Isotoop keemiline element, mille prootonite arv on sama, neutronite arv erinev. Looduslik radioaktiivsus aatomituumade iseeneslik muundumine. Tuumajõud kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumareaktsioon kahe aatomituuma kokkupõrge. Seoseenergia võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon reaktsioon, kus reaktsiooni saadus põhjustab uue reaktsiooni. Thomsoni aatomimudel aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Rutherfordi aatomimudel aatom koosneb positiivselt aatomituumast ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. Bohri aatomimudel aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ja elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Bohri postulaadid 1)elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orb...
· 2228 m Rahaühk · Austraalia dollar Võeti kasutusele 1966 .a 1 EUR = 1.2768 AUD SÜMBOOLIKA Lipp Lippu tagataust on sinine, mille vardapoolses ülanurgas on Suurbritannia lipp , selle all on valge seitsmeharuline täht , mis sümboliseerib Austraalia Ühendust. Lehvipoolsel väljal on 5-st tähest koosnev Lõunaristi tähtkuju. 4 suuremat seitsmeharulist tähte on Alfa, Beeta, Delta ja Gamma. Väikseim , viieharuline täht aga Üpsilon. Vapp Vapil on kujutatud känguru ja emu, kes ei suuda tagurpidi liikuda ja seega sümboliseerivad Austraalia kui riigi edasiminekut. Hümn · Advance Australia Fair Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Australia_satellite_plane.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Canberra · http://www.reisiguru.ee/riikID/91 · http://maps.google.com/
Antikeha Antikehad ehk immunoglobuliinid on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained. Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega b...
Niels Bohri postulaadid: 1)statsionaarsete olekute(aatom võib olla ainult erilistes,igaühele vastab kindel E) 2)lubatud orbiitide (aatomi stats olekutele vastab e tiirlemine kindlatel orb) 3)kiirguse (kui aatom läheb üle,olekust, kiirgab/neelab energiakvandi). Rutherford- katse järeldus kulla aatomite kohta(vaba ruum, neg ja pos). A(ülemin,massiarv)=Z(prooton, 1 1 0 1H)+N(neutron, 0n). 1 e Prooton=vesiniku tuum. Tuumaosakesed ehk nukleonid(pr ja ntr). 1896 avastas Becquerel kiirguse(uraani soolad), Marie ja Pier Curil nim radioaktiivsuseks. Alfa-kiirgus-24He, suhteliselt nõrga läbitungimisvõimega, + laenguga, heeliumi aatomituum Beeta-kiirgus- elektron, suure läbitungimisvõimega, - laenguga, ülikiire Gamma- gamma00, ülisuur sagedus, väike lainepikkusega elektromagnetlained. 83-looduslikult radioakt. M M-4 4 I nihkereedel Z X -----Z-2 Y+ 2He 2 ruutu ettepoole ...
FÜÜSIKA KÜSIMUSED 1.Milline neist ei ole soojuslik valgusallikas? a)elektripirn b)lõke c)päike d)teleriekraan 2.Mille abil kujutatakse valguse levimise suunda? a)valgusjoone b)valgusnoole c)valguskiire d)valgusallika 3.Millise tähega märgitakse valguse murdumist? a)alfa b)beeta c)gamma d)delta 4.Millisena tajume teleriekraani, kui kõrvuti asetsevad punased ja rohelised täpikesed? a)punasena b)kollasena c)lillana d)sinisena 5.Millist füüsikalist mõistet annab kujukalt edasi lause "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama"? a)tihedus b)üleslükkejõud c)inertsus d)elastsusjõud 6.Milline neist ei ole hõõrdejõu liik? a)seisuhõõrdejõud b)veerehõõrdejõud c)liugehõõrdejõud d)lennuhõõrdejõud 7.Raskusjõudu arvutatakse valemiga F=m*g. Mis on teguri g väärtus maapinnal? a)7,6 N/kg b)8,4 N/kg c)9,8 N/kg d)10.2 N/kg 8.Mis on puhta vee tihedus? a)1 g/cm b)24 g/cm c)0,2 g/cm d)75 g/cm 9.Milline neist ei ole rõh...
