uurimuses osalenud inimeste vähese arvu tõttu (väikesed valimid), mis ei võimalda teha põhjapanevaid üldistusi ega järeldusi. Seega teadlased alles jätkavad uurimist, saamaks vastust küsimusele, kui iseseisvad on loov ja praktiline intelligentsus traditsioonilisest, Sternbergi sõnastuses ,,analüütilisest" intelligentsusest. 5. INTELLIGENTSUS II HINDAMISE PÕHIALUSED, STABIILSUS JA SEOS TERVISEKÄITUMISEGA Sir Francis Galton # Sõnastas peamised põhimõtted individuaalstete erinevuste mõõtmiseks ning rakendas neid. # Uuris aastatel 1660-1665 ~300 perest pärinevaid silmapaistvaid teadlasi, kunstnikke jne. Leidis selge tendentsi, et nende sugupuus oli veelgi väljapaistvaid isikuid ning see tõenäosus oli suurem lähedama sugulusastme korral. # Galton uskus, et individuaalsed erinevused (sh vaimsed võimed) on pärilikud (bioloogilise alusega) ning esitatavad normaaljaotuse kohaselt.
· Meditsiinilised uuringud(uued ravimid ) · Keskkonna puhastamine (õliresotuse likvideerimine) GMO MIINUSED · Eetikaprobleemid- igal organimisl oma genoom · Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks(allergiad) · Võib mõjuda negtaiivselt keskkonnale · Muundatud geenid võivad üle kanduda nr umbrohule ,,superumbrohi" muutes ka selle elujõulisemaks · Väheneb looduslik mitmekesisus · Maitseomaduse halvenemine EUGEENIKA ja GALTON Eugeenika- heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada. BIOMEETRIA- Biomeetria on bioloogiliste andmete statsitiline uurimine. ELU TEKKIMINE- NELI EVOLUTSIOONI Füüsikaline- Aatomid, päike 5 miljardit aastat Keemiline - On lihtsatest anorgaanilistest ainetest orgaaniliste ainete komplekside tekkimine. Bioloogiline-elu areng Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 3,5 miljardit aastat tagasi eeltuumsed rakud Sotsiaalne-
uudselt ülesannet lahendada, äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded. Algajad ja eksperdid-deGroot ja Chase & Simon Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.Galton uuris üldintelligentsust ja eugeenikat. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet pani aluse tänapäevastele intelligentsustestidele, intelligentsuse skaala. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele
1 Enne vaatlemist, miks see nii on ja kuidas madalam vaimne võimekus mõjutab kuritegelikku käitumist, on vaja täpsustada intelligentsuse kui isiksuse omaduse tähendust ja selgitada selle omaduse mõõtmist. Intelligentsuse ajaloost Intelligentsusest hakati kõnelema XIX sajandi teisel poolel esialgu küll vaid üksikute teadlaste poolt. Üks esimesi, kes hakkas uurima intellektuaalsete võimete jaotumist ja pärandumist ühelt generatsioonilt teisele, oli Francis Galton. F. Galton lootis leida küsimusele vastuse ilmsest seaduspärasusest, mille järgi nii vähene vaimne võimekus kui ka andekus päranduvad sageli vanematelt lastele. Tema jõupingutused leida objektiivset inimese tarkust,arukust näitavat indeksit, jäid aga edutuks. Saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus (18501909) oli üks nendest, kes pidasid intelligentsuse põhikomponendiks meeldejätmise võimet
astemetel kriisidega toimetulekuks. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest)
Tegevuste automatiseerumine. Teadmiste mõju ülesande lahendamisele uurinud deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 23. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Teaduslikus tähenduses - Arukus, taibukus (võime asjadest aru saada ja arutada) Galton uuris inimeste vaimseid võimeid 24. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet Test sisaldas kokku 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema teadlikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi seal vea, siis anti talle aasta noorematele mõeldud test. Vajadusel
inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine millest võib
inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k – arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin – inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa – kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton – tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine – millest võib
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutut...
