus Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenireraapia - geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Genealoogiline meetod - indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seduspärasusi Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad
Intermediaarsus heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus (kumbki alleel ei domineeri teise üle) Polüalleelsus esineb, kui populatsioonis on 1 fenotüübiline (avalduv) tunnus määratud rohkem kui 2 alleeli poolt; dominantsus võib ja võib mitte esineda (nt vererühmade tunnused) Geenifond ühe liigi geenide kogum Lookus -- algne tähendus: geeni asukoht kromosoomigeneetilisel kaardil. Klassikalises geneetikas, kasutatakse termineid lookus ja geen tihti sünonüümidena. Viimasel ajal käibib laiem tähendus: mingil viisil iseloomustatav kromosoomi- või DNA-molekuli lõik, milles paikneb kindel geen või mis tahes muu eristatav nukleotiidijärjestus Ristsiire (crossing over) -- homoloogsete aheldusrühmade paarides toimuv retsiprookne segmendivahetus, mis põhjustab intrakromosoomse geneetilise rekombinatsiooni aheldunud lookuste vahel. Eukarüootsetel organismidel toimub ristsiire meioosi profaasis konjugeerunud homoloogsete
Tsüstiline fibroos Üldine avastas 1938. aastal D. H. Anderson ravi puudub, haigusest ei paraneta CF füsioterapeudiline abi Pärandamine · autosomaalne retsessiivne haigus · üks retsessiivne geen mõlemalt vanemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Cystic_fibrosis#/media/File:Autorecessive.svg Spetsiifiline CFTR geen lokaliseerub 7q31.2 ( 7. kromosoomi suure õla 31. esimese piirkonna teises vöötmes) organism ei suuda toota täielikult funktsionaalset CFTR-valku kahjustab peamiselt hingamis- ja/või seedesüsteemi https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCstiline_fibroos#/media/File:CFTR_gene_on_chromosome_7.sv Võimalikud mõjud sitke lima hingamiseteedes kopsupõletikud, bronhiid Kõhunääre disfunktsioon kõhunäärmepõletik, diabeet
vanematelt järglastele. Päritavus- päriliku muutlikkuse määr, geneetilise muutlikkuse suhtosa Pärandumine- geneetilise info ülekanne, sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisides Kreatsionism- loomisteooria (Jumal), intelligentse kavandamise teooria. 7. Jumala geenid ja mäluviirused Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Põhiargumendid: spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega, spirituaalsus on osaliselt päranduv, osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19. kromosoomis, geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise, spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimism, mis annab neile eelise looduslikus valikus
ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos Polüalleelsus-geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli. AB0 vererühma määramisel inimesel Retsessiivne alleel-alleel, mille polt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus Sugukromosoom-isendi soom määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Suguliiteline geen-inimese X-kromosoomis paiknev geen Suguliiteline puue-inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis. PÄRILIK MUUTLIKKUS ehk geneetiline (mittepärilik-modifikatsiooniline) Geneetiline muutlikkus-> Kombinatiivne muutlikkus- seisneb vanmete geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpides.Info ei muutu, kombineerib ümber (meioosi I jag.profaasi ja viljastumise käigus)->erinevate genotüüpidega järglased Mutatiivne muutlikkus- geenmutatsioon DNA-s esinev muutus.;uued alleelid
Pärilikkuse alused Dna (desoksüribonukleiinhape), geenid ja kromosoomid Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnused ja arenemise iseärasused. Rakk- tuum- kromosoom- geen- valk/DNA Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.Inimesel on neid igas rakus 46, sugurakkudes aga 23. Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli. Dominante alleel- tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega. Pärilikkusaine ja isendi tunnuse seos- DNA on info (pärilikkusaine) mis peab edastama läbi
3. Mida tähendab cM? Milleks ja kus seda mõistet kasutatakse? cM kromosoomide geneetilise kaardistamise ühik, millega mõõdetakse geenide omavahelist kaugust ehk geneetilist distantsi 2 lookuse vahel. Sentimorgan. 4. Mis on geneetilise kaardistamise eesmärk? Viia kromosoomipiirkond, millest geeni otsitakse, võimalikult kitsaks seeläbi, et leida üles geneetiline marker, mille lähedal tunnust määrav geen paikneb. 5. Aheldusanalüüsil kasutatavad geneetiliste markerite tüübid (3)? Kordusjärjestuste arvu polümorfismid (STR short tandem repeats; mikrosatelliidid) Ühenukleotiidsed asenduspolümorfismid (SNP - single nucleotide polymorphism) Teadaolevad polümorfsed lookused (Rh; ABO jt) 6. Aheldusuuringu (linkage study) põhimõte? Kirjelda, kellel ja kuidas uuringut teostatakse?
sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Millel põhineb organismi pärilikkus? Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas. Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ja mõne tunnuse määramisel osaleb mitu geeni. Geenid on kromosoomide st. DNA lõigud, mis on seotud mingite kindlate tunnuste kujunemisega. tunnused on määratud geenide ja keskkonnategurite ühismõjuga. Alleel on geeni esinemise vorm. Pärilikkuse mehanismid 1. Pärilikkuse info edasi kandmise rakust rakku tagab DNA replikatsioon ehk kahekordistumine. 2.Pärilikkuse info realiseerumine toimub järgmiselt:
Kuid on ka teist tüüpi GM-organisme. Nende muundamine on oma olemuselt transgeneesile vastupidine. Neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Sellega kaotatakse tema funktsioon. Kuna muutus toimub DNA struktuuris, siis pärandub see geneetiline muutus ka järglastele-muidugi siis, kui muundatud organism on elu-ja paljunemisvõimeline. Seda tehnoloogiat nim. geeninokaudiks. Transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA-kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Selliseid DNA-konstruakte nim. geenivektoriteks. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Raskusi valmistas asjaolu, et eukarüootse organismi geene ei suuda bakterid algsel kujul transleerida geenistruktuuri erinevuse tõttu-
geneetiline kood - mRNA molekuli kolme jarjestikuse nukleotiidi vastavus uhele aminohappe jaagile valgumolekulis. Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA voi UAG), mis lõpetab translatsiooni. viroloogia teadusharu, mis uurib viiruseid bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakus on bakter. Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate. Replikatsioonigeenid - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise. Regulaatorgeenid - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. struktuurgeenid - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks.
kromosoomides lähestikku ja seetõttu päranduvad aheldunult. Komplementaarsusprintsiip. 26. Mis on replikatsioon? DNA süntees. Ühest DNA molekulist saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas. Kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 27. Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ära 1 RNA molekuli sünteesi. 28. Transkriptsioon. RNA süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. Seda viib läbi ensüüm, mis DNA molekulile kinnitumiseks ja transkriptsiooni alustamiseks vajab teatud nukleotiidide järjestust e promootorit. RNA süntees lõppeb kui ensüüm jõuab
Muutlikkus-organismide võime üksteisest erineda. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli. Geen osaleb mingi päriliku tunnuse kujunemises. Alleel-geeni esinemisvorm.Dominantsed-A Retsesiivsed-a Genotüüp-ühe organismi geenide kogum Mutatsioon-muutus DNA ehituses Mutageen-mutatsiooni põhjustav tegur Meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2.kromosoommutatsioon-46 kromosoomi, aga kromosoomi Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kro...
Fourth level Fifth level Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi Kromosoome saab sarnasuse alusel jagada paaridesse, alati on paarist üks kromosoom saadud isalt teine emalt Organismi kõigis rakkudes on ühepalju kromosoome Sugurakkudes on aga igat kromosoomi ainult 1 Kui meil on keharakkudes 46 kromosoomi siis sugurakkudes 23 Mis on geen? Dna molekulid liigenduvad geenideks Geen on Dna lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises Geenid päranduvad dna koostises vanematelt järglastele geene on meie keharakkudes kahes korduses, üks emalt teine isalt Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli DOMINANTNE RETSESSIIVNE ALLEEL ALLEEL RETSESSIIVN DOMINANTNE
4) Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbi. Selline mutatsioon võib päranduda isalt pojale. 6) kromosoom üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Igal liigil on oma kindel kromosoomide arv ja kuju. DNA Aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Paikneb rakutuumas olevates kromosoomides. Geen DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenialleel Geeni vorm, kus geen on keharakkudes kahekordselt. Mutatsioon Tekib kas iseenesest või mutageenide mõjul. Suurem osa on organismile kahjulikud. Mutageenid Mutatsioone põhjustav tegur. Bioloogilised, keemilised ja füüsikalised nt. Viinerid ja bakterid. GMO Organism, kelle pärilikkusainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene. 7) Igas keharakus on 23 paari kromosoome, kus ühe paari moodustavad sugukromosoomid, kokku 46 kromosoomi.