TUUMAFÜÜSIKA 1.radioaktiivsus e tuumalagunemine teatud keem. elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust v suure energiaga osakesi 2. ALFA-kiirgus a-osakeste juga, mille kiirus 107 m/s ja nõrk läbimisvõime BEETA-kiirgus kiirete elektronide vool, mis liigub u valguskiirusel (3*108 m/s), tugev läbimisvõime GAMMA-kiirgus elektromagnetvälja kvantsid, millel on väga tugev en. ja kõrge läbimisvõime 3. Poolestusaeg aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra (isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt) 4. radioaktiivsuse lagunemise seadus (VALEM) määrab lagunemata aatomite arvu (N). 5. Tuumareaktsioon - kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 7 N + 2 He 8 O +1 H . 14 4 17 1 Neutron: 4 Be + 2 He 6 C ...
Maret, kes ootab koju soldatist poega. "Inimese Vari" Iseloomulikud jooned: Kohanimede puudus Geograafilised asukohad on fantaseeritud Selle tõttu ei saa määrata tegevuse aega. Aja ja koha määramatus on teoses järjekindel ning see oli arvatavasti taotuslik. "Inimese Vari" Enamik sündmustest toimub öösiti hämaras ja viirastuslikus kuuvalguses. Värvide gamma on teoses piiratud ning nende seas domineerivad tumedad toonid, kuid hämmastaval kombel annab see teosele enneolematu värvingu ning üldmulje. Mida tahtis autor öelda? Sõnum, mida Tuglas novelliga edasi püüdis anda on ilmselgelt häälestatud sõja vastu. Samuti annab kinnitust sõja vastasusele aasta, millal see teos kirjutati. Äsja oli lõppenud I Maailmasõda ning Vabadussõda. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
1.MÕISTED isotoop - keemiline element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev looduslik radioaktiivsus - tuumade iseeneslik sisemine ümberkorraldumine, paiskavad välja alfa, beeta või gamma osakesi tuumajõud - hoiavad aatomituuma koos lühikese mõjuraadiusega tuumareaktsioon - protsess, mille käigus molekulid võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda seoseenergia - mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks ahelreaktsioon - protsess, mille käigus lõpptulemused käivitab uue samatüübilise protsessi 2.VÕRDLE THOMSONI AATOMIMUDELIT PLANETAARSE AATOMIMUDELIGA Thomson - meenutab rosinakuklit, elektronid on aatomituumas sees
- Ootuste muutus (tulevikulootused) - Uued kasumivõimalused - Looduslikud ja poliitilised põhjused (maksundus) Piirkulu Kulud, mida tootjad kannavad, et toota kaupu piir- (lisa)kogustes. Kuidas individuaalne bensiini pakkumine annab kokku turupakkumise (hinnad kroonides) Tabel 1 Alfa Beeta Gamma Teiste Liitri hind pakkumine pakkumine pakkumine pakkumine kokku 4,00 10 0 0 30 40 5,00 20 0 10 80 110 6,00 30 10 30 120 190 7,00 40 20 30 140 230 8,00 50 20 40 160 270 9,00 60 30 40 170 300
· www.neti .ee · www.delfi.ee · www.google.ee · Teatmeteosed · 9. klassi füüsika õpik 10 SISUKORD · Sissejuhatus..............................................................................................lk1 · Iooniseeriv kiirgus...................................................................................lk2 · Alfa-, beeta- ja gamma kiirgus...............................................................lk3 · Röntgenikiirgus.......................................................................................lk4 · Radioaktiivsed ained...............................................................................lk5 · Aktiivsus ehk kiirgusemäär....................................................................lk6 · Kiirguse mõju tervisele........................................................................
Elektromagnetkiirguse mõju tervisele Sander Lopatin Uwe Sööt Sissejuhatus · Elektromagnetkiirguse lai spekter jaguneb Ioniseeriv Gamma- Röntgen- Ultraviolett- Mitteioniseeriv Ultraviolett- Nähtav Infrapunane Raadiokiirgus Soojuslik mõju · Elektromagnetkiirguse energia neeldumisel eluskoes tekib soojus · Seda kasutatakse Meditsiinis(füsioteraapia,hüpertermia) Kodutehnikas(mikrolaineahjud) Mujal Mõju sõltub sagedusest · Sageduse suurenemisega väheneb kiirguse sisenemise sügavus koesse · Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min jooksul Kehtivad piirnormid · EL kehtivad normid põhinevad rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komitee (ICNIRP) vastuvõetud ...
