Kristlased on veendunud, et usk Jeesusse ja tema õpetusse taastab osaduse Jumalaga ja annab lootuse igavesele elule jumalariigis. Iga pühapäev käiakse kirikus. Tekkis 1 saj. pKr, looja Jeesus(+muud inimesed). Islam tähendab rahu või alistumist ning moslem on see, kes alistub Jumalale. Moslemid usuvad, et alistudes Jumala tahtele, on neil võimalik leida rahu endas ja kõigi inimeste vahel. Pühakiri on Koraan. Looja on prohvet Muhamed (7.saj.) Budism Budistid järgiva Siddhartha Gautama Buddha õpetust. Tekkis 6.-5. Saj eKr. Usuvad, et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Pühakirjad on kogumikus ,,Tipitaka" ja sellele lisanduvad mahajaana suutrad. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Karma loomine on oluline. milline on riigi ja religiooni suhe
Ning hoolimata sellest ütleb muistne hindu pühakiri Rigveeda, et Tõde on üks, inimesed ainult nimetavad seda erinevate nimedega. Ja teine pühakiri märgib, et nii nagu pilt maalitakse paljude värvidega, kujundatakse isik paljude rituaalidega. Hoolimata hinduismi kirjust välispinnast on selleski religioonide sülemis võimalik leida ühtset mustrit, mida kannab igavene seadmus, nagu nimetavad oma religioossed traditsiooni hindud ise. Budism- Saakja rahva seas sündinud printsi Siddhartha Gautama ehk Buddha õpetuse sisu on tihti võetud kokku lühidalt, öeldes, et tema õpetus on kannatusest ja kannatuse lakkamisest. Kannatusest tahaks ju vabaneda igaüks. See on ilmselt ka põhjus, miks üks enim tõlgitud ja müüdud autoreid Eesti raamatuturul on Tiibeti budistliku traditsiooni üks juhtidest XIV dalai laama. Kuigi budsitlik kultuur ja filosoofia asuvad Eestist küll geograafiliselt kaugel, on Eesti euroopalikus mõttes vana budistlik maa, kus juba 20
Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste riik. 6. – 5.saj eKr Siddharta Gautama pani aluse budistlikule õpetusele. 4. – 2.saj eKr Tšandragupta (valitses u 320 – 298 eKr) pani aluse Maurja dünastia ajastule Indias. u 4.saj eKr Pandi kirja kangelaseeepos „Mahabharata”. 3.saj eKr Ašoka Suure valitsemisajal (273 – 232 eKr) ühendati esmakordselt kogu India.
3) 4. saj eKr tekkis Indias usuline pärimus budism, mis vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr. Budismi üks sõnumeid, mida kirjeldab ,,Tipitakasse" kuuluv mõttesalmide kogu ,,Dhammapada", on järgmine: ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma. Igaühel on
Geograafia Maailma metsatüübid: Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad, mis kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3ha). Metsad koosnevad vähestest puuliikidest, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. Peamine osa maailma tarbepuidust saadakse okas metsadest. Parasvöötme leht- ja segametsade pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks: niisketeks ja kuivadeks. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad lehtja väärispuud. Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur, 15-20m3/ha kohta aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi, mis kasvavad Vaheneremaad...
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist
Budism Rajaja Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja
hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada vedade autoriteeti. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Hinduistliku ühiskonna eripäraks on kastisüsteem. Buddism Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja- Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka maailmas umbes 250 miljonit järgijat Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on
Uskusid,et elu jätkub pärast surma. Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: taoism,budism ja konfutsianism. Budism Õpetas usklikele, et nad saavad mitu korda ümber sündida ning siinses elus heategude sooritamine annab paremaid võimalusi järgmises elus. Budism on iidne filosoofia, mis pärineb Indiast. Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budismi rajajaks oli india prints, kelle nimi oli Siddhartha Gautama (hiljem Buddhana). Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e. ettekirjutust. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlastel. Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma
Aarjalaste jumalad seevastu on meile veedade kaudu hästi tuntud. Raido Niggulis 10a 5. Hinduismile lisaks arenes välja ka teisi õpetusi, üks väljapaistvamaid oli budism. Sellele pani aluse VI ja V saj vahetusel eKr aluse ksatria seisusest ja valitsejaperekonnast pärit Gautama. 6. Budismis on alles jäänud, et kui inimene sureb siis ta sünnib uuena mingis teises kehas. Aga juurde on tulnud arusaamad, et elu ja surmaga kaasnevad kannatused, kannatusi põhjustavad himud, kannatustest saab lahti öeldes himudest, himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest ja himudest vabanemine toob neile nn hingerahu ehk nirvaana. HIINA 1
Jakob Westholmi Gümnaasium Jaapani kultuur Katriin Saar Marleen Mikk 7.b klass Tallinn 2015 Sisukord Jaapan- sissejuhatus............................................................................................... 3 1. Usk Jaapanis....................................................................................................... 4 2. Sport................................................................................................................... 6 3. Jaapani Toit......................................................................................................... 7 Kasutatud allikad.................................................................................................... 8 Jaapan- sissejuhatus ...
