Praegu eksisteerib viit liiki tiigreid, kes on väljasuremise äärel: Bengali tiiger, Indo-Hiina tiiger, Sumatra tiiger, Lõuna-Hiina tiiger ja Ussuuri tiiger. Üldtuntud tiigri värvus on oranz, mille taustal on mustad ebamääraselt jaotatud ja erineva pikkuse ja paksusega triibud, kõhualt on tiiger valge mustade triipudega. Bengali tiigrite seas võib kohata ka haruldlast valget tiigrit. Valge tiiger võib sündida vanematel, kellel mõlemal on retsessiivne valge värvi geen. On nähtud ka üsna ebatavalist värvi tiigreid, kaasa arvatud üleni valge ja üleni must. Tiigrid näevad pimedas kuus korda paremini kui inimesed. Tiigrite pupillid on ümmargused ja silmad on kollast värvi. Tiigritel on sisse-välja käivad küüned nagu kassidelgi. Täiskasvanud tiigril on 30 hammast. Tiigri saba on max 1,5 m pikk, mis on umbes pool keha pikkusest. Tiigrid kasutavad oma saba suuna muutmiseks või hoidmiseks jooksu ajal. Saba kasutatakse ka teiste tiigritega suhtlemisel
* 1. Osa Mõisted (1p) -) Eukarüoot päristuumne organism, mis omab piiritletud tuuma ja membraani organelle. -) Prokarüoot eeltuumne rakk, millel puudub konkreetselt piiritletud tuum ja membraansed organellid. -) Pinotsütoos vedelikus lahustunud makromolekulide omistamine membraani kaudu. -) Inklusioonid tsütoplasma varuaine. -) Mükoriisa seenjuur, sümbioos seente- ja taimejuurte vahel. -) Turgor rakusiserõhk. -) Geen kromosoomi osa, mis sisaldab endas üht pärilikkuse tunnust. -) Fagotsütoos protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi. -) Karüoplasma poolvedel ,,täide" rakutuumas, nagu tsütoplasma rakus. -) Mütseel seeneniidistik. -) Homoloogiline kromosoom paaris kromosoomid (sarnase informatsiooni põhjal). -) Bakteritoksiin mürk, mida bakterid toodavad. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p)
Kordamisküsimused: Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Kui palju on kromosoome a) inimese keharakkudes b) inimese sugurakkudes? a) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. b) Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 4. Mitmest kromosoomist koosneb inimese genoom? Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 5. Kuidas mõjutab keskkond tunnuste arengut? Näited Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. Kui inimesel on pärilik kurtus, ei saa teda kuulma õpetada. Samas rasvtõbi ei pruugi olla päritav. 6. Mille ...
Blond Punapäisus Nina kuju Kongus Sirge Nägemus Lühinägevus Normaalne (kaasasündinud) Käelisus Paremakäelisus Vasakukäelisus Paariliste tunnuste puhul võib esineda kimäärsusnähe - selle põhjuseks on ühe tunnuse mitteavaldumine samas süsteemis - põselohk ühes põses. Mendeli III seadus 1. Värvusgeen A - kollane, a - roheline 2. Seemnepinna kuju geen B - sile, b - krobeline P: AABB (kollased siledad) x aabb (rohelised krobelised) Sugurakud (kõik alleelid ühes korduses) : AB x ab F1: AaBb (kollased siledad) See tõestab Mendeli I seadust Ristame heterosügoote P: AaBb x AaBb Sugurakud: kõik alleelid ühes korduses, kõik kombinatsioonid AB, Ab, aB, ab Sugu/sugu AB Ab aB ab AB AABB (k.s) AABb (k.s) AaBB (k.s) AaBb (k.s) Ab AABb (k
1:20-21. cDNA on komplimentaarne DNA ahel ning kasutatakse pöördtranskriptaasi mRNA maatritsilt komplementaarse cDNA sünteesimiseks. 8. Mis on sünteetilised nukleiinhapped? 1:22-29. Aminohappeid, mis on sünteesitud arvuti poolt kontrollitava robotiga. Saab kasutada kindlalt valku tootva geeni sünteesimisel. Kui teada on nii geneetiline kood kui ka huvipakkuva valgu aminohappeline järjestus on selle info põhjal võimalik sünteesida seda valku sünteesiv geen. 9. Mis on restriktsiooniensüümid? 1:30-36. Ensüümid, mis lõikavad DNA'd spetsiifiliselt järjestustest ning neid nim. ka restriktsiooni kohtadeks. Looduses kasutavad bakterid restriktsiooniensüüme kaitseks neid nakatavate bakteriofaagide eest. Bakteriofaagi sisenedes bakteri rakku restsiktsiooniensüümid lõikavad viiruse DNA mittefunktsionaalseteks väikesteks tükkideks ning päästavad bakteri infektsioonist. 10. Milliseid tüüpe restriktsiooniensüüme te teate ja millised on
kohaselt paarduvad vesiniksidemete abil A ja T ning C ja G. DNA molekulis on ahelad vastassuunalised seetõttu toimub ka uute ahelate süntees erisuunaliselt. Replikatsiooni lõpuks saadakse 2 DNA molekuli, mille biheeliksites on üks ahel uus ja teine vana. Eukarüootsetes rakkudes toimub replikatsioon enne mitoosi ja meioosi ning tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse jaotumise tütarrakkude vahel. 8. Mis on geen? DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Geen on genoomi (geneetiline materjal, mis sisaldub liigiomases kromosoomikomplektis, inimesel on 46 kromosoomi) järjestuse ümberpaigutatav regioon, mis on päritav. Geen võib olla teatud valku kodeeriv DNA või RNA järjestus või RNA ahel, millel on mingisugune konkreetne funktsioon organismis. Elusolendid sõltuvad
