BIOLOOGIA: Molekulaargeneetika ja viirused Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni alguso...
Mutageen-mutatsioone (muutusi geenide või kromosoomide eihtuses) põhjustav tegur transgeene organism-organism, milleks on viidud teiste organismide geene. Alleelid- ühegeeni kaks vormi: vormid: 1)dominante 2)retsesiivne suguhormoonid ja soo määramine inimesel-inimese keharakus üks paar sugukromosoome. Soo määrab, millise sugukromosoomiga munarakk viljastub. Naistel kaks x kromosoomi, meestel pooltes x, pooltes y geeniteraapia-asendatakse oranismis vigane geen normaalsega viljastumine-munaraku ja seemenraku ühinemine. Vegetatiivne paljunemine-paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus puudub või on minimaalne. Võrdlused 1)suguline ja mittesuguline *mittesuguline toimub vegetatiivselt või eoseliselt, vähene pärilik muutlikkus. *sugulisel paljunemisel toimub viljastumine, järglaste muutlikkus kõige suurem. 2)suguline ja vegetatiivne *sugulisel paljunemisel erinevad järglased pärilike omaduste poolest nii üksteisest kui vanematest.
Milles võiks seisneda geenide ahelduse tundmise majanduslik tähtsus? KÜSIMUS Geneetika 13 Käesolevaks ajaks on kõige täiuslikumal kujul määratud aheldusrühmad ja koostatud kromosoomikaardid äädikakärbsel. Sellel liigil on määratud kokku ligi 500 geeni asukoht. Millega põhjendaksite geneetikute suurt huvi äädikakärbse vastu? KÜSIMUS Geneetika 14 Otsustage esitatud sugupuu põhjal: kas haigust põhjustav geen on dominantne või retsessiivne? kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või X-kromosoomis? KÜSIMUS Geneetika 15 Otsustage esitatud sugupuu põhjal: kas haigust põhjustav alleel on dominantne või retsessiivne; kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või X-kromosoomis? KÜSIMUS Geneetika 16 1940. aasta kuulsal Charlie Chaplini isaduse tuvastamise protsessil tuli lahendada järgmine probleem. Lapsel oli
Meetodid: * geenide rekombinatsioon plasmiidsete vektoritega * geenide rekombinatsioon viirusvektoritega * DNA, RNA analüüsi meetodid: PCR, sekveneerimine, geel elektroforees Plasmiidid geenide vektorid Looduses kanduvad üle ühest bakterist teise geenide horisontaalne ülekanne Kui võõrad geenid plasmiidi DNA-sse sisestada lähevad üle teise bakterisse koos plasmiidiga Inimese kasvuhormooni geen GH1 (growth hormone) E. coli plasmiidi Kui GH1 muteerunud, ei tooda hüpofüüs kasvuhormooni kasv peatub lapseeas täiskasvanul kääbuskasv Kasvuhormoon: 191 AH valk AH järjestus teada, geeni GH1 nukleotiidne järjestus mitte Kasvuhormooni geeni kloneerimine Plasmiidid paljunevad rakus paljundavad ka inimese geeni Geeni kloneerimine miljonid koopiad geenist Geeni defektiga lapsele süstida kasvuhormooni kääbuskasvu ei teki
Kaksikutemeetod – lk 96. Uurimismeetod, mille ühemunakaksikute uurimise abil püütakse eristada geenide ja keskkonna mõju tunnustele Eugeenika- õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna geenifondi parandamine 7. Sugukromosoomid. Barri kehake. SRY. Soo määramine. Vastus: lk 98. XY/XX. Määravad inimese soo ja sugukromosoomide paaris võib üks kromosoom teistest väga erinev. Barri kehake- naiste keharakkudes asuv inaktiveerunud X-kromosoom SRY- Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemine meheks. 8. Sugukromosoomide häired. Suguliitelised haigused. Soo määramine spordis. Vastus: Klinefelteri sündroom, XXX-sündroom, Turneri sündroom (viljatu, lühike kasv, tursed, lai rindkere jne). Suguliitelised haigused lk 102. 9. Päriliku eelsoodumusega haigused. Näiteid. Mida teha nende ennetamiseks? Vastus: Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket.