konstruktiivset kriitikat, mis viib teadmisi ümberkujundamiseni · ARVUTIPÕHINE ÕPE (CAL) - viimasel ajal arenev arvutipõhine õpe annab õpetajatele võimaluse suunata arvutite hariduslik potensiaal lapse vajaduse rahuldamiseks. Arvuti saab esitada lapsele terveid informatsiooni-ülesannete seerijaid. 16. Intelligentsus ja tase Intelligentsus testi areng · ESIMESED TESTID Galton üritas esimesena rea testide abil mõõta intelligentsust. Kahekümnenda sajandi alguses avaldasid kaks prantsuse psüholoogi Binet ja Simon oma testid, väites, et nende abil on võimalik tutvustada lapsi, kes ei suuda arendada tavalist kooli süsteemi. · TEISED INTELLIGENTSUSESKAALAD Stanfordi-Binet' teast on siiani kasutusel, aga ühel tänapäeval enam kasutatav teast on välja
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
Maapinna konaruste mõju tuulele. Indias H. Piddington 1842 Polaarfront – eraldab troopikaõhku a) Tasase pinna ja stabiilse Antitsüklon – Briti teadlane Fr. Galton polaarõhust õhumassi puhul on 1863 Troopiline front – (nn troopilise vertikaalne segunemine
- Inimese erinevus loomast kvantitatiivne – loomade uurimine on kasulik. - Muutis traditsioonilist käsitlust inimesest ja tema kohast looduses ja universumis. - Arengupsühholoogia, loomapsühholoogia, psühhobioloogia, õppimisteooriad, võrdlev psühholoogia, individuaalsete erinevuste mõõtmine, käitumuslik geneetika on otsesed darwinismi järelkajad. Käitumise uurimine sama oluline kui teadvuse uurimine. Sir Francis Galton • Intelligentsuse seos sensoorse teravusega – mida teravamad meeled, seda intelligentsem. Pärilik nähtus. • Eugeenika – valikuline aretus inimeste puhul. Intelligentsete inimeste omavahel abiellumine ja mitte abiellumine vähem edukatega. • Loodus vs kasvatus – mõlemad olulised – kliima, religioosne tolerants, õilmitsev majandus, demokraatia on olulised. • Kasutas esimest korda küsimustikke – teadlased ja nende taust.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
- Töömälu, tähelepanu jt täidesaatvate funktsioonide treenimine võib olla mõjuv ja võib olla üldistub teistele valdkondadele - Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - Tunnetusprotsesside kiirus - Vaatlusaeg - Aju efektivuse hüpotees - Reaktsiooniaeg - Juhtfunktsioonid ehk täidesaatvad funktsioonid - Töömälu - Pidurduskontroll - Ümberlülitumine - Klassikud intelligentsuse ja taju seosest - Galton – intelligentsematel inimestel on paremini arenenud taju jms lihtsalt kognitiivsed funktsioonid - Binet – intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemad kognitiivseid protsesse nagu mõtlemine, järeldamine jne - Aju efektiivsus - Neurofüsioloogilised uurimised on toredad sest ei sõltu keelest, kultuurist, vastaja suvast eha teadmistest - Empiiriline toetus nendele mudelitele ei ole täielik
taga on pärilikkus. Näitas, et materiaalne pool, mis on päritav, siis sama päritav on ka käitumismuster ja viis kuidas lahendada ülesandeid. Kui struktuurid on pidevad, siis peab olema ka vaimsete võimete puhul sama reegel. Inimeste vaimsed võimed, kui pärinevad eellastelt, siis see ei saa tekkida vaid inimestel. Kui miski asi on evolutsioonis välja kujunenud, siis peab see olema funktsioon. Funktsioonid on ellujäämiseks ja partneri saamiseks. FRANCIS GALTON (1822-1911) „Whenever you can, count.“ 1. “Hereditary genius: An inquiry into its laws and consequences”. London: Macmillan, 1869. looduslik valik, variatiivsus, pidevus, funktsionaalsus. Vaimsed võimed on allutatud looduslikule valikule, variatiivsusele, pidevusele ja funktsionaalsusele. Võttis entsüklopeedia, otsis välja 1000meest... 1660 - 1868 - väljapaistavad teadlased, kunstnikud, muusikud jne (997 meest)