Fülogenees - organismirühma evulutsioonilise arengu tee Füsioloogia - käsitleb organismi talitust ja nende regulatsiooni Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenireraapia - geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Genealoogiline meetod - indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seduspärasusi Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele
Fülogenees - organismirühma evulutsioonilise arengu tee Füsioloogia - käsitleb organismi talitust ja nende regulatsiooni Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenireraapia - geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Genealoogiline meetod - indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seduspärasusi Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele
DNA struktuur 1. Selgroog ehk ühesuguse lüli kordus suhkrujääk + fosfaatjääk 2. Külgahelad lämmastikalused DNA struktuur (ühendused) Nukleotiidid polünukleotiidiahelas kovalentne fosfodiesterside Polünukleotiidiahelad vesiniksidemed A:T 2 vesiniksidet G:C 3 vesiniksidet DNA struktuur DNA esineb paremalepöörduva kaksikheeliksina (B-DNA) Mis on geen? Geen Kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu Geen DNA molekuli funktsionaalne lõik (kindel nukleotiidne järjestus), mis sisaldab informatsiooni ühe valgu sünteesiks Inimese genoomis on umbes 30 000 geeni! ekson kodeeriv nukleotiidijärjestus Intron mittekodeeriv nukleotiidijärjestus NB: GC rikastes alades geene rohkem ja intronid lühemad! DNA kromosoomides Kromosoom Struktuurselt
Sellele lõigule vastav mRNA määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Populatsiooni või liigi genofondi e.geenifond: populatsiooni liigi kõigi geenide ja nende erivormide ehk aleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum. Aleel- ühe geeni erivorm.Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.Nt. Herneseemne kollast värvust määrav geen a on sama geeni erivormid ehk aleelid Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist, 22 autosoomist ning sugukromosoomidest x ja y Genotüüp- isendi kõigi geenide ja geeni erivormide ehk aleelide kogum. Autosoom- kromosoom mis esineb võrdsel arvul liigi kõigi normaalsetel isenditel ega sõltu soost. Sugukromosoom- isendi sugu määrav kromosoom. Inimese sugukromosoomid on x ja y
kahjulikud, hävitades saaki. Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. 2 Liis Seda nimetatakse transduktsiooniks. Nii tehakse geeniteraapiat, st viiruse genoomiga liidetakse vajalik geen ja viiakse üle inimese geneetiliselt vigastesse rakkudesse. Aretatakse ka transgeenseid organisme, st kujundatakse geneetiliselt ümber inimesele kasulikke organismirühmasid. Viiruste abil kujundatakse ümber mikroorganismide geneetilist materjali, et nad talitleksid inimestele sobivas suunas. Muutlikkus Geneetiline (pärilik) muutlikkus selle korral on võimalik muutuse edasi kandumine järglasetele, näiteks sugurakkudes tekkinud muutus antakse viljastumisel edasi
2 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. Seda nimetatakse transduktsiooniks. Nii tehakse geeniteraapiat, st viiruse genoomiga liidetakse vajalik geen ja viiakse üle inimese geneetiliselt vigastesse rakkudesse. Aretatakse ka transgeenseid organisme, st kujundatakse geneetiliselt ümber inimesele kasulikke organismirühmasid. Viiruste abil kujundatakse ümber mikroorganismide geneetilist materjali, et nad talitleksid inimestele sobivas suunas. Muutlikkus Geneetiline (pärilik) muutlikkus selle korral on võimalik muutuse edasi kandumine
Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime
Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises.
järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamisekspeab ühtima. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele komplementaarne mRNA lõik. Terminaator-ensüüm jõuab DNA nukleot järjestuseni, transkripts lõpeb.mRNA transporditakse rakutuumast ribosoomidesse. Translatsioon-valgu süntees.(ehituslik funkts- küüned,karvad. Transportvalgud.retseptorvalgus-amööb liigub toidu poole. kaitsefunkts- antikehad). Kui geenilt toimub RNA süntees, geen avaldub.*organismi kõigis rakkudes- rRNA,tRNA ja ensüümide geenid.*ühe kindla koe rakkudes-insuliini geenilt transkriptsioon kühunäärmerakkudes*elutegevuse kindlal etapil-lootelise arengu varastel etappidel elundkondade väljaarenemine, hiljem transkripts lõppeb.*ei avaldu kunagi-evoluts käigus kaotand tähtsuse. Struktuurgeenid-määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude,trna ja rrna sünteesi. Regulaatorgeenid-kontrollivad struktuurg avaldumist
eredad valgusimpulsid, millele võrkkest vastab signaalidega, mis mõõdetakse arvuti abil. Terve võrkkest annab vastuseks tugevad signaalid, nõrgenenud signaal viitab haigusele.Kõikidel tõugudel peale siberi husky'de pärandub PRA autosoomse retsessiivse geeni kaudu. Husky'del seevastu on ilmneb PRA soost sõltuva retsessiivse tunnusena. Kuna haiguse avaldumiseks on vaja saada retsessiivne geen mõlemalt vanemalt, on PRA pärilik haigus, mida on raske tõust välja juurida. Paljude sugupõlvede väiltel võib PRA geen jääda varjatuks ning haigus ei ilmne, ent kui aretuspaari satuvad kaks koera, kel mõlemal on olemas retsessiivne PRA geen, selgub julm tõde. Paljude tõugude jaoks ainsaks viisiks välistada kindlalt PRA geeni kandvus on kontrollpaaritus teadvalt PRAd kandva paarilisega ning uurida järglasi. See on
materjaliteaduses, arstiteaduses, nanotehnoloogias, keskkonnakaitses. 2. Millised elukutsed eeldavad teadmisi geenitehnoloogiast? Biotehnoloog, geenitehnoloog, kriminalistid, labprandid, tehnikud. 3. Milliseid uusi teadusharusid on biotehnoloogia tekitanud? Geene viiakse ühest organismist teise või muudetakse mõnel muul viisil geene. Transgeenne organism - organism, kellesse on viidudnvõõraid geene (GMO). Geenivektor - viirus, kellele on lisatud soovitud geen. GFP geen - helenduv geen. Geeniteraapia - ravimeetod, kus püütakse asendada haige geen terve geeniga või vaigistada haige geen. Rakuteraapia - kasutatakse tüvirakkusid kahjustunud kudede taastamiseks. Genoomivahimees - püüab likvideerida DNA kahjustusi. ?Analüüsiv meetod Taimede või loomade heterosügootsuse määramiseks. Dominantse tunnusega isend ristatakse kaksikretsessiivse tunnusega isendiga. Kui järglased on kõik dominantsuse tunnusega, on uuritav
Geneetika Pärilikkuse põhimõisted : Pärilikkus organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel Geeni üks esinemisvorm. a) dialleelsus geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi) b) polüalleelsus geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni) Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid.
Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks. Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses): · Hingamiselundid ehk hingamiselundkond · Toitumiselundid · Vereringeelundid · Tajumiselundid · Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeh...