esimesed GM taimed. Teistest liikidest pärit geene võib viia organismi ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt seadusandlusele need organismid ei ole GMO-d. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Geneetilise muundamise abil on võimalik siirdada organismi väga kaugete liikide geene või tehisgeene. (Eestimaa Looduse Fond, 2006). GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest vähe. Igas rakutuumas on ligikaudu 10000 50000 geeni ning kui viia organismi veel üks geen erineb selle GMO genoom eellase omast kõigest 0,00002% võrra. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Geenitehnoloogia väljendab nii meie lootusi ja unistusi ning see võimaldab meie elukvaliteedi paranemist ning mõned, kuid mitte kõik GM-tooted võimaldavad isegi rohkemat, kui meie veel mõni aeg tagasi unistada oskasime. Geenitehnoloogia meetmed kujutavad endast nii nimetatud ,,unistuste tööriistu", mis annavad meile võimaluse
toodetakse nüüd bioreaktorites. Peale bakterite kasutatakse selliste produktide tootmiseks *pärmseeni (näit. hepatiidi B vaktsiin) *loomarakkude kultuure. Imetajarakkude kõrval on viimasel ajal olulist rakendust leidnud putukarakkude kultuurid. Näiteks hiljuti (2006. a.) turule tulnud inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini (Gardasil) toodetakse putukarakkudes, kuhu on sisse viidud selle viiruse ümbrise valku (L1) kodeeriv geen. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline protseduur *Keeruline on geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. *Pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. Nad võivad kahjustada olemasolevaid geene. *Siirdatav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal *Lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest
sigaretisuitsu toksiline toime. Suitsetavatel naistel on üleminekuea vaevused enam väljendunud kui mittesuitsetajal. Londoni St. Johni Dermatoloogiainstituudi teadlased avastasid, et suitsetamine stimuleerib naha elastsust hoidvat struktuurset proteiini kollageeni hävitavat geeni. Suitsetamise ja kortsude seos on teada olnud aastaid, aga senini oli arusaamatu, kuidas sigaretid nahka täpselt mõjutavad. Ülalmainitud teadlased avastasid, et sama geen, mis põhjustab päevitamisel kortse, on suitsetajate organismis äärmiselt aktiivne, mittesuitsetajate organismis aga väheaktiivne. "See viitab sellele, et sigarettides on miski, mis rikub nahka sarnaselt päikesele või vähemalt sama mehhanismi kaudu," dr. James Leyden (Naisteleht 4. aprill 2001) Seos selgus juhuslikult, kui teadlased uurisid parajasti, kas matrix metalloproteinase-1 ehk MMP-1 nime all tuntud geen reageerib ka kunstlikule päikesevalgusele
oktaploid (8n) jne. autosoomid- (inglise autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost[1]. Inimesel on 22 autosoomi, mida tähistatakse numbritega 1–22. Kui panna autosoomid tinglikult pikkuse järjekorda, siis on kromosoom (autosoom) number 1 kõige pikem ja kromosoom number 22 kõige lühem. Autosoomne dominantne geen avaldub alati ja autosoomne retsessiivne geen avaldub dominantse geeni puudumisel. Homoloogilised kromosoomid- on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses Kromatiid- üks kahest identsest kromosoomi osast, koosneb ühest DNA ahelast Sugukromosoomid- kromosoomid, milles asuvad organismi INIMESE sugu määravad geenid; naiste sugukromosoomid tähistatakse XX, meestel XY; vaid üksainus geen inimese Y-kromosoomis VILJASTUMINE käivitab 6-7 nädalases embrüos meheks arenemise.
Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja apsiidi valkude süntees. >moodustatakse uued virioonid >lagundatakse peremeesraku membraan (ja kest) Lüsogeenne tsükkel: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi külge. Haigus ei pruugi avalduda. Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi kui viirusvektoreid viiruse genoomi kantakse sobiv geen, mille viirus koos oma genoomiga peremeesrakku kannab. Mendeli I seadus (ühetaolisuse) homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased Mendeli II seadus (lahknemis) homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes.