Liikmete tüüpilisus. Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüüpe, liigselt suur rõhk tajul, tähtsad ka mõitetevahelised soesed. Lapse kõne areng: Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja keskkonnas edukalt toime tulla (Wechsler) + Olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, võime mõista ümbritsevat maailma. Suhteliselt püsiv omadus, mis vanusega ei muutu. Galton oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ja intelligentsuse pärilikkust. Avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“, kus „talent“ sümboliseeris andekus, taiplikkust ja annet. Kirjutas talendi ülekandest vanematelt lastele. Soolised ja grupierinevused intelligentsuses: üldintelligentsus on soolises mõttes sama, kuid spetsiifilistes intelligentsustes on meestel parem ruumiline mõtlemine ja
Veenmine - Van Swol – matkimist kasutavat inimest tajutakse enesekindlamana - Bailensjoni ja Yee – mõjukus ilmneb ka sisi kui suhtluspartner pole inimene - Tanner jt – kaks juhteteed (matkiv ja matkitav tarbija) kuidas see turunduses mõjutab inimeste ostuotsuseid - Kognitiivne stiil ja meeleolu -heas tujus võiksid rohkem matkida. Võib arvata et matkimisest saab igal juhul kasu kuid sellel on ka omad ohud. Matkimine tõstab energiakulu mida mujal saaks kasutada - Galton – kehvalt koordineeritud matkimine suurendab kognitiivset kulu Miks matkitakse? Neuropsühholoogiline lähenemine Tuleks mitte vaadata seda mida matkimine teeb vaid millised struktuurid võimaldavad matkimisel ilmneda - See on osa suhtlemisest, ideomotoorne käitumine - Taju-käitumise lüli/ühendus - Sebanz: ruumilise kokkusobivuse katset Simon Task – teise inimese käitumise aktiveerib kognitiivsed representatsioonid
c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded. Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest)
Esimene kloonimine toimus 1997. aastal, mil klooniti lammas Dolly (elas 7 aastat). Alla 3% katseloomadest jääb elama. Tulevikus on eesmärgiks kloonida transgeenseid loomi paljundamiseks. Esinevad aga eetilised probleemid: inimese kloonimine on seadusega keelatud. Blastotsüsti staadiumis on tüvirakud, mis võivad areneda igas suunas. Kunstlikul ... saadakse erinevaid diferentseeritud rakke, mis võivad areneda närvirakkudeks, lihasrakkudeks. 3. Geneetika väärkasutused. Galton – „eugeenika“, mille eesmärgiks oli takistada ühiskonnas inimeste paljunemine, kelle arengus on geneetilised defektid ehk siis eesmärgiks oli steriliseerida ebasobivad inimesed, migratsioonipoliitika, juutide hävitamine natsi-Saksamaa poolt (+mustlased). NSVL-s oli lõssenkism ehk eirati looduslikku valikut ja pärilikkuse teooriat ning geenide olemasolu (20ndatel oli NSVL-s näljahäda...selle ajal tegeles Lõssenko taimede sordiaretusegaainult
vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. Gustav Theodor Fechner on kaasaegse psühholoogia üheks rajajaks. Weberi seadusele tuginedes sõnastas üldise psühhofüüsika seaduse (Fechneri seadus). Wilhelm Maximilian Wundt püstitas esimese psühholaboratooriumi aastal. 1879. (tinglikult ka teadusliku psühholoogia sünniaasta). Emil Kraepelin oli Wundti õpilane, 1886 valiti ta Tartu Ülikooli professoriks. Francos Galton leidis, et andekus ja iseloom on päritavad. Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus (nt vanemate pikkus) sisaldab informatsiooni teise suuruse (nt lapse pikkus) kohta. 2.4. Kokkuvõte Filosoofid ja mõtlejad, tuginedes sisevaatlusele ja ümbritseva maailma vaatlusele, on aastasadade jooksul otsinud vastust küsimusele, mis on inimese psüühika ja mille poolest üks inimene erineb teisest. Psühholoogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19. sajandi teisel poolel.
