Mõistatatagu siis, kumb neist kahest riigist - Sparta või Sybaris langes käputäie talupoegade orjusse ja kumb pani värisema Aasia. Kartaago ja Rooma tülitsesid ülemvõimu pärast maailmas; üks oli väga rikas, teisel ei olnud mitte midagi, ja viimane oli see, kes esimese hävitas. Pärast seda, kui Rooma impeerium oli alla neelanud kogu maailma rikkuse, langes ta omakorda saagiks inimestele, kes ei teadnud isegi mis asi rikkus on. Frangid vallutasid Gallia ning saksid Inglismaa, ilma et neil olnuks muud varandust peale oma vapruse ja vaesuse. Salkkond vaeseid sveitslasi, kelle saamahimu piirdus paari lambanahaga, taltsutas Austria kõrkuse ning purustas uhke ja hirmuäratava Burgundia koja, mis oli värisema pannud Euroopa võimukandjad. Meie poliitikud võiksid suvatseda oma arvestused veidikeseks kõrvale heita, et nende näidete üle järele mõelda, ja nad võiksid kord ometi taibata, et
4. sajandil ületasid nad Reini, asusid elama Rooma riigi aladele Maani ja Schelde jõgede vahelisele alale. Kokkulepe: pidid kaitsma Roomat teiste germaanlaste vastu. M&S on Frangi riigi lähtepunkt. 5. sajandil kerkis kõikide valitsejate seast esile Clodovech. 481 Frangi riigi teke Vallutused: Lägo galliast pürenee poolsaarele Frangid võtsid vastu ristiusu(kat) said seetõttu läbi Gallia vaimulikega Tema juhtimisel pandi kirja Saali õigus ehk Frangi õigus Tavaõigus pandi siis kirja, tavaõigus=aastasadade jooksul kujunenenud reeglid ja problade lahendused. Spetsiifilised Tähtsad olid sugukonldikut suhted. Oli veritasu, mis ajapikku asenud meherahaga teatud summa eest võis lunastada tapja tapetu tapetu perele. Peamiselt tegeleti põlluharimisega. Kasv. Nisu ja otra. Kasvatavati sigu, veiseid, hobuseid ja härig tööloomana. Koduloomad olid väiksemad
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...
aladele enamasti varasema riigivõimu). 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? Roomlased hakkasid oma aega arvestama Rooma linna rajamisest (seitsmele künkale) 753. a eKr. 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! Lääneprovintsid Idaprovintsid Alad Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Arengu- Tsivilisatsiooni tekke staadiumis (va Põhja- Kõrge kultuur, jõukad alad tase Aafrika) Linnad Tekkisid peale Rooma aja tekkimist, roomapärased, Rikkad linnad, eksportisid jõukuselt jäid idaprovintsidele alla. Vahemerest käsitöötooteid ja luksus- kaugemal oli linnu vähe
sajandi I poole Itaalia "keisrid"). Alates Otto I-sest on võim Saksamaal. Translatio imperii mõiste tähendas võimu, kultuuri ning inimkonna juhtrolli kandumist idast läände. Selles peitus usk Euroopa arengusse. (XIV sajandi Inglased arvavad, et imperii on jõudnud nendeni). Renovatio imperii Romanorum on Otto III bulla aastast 998, millega ta kuulutab Rooma impeeriumi taastatuks. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani. Eesmärgiks sai nüüd Gallia, Slaavimaa ning eriti Itaalia vallutamine. Samas aastal 1000 tunnustas Otto III Poola ja Ungari iseseisvust. Enne kui "uus Rooma" jõudis valmida suri Otto ära. Ottode Reichskirche. Keiser läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile. Vaimulikud allusid otse keisrile (nn riigivaimulikud), mitte hertsogitele või paavstile. Vaimulikud saavad riigiametid
Koosneb 58 kõnest, reast traktaatidest retoorika ja filosoofia alal ja ligi 800 kirjast. Kõnemehena: retoorika- alastes traktaatides käsitleb kõnemehe printsiipe, nt dialoog ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), veel teoseid: ,,Orator (,,Kõnemees") Filosoofilised teosed: ,,Vestlused Tusculumis", ,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,Kohustustest", ,,Riigist". 33. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? Kahe meie ajani säilinud ajaloo-alase teose autor. ,,Märkmed Gallia sõjast" jutustab võitlusest Gallias ning sõjaretkedest Germaaniasse ja Britanniasse. Rooma senat polnud rahul Caesari poliitikaga Gallias ja väejuht taotles õigustada oma tegevust. Püüab vältida otsest valet, ent salgab mõned seigad maha (nt ei maini õiguse rikkumist või mainib vaid vihjamisi). Endast kõneleb autor kolmandas isikus. Jutustus kulgeb rahulikus toonis, jätab esiti niivõrd objektiivse ja kiretu aruande mulje, et vaid teose sisusse süvenedes võib tabada