See bakter oli võimeline nakatama edukalt taimi, saates neisse väikesed DNA- aasad (Ti- plasmiidi), mis omakorda sokutavad end taimerakkude kromosoomidesse. Tuleb vaid plasmiididele lisada vajalikud geenid, see ollus taimelehele määrida ja uus taim kasvatada. Nii aretati ka maavitsaline petuunia ja ka puuvill. Turule jõudis tubakas 1994. aastal. Teraviljade muundamiseks tuli oodata, kuna nad on agrobakteritele immuunsed. Selleks töötati välja uus meetod, kus kullatükkidele kantud geen tulistati taimerakku. Nii sai ühtlasi mädanemiskindla tomati, mardikakindla kartuli ning kahjurikindla maisi. [5] Suurem muundatud taimede levik algas 1996.aastal USA-s, kui turule jõudsid mitmed rapsiliinid, soja-, siguri- ja maisiliinid ning ka mitmed lillesordid. Sel aastal jõudis Euroopasse esmakordselt geenmuundatud mais. 1998. aastal peatati Euroopas uute GMO- de lubamine, kuni seadustes ei ole kindlalt sätestatud märgistusega, seirega, riskianalüüsiga
· Endopioidid valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus · Gamma-aminovõihape pidurdusvirgatsaine Kuidas virgatsained ajus toimivad? · Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad. · Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast. 7. GEENID. Mis on geen? Geen ehk pärilikkustegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. Kus geenid kehas paiknevad? Geenid paiknevad kromosoomis. Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine? Geeniekspressiooni teel geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon; mRNAst mittevajalike osade - intronite väljalõikamine ehk splaising; mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon.
Seda tehakse koekultuuri meetodil. [http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=35&Itemid=46] (8.03.2008) Levinumad GMO tüübid Laialdasse kasutusse on jõudnud keemilist umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup) või (harvem) ka glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM- kultuuridest). Neid taimi nimetatakse HR-taimedeks (sõnast "herbitsiidiresistentsed"). Taimedesse viidud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele. Nii võib taimi töödelda igas kasvufaasis. Herbitsiidiresistentsete GM-kultuuride kasvatamine võib oluliselt suurendada antud herbitsiidi (peamiselt glüfiosaadi) osakaalu meie keskkonnas ja toidus. Glüfosaatidega on kaasnevad ka mitmed probleemid. Teise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sünteesides
formaadita ja ka liiga tragikoomiline tüüp. Kuna härra Maurus on Indreku võrgutaja ja hingepüüdja, on nende kooslus lähedasem Fausti-Mefisto suhtega kui viimaste suhe Andrese- Pearuga, kuigi Maurus pole sõlminud Issandaga taevast kihlvedu Indreku hinge pärast. Siiski kirjutab Jaan Kross, et Pearu on rohkem mefistolikku mõõtu kui Maurus, kuid lisab, et Mauruse asend Indreku suhtes ja Mauruse püüdluste fantaalses luhtumamõistetuses on mefistolik geen salgamatu. Sarnasusi võib leida ka Tammsaare enda teostes. Näiteks ,,Tõe ja õiguse" ja ,,Põrgupõhja uue Vanapagana" vahel. Mõlemad on sisupoolest sarnased -talupojaromaanid ja vastavad konkreetsetele Eesti oludele. Ka mõlemas romaanis on lunastus, kuigi esimeses armastus, teises aga õndsus ja, et lunastust saavutada, tuleb teha tööd. Tammsaare meelest ongi kõige tähtsam töö, mis on kõige aluseks. Töö aga seisneb maaga võitluses. Ka
väljapoole põldu on vältimatu. See on juba põhjustanud herbitsiididele vastupidavate umbrohtude tekkimist hübridisatsiooni tulemusel. Taimede muundamisel geenitehnoloogia abil koos soovitud tunnust kodeeriva geeniga lisatakse alati ka geneetilist materjali, mis pärineb patogeensetest viirustest või teistest parasiitidest, ning bakteritest ja teistest organismidest. Nende hulgas on ka bakteri antibiootikumi resistentsuse geen, mis teeb baktereid mittetundlikuks antibiootikumi suhtes. Tänu millele võivad tekkida uued viirused ja bakterid.See võib esile kutsuda ka mutatsioone, mis põhjustavad vähi arengut imetajate rakkudes. Ka inimese suuõõnes ja hingamisteedes on baktereid, mis on võimelised lisama oma päriliku aine juurde keskkonnas olevaid DNA fragmente, mis sisaldavad antibiootikumi resistentsuse geene. Põhjused, miks looduskaitsjad ja põllumehed on vastu seisnud
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