puudunuds selleks vajalike teooriate jms kompleks, alles Darwin oma töödega tõi tõsiselt esile muutlikkuse ja pärilikkuse kui olulised fenomenid eluslooduse toimimise mõistmiseks. Ilmselt esimene, kes püstitas küsimuse pärilikkuse sihipärasest uurimisest (1863) oli Francis Galton (1822-1911), eugeenika ,,isa", biomeetrilise geneetika rajaja. Püüdes tõestada Darwini gemmulate teooriat, tegeles ta tänapäeva mõistes geneetikaga (materjal, metoodika jne olid küll vanamoodsad). Galton lõi järglaste regressiooni seaduse (silmapaistvate vanemate lapsed kalduvad pigem keskmise suunas seadus kehtib tänapäeval natuke teisel kujul ja kontekstis) ning eellaste pärandumise seaduse, mis pidanuks näitama, kui palju (tunnuseid) laps pärib vanemailt, vanavanemailt jne. Galton lõi ka õpetuse stirp'idest (Piiper kasutab siinkohal mõistet ,,juurikas"), mis sisuliselt tähendab pärilikkusosakeste jagamist muutuvateks ja
- Intuitiivne mõtlemine ehk operatsioonide-eelne periood – 3-6-aastane. - Konkreetsete operatsioonide periood – 7-10-aastane. - Formaalsete operatsioonide periood – 11- vanadus. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemid lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Sir F. Galton – arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 Binet´- Simone skaala – koolilaste vaimsete võimete test. Erinevad keelelised, matemaatilised, kujutlusvõimelised, loogilised ülesanded, mis anti lahendada erinevates vanustes lastele. Nt. 7-
anda ka selle eest, et andis välja esimesena psühholoogia ajakirja. Teadlasena ei olnud ta küll just kõige parem ja väljapaistvam, küll aga oli ta hea manager jms, kelle laborist sirgusid väga tublid ja väljapaistvad õpilased. * Emil Kraepelin 1856-1926 a. Peetakse üheks Tartu Ülikooli tuntumaks teadlaseks, seal töödanud on. Tema oli ka Wundti üks lemmikuid õpilasi. Teda peetakse kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse loojaks psühhiaatria üks isasid. * Sir Francis Galton 1822-1911 a. On olnud mees nagu orkester, kelle erakordsed huvid on toonud kaasa palju uut, uurides asju seinast-seina. Hakkas huvi tundma sellise asja kohta nagu vaimsetevõimete pärilikkus. Leidis, et on olemas seos andekuse ja lähisugulaste andekuse vahel tundub, et vaimsed võimed on pärilikud. Tegi sellise põhjaliku eksperimendi võttis inimese pikkuse ja vaatas, kas ja kuidas on inimese keskmine pikkus seotud tema vanemate pikkusega
olev geneetiline materjal. Jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid, kes on geneetiliselt identsed doonoriga. 1997 esimene kloonitud organism lammas Dolly. Inimest kloonida ei või, küll aga tegeletakse embrüonaalsete tüvirakkudega, mida saab hiljem suunata diferentseeruma erineva funktsiooniga rakkudes kasutatakse nt kunstlikul kudede kasvatamisel, et asendada kahjustatud/kärbunud kude. 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika Francis Galton arendas edasi Darwini loodusliku valiku teooriat (evolutsiooni käigus kõrvaldatakse kehvemad tunnused ja asendatakse parematega) väites, et ka inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ja tuleks soodustada paremate tunnustega isendite sigimist ja takistada kehvemate tunnustega isikute sigimist. Headeks tunnusteks loeti kõrget intelligentsi, loomingulisust, tugevat tervist. Halbadeks ebaintelligentsust, kriminaalseid kalduvusi, kehva tervist ja nt alkoholismi
Tugineb Charles Dawrini evolutsiooniteooria (The Orgins of Species 1859) teesidele loodusliku valiku kohta Herbert Spencer ja W. G. Sumner Ühiskond kui kohanev organism Ühiskond on kui loodus, kus inimesed võitlevad ellujäämise nimel ning võimalus ellu jääda on vaid tugevamatel Vaesed on vaesed, kuna nad on ühiskonna kõige vähem kohanemisvõimelised liikmed; neil on puudus looduslikust talendist olla edukas Eugeenika Sir Francis Galton (Inquiries into Human Faculty and its Developments 1883) 12 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Eugeenika on kõigi inimkontrollile alluvate tegevuste uurimine, mis võivad kaasa aidata tulevaste põlvkondade rassilist kvaliteedi edendamisele või parandamisele;
). 2004. aasta märtsis teatasid Lõuna-Korea teadlased ajakirjas ,,Science" inimese kloonimisest. Kloonitud embrüoid lasti areneda vaid väga varajase, blastotsüsti staadiumini. Seejärel katse peatati. Osadest blastotsüstidest õnnestus saada ka embrüonaalsete tüvirakkude liin. Geneetika väärkasutused Darwini loodusliku valiku ideed, mille alusel organismidele kahjulikud tunnused asendatakse evolutsiooni käigus kasulikemaga, leidsid edasiarendust Francis Galtoni poolt. Galton arvas, et ka inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika, mille mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada. Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus, loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad aga madal