Meil kõigil on kaks koopiat enamikest geenidest: ühe koopia oleme pärinud emalt ja teise koopia isalt. Seetõttu esineb lastel sageli sarnaseid jooni oma vanematega. Geenid asuvad spiraalikujulistes struktuurides, mida nimetatakse kromosoomideks. Reeglina on rakkudes 46 kromosoomi. Me saame kromosoomid oma vanematelt: 23 kromosoomi emalt ja 23 kromosoomi isalt, seega on meil kaks komplekti ehk 23 paari kromosoome. Mõnikord esineb ühes geenis muutus (mutatsioon), mille tõttu see geen ei tööta enam korralikult. Muutus võib põhjustada geneetilisi haigusi, sest geenid ei anna siis kehale edasi õigeid instruktsioone. Mõnda haigust pärandatakse perekonnas dominantse pärandumismustriga. See tähendab, et inimene on pärinud ühe normaalse ja teise muutusega geeni. Kuna muutunud geen on dominantne, siis ta on ülekaalus või muudab tühiseks teise töötava geeni olemasolu. See põhjustab geneetilisi haigusi. Missugusesse geneetilisse haigusesse inimene haigestub, oleneb
populatsioonis rohkem kui kaks alleeli *dihübriidne ristamine- ristamine, mille korral uuritakse kahe geenopaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist. *mendeli 3 seadus-homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. * sugukromosoom- isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev * suguliiteline geen- inimese x kromosoomis paiknev geen *suguliiteline puue- inimese puue, mida määrav geen paikneb x-kromosoomis. * Hemofiilia- vere hüübimatus, mis on põhjustatud retsessiivsest alleelist x kromosoomis. *daltonism- on punarohepimedus, mis on põhjustatud Retsessiivsest alleelist x kromosoomis. 1.a)Vale! Mendeli 1. Ja 2. Seadus võimaldab monohübriidsel ristamisel teada saada lahknemistunnuste seaduspärasusi. B)õige. C)Vale! Sugukromosoomid paiknevad kõigis keharakkudes. D)Õige
G E NE ETI KA M ÕI STE D 1. Geneetika- teadus pärilikkusest ja pärilikkuse materjaalsetest alustest (DNA, geen, krom.) 2. Geneetika uurimisobjektid- V, B, Algl, Äädikakärbes, In, Hiired 3. Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased on sarnased vanematele nii ehituselt kui talitluselt. 4. Alleel- ühe geeni erivorm. 5. Monohübriidne ristamine- ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. 6. Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. 7
evolutsiooni arvutisimulatsioonil probleeme optimeerides memeetiliste algoritmidega - ’religiooni viirus’ – dawkini järgi on need ’sümptomid’ mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega - Mäluviirussed – jumal ja usk on viirused, nende kogumid analoogial geenide kogumiga moodustavad usu, uskumused, religiooni ja kultuuri muud komponendid Jumala geen Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel et inimese spetsiifilisi geene – geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks - Jumala geeni olemasolu põhjendatakse käitumisgeneetiliste, neurobioloogiliste ja psühholoogia-alaste uurimistulemustega, Argumentiteks esitatakse: 1. Spirituaalsust saba kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega 2. Spirituaalsus on osaliselt pärandub 3
somaatilistesse rakkudesse siirdada organismiväliselt(ex vivo) või siseselt(in vivo). Esimene edukas geenravi operatsioon tehti 1990. aastal USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Käesoleval ajal toimub kogu inimese geeniteraapia somaatiliste rakkudega. Eetilistel, ohutusest ja muudest põhjustest tingituna ei tehta seda praegu sugurakkude peal. 1. Kuidas saada kätte sihtmärk rakud 2. Kuidas sisestada funktsionaalne geen. 3. Milline osa sihtmärk rakkudest peab saama funktsionaalse geeni, et sellest oleks kasu haiguse vastu. 4. Kas on vaja täpselt reguleerida sisseviidud geeni transkriptsiooni 5. Kas sisseviidud geeni üleekspressioon võib samuti põhjustada mingeid teisi füsioloogilisi probleeme 6. Kas funktsionaalset geeni sisaldavad rakud säilivad või tuleb nende sisseviimist korrata. Ex vivo geeniteraapia 1. Patsiendilt eraldatakse rakud 2. Korrigeeritakse geenidefekt uue geeni sisse
lühemad. 4 Progeeria - Haigus, kus indiviidid vananevad enneaegselt vananemise sümptomid (kortsude teke, kiilaspealisus) ilmnevad juba sünnijärgselt; sellised lapsed surevad teismeliselt. · Progeeriat põdevatel haigetel on telomeerid lühemad kui normaalsetel indiviididel. (loeng 4 transkripts.) Geenitehnoloogia ja GMO - Meetod, mille käigus viiakse geen või geenid ühest organismist teise. Geenitehnoloogia on täppisaretus · Meetod, mille käigus viiakse geen või geenid ühest organismist teise. · Võimaldab viia vaid ühe huvipakkuva tunnuse geeni teise organismi. · Geneetiliselt muundatud organism (GMO): organism (bakter, taim, loom), mille geneetilist materjali on muudetud geenitehnoloogia abil (looduses mittetoimuval viisil?), et anda taimele uus omadus. GMO: Transgeenne organism, Produkt, mis on geenitehnoloogia käigus tehtud
RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom, geen, genoom. Vastus: Kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on võimalik inimene ära kirjeldada(22keha+2sugu)) geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 5. Matriitssünteesid (nende toimumise koht rakus, aeg, läbiviivad ensüümid, mis on info ülekandel aluseks): ◦ replikatsioon; ◦ transkriptsioon; ◦ translatsioon.