(suhkrutõbi, lühinägevus) Polüploidsus- organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine (3n- Pärilike haiguste ravi: triploidsus, 4n-tetraploidsus) 1. Asendusravi (puuduvate ensüümide viimine org-smi) [Taimedel on lopsakam kasv- > kasutatakse sordiaretuses] 2. Dieetravi (ainevahetushäirete korral) 3. Geeniteraapia (haige geen asendatakse tervega) 4. Kirurgiline ravi (nt liigese/ sõrme eemaldamine) Pärilike haiguste ennetamine: 1. Suguabielust hoidumine 2. Mutageenide vältimine 3. Sünnieelne diagnostika 4. Sündide vähendamine Pärilikud haigused Mittepärilikud Päriliku haigused eelsoodumusega Downi sündroom Sooleparasiidid Kõrgvererõhutõbi
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
eemaldamseks keskkonnast Biorelv – bioloogiline mürk või haigustekitaja, mida kasutatakse sõjas, et nakatada või tappa inimesi, teisi loomi või taimi Bioreaktor – suletud väliskeskkonnast, kuna väljaspool mirkoobid hävitaksid tööstuslike baktereid Bakteritega tehakse katseid, kuna kasvavad kiiresti, tarbivad vähe toitained, toodavad suurtes kogusdes ensüüme Geenilielt muundatud bakteritele lisatakse enesetapu geen, kuna ei teada nende pikaajalist mõju. Geenitehnoloogiaga seotud teadusharud ning elukutsed GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditeg muudetud või mille genoomi on siirtatud uusi geene Funktsionaalsed toiduained – biotehnoloogiliselt töödeldud toiduained, mis peaksid aitama inimestel haigusi vältida Bioinformaatika – bioloogia ja informaatika ühendav teadusharu, milles töötatakse välja meetodeid bioloogilise info analüüsimiseks arvutites
Bioloogia. PALJUNEMINE JA ARENG Suguline Mittesuguline o Vegetatiivne o Eoseline Paljunemine üldine eluavaldus, mille eesmärk on järglaste taastootmine ja liigi säilitamine. MITTESUGULINE paljunemine. ,,looduslik kloonimine" e. geneetiliselt samasugune pärilikkusaine. Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited: SÕNAJALG maarja sõnajalg, kilpjalg VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljune...
Mikroob -> ainevahetused jäägid ->peremees organism Mikroobide omadused: · Patogeensus kustub esile haigestumist, selle alusel jagatakse mikroobid: 1. Absoluutselt patogeensed põhjustavad alati haigestumist. NT. Kõhutüüfus, malaaria, läkaköha, amöbiaas. Viiruslikud nakkushaigused gripp, leetrid, tuulerõuged, punetised. Prioonid valgulised haigustekitajad mille tekke määrab organismi oma geen ( hullulehmatõbi ) 2. Tingimisi patogeensed ehk oportunislikud mikroobid on patogeensed teatud tingimustel ( väsimus, mürgitus, ülekuumenemine )sõlttub organismi seisundist. Nende mikroobide levik looduses on suur ja soodsates tingimustes paljunevad ja levivad massiliselt. 3. Saprofüüdsed mikroobid ei kutsu esile haigusi va. Tugeva immuunpuudulikkuse korral ( AIDS, verehaigused ). Veri (valged vererakud),
suguelundid, ringeelundkond 15. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16. Kui kaua kestab normaalne rasedus? Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. 17. Teratogeenid ehk lootelise väärarengu põhjustajad Bioloogilised: o Pärilikud haigused – geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid o Haigustekitajad – punetised, süüfilis, toksoplasmoos o Toitumisega seotud – vitamiinide, aminohapete,mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid Keemilised: o Ravimid – antibiootikumid, rahustid, uinutid o Alkohol o Olmekemikaalid – liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid Füüsikalised:
Kirjelda tsütoplasma ehitust ja tema tähtsust. Tsütoplasma koosneb põhiliselt veest ja selles lahustunud ainetest. Ta seob rakku organellid ühtseks tervikuks ja aitab neil teha koostööd. Aitab aineid rakkus laiali kanda. Annab rakule siserõhu ja kaitseb selle sees olevaid organelle. Mis on tuuma ülesanne. Tuum juhib raku elutegevust ja säilitab päriliku informatsiooni. Kirjelda tuuma ehitust : pärilikuse aine, tuumamembraan, poorid, dna, rna, tuumake, kromosoomid, kromatiin ja geen. Tuumake on ümbitsetud tuumamembraaniga mille sees on poorid kus toimub info vahetus tsütoplasmaga, tuuma sees on tuumake mis on ümbritsetud pärilikusainega . Tuumakeses toodetakse valke ja RNA-d. Kromosoomid on kokku pakitud DNA ja selle sees ongi geenid. Mis on kromosoomide ülesanded . Kromosoomise ülesanne on päriliku info avaldumine ja edasi andmine. *Mitu DNA ahaelat on ühes keha rakkus? 1 rakkus on 16 kromosoomi.