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud Eneseinduktsioon-induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas Lenzi reegel ütleb, missuguses suunas hakkavad liikuma laengud, kui näiteks rõngast läbiva magnevälja suurus muutub Induktiivsus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha suutlikust tekitada magnetvoogu ja endainduktsioonieleltomotoorjõudu näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. Rakendused- ne znaju Valjuhääldi - enamasti seadet, mida kasutatakse elektriliselt edastatava helisignaali tagasimuundamiseks õhus levivaks helilaineks ehk kuuldavaks heliks Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Salvestamine magnetribale- kaardilugeja seade Muut...
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
Vähi biomarkerid Vähi biomarkerid on biomolekulid, mida leidub veres, teistes kehavedelikes või kudedes. Biomarker võib olla kas normaalse või patoloogilise protsessi tunnuseks, samuti viidata kahjustusele või haigusele. Markerit võib kasutada kontrollimaks seda, kuidas keha reageerib kahjustuse või haiguse ravile.[1] Biomarkeri täpne definitsioon varieerub, kõige laiemas tähenduses võib mõista biomarkeri all igat molekulaarset, füsioloogilist või anatoomilist tunnust, mis on kvantitatiivselt mõõdetav. Vähi biomarkerid annavad kujutlust vähitekkega seotud bioloogilistest protsessidest ja annavad kliiniliselt kasulikku informatsiooni iga vähikasvaja puhul individuaalselt.[2] Molekulaarsete vähi biomarkerite all mõeldakse peamiselt valke, DNAd või RNAd. Biomarkeriks võib olla kas või kasvaja poolt sekreteeritud molekul või spetsiifiline keha vastusreaktsiooni saadus kinnitamaksvähi olema...
*Relatiivsusprintsiip mehaanikas: Füüsikaseadused on kõigi jõuvabalt liikuvate vaatlejate jaoks ühesugused ja keegi neist ei saa oma erilisust teiste ees tõestada. *Erinevad tegelikud või kujuteldavad vaatlejad moodustavad erineivaid taustsüsteeme kehade liikumise kirjeldamiseks. *Intertsiaalsüsteem: selline taustsüsteem ,mis on seotud kiirenduseta, s.o välise jõuta ehk teiste suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate vaatlejatega. Intertsiaalsüsteemi paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null ning selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda. N: Maa ja temal seisvad vaatlejad ei liigu *Maailmaeetri hüpoteesist loobumine: katses jaotati valguskiir pool-läbipaistva peegli abil kaheks. Kiired suunati risti-rästi asetsevalt teele. Tekkis inferentspilt ,kus valguse tugevus kasvas või kahanes sõltuvalt kujunenud faasinihkest. Kui valguse kiirus erinevates suundades oleks olnud erinev ,siis oleks see inferentspilt...
Ta koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta pind erineva kiirusega Päikese tuumas, kus temperatuur on umbes 15,7 miljonit Kelvinit, toimuvad termotuumareaktsioonid. Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks energiaks gamma kiirguse kujul. Päikese pinnale jõudes on energia muutunud nähtavaks valguseks, teekond võtab aega 50 miljonit aastat. Päikeselaigud ja kroon Päikesepind e fotosfääri temperatuur on 5800K. Pinnal olevad "külmad" kohad on päikeselaigud, mille temp. 3800K Päikeselaike põhjustavad keerulised magnetvälja protsessid Fotosfääri kohal on kromosfäär, mis on
Elektromagnetiline laine,lainepikkusega 380nm(violetne,suurim sagedus) < < 760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. lainepikkus,f sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega(mida suurem on kiirus,seda rohkem eraldub elektrone). Fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse i...