1) Mitu kromosoomi on inimesel? Mis on geen, DNA, pärilikkus, kromosoomid? Igas keharakus on 46 ja sugurakus 23 kromosoomi. DNA on desoksüribonukleiinhape. DNA sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoom on üks valkudega seotud DNA molekul. 2) Mis on geeni alleelid? Nimeta inimese dominantseid ja retsessiivseid tunnuseid. Geeni alleelid on ühe ja sama geeni kaks vormi(dominantne ja retsessiivne). Dominantsed tunnused on tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, kanapimedus, pruunid silmad, mittepunane juuksevärvus, põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused on külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine, hallid või sinised silmad jne. 3) Mis on esmased ja teisesed sugutunnused meestel ja naistel? Esmased on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed...
See on matriitsreaktsioon, mille käigus saadakse DNA ühe ahela nukleotiidsele järjestusele komplementaarse järjestusega mRNA molekul. Translatsioon e. valgusüntees on universaalne protsess, mis toimub peaaegu ühesuguselt kõigis organismides. Protsess toimub ribosoomides, kus mõtestatakse lahti geneetiline kood ning selle tulemusena sünteesitakse kindla aminohappelise järjestusega valgu molekul. 4. mida nimetatakse geeniks? Geen on DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. 5. millistest osadest koosneb geen? Promootorist, RNA sünteesipiirkonnast ja terminaatorist. 6. mis on transkriptsiooni saadused? RNA molekulid 7. mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui geenilt toimub transkriptsioon, siis geen avaldub ning tekib vastav valk. 8. mis on geneetiline kood?
Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide (sisaldavad sama pärilikke tunnuseid määravaid geene ) samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Diploidses (kahekordse kromosoomistikuga) rakus paiknevad alleelid erinevates homoloogilistes kromosoomides. Need on sama pikkuse ja kujuga kromosoomid, milles paiknevad samad geenid samas järjestuses. (näiteks kollast seemne värvust määrav geen A ja rohelist värvust määrav a on sama geeni erinevad vormid) Homosügootsus- aleelipaari (e geenipaari) seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt. aa või AA; bb või BB). Heterosügootsus- aleelipaari (e geenipaari) seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. (nt. Aa või Bb). Mis põhjustab geenide ahelduse?
muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad sel viisil kahjustatud rakke 2. Sugurakke mõjutav geeniteraapia a) Muudetakse geneetilist informatsiooni ka sugurakkudes, selle tulemusena võivad tulemused edasi kanduda patsiendi järglastele (st ennetav ravi, võimaldab ühekordse sekkumisega välistada haiguse tekke järglastel ja vajaduse neid hiljem eraldi ravida) b) Geen viiakse indiviidi sugurakkudesse. See viis indiviidi ennast otseselt ei mõjuta, kuid tagab selle, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma. Geeni valik Viiruse kasutamine - viiruse geenid asendatakse inimese normaalsete geenidega. Kuna viirus on suuteline sisenema paljudesse inimese rakkudesse, siis sel viisil läheks rakku ka soovitud geen. Plasmiidide kasutamine Geenivaigistus mis see on?