VANA-INDIA Koostas: Jane Õ. Vana-India riik § Lõuna-Aasias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks § Kahe suure jõe vahel-Induse ja Teine tase Gangese. Kolmas tase § Hindustani poolsaarel Neljas tase Viies tase Looduslikud olud § Himaalaja mäestik kaitseb Gangese Induse tasandikul on suvel sademeid madalikku põhjatuulte eest ning seal vähe ja ulatuslikum põlluharimine on on aastaringselt sademeterohke võimalik ainult kunstliku niisutamise troopiline kliima ja seega korral. ( Selles piirkonnas...
Siis ongi Jumal köikjal, Jumal on osa Sinust, osa Minust, osa Meist Köigist. Ja ärge laske ennast hirmutada sellega, kui väikeseks ja tühiseks muutub meie igaühe eksistents, meie igapäevaelu ja mured stiilis ,,kuhu ma pastaka panin?!", kui möelda sellistes suurustes. Kui kogu meie päikesesüsteem on vaid üks tühipaljas aatomike suures Jumalas. Olgu tema prohvetiteks kas Kristus vöi Muhammad, olgu tema kujuks kas Krisna vöi Gautama, olgu ta nimi kas Zeus vöi Püha Isa... Köik taanudb ära üheks: ta on. Ta on köikjal, korraga. Tajub köike, teab köike... Vöib-olla mitte sel tasandil, nagu meile meeldiks (ta ei aita Sul pastakat ülesse leida), aga ta on meiega, sest ta ongi Meie. Ja vöib-olla möistab ta ka head ja kurja. Taandan. Köike saab üle kanda matemaatikasse. Selles osas on arvude maailm imeline, köike, millele saab möelda, saab möelda arvudesse. Ja selle imelise maailma abil jöuda välja uute tödedeni
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SÜMBOLID................................................................................................................................2 ASUKOHT JA ANDMED..........................................................................................................4 RELIGIOON JA RAHVASTIK................................................................................................. 7 PILDID........................................................................................................................................8 SÜMBOLID · LÕUNA-KOREA riigilipp on valge; keskel on ülalt punane ja alt sinine yin-yangi sümbol; valge välja igas nurgas on erinev must trigramm. · Lipu mõtles välja Korea suursaadik Jaapanis Bak Yeong-hyo. Korea kuningas Gojong kuulutas 6. märtsil 1...
Mille poolest usundid erinevad? Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan. See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”. Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi. Allah tähendab araabia keeles ainujumalat ja korrektne on öelda, et moslemid usuvad Jumalat. Moslemi naistel on sageli kombeks kanda pearätti ja nad ei kätle tervituseks võõra mehega. Islamis ei kujutata kunagi Jumalat ega ka prohvet Muhammadi. Budismi juured ...
Hinduismi ja Budismi võrdlus Koostaja: Kristjan Pille Hinduism Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid sundrad ehk teenijad, kes tegid musta tööd. Kui inimene sün...
India Tsivilisatsioon Indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades. Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad. Oli olemas kanalisatsioon reovee väljajuhti...
valitakse otseselt rahva poolt ühekohalistes valimisringkondades viieks aastaks. .Rahvusnõukogul on 60 liiget. Parlamendi ametiaeg on viis aastat, kuid kuningas võib selle ennetähtaegselt laiali saata. Kohtuvõim on seadusandlikust ja täitevvõimust lahus ning on ilmutanud üha enam sõltumatust. Vaatamisväärsusi ja tegevusi Nepalis Mägimatkad Annapurna, Sagarmatha (Everest, Cho Oyu), Langtang jne piirkondades; Lumbini (arvatav Siddhartha Gautama sünnikoht); Jooga ja meditatsioon (põhiliselt Kahtmandu orus); Kathmandu ja Bhaktapur (oma sajandite vanuse arhitektuuri ja kultuuriga); Rahvuspargid (Bardia, Chitwan) rikkaliku looma ja linnuriigiga (s.h tiigrid ja ninasarvikud); Veematkad (süsta, parve) Sun Kosi jõel. Ring ümber Annapurna 8091 m. Nepal Olümpiamängudel Nepallased võistlesid 2008. aasta olümpiamängudel, mis toimusid Pekingis. Riik oli
võid sündida, inimese, loomana või jumalana. peab olema hea karma. võis ka pääseda taevasse õnnistusse. paljud mediteerisid ja austasid jumalaid selleks. vägivallatuse põhimõte - ei tohi teha liiga inimesele ega loomale, sest sa võid ise see loom olla järgmises elus. jumalad : indra (torm, sõda) , visnu (maailma looja), krisna (armastus, kõike laiemalt austatud), siva (seksuaalsus, hing, surm). Budism loodi IV-V saj, pani aluse Gautama. mediteeris intensiivselt 49 päeva, pühendus askeesile. temast sai Valgustatu ehk Buddha. rõhutas himudest vabanemist, õiget käitumist ja, vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. õige käitumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, mis on tagatis taassündidest pääsemiseks. kujunesid kloostrikogukonnad. Asoka levitas budismi, ka väljaspool Indiat. moslemite sissetungid X saj mõjusid budismile hävitavalt. Hiina : Huang He ja Jangtse aladel