põletikus, tekkis palavik. Teised mehed saadeti pesema maju – nad arvasid, et see aitab ja teevad head, algul mõõtes tunduski, et aitas, kuid hiljem mõõtes tuli välja, et radioaktiivsus on igalpool sama suur või isegi suurem kui enne. Varajane rasedus oli kohustuslik katkestada kõigil, kes piirkonnas elasid. Sama aasta suvel olid kõik aiasaadused väga suured ja ilusad, kuid tohutult radioaktiivsed. Tänapäeval on loodud Pärnumaa Tšernobõli Ühing Gamma Jaan Krinali eestvedamisel. Pärnumaalt saadeti Tšernobõli 400 meest, 175 on juba surnud. Eestlastele, kes aitasid Tšernobõli katastroofi ajal kohapeal, makstakse naeruväärsed 110€/kuus toetust. Siina elab 214 inimest elavad mittesoovitatavas tsoonis.
elektrivälja. 2. Eml on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. 3. Eml tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. 4. Eml lainepikkus vähim kaugus eml kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel Sagedus täisvõngete arv 1 sekundis Levimiskiirus vaakumis 3*108 m/s 5. Skaala: madalsageduslikud võnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgeni kiirgus, gamma kiirgus Omadused: 1.Kõik eml 2.Nad erinevad saamisviiside, lainepikkuse ja sageduse poolest. 6. Valgus on eml, mille lainepikkus on 380-760 nm. 7. E=E0 sin 2f (E-vektori hetkeväärtus, E0 -valguslaine tugevus, f-valguslaine sagedus) Suurust, mis on võrdeline E2-ga nim valguslaine tugevuseks ehk valguse intensiivsuseks. 8. Inimese silm on võimeline eristama erineva lainepikkusega lained erinevus 5 nm võrra.
Füüsika-valgusõpetus 1. Geomeetriline optika on optika, kus valguslaine asemel kasutatakse vaguskiire mõistet 2. Valguskiireks nim joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda 3. Geomeetrilise optika põgiseadused on valguse sirgjoonelise levimise seadus, murdumise seadus ja kiirte pööratavuse printsiip 4. Peegeldumist ebatasesekt pinnalt nimetatakse valguse hajumiseks 5. Valguse levimissuuna muutuimist üleminekul ühest keskkonnast teise nim murdumiseks 6. Prismast väljunud valgus kaldub alati prisma aluse poole 7. Valguse üleminekul 1st keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinust suhe jääv suurus, mida nim kas absoluutseks v suhtelisekks murdumisnäitajaks 8. Absoluutne murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem kui antud aines n = c / v 9. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna ansoluutse murdumisnäitaja suhet...
teiste elementide tuumadeks Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid? Alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Mis on alfaosake?Alfaosake on He(heeliumi)aatomi tuum. Mis on beetaosake? Beetaosake on elektron. Mida kujutab gammakiirgus? Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikude läbimisvõime? Alfa ei lähe läbi paberi, puidu ega betooni; beeta ei lähe läbi puidu, läheb läbi paberi; gamma läheb läbi betooni, läheb läbi paberi ja puidu. Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Tuuma massiarv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks ehk tuumast väljub 2 prootonit ja 2 neutronit. Lõppoleku tuum võib jääda ergastatud olekusse ja üleminekul põhiolekusse kiirata veel. Missugune on beetalagunemise protsess? Beetalagunemisel muutub 1 neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Tuuma massiarv jääb samaks, laenguarv suureneb ühe võrra.