Somaatiline:Ehk ravikloonimine.Seisneb selles, et ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakke mõjutav: Eristatakse kahte juhtu: Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut vaid, peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. GMO Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organismehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi.
Teistel juhtudel alternatiivne splaising võib toimuda samas raku tüübis vastuseks reinevatele keskkonna-ja raku arengut määravatele ¬signaalidele. Splaisingu repressorid ja aktivaatorid kontrollivad splaisingut alternatiivsete splaissaitide kasutamise kaudu. 40. Too näiteid, kuidas alternatiivne splaising muudab bioloogilist funktsiooni. Äädikakärbse sugu, näit. Eksoni vahele jätmine: D. melanogaster'I (edaspidi "kärbse") geen dsx sisaldab 6 eksonitt. Isastel on mRNAs ühendatud eksonid 1,2,3,5 ja 6. Selline mRNA kodeerib transkriptsiooni-regulaator valku, mis on vjalik isas- sootunnuste arenguks. Emastel on ühendatud eksonid 1,2,3 ja 4 ja polüadenüülimise signaal ekson 4's põhjustab mRNA jagunemise selles punktis. Alternatiivne aktseptor-sait: Tra geen kodeerib valku, mis on ainult emastes ekspresseeritud. Selle geeni primaarne transkript sisaldab kahe võimaliku aktseptorsaidiga introni
LV jaoks oli vaja reproduktiivsust, pärilikkust, varieeruvust indiviiditi, kohasuse erinevus. Teoorias oleks rühmavalik võimalik, aga ta oleks väga aeglane ja kohastumuste tekitamiseks liiga ebaefektiivne, samuti eeldaks altruistlikku käitumist (eeldus, et atruistide rühm saaksid rohkem järglasi kui egoistide rühm, aga nii ju ei ole). 2. Seleta Hamlitoni reeglit ja altruismi leviku tingimusi. Too hüpoteetiline näide. Hamlitoni reegel: kujutle, et geen (geenialleel!) põhjustab kandjale C võrra vähem järglasi, kuid kasvatab tema naabrite järglaste hulka B võrra. Geen saab levida, kui rB C. r- selle geeni sagedus naabritel. Sugulaste seas on haruldase geeni sagedus suurem ja sugulased elavad sagedamini ka koos. Neil on sama päritoluga geeni esinemissagedus suurem. Tuntakse sugulasi ära ja aidatakse neid. Geenisagedusi avaldatakse geenikoopia üldarvu suhtes, siis on r diploidsetel organismidel kahekordne geenisagedus.
tähtis ja nende funktsioon ei sõltu nende orientatsioonist geeni suhtes. Üldiselt asuvad promootori ees, pikkuseks on 50-150 np, mis omakorda koosnevad väiksematest alaosadest 18-20 np. Neid esineb sagedamini kui vaigistavaid piirkondi. Omadused: orienteeritud DNA molekulil igas suunas (5'-3' või vastupidi); seostub ühe või mitu regulatoorste valkudega; paiknevad enne või pärast geeni, mille ekspressiooni nad reguleerivad. 16. ,,Enhancer"ite aktiivsusega kontrollitakse geen ekspressiooni tasemeid:fosfolüürimine, ubikvineerimine, metüleerimine. 18. heat-shock geenide (näit hsp70) transkriptsioonil, peatub RNAPolII pärast esimese 25bp sünteesi, aga ei termineeri transkriptsiooni. Peatunud polümeraas jääb vastsünteesitud transkripti ja DNA matriitsiga seotuks kuni tingimuste avaldumiseni, mis indutseeruvad HSTF (heat-shock transkriptsiooni faktoreid). Aktiveeritud HTSFi sidumine proksimaalsepromootori
kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. 3. Kirjuta lühendi GMO pikem mõiste, mida see tähendab. GMO ehk geeniliselt muundatud organismid tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. 4. Mis põhjustab sebrakala fluorestsentsvärvi? Sebrakalale siirdatud genoom on fluorestseeruvat valku kodeeriv geen meduusilt, mis põhjustab kala fluorestsentsvärvuse. 5. Millal loodi esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid? Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973. aastal. 6. Miks osutusid genoomipangad tehnogeneetilistes uuringutes ja rakenduste väljatöötamisel äärmiselt kasulikuks? Genoomipangad osutusid tehnogeneetilistes uuringutes ja rakenduste väljatöötamisel
o värvub tugevamalt o maksimaalselt kokku pakitud o paikneb perifeerselt o seal paiknevat DNA-d ei transkribeerita o moodustab 90% kromatiinist, sisaldab rakule hetkel mittevajalikke geene o Seal paiknevad tsentromeer, Barr'i kehake, replikatsiooni alguspiirkonnad o Osa heterokromatiinist võidakse kasutada valgu sünteesimiseks teatud eluetapil 5. Mõisted: Homoloogilised kromosoomid - paaris kromosoomid Geen - pärilikkustegur, mis määrab tunnuste arengu Alleel - geeni esinemise vorm, mis kujundab tunnuse erinevaid variante Sugukromosoomid - määravad sügoodi geneetilise soo, nende arv eri sugupooltel erinev Autosoomid - kromosoom, mida on võrdne arv liigi kõigil esindejatel Haploidne - kõiki kromosoome on üks, sugurakkudes Diploidne - kõiki kromosoome on kaks, keharakkudes Genotüüp - geenide kogum
Pärilikkus PÄRILIKKUS looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genoom ühekordses kromosoomikomplektis olev geenide kogum. Ühes kromosoomis on üks genoom. Genotüüp ühe isendi kõikide geenide ja geenierivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Keskkond, kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. MATRIITSÜNTEESID - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Replikatsioon DNA kahekordistumine, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimub rakutuumas. (A=T, C=-G)....