* Jooga ühendus. vaimne kirgastumine * Chakra energiakeskus * Svastika kaitsemärk, universumi märk, rahu märk * Om kõige oleva alus * Safi lese enese põletamine, kui mees on hukkunud ja lapsi ei ole * Lehm püha loom, elu allikas, Jumala kingitus, Maa sümbol BUDISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Selle traditsiooni keskseks ei ole Jumal. Tuumaks on kolmikaare: 1) Buddha õpetaja, virgunu; 2) Dharma õpetus, seadus; 3) Sangha * Buddha rajaja Gautama Siddhartha * Buddha jalajälg Buddha kõige vanem sümbol * Buddha õpetus 4 õilsat tõde. Esimesed kaks neist on: 1) õilis tõde kannatusest; 2) kannatuse põhjuseks on lõbu-, elu- ja surmajanu. * Janunemine millegi järgi põhjustab kannatuse. * Oleva kolm tunnust: 1) Püsivus mitte miski siin maailmas ei ole püsiv. Kõik muutub. 2) Kannatus Muutlikkus põhjustab kannatust. 3) Inimestel puudub püsiv mina. * Buddha ei pööranud tähelepanu küsimusele, mis saab peale surma
Ta nimi muutus Shivaks ja sellest ajast peale on ta hinduismi üks tähtsamaid jumalaid Ta on muusika, grammatika ja tantsu looja,jooga leiutaja ning askeet Budism Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele, silmapaistvamaks nende seas kujunes budism Budismile pani aluse ksatria seisusest ja valitsejaperekonnast pärit Gautama, kellest sai Valgustatu ehk Budhha. Buddha põhendas terve oma elu tõe kuulutamisele.Ta rõhutas himudest vabanemise ja õige käitumise ning pingutuse tasakaalustatud seost.Budismi sümboliks on elu igavest ringkäiku sümboliseeriv ratas I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud,
Fourth level Fifth level Reljeefid lahingu- ja sõjaväeparaadi stseenidega Angkor Vatist. 800m. raidkunsti kõneleb lugusid legendaarsetest India eepostest "Mahabharatast" ja "Ramayanast". Budism Budism tekkis 6. saj. eKr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddharta Gautama. Gautama tegeles oma elu ajal askeesi, paastumise ja meditatsiooniga. Ta pääses uuestisündidest, saavutas nirvaana ning temast sai valgustatu - Buddha. Budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese täiustumise teed, mis viib kannatuste kaotamiseni. Kui inimene suudab oma kannatustest vabaneda, saab temast buda ning tema edasist seisundit nimetatakse nirvaanaks. Budismist on saanud Aasia peamine religioon. Ta levib Sri Lankas, Birmas, Laoses, Tais, Kambodzas, Vietnamis,
sajandil eKr; Hinajana budism ehk kitsas tee ehk väike sõiduk ehk vanemate õpetus; pühakirjaks on Tipitaka ehk kolme korvi õpetus; õpetuses seisneb, et samsaarast saavad väljuda vaid mungad; austatakse ajaloolist Buddhat isikuna; kummardatakse Buddha säilmeid; levinud Sri Lankal, Myanmaris, Tais, Laoses, Kambodzas, osas Vietnamis; neid on 127 miljonit; Mahajana budism ehk lai tee ehk suur sõiduk; sansaaradest saavad vabaneda kõik, tänu bodishattvatele; Gautama Siddhartat austatakse kui jumalust; palju suutraid ehk pühakirju; levinud Nepalis, Hiinas, Tiibetis, Mongoolias, Jaapanis, Koreas, Indias; Vadazarajaana budism ehk teemantsõiduk; müstiline; levinud Himaalajas; nirvaanase võib guru juhatusel jõuda juba eluajal; pühad tekstid on tantrad ehk mõistukeelsed tekstid; seotud seksuaalsusega; Zen budism; lääne pool ja Jaapanis; inimene ei pea elama mungana, aga iga päev on teatud harjutused ja meditatsioonid
elu ümberhindamist. Buddha õpetuse põhieesmärgiks on kannatusest vabanemine. Buddha ärkas selle tõe jaoks ise ja õpetas seda ka teistele. Ta ei ole ainus virgunu, sest (nagu kinnitatakse) paljud on virgunud juba enne teda ja paljud ka pärast teda. [1] 4 BUDDHA ÕPETUSED Neli õilsat tõde Neli õilsat tõde on Siddhrtha Gautama õpetuse ja selle põhineva budistliku usundi alusmõtted. Kirja on see õpetus pandud Dhammacakkappavattana suutras. Budismi neli õilsat tõde on: 1. Kannatuse tõde - maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks 2. Kannatuse põhjuse tõde - inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. 3
24 Budism Budism tunnistab hingede ümbersündi ja karma seadust, orienteerib inimest leidma lunastust ümbersündide ahela lõpetamise teel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat 25 BUDISM · Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. · Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. 26 BUDISM · Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida- Siberis jm.