Mendeli III seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teised hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Ka lahknemise seadus. 15. Sugukromosoom- idendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. 16. Suguliiteline geen- inimese X-kromosoomis paiknev geen 17. Suguliiteline puue- inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis 18. Hemofiilia- vere hüübimatus, inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 19. Daltonism- suguliiteline puue, tuleneb retsessiivsest alleelidest X-kromosoomis, ei eristata punast ja rohelist värvi 20. Aheldunud geenid- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult NIMETA-
/ Analüüsiv ristamine on ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust./ Intermediaarsus on geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus./ Polüalleelsus on geenifondi omadus, mille koral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel)/ Suguliiteline geen Inimese X-kromosoomis paiknev geen. Mendeli esimene seadus (ühtlikuse seadus) homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne. Aa X Aa (heterosügoodid) AA, Aa, Aa, aa (F1) Mendeli teine e. lahknemisseadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüübilises suhtes 1:2:1
Mendel näitas kuidas on genotüüp fenotüübiga seotud. Uuris kuidas tunnused kantakse üle järgmisele põlvkonnale. Jälgis mitut põlvkonda. Eksperimendid: - objekti valik - eksperimentaalne ristamine - mitme põlvkonna jälgimine - piisav järglaste arv, mis võimaldas statistilist analüüsi Vaatas 7 tunnust: värvus, seemne värvus, seemne kuju, herne kauna värvus, herne kauna kuju, kuidas asetsevad õied kõrge, madal. Monogeensed tunnused! 1 geen määrab selle tunnuse. (Monogeense haiguse puhul on 1 geen defektne- värvipimedus) Põlvkonnad: P=vanemad F1= I järglaste põlvkond F2= II põlvkond Ristamised: 1. monohübriidne = 2 erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) 2. vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamisel erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotus sooga) 3. dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote
Kultuurievolutsioon meemede inseneering populatsioonides, mida saab uurida evolutsiooni arvutisimulatsioonil probleeme optimeerides memeetiliste alguritmidega Memotüüp meeme informatsiooniline sisaldus `Religiooni viirus", Dawkini järgi on need "sümptomid,,, mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega (viirustega) (ingl.k. mind-parasites) Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Põhiargumendid: spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega, spirituaalsus on osaliselt päranduv, osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19. kromosoomis, geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise, spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimism, mis annab neile eelise looduslikus valikus läbi positiivse rolli inimese
arenemise iseärasusi DNA desoksüribonukleiinhape. Rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoom moodustub ühest valkudega seotud DNA molekulist. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Geen DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt. Alleel Ühel geenil olevad kaks vormi. Need võival olla erinevad või ühesugused. SOO MÄÄRAMINE Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas.
Pärilikkus on organismide omadus saada endaga sarnaseid järglasi. Pärilik e. Geneetiline info DNA nukleotiidi järjestuses sisalduv keemiline info, mis koos keskkonnateguritega määrab ära organismi tunnused<-asub rakutuumas kromosoomides. Keskkonna tegurid ei pärandu edasi. Genoom-ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline info Geneetika-teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen-on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli tootmise.koosneb:1.promootor2.RNAsünteesipiirkond3.terminaator Geneetiline kood-on vastavus mRNA nukleotiidide ja valgumolekuli AH-jääkide vahel Molekulaargeneetika-uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaartasemel 3 protsessi: 1.Replikatsioon-DNA kahekordistumine DNA->DNA Toimub:rakutuumas, enne jagunemist Vaja:ensüüme, energiat, dna nukleotiide A, T, G, C Kuidas:1.ensüüm kinnitub biheeliksi algusesse 2.ensüüm keerab biheeliksi lahti, tekib 2 ahelat 3.ensüüm sünteesib kummagi esialg...