Organismide keemiline koostis Kursuse lõpul tean: 1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist; Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi. Makroelemendid: 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool r...
eoseline paljunemine – on levinud algloomadel, seentel ja taimedel…paljunetakse eostega vegetatiivne paljunemine – vanim paljunemisviis, see on levinud bakteritel ning ka taime-, seene- ja loomariigis ( toimub kas pooldumine, pungumine või hulgijagumine) kliiniline surm – biol. surm – kromosoom – selle moodustab üks valkudega seotud DNA molekul DNA – aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni geen – DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises dominantsus – retsessiivsus – mittepärilik muutlikkus – elujooksul pärandatud muutused ei pärandu järglastele pärilik muutlikkus – pärandub järglastele mutatiivne muutlikkus – muutused geenide ja kromosoomidega mutatsioon – suurem osa on kahjulikud..tekivad kas iseenesest või mutageenide tagajärjel
kalorite tarbimise piiramine täiskasvanud emastel hiirtel vähendab erinevaid meioosi häireid nagu liigsed või puuduvad kromosoomid, mis on sagedaseks mureks vananevate imetajate munarakkudes ja samuti vananevale naisele. Juba varem on mitmed uuringud leidnud, et loomad, kelle söömine on piiratud, kuid siiski piisav, vältimaks alatoitumust, elavad kauem ja nooruslikumalt kui nende hästitoidetud liigikaaslased. Samuti õnnestus teadlastel tuvastada geen, millega manipuleerides jõuti samadele tulemustele kui kalori vaese dieediga. Nii paranes munarakkude kvaliteet ka tavalise toitumisega vananevatel loomadel. • Ka spermatosoidi ja munaraku omavahelises seondumises on oluline osa valkude küljes olevatel suhkruahelatel.
Sellest lähtuvalt võivad vallanduda epideemiad, kuna bakter ei allu enam antibiootikumide toimele. Ühtlasi võidakse toidulauale tuua senitundmatuid valke, mis võivad osutuda allergeenideks, ning mille mõju avaldub alles pika aja möödudes. Seega oleks ebaeetiline toota ja turustada taimeid, mis võivad ohustada inimeste tervist. Geeniliselt muundatud taimed võivad ristuda looduslike sugulastega rikkudes nii ökosüsteemi tasakaalu. Nii võib näiteks umbrohutõrjele resistentne geen edasi kanduda ja mitte alluda enam tõrjele. Ka kahjurikindlate mürgiste taimede puhul on neist kasu vaid siis, kui kahjureid on väga palju. Kui GMO kord on looduses on kontrolli alt väljunud, ei ole saastet enam võimalik kõrvaldada. Muundatud geenid segunevad looduslike vormidega ja hajuvad keskkonda, mille tagajärel võivad tekkida näiteks resistentsed umbrohud põllumajanduslikele mürkidele. USAs on geenmuundatud mais ja raps oma looduslike
Gonaadialge jääb seksuaalselt indiferentseks 6.arengunädalani, mil tulevased sugurakud migreeruvad rebukotist genitaalvalli. Nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest - bipotentsiaalsest gonaadist. Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Inimestel on Y-kromosoomi lühikeses õlas Sry-geen, mis vastutab testise formatsiooni eest. Sox9 geen indutseerib testise arengut. Esmased sugurakud migreeruvad gonaadidesse 6.arengunädala jooksul. Kui organism on XY fenotüübiga, siis 8.arengunädalal diferentseeruvad somaatilised rakud gonaadides Sertoli rakkudeks. 8.arengunädala jooksul arenevad Sertoli rakud ümbritsevad gonaadidesse saabuvad sugurakud ning organiseerivad endid testise juhadeks. Sertoli rakud toodavad AMFi (surub alla Mülleri juha arengu) ning hiljem toetab spermi arengut (spermatogenees).