· Pärilikkus-organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi · Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. · Pärandumine- geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosi ja meioosi teel · Geen- pärilikkuse elementaarüksus, üks DNA lõik, mis annab edasi ühe või mitu tunnust · Genoom- geenide kogum · Genotüüp- geenide kogu organismide sees · Fenotüüp- tunnuste kogu(väliste) Pärilikkuse molekulaar geneetilised alused Molekulaar geneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Jaguneb 3 protsessi: 1) Replikatsioon ehk DNA süntees 2) transkripsioon ehk RNA süntees 3) Transulatsioon ehk valgu süntees REPLIKATSIOON Ühest DNA molekulist saadakse kaks ühesuguse nukleoliitse järjestusega DNA molekuli On Vaja: organismi rakke, ensüüme, DNA lõiku, toimumiskohta(rakutuum) Tekib kaks ühesuguse nukleotiidse koostisega DNA mo...
elustamiseks. 6.PÄRILIKKUS: Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Iga isendi tunnused kujunevad tema genotüübi ja keskkonnategurite koosmõju tulemusena. Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid, mis on pärilikkuse avaldumise molekulaarseks aluseks. Rakujagunemisele eelneb replikatsioon. Seetõttu saavad mitoosis moodustuvad tütarrakud ühesuguse geneetilise info. Geen on DNA lõik, millelt sünteesitakse RNA molekule. Geen avaldub, kui sellelt toimub transkriptsioon, mille käigus sünteesitakse DNA ühelt ahelalt komplementaarne RNA molekul. Erinevused hulkrakse organismi rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenide avaldumise erinevustest. Translatsioon toimub ribosoomides. Geen määrab ära valgu aminohappelise järjestuse. Valgusünteesi käigus mõtestatakse lahti mRNA nukleotiidses järjestuses peituv info geneetilise koodi vahendusel. mRNA kolm
kiirelt vahelduvaid stiimuleid töötlema. (Mere 2007) 2.2. Pärilikkus On perekondi, kus düsleksiat on kergemal või raskemal kujul igas põlvkonnas. Arvatakse, et sel juhul võib tegemist olla päriliku rasvhapete ainevahetuse häirega. Miskipärast on düsleksiat poistel neli korda rohkem kui tüdrukutel, sagedamini esineb seda ka vasakukäeliste hulgas. (Mere 2007) Kuid väidetavalt on soome teadlastel on õnnestunud teha kindlaks geen, mis põhjustab düsleksiat. Düsleksia e vaeglugemine on probleemiks 3-15 % inimestel. Düsleksiat iseloomustab suutmatus tunda ära ning mõista kirjutatud sõnu. Senised 5 katsed tuua selgust düsleksia tekkepõhjustesse ei ole olnud edukad. Tuginedes värskele uurimusele arvavad Helsingi Ülikooli teadlased, et tegemist võib olla geneetilise veaga. Juha Kere juhtimisel asusid Helsingi teadlased soome perekondade
Transgeensed taimed Taimerakule lisatakse vajalik geen. Nt et muuta maasikataime külmataluvaks, lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees. Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega
bakterites 1970.. 3.Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geeni struktuur mutatsiooni abil. Tänu sellele kaotatakse ära tema funktsioon. Kuna see muutus toimub DNA struktuuris, siis pärandub see ka järglastele (seda juhul, kui organism on üldse elu- ja paljunemisvõimeline). 4.Esimene transgeenne imetaja oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasuhormooni geen. See oli 1981. aastal 5.Pollyle oli siirdatud ka inimgeen. Selle tulemusena andis Polly inimesele omase valgustruktuuriga piima, mida saab kasutada hemofiilia ja luuhaiguste raviks inimestel. Polly saamisel siirdati vajalik inimgeen ühelt täiskasvanud lambalt võetud raku tuumale, mis seejärel siirdati embrüorakule, millest tuum oli eelnevalt eemaldatud. Seejärel siirdati embrüorakk emalambale. 6
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
Üks valkudega seotud DNA molekul moodustub kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoomid on pärit isalt ja emalt. Sugurakkudes on iga kromosoom ühekordselt, st neis on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekulid liigenduvad geenideks. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geen on pärilikkuse algüksus. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud(ensüümid,ehitusvalgud), mis osalevad rakkude,kudede ja organite ülesehitamises ning ainevahetuses, st organismi tunnuste kujunemises. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt. Ühel
omavahel vabalt. Kodominantsus - mõlemast alleelist määratud tunnusevariandi üheaegne avaldumine heterosügootse raku fenotüübis. Intermediaarsus - domineerimisnähtus puudub, tunnuste vahepealne avaldumine III Definitsioonid Geen –pärilikkuse algüksus, DNA-ahela funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ühe polüpeptiidi (valgu) sünteesiks ja määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Geenmutatsioonid- kahjustatud on üks geen: väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses või ühe nukleotiidipaari asendumine, välja langemine, kahekordistumine, ümber paiknemine, lämmastikaluste keemiline muutumine. Kromosoommutatsioonid- kromosoomi struktuuri ja pikkuse muutused Genoommutatsioonid- homoloogiliste kromosoomide arvu muutused III Mõisted Lookus – kromosoomi (DNA) lõik, kus geen paikneb Alleel (dominantne ja retsessiivne alleel) - geeni teisend, geeni esinemisvorm.