Neutron ei saa prootoni tasemele laskuda ,kuigi võimuls on selleks olemas. Seepärast neutron muutuma ise prootoniks. Ka vaba tuumaga sidumata neutron muutub varem või hiljem prootoniks, selle käigus tekib Elektron ja veel üks kerge neutraalne osake antineutriino. NB ! Beeta lagunemisel jäääb tuumamassiarv muutumatuks ,kui tuumalaeng suureneb 1 võrra. Tekib uuus keemiline element mis on perioodilisus tabelis 1 koht tagapool. Beetakiirguse peaks kinni plekktahvel. Gammakiirgus e. Gamma lagunmine tekib juhul kui tuuma stabiilsus on rikutud. ( Tuumaenergia on minimaalsest kõrgem ). Sellises olukorras liigub tuum stabiilsuse suunas ja selle käigus vabaneb ta liigsest energiast .Kui tuuma üks madalamates energiatasemetes pole lõpuni täidetud ,siiis on tuum ergastatud. Kui niii öelda " auk " on prootonite süsteemis , siiis langeb sinna prooton küõrgemalt tasemelt ( Sama ka Neutroniga ) . Selle hüppamise käigus kiirgub elektromagnetvälja kvant , kuna vabanev
Üldökoloogia Liigiline struktuur ehk biodiversiteet Liigirikkus: liikide arv pindalaühiku kohta/liikide arv koosluses Liigierisus: biomassi jaotus koosluses erinevate liikide vahel Liikide mitmekesisus: Shannoni informatsiooni indekse, Simpson’i mitmekesisuse indeks Ühetaolisus Biodiversiteet Alfa mitmekesisus Beeta mitmekesisus Gamma mitmekesisus Transekt loendused - Punkt loendused – liigid, kelle olemasolu saab tuvastada ilma visuaalse kontaktita Biodiversiteet, mis see ikkagi on? Liigirikkus võu liigiline mitmekesisus Geneetiline erisus Elupaikade mitmekesisus Liigikaitses otsitake seasost kuidas näitada liigi olulisust sellest mida ta toob. Biodiversiteet Seos liigirikkuse ja produktiivsuse vahel sõltub ruumiskaalast Koosluste levik ruumis
Milline nurk on langemisnurk? alfa 9. Kas on õige väide: “valguse murdumine kekkondade lahutuspiiril on tingitud valguse levimiskiiruse erinevusest” jah, sest valguse kiirus erinevast keskkonnast on erinev 10. Kui valgus liigub optilisest tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse , siismurdumisnurk on suurem, kui langemisnurk 11. Milline valem seob valguse murdumise korral nurkasid ja keskkondade murdumisnäitajais? sinalfa jagatud sin gamma 12. Vee absoluutne murdumisnäitaja o 1, 33. valguse kiirus vees on ? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, et keskkonna murdumisnäitaja sõltub valguse sagedusest? 14. Kuidas nimetatakse valguskvandisks? 15. Kuidas nim. peeglik, mille korral fookusset lähtuvad valguskiired on peale peegeldumist paralleelsed? Tegelik kujutis tekib seal kuhu jõuavad valguse nergia, st valguskiired lõikepunktis. näiv kujutis tekib valguskiirte pikenenud lõikepunktis 11. Test 1
ja resultant f= mg –k (l0+x). Arvestades . c kesk. põrgete arv ' d 2 vn 2 d 2 vn tasakaalutingimust saame f= - kx. Võnkumise sumbumise kiiruse määrab beeta e sumbe-tegur. Sumbuvuse logaritmiline Asendades gamma valemitesse saame Kvaasielastsusjõudude mõjul vedru läheb Sutherlandi valem, temperatuuri ja lambda dekrement =T=lna(t)-lna(t+T); süsteemi Lorentzi teisendused: taskaaluasendi poole
Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. ...
Alkohol Keimo Aia KBp-12 Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle võikellelegi teisele problee...
Lipiidid K. Port Spordibiokeemia loengumaterjal 2015 · Mittepolaarsed (s.t. hüdrofoobsed) ühendid mis lahustuvad mittepolaarsetes (s.t. mitte vees vaid n. etanoolis) lahustites · Siia koonduvad suhteliselt erineva struktuuriga molekulide rühmad: Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) Steroidid Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid Neutraalsed rasvad · Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega Ester moodustub kui hüdroksüül CH2OH (-OH) reageerib karboksüül-happega (-COOH) · Tekivad C1,C2,C3 Glütserolipiiidid H C OH Homoglütserolipiid...
5 36,96 50mm 36,80 36,12 36,16 36,36 Mõõtetulemusi vaadates võib järeldada, et avade põhja pind on ebatasane. 6. LABORATOORNE TÖÖ NR 6 Nurkade mõõtmine nurgamõõdikuga Plaat nr 2 Mõõdan detaili 4 nurka 2 korda ja arvutan keskmise. Tabel 5 Mõõtetulemused Nurk Alfa Beeta Gamma Delta Mõõtetulemus 1 65030` 115010` 1040 76010` Mõõtetulemus 2 65030` 11508` 1020 76020` Keskmine mõõde 65030` 11509` 1030 76015` Kontrollin tulemust nurkade keskmiste väärtuste kokkuliitmise teel. 65030` + 11509` + 1030 + 76015` = 359054` Mõõtetulemus on täpne ja mahub etteantud piirhälbesse +/- 2.
ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu, ei suuda läbida isegi paberit. Beeta kiirgus- Beetakiirgus on beetaosakestest koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest positronidest). Gamma kiirgus Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. 10) ÜLESANNE NIHKEREEGLI KOHTA 11) Mis juhtub poolestusajal? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgses 12) Mille tõttu püsib aatomituum koos? 13) Tuumajõu omadused
saabki tekkida must auk. Must auk toitub tähe kehast ja hakkab seda seestpoolt hävitama. Materjali mis satub musta augu sisse on liiga palju, seega paiskab ta selle välja kahe mateeria purskena. Lõpuks täht plahvatab. Ühe sekundiga viskab see välja 100 korda energiat, kui meie täht toodab kogu oma elu jooksul. Kui täht on hävitatud jääb alles vaid must auk ja selle kahelt poolelt kaks väljapaiskavat energia kiirt, mida kutsutakse inglise päraselt Gamma Ray purskeks. See on kõige energeetilisem sündmus terves universumis, mis jääb alla vaid suurele paugule endale. Väljapursatud kiir rändab läbi universumi tohutu kiirusega hävitades kõik oma teel.
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
juhtida staatorimähise kommuteerimis hetke valikuga. Staatorimähise magnetvoog liitub püsimagnetite poolttekitatud ergutusvooga ning sõltuvalt mähise magneti suhtelisest asendist toimib staatorivool magnetvoogu suurendavalt (samasuunalised vood) või vähendavalt (vastassuunalised vood). Nähtus on võrreldav harikommutaatoriga mootori ankrureaktsiooniga. Kommutatsiooni juhtimisega saab muuta elektromotoorjõu E ja voolu I faasivektorite vahelist nurka gamma. Kui gamma on võrdeline nulliga, siis vool on magnetvooga risti ning mootori moment on maksimaalne. Kui gamma on väiksem nullist, siis voolu faasivektor ennetab elektromotoorjõu faasivektorit ning vooluvektori pikikomponendi magnetvoog on vastassuunaline mootori ergutusvooga. Sama nähtus esineb alalisvoolumootori harjade pööramisel neutraalteljelt kõrvale kas pöörlemissuunas (kiirendav kommutatsioon) või pöörlemisega vastassuunas (aeglustav kommutatsioon).
Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-...
1. Keemiline side - aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatilise tõmbumise tulemusena, Kovalentne side ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side aga ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentne side moodustub kas ühe ja sama elemendi aatomite vahel või nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on suhteliselt väike. Suurema elektronegatiivsuste erinevusega elementide vahele tekib iooniline side. Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks.K...
M Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit A juhtiva vedela metalltuuma poolt A TE A D U S Maa magnetvälja M skemaatiline kujutis A Arvutiga GEODYNAMO mudeli alusel imiteeritud A Maa magnetvälja kujutis TE sinised jooned suund Maa sisemusse, punased jooned suund vä...
1. Induktiivsuse mõiste: Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud e tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. Veelgi lihtsamalt öeldes näitab induktiivsus vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes .Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud) inertsust vaadeldavas juhis Pooli põhiline tunnussuurus on induktiivsus. Induktiivpool ehk pool on elektriahela osa, mida kasutatakse muuhulgas võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. Kasutusotstarbe järgi liigitatakse poolid võnkeringipoolideks ja paispoolideks ehk drosseliteks. 2. Võnkering: Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Võnkering on induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel, milles on võimalikud elektrivõnkumi...
Aatomimudelid Planetaarne aatomimudel Aatomi keskel paikneb positiivse laenguga aatomi tuum kuhu on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Aatomi tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid. Summaarne aatomi elektrilaeng on 0 ehk neutraalne. Negatiivses ioonis on negatiivsed osakesi ehk elektrone rohkem. Positiivne loovutab – elektrone vähem Aatomiehitus Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest Aatomituum Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleoididest – positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatom...