Liikmed käivad usulistel rongkäikudel, kandes indiapärased rõivaid ja lauldes mantrat. Budism: Pühakiri. Budismi pühakirjaks on tripitaka (kolm korvikest) suutrad-kogum Buddha kõnesid, reeglid, dharma(abidharma-kõrgeima õpetuse kogum) *suutrad-evangeeliumid *reeglid *dharma-lisa, filosoofilised tõlgendused, abi Uuestisünniahel ja mokša. 2 ratast: Samsara ratas-uuestisünniahel Dharma ratas-õpetuseahel Samsara ring ja Dharma ring. Samsara ring - Dharma ring - Siddartha Gautama virgumise lugu. Siddharta oli kuningapoeg, kellele ennustati et kui ta näeb vanurit, haiget, askeeti ja surnut, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Ta eraldati muust maailmast, kuid soovis siiski tutvuda eluga väljaspool paleed. Siddharta kohtas ikkagi vanurit, haiget, askeeti ja surnut ning mõistis, et elu on kannatus ja muutis kohe oma eluviise. Ta istus bodhipuu ehk virgumise puu alla ning seal mediteerides mõistis ta, milline on elu
Konfutsianistlik kaanon omab Hinnas samasugust tähendust kui Euroopas Piibel ning tähtsamate kreekarooma autorite teosed kokku. 1 1 http://wiki.zzz.ee/index.php/Hiina Religioon Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: konfutsianism, taoism ja budism. Kuulsamateks mõtteteadlasteks, kelle teadmised ja arvamused on mõjutanud maailma religioone, olid Konfutsius ja Laoze. Budism Budism sai alguse Indias umbes 600 aastat enne Kristust. Selle rajajaks oli Siddharta Gautama, Buddha (pilt1). Budismi pühakirjaks on "Tipitaka". Algses budismis ei olnud jumalaid, kuid ühtseks usujuhiks kujunes Dalailaama (pilt2). Budistid usuvad reinkarnatsiooni ja karmasse ning eesmärk on vabaneda ümbersündidest ja jõuda nirvaanasse ehk hinge kõrgemasse kannatustevabasse seisundisse. Selleks tuli loobuda elujanust ehk soovidest, tahtmistest, himudest, mõelda õigesti ja elada vägivallavaba elu
ühistelt esivanematelt päritud riigi pärast Põhja-Indias."Ramajama" on lugu Krisna inimliku kehastuse,kangelase Rama seiklustest ja katsumutest. Jumalad:Indra-tormi-,äikese-ja sõjajumal.Visnu-Indra abiline,maailma looja,hoiab maailma käigus.Krisna-Visnu tähtsaim kehastus,kehastab jumalikku armastust.Siva-jumalik hävitaja,meditatsiooni ja jooga isand. Budismi tekkimine:Sellele pani VI ja V saj vahetusel eKr aluse valitsejaperekonnast pärit Gautama.Pärimuse järgi ütles Gautama jumalike ilmutuste ajel lahti seisusekohasest elust ja andus askeesile ning meditatsioonile,vabastamaks ennast ees ootavatest taassündidest ja neist tulenevatest uutest kannatustest.Temast sai Valgustatu e Buddha. Põhiseisukohad:Elu ja surmaga kaasnevad kannatused.Kannatusi põhjustavad himud.Kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes.Himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral 4.Hiina:Tsivilisatsiooni teke:Alates V aastatuhandest eKr tekkis Huang He
Budism Budism (ka buddhism, budalus) on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis...
Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena. Umbes 500 a eKr tekkis uus õpetus busim. Selle rajas mees nimega Gautama. Temagi hakkas askeesiks ja uuris, kuidas saaks inimne vabaks kõigist kannatustest, mis elu kaasa toob. Temast sai Buddha. Tema usk oli Indias oluline õpetus. Tänapäeval on budism levinud laialt üle maailma. Kõige rohkem on budisme Aasia maades: Tiibetis, Kagu-Aasias, Hiinas ning Jaapanis. Indias on Buddha õpetuse pooldajaid vähe. Hiinlaste usk Hiinlased austasid kõige rohkem Taevast. Kui inimene ei olnud kooskõlas Taevaga, siis Taevas pahandab. Taeva pojaks nimetati keisrit
jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Aarjalastele oli tähtis religioon ja nii on ka Indias levinud religioon, hinduism. Sellele omase taassünniusu järgi määravad saatuse eelmistes eludes korda saadetud teod ehk karma. Usuga taassündidesse kaasneb vägivallatuse põhimõte: vägivald tähendab halba karmat. Seejuures oligi ülimaks eemärgiks taassünniahelast pääsemine. Lisaks hinduisumile arenes 5-6. sajandil budism, mis tuli brahmanismist. Budismi rajajaks oli Gautama, keleset sai hiljem Valgustatu ehk Buddha. Budism pani rõhku taassündidest pääsemise himudest vabanemisele, õigele käitumisele ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatusele. Nii sai saavutada õnnistatud hingerahu ehk nirvaana. Tänapäeval on budims üks suuremaid maailmareligioone. Ameerika põliskultuurid Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult
Buddhaks, veetis ta Tusita taevas, õpetades dharmat sealsetele taevaasukatele. Kui aeg sai täis, sündis ta kuningapoeg Siddhrthana viimast korda ja saigi inimkujul Buddhaks. Olles oma töö siin teinud, st pannud alguse õpetusele ehk lükanud käima dharmaratta, vaibus ta parinirvaanasse ehk pärisnirvaanasse. Dharma kestab ja dharmaratas veereb aga siiamaani.Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja- India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände.Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna
mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa. Konfutsianismis puudub usutunnistus, preesterkond ja usuline organisatsioon. Olulisel kohal moraal, kombed, tarkus ja inimese realiseerumine läbi ühiskonna. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Budism Budism on Siddhartha Gautama õpetustel põhinev religioon ja filosoofia, üks maailmareligioonidest. Budistlik filosoofia =meeleteadus. Subjekti-objekti, keha- meele ja energia-mateeria omavaheline sõltuvus isiksuse arengus. Teooria + praktika. Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Budismi alla kuuluvad: gelugpa, hinajaana, joogatsaara, lamaism, zen-budism, tantrism, kadampa jne.
kirikukogu - katoliku kiriku kõrgeim organ, allub paavstile kardinal - paavstist järgmine ametiisik munk - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud meesisik nunn - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud naisisik BUDISM (budistid, buda usulised) 6 - 5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus. Rajaja - Sakjamuni (e. Gautama, Siddhartha, Buddha)sünd. Nepaalis, arvatakse elanud aastail 560- 480 e.m.a. (vt. kronoloogia) Pühakirjad (kanoonilised tekstid) - Tipitaka, Kandzur Ainestik - budism, filosoofilised ja teaduslikud teemad. Jumal - puudub, algolemus on üks (dharma), mingit kindlat tunnust kehastav informatsioonikvant. Stuupa - (kupliga) kaetud koda milles sisalduvad reliikviad ja/või annetused. Kujult meenutab istuvat Buddhat.
Karma on inimese tegude, sõnade ja mõtete tulemus. Karmal on otsene mõju inimese elule ja uuestisünnile. Head mõtted ja teod loovad head karmat (vähendavad karmavõlga) ning seega toovad inimese ellu positiivseid sündmusi, halb karma aga tähendab probleemiderohket elu ning üha jätkuvat osalemist ümbersündide ahelas. Hindude eesmärk on vabaneda reinkarnatsioonist, selle saavutamise viise on arvukate hinduismi sektide seas erinevaid. Budism on 6.5. saj eKr Indias Siddhrtha Gautama (Buddha) poolt loodud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism on peamiselt levinud Aasias, eelkõige Tais, Myanmaris (Birmas), Kambodzas, Laoses, Jaapanis. Budismi põhitõed on edasi antud kogumikus ,,Tripitaka".Tänapäeva budism jaguneb erinevateks vooludeks, tuntumad on mahajana ja hinajana (theravada) budism. Üldist usujuhti budistidel pole, tuntuim budistlik liider, Tiibeti budistide juht, kannab tiitlit Dalai Lama.
kohal mediteerimine ja Buddha säilmete kummardamine. Mahajaana Samsaarast saavad kõik inimesed väljuda ja Nirvaanasse minna. See on võimalik tänu bodishattvale annab tõotuse teisi inimesi aidata läbi ümbersündide, neist saavad Buddhad. Buddhat armastatakse kui jumalust ja teda kummardatakse. Vadzrajaana nirvaana on võimalik saavutada guru ehk õpetaja juhendamisel juba elu jooksul. Pühakiri Tripitaka. Kolm osa:1. ja 2. osa on filosoofilised targutused. Rajaja - Siddharta Gautama (temast sai Buddha - valgustatu) Pühad paigad stuupa. Iseloomulikud riitused mungaks olemine(peab pea ära raseerima, kandma kollast rüüd e. toogat) Sümbolid dharmaratas(8 kodaraline sümboliseerib 8 õilsat tõde) Taoism Lunastusõpetus maailmaga harmoonias olemine ja mediteerimine. Need, kes elavad loodusega kooskõlas võivad saada surematuks. Kogudus pole Iseloomulikud tunnused eitatakse vägivalda, kasutatakse meditatsiooni ja enesesse süvenemist.