Maitsepimedus (võimetus tajuda mõrudat maitset), võime tunda sinihappe lõhna, albinism, lühisõrmsus. 7. Haploidne kromosoomistik – meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Diploidne kromosoomistik – enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Alleel – geeni eri vorm (A, a, B, b jne) Geen – kromosoomis paiknev pärivustegur, mis määrab otse v kaudselt ühe v mitme tunnuse arengu. DNA lõik. Dominantne alleel – alleel, mis surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides Retsessiivne alleel – alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel Dominantne tunnus – dominantse alleeli määratud tunnus Retsessiivne tunnus – retsessiivse alleeli määratud tunnus
organismidel rakkudes 3 NUKLEOTIIDI = KOODON = 1 AMINOHAPE(AH) Initsiaatorkoodon määrab geneetilise ingo lugemise alguse mRNA molekulis, stoppkoodon selle lõpu! Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus(ehk mRNA puhul on see koodon, tRNA puhul ANTIkoodon) Biheeliks DNA molekuli teist järku struktuur Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub! Üheaegselt avaldub 10% geenides, seega 90% on kogu aeg mitteaktiivsed. Raku elutegevuse eri etappidel toimub transkriptsioon eri geenidelt. Vastavalt avaldumisele eristatakse 4 gruppi geene: 1) geenid, mis avalduvad üheaegselt org kõigis rakkudes 2) geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes 3) geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil 4) geenis, mis ei avaldu kunagi.
muutumine Suguline paljunemine- vajalik kaks erisoost vanemorganismi,sellel puhul on muutlikus kõige suurem(pealuss,meriroos,kodukass) Mitte suguline paljunemine-vegetatiivne ja eoseline Vegetatiivne paljunemine on näiteks pooldumine,pungumine,hulgijagumine(metsmaasikas,naat,kartul) Eoseline on levinud algloomadel,seentel ja taimedel.(kuuseriisikas,sõnajalg) Inimese sugu määratakse viljastumisel Geeniteraapia korral asendatakse organismis vigane geen normaalsega. Tehnogeneetika -ehk insenergeneetika on geneetika haru, kus kasutatakse organismide pärilikkuse muutmiseks geenide siirdamist organismil Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sagelikantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) muutlikust saab uurida kaksikutel
rakkudes. Geen avaldub, ehk toimub RNA süntees. 4 gruppi geene: 1-geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakus-rRNA, tRNA 2-Geenid, mis avalduvad ainult kindla koe rakkudes- insuliini geenilt toimub mRNA transkriptsioon kõhunäärmes 3-geenid, mis avalduvad inimese elutegevuse kindlal etapil-transkriptsioon toimub embrüogeenis geenidelt, kes osalevad loote väljakujunemises, hiljem enam mitte. 4-geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. Geen avaldub, kui ensüüm ühineb promootoriga, geen ei avaldu, kui ensüüm promootoriga ei ühine. Repressor(valk) võib takistada ensüümi seostumist. Struktuurgeenid-määravad raku ehituses tRNA ja rRNA sünteesides Regulaatorgeenid-kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Geenide vale või vajalike geenide mitteavaldumine võib tuua suuri muutusi rahu ehituses ja talitluses.(valed geeniavaldumised-karvajarakud) Geneetiline kood- mRNA moelkuli 3 järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valguhulga