Hiljem avastati, et eriti tugev kiirgus on elemendil raadium ( ca 4x tugevam kiirgus) , millest tuletati nimetus radioaktiivsus. Eriti põhjalikult uuris radioaktiivsust Marie Curie Osutus, et see kiirgus oli olemas kogu aeg ning lisaks kiirgusele eraldus ka veidikene soojust. Osutub, et Mendelejevi tabeli kõik elemendid mille järjekorra number on suure kui 83 on looduslikult radioaktiivsed. Alfa, beeta ja gamma kiirgus Radioktiivse kiirguse uurimisel avastati, et võib tegelikult koosneda kolmest erinevast komponendist. Selleks uurimiseks kasutati, kas elektri või magnetvälja. α kiirgus Kujutab endas heeliumi aatomi tuumi. Nad on positiivsed ja suure massiga. Tal on suhteliselt väikene kiirus, suhteliselt väikene läbitungimisvõime. Inimesele veidikene ohtlik, võib põhjustada nahavähki. β kiirgus Kujutab endas valguse kiiruse lähedaselt liikuvaid elektrone
Tema muusikas ei ole midagi pealetükkivat. Debussy teoste helikeel on habras ja õrn ning köidab kuulajat oma ülipeente värvi- ja meeleoluvarjunditega.Tähtis koht Debussy loomingus on tantsurütmidel. Debussy oli esimesi heliloojaid, kes tõsises muusikas kasutas varase dzässmuusika rütme. Kuulasin Claude Debussy klaveripala ,,Reverie" (1890) Teos on kirjutatud kurbades toonides. Meloodia on kurb ja nukker, väga rahulik, õrn ja habras. Seda klaveripala iseloomustab täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla., polütonaalsus. Rütm on sageli refineeritult kapriisne. Kasutatud on ka polürütmiat ehk mitme eri rütmi üheaegsust. Pala oli väga nauditav ja mõnus. Rahustava toimega, pani paljude asjade üle mõtlema. Tekitas ka natukene õnnetut meeleolu.
Fe(OH)2 + O2 4FeOOH + 2H2O Kuumutamisel ei moodustu ootuspäraselt FeO. 3Fe(OH)2 Fe3O4 + H2 + 2H2O 4Fe(OH)2 Fe3O4 + Fe + 4H2O Raud(II)hüdroksiidist moodustub leelise (NaOH) liias heksahüdroksoferraat(II): Fe(OH)2 + 4NaOH Na4[Fe(OH)6] FeOOH raudoksiidhüdroksiid esineb mitme erimina, tähtsaimaid neist on alfa, beeta ja gamma vormid. Fe(OH)2 sademe oksüdatsioonil õhus moodustub punakas-pruuni värvusega geel gamma-FeOOH, mis on ka pinnase tähtis komponent. Esineb rauamaakidena ja tekib korrosiooniprotsessis. Väga nõrk alus. Amfoteerne. Sulatamisel leelistega või alusel oksiididega saaduseks ferraadid(III). Oksüdeerimisel leelise keskkonnas tugevate oksüdeerijatega tekivad ferraadid(VI).Lagunevad 120-200 C juures. Tugevamad oksüdeerijad kui KMnO4. 7
Taimkate on rajoneeritud kuueks riikkonnaks. Rajoneerimine on toimunud evolutsioonilis-geoloogilisest minevikust lähtuvalt. Taimkate on klassifitseeritud ca 15 bioomiks. Klassifitseerimine on toimunud lähtuvalt funktsioonist. Iga bioom sisaldab N+1 tüüpi üksusi, mis omakorda sisaldavad N+1 tüüpi üksusi. Need võivad olla nii ajaloost kui ka funktsioonist lähtuvad. Mitmekesisuse määratlused; alfa, beeta ja gamma mitmekesisus; evenness(liikide võrdsus) Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine • kõige lihtsamal tasandil koosluses leiduvate liikide arv – alfa (ά)- mitmekesisus • gamma (γ)-mitmekesisus – mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarne liigirikkus • beeta (β)-mitmekesisus – iseloomustab koosluste erinevust (suur β- mitmekesisus näitab seda, et liikudes mingi vahemaa jooksul ühelt alalt
mõõtmetest ja suureneb koos mõõtmete suurenemisega. KILDTUUM moodustub tuuma deformatsiooni lõpptulemusena, neutronite ülejääk TUUMAREAKTOR Juhtvardad neutroneid neelav materjal, kas tuumareaktor töötab või mitte, kasut. kaadmiumi või boori Tuumkütus kasut. uraani või pentooniumi Aeglusti - kasut. grafiiti või rasket vett Neutronite peegeldi kasut. nt berülliumi, mis suunab olulise osa neutronitest tagasi reaktori aktiivtsooni Betoonist varje neelab gamma kiirgust ja neutroneid ning väldib radioaktiivse kiirguse väljapääsu Enne reaktori käivitamist on juhtvardad aktiivtsoonis sellise sügavusel, et neutronite paljunemistegur k oleks ühest väiksem ja ahelreaktsiooni ei teki. Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks (esimene alustas tööd 1942. a. Chicagos)
Valgus Valgus vajab energiat selleks et valgust tekitada. Valgus allikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Infravalgus(IV) Peale nähtava valguse kiirgavad valgus allikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Ultravalgus(UV) Pikemaajalisel päevitamisel hakkab nahk punetama ja tekib põletik. Naha punetamine on nahas tekkinud fotokeemiliste reaktsioonide tagajärg. Neid keemilisi reaktsioone kutsub esile ultravalgus. Ultra valgus on samuti nähtamatu nagu infravalguski. Maad kaitseb UV eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib nii läbipaistvas aines kui ka tühjuses.Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt. Füüsikas on kindel tähendus sõnadel valguskiir ja valgusvihk. Valgusvihu, mis moodustab teineteise eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihu, mi...