3) Kollane vaisjatele (põlluharimine, karjandus, kaubandus, käsitöö) 4) Must suudratele, kes pidid teenima teisi varnasid Varnadest madalamal asusid nn puutumatud (mustatöölised, parkalid, pesupesijad jt), kellega suhtlemine oli varnadesse kuuluvatel inimestel rangelt piiratud. Ühiskonna lõhenemine seisusteks (millest hiljem arenes kastisüsteem) mõjutas paljude india kultuurinähtuste teket ja arengut. Põhja-India väikeriigi prints Siddharta Gautama, keda tuntakse Buddha nime all (566- 476eKr), rajas usulis-filosoofilise õpetuse budismi. Magdha riigi õpetlane Vardhamana (599- 527 eKr) pani aluse dzainismile. · Dzainism - atomistlik ja dualistlik olemisõpetus, protest kastikorra, sisutute ohvrirituaalide ning preesterkonna ülemvõimu vastu, karma ja taassüü tunnustamine. India vaimne kultuur pärandus pikkade sajandite jooksul suulises vormis põlvest põlve. Vanaindia kiri, brahmi, arvatakse olevat tekkinud 7.-6
Taassünni ja vaimse vastutuse mõisted on nende usundis tundmatud. Budismi mõiste ja rajaja Budism on religioon, iidne filosoofia (maailmast arusaamise viis), mis on saanud kõige rohkem mõjutusi Induse oru religioonist. Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Arvatakse isegi, et ükski inimene ei ole neid kõiki läbi lugenud. Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budismi rajajaks oli Põhja-India radsha poeg Siddharta Gautama, Virgunu, kes on tuntud Buddha nime all. Tema sünniaastaks arvatakse olevat 557 e.Kr. Temast pidi saama sõjapealik, ent 29-aastaselt, pärast seda, kui ta oli abiellunud ja saanud poja isaks, otsustas ta maailmast lahti ütleda. Ta jättis oma pere ja valdused ning pühendus õppinud meistrite juhatusel asketismile ning mõtlusele koondamisele. Seitsme aasta pärast leidis ta, et see meetod ei too teda lähemale teadmisele, mida ta oli otsinud, et
5)lühikesed püksid või põlvpüksid kattsha. 19. Milline oluline sikhidest meeste riietusese ei alga k-tähega? Peaaaegu kõik sikhid kannavad turbanit, mis ei käi k- tähe alla 20. Kuidas nimetatakse sikhide sümbolit? ? Budism 1. Mida tähendab nimi "Buddha" ? Buddha ei ole pärisnimi, pigem aunimi ja tähendab "Ärganu", "Virgunu." 2. Milline on Buddha nimi ja suguvõsa nimi? Tema pärisnimeks on Siddhartha, suguvõsanimeks Gautama. (566-486 eKr). 3. Kus pidas Buddha oma esimese jutluse ja kuidas seda nimetatakse? väikesele rühmale õpilastele Sarnathis (Benaresi/Varansi lähedal), nn Benaresi jutlus. 4. Loetlege neli õilsat tõde koos sanskritikeelsete nimetustega. 1) teadmine kannatusest. Kogu eksistents on kannatus duhkha, pl dukkha, vaevarikas olemasolu sansaaras, st tiirlemine ümbersündide ahelas ehk sansaara rattal; 2) teadmine kannatusi põhjustavast ihast
· Seda külastab aastas üle miljoni palveränduri. · Linnas on üle tuhande templi ja pühakoja (kuulsaim on Kaski Viskuvanathi kuldtempel) · Vanad hindud tulevad Varanasisse surema. · Varanasi on pühaks linnaks ka budistidele. · Hinduismi reformijad 1. Rammohan Ray (1772-1833) 2. Ramakrisna (1836-1886) 3. Mahatma Gandhi (1896-1948) Budism · Loodi umbes 500 eKr Kirde-Indias ehk praeguses Nepalis. Rajaja oli Siddharta Gautama (563-483 eKr). · Budism eitab kõikvõimast ja absoluutset Jumalat, maailma loomist ja inimhinge olemasolu või jäetakse see küsimus lahtiseks. Budistid usuvad, et on palju maailmasid, kuhu võib sündida/ümber sündida. Nende jaoks maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. · Ta lahkus perest ja luksusest ning hakkas askeediks. Jõudis füüsilise kokkuvarisemiseni oma vähese
h Jaapani võimu vastu. Päev, millega avaldatakse austust lastele. Traditsioon Lastepäe 5.mai sai alguse 1922. 1975 kuulutati Lõuna-Koreas rahvus- Ei Ei Jah v pühaks. Buddha 8.päev Gautama Buddha sünnipäev. Lõuna-Koreas on budism sünnipäe kuukalendri 4. üks kahest suurimast järgitavast religioonist. Ei Ei Jah kuus v Mälestu Mälestatkse neid kes kaotasid oma oma elu 6. juuni Ei Jah späev iseseisvuse saavutamisel. Konstitut-