Gould ennustas ka, et heterokroonia ja muude sarnaste evolutsioonilisete muutuste võtmeks embrünaalses evolutsioonis ei ole mitte need geenid, mis ehitavad keha, vaid hoopis need geenid, mis reguleerivad teisi geene. See pani aluse 21. sajandi evolutsiooni edasisele uurimisele. (2000. aastal Yale ülikoolis uuris Junhyong Kim koos teistega millal aktiveerub tähtis arengu regulatsiooni geen äädikakärbses ja 2 sarnases liigis. Leiti et D. pseudoobscura kärbses hakkas regulatsiooni geen tööle 24 minutit hiljem kui D. melanogasteris. Ning D. simulansis arenes kiiremini, sest nendes geen aktiveerus 14 minutit varem äädikakärbsest, selline muutus oli aluseks nende anatoomilisele erinevusele,
Gould ennustas ka, et heterokroonia ja muude sarnaste evolutsioonilisete muutuste võtmeks embrünaalses evolutsioonis ei ole mitte need geenid, mis ehitavad keha, vaid hoopis need geenid, mis reguleerivad teisi geene. See pani aluse 21. sajandi evolutsiooni edasisele uurimisele. (2000. aastal Yale ülikoolis uuris Junhyong Kim koos teistega millal aktiveerub tähtis arengu regulatsiooni geen äädikakärbses ja 2 sarnases liigis. Leiti et D. pseudoobscura kärbses hakkas regulatsiooni geen tööle 24 minutit hiljem kui D. melanogasteris. Ning D. simulansis arenes kiiremini, sest nendes geen aktiveerus 14 minutit varem äädikakärbsest, selline muutus oli aluseks nende anatoomilisele erinevusele,
ristsiire, kus rekominantne DNA asendab olemasoleva Erinevate DNA-de liitmisel same rekombinantse DNA. Kuidas DNA-d lõigata? Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks. Restriktaase on erinevaid, igaühel oma “äratundmiskoht” DNA-l. Restritaasid lõikavad DNA sagely nii, et tekivad üheahelalised otsad - “kleepuvad otsad”. Selliste otstega DNA lõike on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita. Kuidas kergesti aru saada, et soovitud geen on üle kandunud? - üle viidavale geenile on markergeen külge pandud (GFP-geen). Miks bakterirakus ei hakka inimese geen kohe tööle? Meis on intronid ja eksonid, kuid bakteris neid ei ole. Kui tahame bakterisse geeni via, siis peame selle mRNA alusel tegema DNA, seda protsessi, pöördtranskriptsiooni viib läbi PÖÖRDTRANSKRIPTAAS. Edasi saab cDNA juba liita bakteri DNA-ga ning ta hakkab tootma inimese organismis esinevat valku. Kui kasutame baktereid sel viisil mõne teise liigi
Kihelkonna Kool PÄRILIKKUSE ALUSED Referaat Grete Reinsoo 9 . klass Kihelkonna 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1 MILLEST GEEN KOOSNEB?............................................................................ 4 1.1Geeni ülesanded..............................................................................................4 1.2 Geeniuuringud ...............................................................................................4 1.3 Eugeenika.......................................................................................................5 2 DNA......................................................
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamine tilk verd PCR DNA segmentides, analüüs ja tuvastamine Meditsiin Geeniteraapia haigust tekitav geen on isoleeritud, teatakse selle geeni poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige rakkudesse. Molekulaarne diagnostika võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal. Eriti oluline on sünnieelne diagnostika. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine.