Alkoholi kahjulikkusest Koostas: Magnus Kalmo Alkohol ja selle mõju Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine. Kuidas tekib sõltuvus? Alkoholisõltuvus on haigus, ...
Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15m. Enamus aatomimassist on koondunud tuuma (99,95%). Elemendi järjenumber keemilisteelementide tabelis on sama suur kui tuumalaeng. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioa...
Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. Päikese poolt väljastatav energia (3.86e33 ergi/sekundis või 386 biljon megavatti) toodetakse aatomituumade sünteesi ehk tuumareaktsiooni käigus. Igas sekundis muundatakse umbes 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks (=3.86e33 ergs) energiaks gamma kiirguse kujul. Kiirguse liikumisel Päikese pinna suunas absorbeeritakse pidevalt energiat ja re emiteeritakse madalamatel temperatuuridel nii, et ajal kui ta jõuab Päikese pinnale, on ta energia peamiselt nähtav valgus. Viimasel 20% teest pinnale kantakse energiat rohkem konvektsiooni kui kiirguse poolt. Footonil võtab pinnale jõudmine aega 50 miljonit aastat. Päikese pinnal, mida kutsutakse fotosfääriks, on temperatuur umbes 5800 K
Uudsuseotsinguis võeti üha sagedamini üle moeshow'de patsid ja intensiivsed värvid. Lihtsus ja minimalism! Sajandi lõpus laideti kõik liialdused maha, loobuti ekstravagantsusest, edevast elustiilist. Naised soovisid loomulikult kaunid välja näha (Kate Moss), endisest enam hakati rõhku pöörama tervislikule toitumisele. Üheksakümnendate alguses jätkasid matid toonid võidukäiku, neile lisandusid metallikud. Pruun kuulutati uueks mustaks. Kogu moodne jumestusvahendite gamma koosnes beezikas-pruunist tumeda ploomikarva lillakaspruunini. Moeajakirjad julgustasid naisi ülitumedaid huulepulki kasutama. Jumestamises võeti kasutusele kõik erinevad tekstuurid: vedelikud, geelid, kreemid.
Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Lainepikkus- vähim kaugus elektromagnetlaine kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel. lambda (m) Sagedus täisvõngete arv 1 sekundis F= Levimiskiirus vaakumis c= 300000 km/s Elektromagnetlainete skaala Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud)Raadiolained Infrapunane kiirgus Nähtav valgus Ultravalgus Rõntgenkiirgus Gamma kiirgus (kiiritusravi) Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on 380-760 nanomeetrit (nm). Valguslaine võrrandiga E= E- vektori hetkeväärtus ; - valguslaine amplituudiväärtus ; f- valguslaine sagedus. Suurust, mis on võrdeline -ga, nim valguslaine tugevuseks, ehk valguse intensiivsuseks. I=k , kus k on võrdetegur. Intensiivsus näitab valgusenergia hulka, mis ajaühikus langeb pinnaühikule. Inimese silm on võimeline eristama erineva pikkuse laineid
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