tüviraku tuum Soodustatakse munaraku jagunemist (kasvamist) Embrüo siirdatakse looma emakasse Arenev organism on tüviraku kandja identne koopia 2. Ravikloonimine tüvirakkude abil-samasuguse DNA saamine tüvirakkudest Tüvirakk saadakse mõne päeva vanuselt Kultiveeritakse laboris(paljundatakse ja kasvatatakse) Ravimiseks siirdatakse tüvirakud koesse, kus muutuvad koe rakkudeks Kuidas kloonitakse eesti esimest transgeenset lehma? Katseklaasis tehakse valmis geen, mida on vaja lehmal konkreetse hormooni või antikeha tootmiseks Geen siirdatakse rakku ja see kasvab inkubaatoris väga nõudlikes tingimustes Võõra geen rakutuum sisestatakse munarakku. Hea õnne korral areneb sellest kloonembrüo Kloonembrüo siirdatakse tugevale ja tervele lehmale Pärast 9 kuulist tiinust sünnib kloonveis, kes hakkab tulevikus ravivalku lüpsma Dolly-kloonlammas sündis 5. juuli 1996. aastal, ta oli esimene loom, kes klooniti
Joonis I 1. Milliseid protsesse (2) on kujutatud joonisel I? Transgeenset paljunemist ja meristeempaljunemist. 2. Mida tehakse punktis 1? Lõigatakse DNA ahel lahti, siiratakse vajalik geen . 3. Kas punktis 3 asuv bakter on transgeenne? Jah 4. Millistes punktides (a, b, c, d, e) asuvad taimed on transgeensed? C, d, e 5. Millega on tegemist punktis b? Meristeemkoe rakud kasvusöötmel I 2. 1. 3. a b c d e Joonis II 1. Mida tehakse punktides 1 ja 3? 1. Restriktaasiga lõigatakse DNA lahti; 3.siiratakse DNA lõik 2
Dominantne alleel- Geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub. Retsessiivne alleel- Geeni esinemisvorm, mille pool määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub. *Vanemate ja järglaste sarnasuse kindlustab pärilikkus. * Pärilikku on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi * Pärilikkuse edasikandjaks organismis on rakutuumas paiknev DNA * Geen osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Ühes kromosoomis on palju geene. * Ühel geenil on organismis tavaliselt kaks vormi ehk alleeli. Alleelid võivad erineda või olla ühesugused
Pärilikkuse põhimõisted Pärilikkus – on organismide salvestaja, asuvad raku tuumas ja koosnevad DNA’st Lookus – kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Allel – on geeni teatud vorm Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avatud Retsessiivne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel. Polüalleelsus – tunnuse määramisel osaleb rohkem, kui kaks alleeli ( vererühmade määramisel) Monogeenne tunnus – ühe tunnuse määrab ära üks geen
Kromosoom- pärilikkuse salvestaja Alleel- ühe geeni erivorm (dominantsed ja retsessiivsed) Alleel, mille poolt alleel, mille poolt määratud määratud tunnus organismil tunnus avaldub vastava alati avaldub dominantse alleeli puudumisel. Polüalleelsus- tunnuse määrab ise, osaleb rohkem kui 2 alleeli (vererühmade määramine) Monogeenne tunnus- ühe tunnuse määrab ära üks geen. Polügeenne tunnus- ühe tunnuse määrab ära palju geene. Genotüüp- organismi kromosoomides olev kõigi geenide kogum. Fenotüüp- organismi kõigi avaldunid tunnuste kogum. Genofond- liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum. Homosügootsus- ühe geeni samad alleelid (AA-dominantne) Hetero sügootsus- üks alleel on dominantne, teine retsesiivne (aa-retsesiivne)
Pärandumine - Geneetiliseinfo säilitamine või edastamine mitoosil või meioosil. Kromosoom - Pärlikuse salvestaja. Alleel - Geeni teatud vorm. 1)dominantne alleel - Mille tunnused organismis alati avalduvad. (tähis: AA) 2)retsesiivne alleel Mille poolt määratud tunnus avaldub vastavalt dominantse tunnuse puudumisel. (tähis: aa) Polualleelsus Tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli. (vererühmade määramine) Tunnused: Monogeenne: Ühe tunnuse määrab ära üks geen. Polügeenne: Ühe tunnuse määrab ära palju geene. Genotüüp: Organismi kromosoomides olev kõikide geenide kogum. ( umb. 36000 geeni ) Fenotüüp: Organismi kõigil avaldunud tunnuste kogum. Genofond: Liigi või populatsiooni kõigi keenide ja nende erivormide kogum. Homosügootsus: Ühe geeni samad alleelid, mõlemad kas domenantsed või retsesiivsed. Heterosügootsus: Erinevad erinevad alleelid, üks dominantne, teine retsesiivne. ( Tähis: Aa )
1. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 2. bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks on bakter. 3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9
- viiruse omadused muutuvad ajajooksul - organismi kaitsesüsteemid ei suuda hävitada nakatunud rakke - inimene on kogu aeg nakkusohtlik 5. G E E N I T E H N O L O O G I A geenitehnoloogia - molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega geeniteraapia- geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma 1) Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga. 2) Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga. 3) Lisatud geen integreerub raku genoomiga. 4) Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku . 6.5 VIIRUSTE TÄHTSUS 1.Põhjustavad viirushaigusi -> aitavad tugevndada immuunsüsteemi 2. Teostavad geenide ülekannet, olles päriliku muutlikuse allikaks 3
Bioloogia mõisted: geenid ja muu pärilikkus organismide omadus säilitada ja järgalstele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA e. desoksüritoonukleünhape rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku infot geen on DNA lõik, mis osaleb organ. ühe või mitme tunnuse kujunemises , geen on pärilikkuse algüksus ja need päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele kromosoom valkudega seotud DNA molekul, mis paikneb rakutuumas Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt Ühe neist saame isalt, teise emalt. See tähendab, et ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõujuga.Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille
A-T-G-C-T-T-C-G-A-G-G-G-A-A-C-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-T-G-A-T-T-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib. Millise veregrupiga järgasi võib esineda A veregrupiga mehel ja B veregrupiga naisel, kui neist mõlemal oli üks vanem 0 grupi verega? Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib. Milline on tõenäosus, et 0 veregrupiga emal ja AB veregrupiga isal sünnib A veregrupiga laps? Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib.