). 2004. aasta märtsis teatasid Lõuna-Korea teadlased ajakirjas ,,Science" inimese kloonimisest. Kloonitud embrüoid lasti areneda vaid väga varajase, blastotsüsti staadiumini. Seejärel katse peatati. Osadest blastotsüstidest õnnestus saada ka embrüonaalsete tüvirakkude liin. Geneetika valekasutused Darwini loodusliku valiku ideed, mille alusel organismidele kahjulikud tunnused asendatakse evolutsiooni käigus kasulikemaga, leidsid edasiarendust Francis Galtoni poolt. Galton arvas, et ka inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika, mille mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada. Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus, loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad aga madal
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
koostoime, ehk kloonides ei saaks sama isiksust. Peale lammas Dolly edukat kloonimist reguleeriti inimeste kloonimine kiiresti seadusevastaseks. 3. Geneetika väärkasutused. Meie käitumine ja isiksuseomadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. Alkoholismil ja skisofreenial on nt geneetiline eelsoodumus. Kui aga keskkonnarisk, nt alkohol, puudub, siis vastavat haigust ehk alkoholismi ei teki. Loodusliku valiku alusel organismi ebasobivaid tunnuseid asendatakse kasulikumatega. Galton arendas seda ideed edasi: Kui inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on evolutsioneerunud siis on need ka päritavad ja neile rakendub valik. Inimsoo kiiremaks parandamiseks saaks kasutada kunstlikku valikut – eugeneetikat. 19. sajandil leiti, et tsiviliseeritud ühiskondades on loodusliku valiku toime vähenenud: kõrgvõimekad isikud sigivad märksa vähem kui madalamate võimetega inimesed. Kuidas inimest „parandada“?
· pärilikkustegurid tekivad kogu kehas ja siirduvad sugurakkudesse (pangenees); · hübridiseerumisel tekib uus pärilikkusaine; · isas ja emasloom omavad erinevat tähtsust; · munaraku viljastumisel osaleb mitmeid seemnerakke; · telegoonia hüpotees, ehk lähenemine, mille kohaselt isalooma tõuomadused jäävad pärast paaritumist emase verre püsima, mõjutades hilisemaid põlvkondi. Esimene, kes püstitas küsimuse pärilikkuse uurimisest oli Francis Galton (1822- 1911), eugeenika ,,isa". Alustas pärilikkuse uurimist juba 1863. a. Biomeetrilise geneetika rajaja. Püüdes tõestada Darwini gemmulate teooriat tegeles tänapäeva mõistes geneetikaga, võibolla lihtsalt materjal, metoodika jne olid vanamoodsad (subjektiivsust sisaldavad). Loob järglaste regressiooni seaduse (silmapaistvate vanemate lapsed ei pruugi nii silmapaistvad olla seadus kehtib tänapäeval küll
Olelusvõitlus kohaseim jääb ellu ja annab järglasi. Erinevates tingimustes on kohasemad erinevad aine liigitekkeks. Resurssid on piiratud (toit, elukohavalik) ja suhteliselt püsivad pika aja kestel. 8. Mille poolest erines 19. sajandi lõpul enamlevinud arusaam evolutsioonist Darwini omast? Siis tunnistasid juba kõik, et liigid muutuvad, aga muutumise mehhanism jäi vaieldavaks. Oli kaks leeri saltatsionistid (Huxley, Haeckel, Bateson) ja biomeetrikud (Weldon, Galton, Pearson). Biomeetrikutele sobis looduslik valik, mis toimus populatsioonis pidevalt ja sammhaaval. Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde
Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud. 2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist. Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus, Keel Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869 1. isiksuse erinevused Arengulised erinevused Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused Populatsioonisisesed erinevused Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3
Isiksuseteste käsitleme põgusalt vastava teema läbimisel. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 93 17. INTELLIGENTSUS 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Intelligentsuse mõiste Inimeste individuaalsete iseärasuste mõõtmise pioneeriks oli Francis Galton (1822 - 1911). Ta lähtus oma sugulase Charles Darwini evolutsioonilisest lähenemisest ning püüdis leida individuaalsete iseärasuste kaudu seoseid sugulaste vahel. XX sajandi alul (1904) pöördusid Prantsuse haridusametnikud psühholoog Alfred Binet' (1857 - 1911) poole palvega välja selgitada kehvemate võimetega õpilaste "tasandusklassidesse" koondamise põhimõtted. Binet alustas üldiste teadmiste testide koostamist, mis lõpptulemusena pidid ennustama edukust koolis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