Teadlikkuse kasvatamine on budismis vaimse arengu oluline osa. Virgunud meel, mille poole budistid pürgivad, tähendab teadlikumat meelt. Iseendast teadlik olemine vabastab mineviku mustritest. Teadlikkus teistest ja ümbritsevast maailmast kujundab ümber tundeelu. Ning lõpuks tegelikkuse teadvustamine vabastab meelepettest, mis on kõikide kannatuste ja rahulolematuse allikaks. KOKKUVÕTE Budismi põhilise eetikakoodeksi aluseks on Buddha Gautama järgijate poolt vastu võetud niinimetatud Viis käitumisjuhist. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema sisemine seisund ning meelestatus. Erinevalt näiteks kristlusest või islamist ei usuta Jumala olemasolusse ega tema kõikvõimsusesse ning seega ei ole kõlbelisus siin seotud reeglite ja kohustustega, vaid seisneb eelkõige enese arendamises. Kuigi budistliku eetika keskmes ei ole reeglid ja kohustused, annab budism siiski teatud
heaolu, hüvangut, lapsi, häid hooaegu, harmooniat abielus, sõprust palverännakud; Gangese ja Jamuna ristumiskohal suplemine annab energiat Budis 370 mln Gautama Jalajälg Eesmärgiks vabastada end karma Mungad Tripitaka m Siddharta seaduserattad mõjust; kustutada kõik soovid ja bhikku kolmikkorv; 3 India (budismi kuu kiindumused, et pääseda nunnad osa: Kagu- rajaja; ta ümbersünnist bhikkun 1) Vinajapitaka
Kodune töö usundite kohta Kerli Djomina FT1 Judaism Ajalugu Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaaniast Süüria kaudu Palestiinasse. Aabrahami järeltulijad asusid elama Kaananisse, kuid kui maad ähvardas näljahäda, läks Aabrahami pojapoeg Jaakob koos oma perekonnaga Egiptusesse, kus nad elasid senimaani kuni tuli võimule vaarao, kes kohtles iisraellasi orjadena. Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses, kelle juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse. Kolm kuud pärast Egiptusest põgenemist jõudis rahvas Punase mere lähedal Siinai mäe jalamile, kus Jumal andis Moosesele käsud, mis olid kirjutatud kivitahvlitele: kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk ,,tõotatud maa" , kus esimeseks kuningaks sai Saul, tema järel ...
maailma korda. Jumalate roll oli väike. Hinduism(3faas). Pühad tekstid -1)veedad(teadmine), kõige vanem ja olulisem on Rigveda. 2)Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3)Upanisaadid 4)Aaranjakad. Eeeposed on pühakirjad. Veedade kirjandus jaguneb kaheks. Hinduismi peasuunad Visnuism, sivaism, saktism. Suurem osa hindudest on visnuistid. On motoeism ehk austavad Visnut. Budism Tekib Kirde-Indias, 6-5 saj. eKr. Tekib Hinduismis. Raja on Siddharta Gautama. Tekib vastukaaluks brahmanismile(Preestrite keskne ohverdamis religioon). Askees(kehakurnamine, piiramine valgustuse eesmärgil, joomine, sõõmine uni, suguelu, suhtlemine, hügieen piiramine). Kõige levinum vorm on negatiivne askees(loobumine). Tihti peale eralduti üksindusse. Postiivne askees-keha kurnamine käib läbi liialdamise. Bodhipuu Viigipuu, Selle all ilmtavad Tartale 4 õde ning ta jõuab Nirvaanani. Surma ingel
brahman igavene tegelikkus, maailmahing, nähtava maailma taustal olev nähtamatu viimne tegelikkus atman inimese surematu ja muutumatu hing sansaara taassündide ahel hinduismis dharma - moksa taassündide ahelast vabanemine karma seadus põhjuse ja tagajärje seadus Budism mille pinnalt millal tekkis 4.saj eKr Indias, kasvas välja samast usulisest pinnasest kui hinduism Buddha elulugu: Nimi ,,Buddha" tähendab virgunut ehk mõistmise saanut. Budismi rajaja: Siddhartha Gautama. Traditsiooni järgi oli ta isa ühe Kirde-India kuningriigi valitseja. Ema nägi und, kuidas jumal lumivalge elevandina tema parema külje sisse tungis, kümme kuud hiljem sündis tema paremast küljest prints. Poiss sai nimeks Siddhartha, mis tähendab täide läinud soovi. Kasvas külluses ja abiellus 16-aastaselt, talle sündis poeg, kellest sai hiljem munk. Teadmamehed ennustasid, et kui ta kohtab vanurit, haiget, surnut ja askeeti, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse
lahtiseletamine, kuid fakt iseenesest, et meditatiivse praktika on kõik suured vaimutraditsioonid avastanud ning ka edasi kandnud, kinnitab selle kõrget väärtust enesemõistmise ja vaimse küpsemise teel. BUDISM Kõigist suurtest vaimutraditsioonidest on budism meditatsiooniga kõige tihedamalt seotud. Buddha (,,Kirgastunu") on kunagi tõepolest elanud ajalooline isik, kes sündis 563. aasta paiku e.m.a. Siddhartha Gautamana. Gautama varasemast elust teadaolev põhineb suuresti müütidel, kuid 35-aastaselt jõudis ta põhjaliku valgustatuseni, istudes bodhipuu all Bodh Gaya's, Ida-Indias. Ta istus puu all üksikmeditatsioonis 49 päeva, kuni jõudis nirvaana-seisundisse. Buddha kirgastumise lugu on budismis keskseim sündmus, ning ta õpetas oma järgijatele, et meditatsioonil on vaimuelus otsustav tähtsus. Suurem osa budistlikest sektidest rõhutab eriliselt, et buda-olemus
Palju jumalaid. KASTISÜSTEEM 1. kast eliit BRAHMANID preestrid 2. kast KSATRIJA sõjavägi 3. kast VAISJAD kaupmehed & talunikud 4. kast SUUDRAD teenijad & töölised kastivälised puutumatud PAARIAD Abiellumine kastivaheselt oli keelatud. 6. saj eKr vältel tekivad veel kaks vägevat religiooni BUDISM ja DZAINISM. DZAINISVile pani aluse MAHAVIRA igal elusolendil igavene hing ja ajaline keha. BUDISMI rajaja oli prints SIDDHARTA GAUTAMA , hiljem sai tuntuks BUDDHA e. Kirgastununa. Alguses kujutati teda esemena. Kloostrites olid oma aja suurimad raamatukogud ja esimesed ülikoolid. Matemaatikud leiutasid praeguse numbrisüsteemi. AJANTA KOOPAD Vana-India võimas kultuuripärand koobaspühamud 2.saj eKr. VANA-KREEKA LOODUS Balkani ps lõunaots. Mandri-Kreeka ja Egeuse saared. Mägisus! eri piirkondade ühendus põhiliselt meritsi kreeklased head meresõitjad.
Jumal ilmutab end erinevate religioonide kujul vastavalt inimese mõistuse arengule. Selline maailmavaade on omane vanadele kirikutele. Rooma,kreeka katoliku kirikute teoloogidele, eestlastest oli sellisel arvmusel Uku Masing Religioonide liigitamine 1. tekkeprotsessi alusel : - etnilised lõviosa maailma ajaloos olemasolevatest, olnutest religioonidest on etnilised. Judaism, hinduism, vanad usundid, mida enam ei ole. Üks tunnus: ei tee misjonitööd. - rajatud Zarathustra Siddharta Gautama (Shakyamuni, Buddha) Lao zi (Li Er) Kong Fu-zi (Konfutsius) Tulid peaegu üheaegselt erinevais maailmapaikades. Suured religioonid sündisid. 1 aastatuhande keskpaigal. Hiljem Jeesus Kristus Mani Muhamed Hubbard 2. Jumala käsitluse alusel - teistlikud teism (kr k. sõnast Theos jumal) - Jumal lõi maailma, ja jätkab maailma juhtimist, enda ilmutamist jne. deism tekkis 17, 18 saj, seoses valgustusega. Ld k. sõnast deus.
neid puudutada ja neid kutsutakse seetõttu puudutamatuteks ehk roojasteks. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukalt Mahatma Gandhi, india iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj I poolel. Budism Tekkis 6. saj eKr Kirde-Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajaloolne isik, kuningapoeg Siddhrtha Gautama ehk Buddha. Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis kannab sanskriti keelset nime ,,Tripitaka" (Kolmikkorv). Sellel on kolm osa: (1) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (2) Buddha õpetuskõned ehk suutrad; (3) filosoofilised traktaadid ehk abhidharma. Hiljem on koolkondadel tekkinud samuti hulgaliselt püha tekste, mida kommenteeritakse tänapäevanigi ja seetõttu pole budistidel valmiskujul pühakirja, vaid see täieneb pidevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