Pärilikkus on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine geneetika info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosil. Geen Pärilikkuse elementaarüksus. DNA lõik , mis määrab ära RNA sünteesi Kromosoom Pärilikkuse salvestaja. Paikneb rakutuumas ja koosneb DNA'st. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel geeni teatud vorm Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. (tumedad juuksed, tumedad silmad, põselohud) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismide poolt avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel. (heledad juuksed, põselohud puuduvad) Pollüütalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli (vereühmade määramisel)
Pärilikkus Pärilikkus looduse seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematele ehituselt, välimuselt, talituslikult. Geneetika teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. *geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe tunnuse. *kromosoom pärilikkuse kandja. *DNA pärilikkuse kandja, kromosoomi ,,ehitusmaterjal" *genoom ühe isendi geenide kogum *genotüüp geenide kogum, pärilikkuse kogum. *fenotüüp - isendi välimust kajastav välistunnuste kogum. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Replikatsioon DNA süntees. Ühest DNA molekulist tekib 2 DNA molekuli. Transkriptsioon DNA'lt antakse info mRNA'le. Pärilik info kopeeritakse mRNA'le. Translatsioon valkude süntees. Toimub tsütoplasmas ribosoomidel. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Replikatsioon, ehk DNA süntees protsess toimub rakutuuma...
tunnusepaarid teise hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt Analüüsiv ristamine dominantse tunnuse kandja ristatakse retsessiivse isendiga Polüalleelsus populatsioonis osaleb ühe fenotüübilise tunnuse määramisel rohkem kui kaks alleeli Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral vanemvormid erinevad kahe tunnuse poolest Sugukromosoom mehel ja naisel olev erinev kromosoom Suguliiteline geen x-kromosoomi geen Suguliiteline puue suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilik puue Hemofiilia vere hüübimatus Daltonism - punarohepimedus
nukleotiidide järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist. Toimub kõigis organismides. 3. Mis on transkriptsioon? Translatsioon? RNA süntees, DNA alusel/ matriitssüntees, mille käigus saadakse DNa molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega kompementaarne RNA molekul. 4. Mina nimetatakse geeniks? Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNa molekuli sünteesi. 5. Millistest osadest koosneb geen? Geeni osad- promootor , RNA, sünteesipiirkond ,terminaator (ilma naljata). 6. Mis on transkriptsiooni saadused? mRNA, rRNa ja tRNA molekulid 7. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Geeni avaldumine kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse et geen avaldub. 8. Mis on geneetiline kood? mRNa molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis. 9. Kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi?
haigustega: Kõhunäärme rakkudeks muudetud tüvirakud võivad taastada suhkruhaigete kõhunäärme funktsiooni. Närvirakkudeks muundatud tüvirakud võivad asendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kahjustatud kudesid Reproduktiivne geeniteraapia Pärilike haiguste ravi meetod, kus funktsionaalne geenikoopia lisatakse indiviidi sugurakkudesse, mis kannavad defektset geenikoopiat. Ideaaljuhul kandub sugurakkudega uude organismi edasi terve geen. Sugurakkude mõjustamise kaks meetodit: Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre- embrüosse Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. Positiivsed ja negatiivsed omadused Positiivne: Annab võimaluse kaasasündinud ning elu jooksul omandatud haiguste raviks. Negatiivne: Ravi on väga kallis. Ravi ei pruugi olla edukas On teada, et lootele geenravi tehes saab vigase lapse sündimise ära hoida, kuid see on keelatud. Geenikandjad
Genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Replikatsioon DNA süntees. Tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Toimub enne raku jagunemist rakutuumas. Transkriptsioon RNA süntees. Saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Toimub rakutuumas interfaasi ajal. Saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. Toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Translatsioon valgu süntees. Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geeni osad promootor (ensüüm kinnitud, transkriptsioon algab), RNA sünteesi piirkond (asub inf, mida sünteesima hakatakse), terminaator ...