aa. Mitokondriaalsed järjestused mitokondri DNAs B. Kodeerivuse alusel b. RNA ja valku kodeerivad järjestused struktuurgeenid bb. RNA ja valku mittekodeerivad järjestused - regulatoorsed C. Unikaalsuse alusel c. Unikaalsed järjestused genoomis 1 10 koopiat. Prokarüoodil on enamus geenidest unikaalse järjestusega, eukarüoodil 60% kogu geenivälisest DNA st ja 25-50% geenidest Nt: lüsosüümi geen, mis avaldub pisaranäärmes cc. Kordusjärjestused mingi nukleotiidne motiiv esineb genoomis kuni miljonite koopiatena > 105 (eukarüoodil 40% kogu geenivälisest DNAst). ccc. Lokalisatsiooni alusel klastrite- ja tandemitena või laiali üle genoomi cccc. Korduste arvu alusel- mõõdukalt ja kõrgelt korduvad 16. Transposooni mõiste? Transposoonide jaotus inimesel? Transposoon (mobiilne DNA element), mis kannab mingit geneetilist markerit, näiteks
Geeniteraapia Normaalse geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese koe rakkudesse Mutantse geeni avaldumise vaigistamine Eesmärk pakkuda ravi erinevatele haigustele ja tõvedele Jaguneb kaheks: somaatiline ja sugurakke mõjutav Somaatiline geeniteraapia Ehk ravikloonimine Tüvirakke viiakse otse haigesse koesse Seal nad muunduvad vastava koe rakkudeks Asendavad kahjustunud rakud Sugurakke mõjutav Eristatakse kahte juhtu I geneetiline materjal viiakse preembrüosse II geen viiakse üksikisiku sugurakkudesse See ravivõte tagab, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta Geeninformatsiooni paigaldamine Vajalikud geenid viiakse organismi kahel võimalusel I. Kasutakse viirust II. plasmiidide kasutamine (plasmiid = bakterirakkude DNA molekul) Geenivaigistus Dominantselt avalduvate haiguste kindlate mRNAmolekulide blokeerimine Või nende kiire lammutamine nn. mikroRNAde kaudu
Pärilik muutlikkus pärandub järglastele kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosoomides. Fenotüüp organismi genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest tulenevad tunnused. genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Kombinatiivne muutlikkus vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Mutatsiooniline muutlikkus: Geennmutatsioonid kahjustunud on üks geen, tekib geeni nukleotiidide rea muutusel. Kromosoommutatsioonid toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine. Genoommutatsioonid kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Nt: Downi sündroom. Mutageenid: Bioloogilised mutageenid viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid Keemilised mutageenid - mõned ravimid, olmekeemia, orgaanlised ühendid
Mittesugulisel paljunemisel saavad organismid alguse ühest vanemast ning võivad olla päriliku materjali poolest identsed. Sugulisel paljunemisel saavad organismid päriliku materjali kahelt vanemalt ja seetõttu pole nad kunagi ainult ühe vanemaga sarnased. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Geen lõi DNAl, määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühele isendile omane geenide ja nende erivormide kogumik. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumik. MOLEKULAARGENEETIKA: Kolm protsessi DNA süntees replikatsioon RNA süntees transkriptsioon Valgu süntees translatsioon MOLEKULAARGENEETILISED PROTSESSID DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
15.06.12 Eesti Päevalehe poolt avaldatud artiklis, ,,Pärilikud silmahaigused võivad võtta koeralt alatiseks nägemise," järgnevalt: ,,PRA on pärilik silmavõrkkesta haigus, mille puhul geenidefekt kahjustab silma fotoretseptoreid. Tänapäeval on selge, et hoolimata silmapõhja uurides leitavatest üsna sarnastest muutustest on tegemist eri haiguste rühmaga." Nüüdisajal on kindlaks tehtud, et haigust põhjustab geen ligi viiekümnel erineval koeratõul, seal hulgas ka segaverelistel koertel. PRA varieerub tõugude vahel vaid niipalju, et tal on erinevad haiguse avaldumise ajad. Tavaliselt avaldub enamikel koeratõugudel PRA vorm prcd PRA (Progressive rod-cone degeneration), mis tähendab seda, et kepp- ja käbirakud arenevad normaalselt ning hakkavad taandarenema hilises faasis ja koerad jäävad pimedaks tavaliselt 4- kuni 6-aastaselt. Osadel tõugudel avaldub haigus juba noorel kutsikal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