Sarnase metoodikaga on kasvatatud näiteks laialt tuntud meristeemmaasikad, koekultuuri etapi on läbinud suur osa Eestis kasvatatavate seemnekartulite eellasi. GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Kui nüüd viia kirjeldatud organismi veel üks geen, erineb selle GMO genoom eellase omast 0,00002%. Vaatamata sellele, et organismi geenide kogum on peaaegu samasugune kui vanemliinis, siis võib uue organismi talitlemine olla paljuski erinev. Kuigi GMO-de kasutamise ajalugu pole väga pikk, on maailmas juba mitmeid GMO-sid kasutusele lubatud võtta. Esimestena tulid turule GM-vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel e. Umbrohumürgikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada
vanematega MUUTLIKKUS looduse seaduspärasus, mille kohaselt järglased on oma vanematest natukene erinevad GENEETIKA teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Pärilikkus · kandjaks kromosoom paiknevad rakutuumas · kromosoomis paikneb geneetiline materjal genoom · keharakkudes üldiselt ühesugune arv kromosoome · kromosoomis paiknevad geenid määravad tunnuseid · üks geen mitme tunnuse määramisel, tunnuse määramisel mitu geeni Tunnused · GENOTÜÜP geenide ja nende erivormide kogum, me ei näe seda · FENOTÜÜP tunnuste kogum, näeme; oleneb genotüübist · tunnuste avaldumist mõjutavad · genotüüp · keskkonnatingimused soodustab või pidurdab tunnuste väljakujunemist; vajalike geenideta ei saa tunnust välja arendada MOLEKULAARGENEETIKA
arenemise iseärasusi DNA desoksüribonukleiinhape. Rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoom moodustub ühest valkudega seotud DNA molekulist. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Geen DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt. Alleel Ühel geenil olevad kaks vormi. Need võival olla erinevad või ühesugused. SOO MÄÄRAMINE Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas.
aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside, dipeptiid vabaneb initsiaator tarnast ja jääb viimasena sisenenud RNA külge, kestab kuni jõuab stoppkoodonini, sellega seostub terminatsiooni ensüüm, mis vabastab kõik reaktsiooni osapooled (valguahela, tRNA, mRNA, ribosoomid) Polüsoom- mRNAga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valke Antikoodon- tRNA 3 nolekuli, mis komplementaarsed mRNA koodoniga Geenide avaldumine- geen on avaldunud, kui on toimunud transkriptsioon (korraga avalduvad 10% geenidest) sõltub RNA polümeraasi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga, ühineb, siis toimub Transkriptsiooni vead- 1 tagajärg ilmuvad valgud, mis põhjustavad raku muutumist vähirakuks 4 tüüpi geene 1. Koguaeg ja kõigis rakkudes, nt põhi ainevahetust reguleerivad geenid 2.Kindlates kudedes avalduvad geenid nt. insuliini reguleerivad geenid 3
kõrbhiirjas (ulukvõik), hiirjas (tumehiirjas). Punahiirjas on seega raudjas hobune, kellel on natuke heledam/kahvatum karvkate; kõrbhiirjas on kõrb hobune heledama karvkattega (segiaetav isegi võiguga); hiirjas on must hobune heledama (hiirhalli) karvakttega. Kõikidel on tumedam seljatriip ning võivad esineda teisedki märgised. Tavaliselt on pea ning jalad samuti kehakattest tumedamat tooni. hõbemust ja hõbekõrb - vastav geen mõjutab ainult musta pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel. Hõbemustal hobusel on hõbedane lakk ja saba, hobune ise on reeglina must, mõnikord šokolaadpruun või kergelt täpiline. Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades on näha hõbedat tooni, kuid kehakate on pruunikas. kimmel – Valkjashallid karvad on segamini mistahes muud värvi karvadega
Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus................................................................................................................1 Mis on hüpolaktaasia..............................................................................................................2 Neoliitikum.............................................................................................................................2 Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha.............................................................3 Ravivõimalused......................................................................................................................4 Prognoos.................................................................................................................................4 Mis aitaks? .............................................................................................................................4 Kas...
ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum", "Arhitektoonika VI" , "Crystallisatio" ja Kolmandas sümfoonias. Alates Sümfooniast nr. 4 ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod": "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali. Olulist rolli mängib häälte juhtimises erinevate suundade ja "kurvide" asend üldisel "kaardil". See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav, oluline on põhilisest organiseerimisprintsiibist lähtumine. Esimene puhas näide on "Oxymoron". Kõik järgnev ("Aqua", "Meditatio", Viies sümfoonia, "Noesis"-topeltkontsert klarnetile ja viiulile., Klaverikontsert, "Strata" (Kuues
Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, m...
RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor- piirkonnaga Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli RNA-polümeraas jõuab terminaatorini Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees DNA omandab uuesti biheeliksi kuju RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse DNA ahela lõik promootor RNA sünteesipiirkond terminaator geen DNA RNA RNA polümeraas RNA polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON KOHT Seal, kus leidub DNA-d Seal, kus leidub DNA-d Tuumas, kloroplastides, Tuumas, kloroplastides, mitokondrites, mitokondrites, tuumapiirkonnas tuumapiirkonnas AEG Interfaasis Interfaasis
Valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks 56.Rakutuuma ülesanded? Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku infot 57.Tuuma ümbritseva membraani ülesanded? Eraldab DNA tsütoplasmast 58.Miks on tuumamembraanis poorid? Läbi nende liiguvad ained tuuma ja tsütoplasma vahel 59.Mis toimub tuumakeses? Toimub ribosoomi-RNA ja ribosoomide moodustumine 60.Mis on kromosoom? Üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega 61.Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 62.Mis on kromatiin? Rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 63.Kromosoomide ülesanded? Päriliku info avaldamine ja edasiandmine 64.Millal kromosoomid kahekordistuvad? Enne raku jagunemist 65.Miks näeb kromosoome mikroskoobiga vaid raku jagunemise ajal? Nende mõõtmed on enne pooldumist suurimad 66.Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes? 46 67
- geenm e punktm ei avaldu gentüübis ehk välimuses - kromosoomm ¼ - ½ kromosoomist on mutateerunud , nt: Angelmanni sündroom -genoomm muutunud on kromosoomide arv, nt: Downi sündroom 2.)Rekombinantne mehhanism kohtuvad harva esinevad retsetsiivsed alleelid, nt: kuuljatel sünnib kurt laps 3.)Geenitriiv teatud geeni esinemissagedus tõuseb järsult -pudelikaelaefekt see hakkab tööle peale katastroofi või erilist sündmust kui domineerima hakkab varem vähemuses olnud geen - rajajaefekt , nt: lennuki vms kaudu satub saarele nt mingi taime seeme, mis on piisavalt domineeriv, et kohalikud liigid välja suruda. 6.Looduslik valik Evolutsiooni mehhanismid käivitavad loodusliku valiku, mis on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks. Koosneb järgnevatest etappidest: (liblika näide, kelle tavaline elukeskkond on muutunud) 1.)järglasi on väga palju 2.) mõnel järglasel avaldub mutatsioon 3
võimelised haigust ravima või selle kulgu peatama. Seetõttu palub parlament lugeda Huntingtoni tõbi tervishoiu oluliseks probleemiks ning soovitab vastu võtta otsuse Huntingtoni tõve sõeluuringu kohta, mis tagaks õigeaegse diagnoosimise ja laialdase juurdepääsu ravimitele ja ravile. Põhjused: Huntingtoni tõbi esineb inimestel, kes pärivad haigust kandva geeni 4.kromosoomis. See viib ebanormaalse proteiini tekkeni, mis kahjustab närvirakkude tuumasid. Tõbe kandev geen on dominantne st, et geeni kandjal kujuneb mingil hetkel välja kindlasti haigus. Haigete inimeste lastel on haigestumise tõenäosus 50:50. Sümptomid: Suurim närvirakkude kahjustus on kahes kindlas närvirakkude grupis, sügaval ajukoes sabatuumas ja läätstuumas. Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada.
võimelised haigust ravima või selle kulgu peatama. Seetõttu palub parlament lugeda Huntingtoni tõbi tervishoiu oluliseks probleemiks ning soovitab vastu võtta otsuse Huntingtoni tõve sõeluuringu kohta, mis tagaks õigeaegse diagnoosimise ja laialdase juurdepääsu ravimitele ja ravile. Põhjused: Huntingtoni tõbi esineb inimestel, kes pärivad haigust kandva geeni 4.kromosoomis. See viib ebanormaalse proteiini tekkeni, mis kahjustab närvirakkude tuumasid. Tõbe kandev geen on dominantne st, et geeni kandjal kujuneb mingil hetkel välja kindlasti haigus. Haigete inimeste lastel on haigestumise tõenäosus 50:50. Sümptomid: Suurim närvirakkude kahjustus on kahes kindlas närvirakkude grupis, sügaval ajukoes sabatuumas ja läätstuumas. Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada.
soja-, siguri-, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. Ka mujal maailmas (peamiselt USAs, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel veel mõned muud GMOd, näiteks puuvill, melon, papaia, kartul, suhkrupeet jm. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup)või glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM-kultuuridest). Neisse viidud geen muudab nad tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, mistõttu saab umbrohumürgiga töödelda ükskõik millises kasvufaasis kartmata kultuure kahjustada. Samuti on turul ka kahjuriresistentsed sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sest nad sünteesivad mullabakterist neile sisestatud geeni abil aktiivset mürki. 8% GM- kultuuridest kannavad mõlemat eelpooltoodud tunnust GMO-ga kaasnevad riskid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