TRANSGEENSETE ORGANISMIDE HEAD JA HALVAD OMADUSED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.HÜPOTEES.............................................................................................................................4 2.HÜPOTEESI TÕESTUS.........................................................................................................4 2.1.Väiteid GMOde poolt........................................................................................................4 2.2.Väiteid GMOde vastu.......................................................................................................4 3.ANALÜÜS.......................................................
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla...
tegelev teadusharu Oluline kriminalistikas ja haiguste ennetamisel!!! Sageli pole kuriteopaigal sõrmejälgi, küll aga verd, juuksekarvu, spermat, ka neis leiduvate valkude või DNA analüüsimisel on võimalik isikuid tuvastada. Genoom on kõigil inimestel 99 % sarnane, erineb ainult 1 % võrra - selle põhjal saame tuvastada isikuid!! Geneetika ajaloost Gregor Mendel sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused Thomas Hunt Morgan võttis kasutusele mõiste GEEN Francis Crick ja James Watson - DNA kaksikahela struktuuri kirjeldamine - Nobeli preemia 1953 https://www.npg.org.uk/collections/search/portrait/mw13740/James-Dewey-Watson-Francis-Harry-Compton-Cri Kus geneetiline info säilib? Rakutuumas paiknevad kromosoomid, Need koosnevad ainest, mis sisaldab ja säilitab pärilikku Informatsiooni - DNA DNA kandub edasi vanematelt järglastele Igas inimese rakus on u 3 meetrit DNA ahelat DNA - desoksüribonukleiinhape
Transgeensed taimed 1. Olemus 2. Ajalugu 3. Levik 4. Miks loodi? 5. Miks peaks hoiduma? 6. Eesti seisukohad 7. Olukord Eestis Olemus - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Ajalugu 1983 Loodi transgeenne tubakas. 1994 Transgeenne tomat FlavrSavr 1996 Esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine USA-s 1999 Hiinas luuakse GM nisu 2001 GM põllukultuuride kasvupind ületab 50 miljoni ha piiri Levik 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all kasvatatakse 21 riigis Miks loodi Parandada saaduste tarbekvaliteeti Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust Miks peaks hoiduma? Taimemürkide jääkide ohtlikk...
DNA paikneb pohiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on pusiv. Kromosoomid on parilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise jarglastele. Kromosoomid registreerivad koik temas toimunud muutused, kodeerivad geenide abiga tunnuste maaramise susteemi ning lahknevad seadusparaselt rakujagunemise protsessis. Kromosoom kujutab endast aheldunud geenide susteemi, mis kindlustab geneetilise info hoidmise ja edasiandmise. Geen on parilikkuse uhik, ta kujutab endast DNA molekuli osa, mis maarab ara teatud tunnuse kujunemise. Geen sisaldab ca 600 nukleotiidipaari. Geenid kontrollivad kindlate valkude sunteesi ja mojutavad uhe voi teise tunnuse arengut. Koromosoomid mitoosis ja meioosis Kromosoomid interfaasis Interfaasses rakutuumas on kromosoomid despiraliseerunud ja moodustavad pikki peeni niite. Kromosoomide kuju, suurust ja arvu pole selles staadiumis voimalik eristada. seetottu
-RNA süntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne protsess -viib läbi ensüüm, mis peab seostuma vastava geeni alguosaga -promootor- DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni läbi viiv ensüüm -terminaator- DNA nukleotiidne järjestus, millel lõppeb RNA süntees -tulemus: saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul ; saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekulid. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis neis erinevatel ajahetkedel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja tüüpi geene: 1.Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes Nt: rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid 2.Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt: insuliini geen 3.Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapi. Nt: varases embrüogeneesis loote elundite ja elundkondade väljakujunemine 4
molekulidest. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Selleks aineks on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Iga DNA ahel koosneb kahest pikast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Miks on valgud ka DNA ahel spiraalselt keerdunud? · 1. Vähenevad DNA molekuli mõõtmed · 2. Tagab parema kaitse kahjustavate mõjude eest. · 3. Aitab pärilikul infol valikuliselt avalduda. · Geen on pärilikkuse elementaarfaktor. · Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud mis osalevad organismi elutegevuses ja ülesehituses. On ka selliseid geene mis kontrollivad teiste geenide avaldumist. · Geene saab funktsiooni alusel jaotada kaheks: S struktuurgeenid regulaatorgeenid ülesandeks struktuurgeenide avaldumise kontrollimine
sümmeetriateljestiku. 10. Geenidoos. Geeni (alleeli) efektiivsete koopiate arv indiviidi genotüübis. 11. Soo määramise protsess. X:A-suhte tuvastamine. Numeraatorvalkude puudumine põhjustab Sxl-geeni inaktivatsiooni ja arengu XY-embrüo suunas. Numeraatorvalkude ülejääk aga Sxl-geeni aktivatsiooni ja arengu XX-embrüo suunas. 12. Biseksuaalsusgeenid. Nt äädikakärbse geen dsx, mille transkripti alternatiivse splaissinguga TRA-valgu kaasabil määratakse organismi sugu, nii emas- kui ka isassugu. 13. Homoseksuaalsusgeenid. Mutatsioonid viljatusgeenis fru põhjustavad mõningaid muutusi kärbse kesknärvisüsteemi neuronite arengus vastavad kärbsed muutuvad isaslembelisteks. Ilmselt on suguline orientatsioon ka teisel organismidel, k.a inimestel, geneetiliselt kontrollitud. 14. Viljatusgeenid. Fru
b)mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel- sugurakkudes n: Downi sündroom, Klinefelteri sündroom, Turneri sündroom Pärilike haiguste ennetamine: mutageenide vältimine, hoidumine sugulasabieludest, sünnieelne diagnostika Pärilike haiguste ravi: asendusravi(organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone), dieetravi(rajendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral), kirurgiline ravi(eemaldatakse pärilikud väärarengud), geeniteraapia(organismis vahetatakse defektne geen tervega) Päriliku eelsoodumusega haigused: Kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõjul n:kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvtõbi, alkoholism, kopsuvähk Mittepärilikud haigused: sõltuvad keskkonnateguritest Looteväärarengud on tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjulikest keskkonnateguritest Nakkushaigused on mittepärilikud Pärilikkus, muutlikkus ja meditsiin
................kromosoomi e. .................paari. Sugurakkudes on ........................................kromosoomistik – igat kromosoomi üks. Inimese sugurakkudes on ................................kromosoomi. Pärilikkuse tagamine I raku jagunemisel (selgita kuidas on võimalik, et raku jagunemisel on tütarrakkudes lõpuks sama palju kromosoome kui lähterakus) II paljunemisel (selgita, kuidas annavad vanemad järglasele edasi oma pärilikkuse informatsiooni) Mingi geen võib esineda erinevate (näit. kahe) vormidena ehk alleelidena. Dominantne alleel on .................................................................. – A Retsessiivne alleel on ................................................................. – a Kui järglane saab ühelt vanemalt sugurakuga dominantse alleeli A ja teiselt retssiivse alleeli a, siis on tal kõigis keharakkudes Aa ja avaldub ................................................
Sisu DNA-ahela kopeerimine enne RNA-ahela sünteesimine DNA- raku jagunemist. ahelas sisalduva info alusel. Toimumiskoht Rakutuum Rakutuum Info päritolu DNA DNA Kopeeritav või ümberkirjutatav Kogu DNA Väike osa DNA-ahelast, üks materjal geen Osalevad nukleotiidid Desoksüribonukleotiidid Ribonukleotiidid lämmastikalustega A T G ja C lämmastikalustega A U G ja C Nukleotiidide lisamise alus Komplementaarsusprintsiip Komplementaarsusprintsiip Reaktsiooni tegijad DNA-polümeraas; abistavad RNA-polümeraas muud ensüümid, näiteks helikaas.
Transgeensed taimed Triinu Orgmets 9. A Transgeensed taimed · Organisme, kellele on viidud võõraid geene nimetatakse transgeenideks. · Esimene transgeenne organism tehti 1973. aastal. Organism loodi sisestades antibiootikumile resistentseid geene E. coli bakteri plasmiidi. Milleks vaja? · Suurem saagikus · Pikem säilivus · Tarbekvaliteedi parandamine · Suurem külma ja kuiva taluvus · Suurem vastupidavus parasiitide vastu Olemus · - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur · + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Põllumajanduses · Geneetiliselt muundatud põllukultuuride loomine on väga kallis ning see on jõukohane suurtele firmadele. · Väiksem mürkide kasutamine põldudel. Levik · 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all · kasvatatakse 21 riigis Eesti seisukohad · Eestis on lubatud müüa GMO toitu turustamise loa alusel · Eestis on lubatud loa alusel kasvatada GM taimi (kuid pole veel luba antud) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