mälestusväärset korda saatnud eas, mil Aleksander oli juba alla heitnud kogu maailma. Caesar kandideeris ülempreestri ametikohale, andes seejuures ohjeldamatult altkäemaksu. Olles seejuures teinud väga suuri võlgu, ütles ta valimispäeva hommikul kodust koosolekule minnes ja oma ema suudeldes: „Tulen koju kas ülempreestrina või ei tule üldse!“ Afa ta võitis oma kaks konkurenti, kes ületasid teda nii vanuse kui ka väärikuse poolest. Kõigi provintside seast valis ta Gallia, sest sealt lootis ta saada kõige rohkem kasu ja sõjalisi võite. Nende üheksa aasta jooksul, mis ta seal valitses, saavutas ta järgmist. Ta muutis provintsiks kogu Gallia, alates Pürenee mäestikust ja Alpidest kuni Gebenna mäeni ning Rhenuse ja Rhodanuse jõeni, mille kogupindala oli umbes kaks korda kolmsada tuhat miili; välja arvatud mõned abiks olnud liitlaslinnad; ning võttis sealt maksu nelisada tuhat kuldraha aastas. Kui ta oli esimese roomlasena üle Rhenuse jõe silla
e.Kr. Spartacuse ülestõus. 6000 inimest risti löödud => selle õppisid roomlased kartaagolastelt! Julius Caesar (100-44 100-44 e.Kr.) e.Kr. Juliuse kalender - 46 teeb kalendrireformi => vana kalender. Paavst Gregorius XIII (16.saj.lõpp 16.saj.lõpp) lühendab aastat 10 päeva võrra gregoriuse kalender => uus kalender (1918 1918 - kalendrit lühendati 13 päeva) Saab Gallia provintsi valitsejaks, kus valitseb 58-52 Vercingetorix - 52.a. - 6 aastat hoiab Caesar teda vangis, näitab triumfikäigul ja tapab! 15. märts 44.a.e.Kr. Caesar tapetakse 23 pistodalöögiga. Brutus - tema lapsendatud poeg. Kleopatra Augustus saab võimule. Alul oli võimul koos kahe teisega Triumviraat - 3 meest valitsevad Vallutab Egiptuse 30.a.e.Kr. - Kleopatra laseb end tappa. 3 aastat hiljem tunnistab senat Augustust kui püha. 27.e.Kr. muutub Rooma vabariik impeeriumiks.
vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanlasi. Germaanlaste pealikke edutati, et vältita Lääne-Rooma lüüasaamist ning selle
Spree (382 km) Järved Suuremad järved on: 1. Bodeni järv (536 km²), 2. Müritz (117 km²) 3. Chiemsee (80 km²). Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 9 Ajalugu Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude teke sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna-Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia keltide, pärsia, balti ja slaavi hõimudega Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest Rooma Impeeriumiga. On muidugi ka arheoloogilisi leide. Rooma keiser Augustuse ajal hakkas rooma kindral Publius Quinctilius Varus varuma sõjaväge Saksa alade vallutamiseks. 9. aastal said needsamad rooma hõimud, keda juhtis Publius Quinctilius, lüüa saksa hõimu käest, keda juhtis Arminus Hermann
vastu), retoorikaalased (,,Kõnemees") ja filosoofilised teosed (,,Riigist"). On jäänud ajalukku Rooma kuulsaima kõnemehena. Ta teoste sünastus on ladus, rikkaliku sõnavaraga ja elegantse stiiliga. Cicerolt on säilinud üle 900 kirja, mis on asendamatud ajalooallikad Rooma vabariigi lõppjärgust. Tema teeneks on ka ladinakeelse filosoofia terminoloogia loomine. 63. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? Caesari (100 - 44 eKr) tuntumad teosed on ,,Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast" (olulised autobiograafilise ja memuaarkirjanduse kujunemisel), kus ta kujutab oma sõjaretki ja võite. Ta kirjutas ka õigekeelsuspõhimõtteid käsitleva teose ,,Analoogiast". Caesari keelekasutus on selge ja lihtne, kirevust ja sünonüümirohkust on välditud. 64. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? Titius Liviuse (59 eKr - 17 pKr) peatoes on ,,Linna asutamises alates", mille sisuks on
Lauka Põhikool VIII klass Mart Niidas Saksamaa Uurimistöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011. aasta 1 1. Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km2 . Rahvaarv on 81 757 600 2010.a seisuga. Saksamaa on oma 81,8 miljoni rahvaarvuga Euroopa liidu suurima rahvaarvuga riik. Riigikord on parlamentaarne. Rahaühik on Euro. Ametlik riigikeel on Saksa keel. Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Põhiseaduse järgi määratleb end Saksamaa sotsiaalse ja demokraatliku liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osalisest suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ÜRO, NATO, Euroopa liidu ja G8 liimesriik. Saksamaa riigipiiri kogupikkus on 3757 km. (2) Saksamaa asukoht Eu...
võimule tulnud paganlik keiser Julianus Taganeja (Apostata) ei jõudnud kirjanduselu oluliselt tagasi paganliku poole kallutada. Märgatav oli tema mõju siiski nende kooliõpetajate- kirjanike tagandamisel ametikohtadelt, kes eelistasid traditsioonilisele paganlikule kirjandusele kristlikku. Kui 401. aastal pKr jõudsid visigoodid esimest korda Alarichi juhtimisel Itaalia pinnale, piirasid linnu ja pidasid lahinguid, tõrjuti nad esialgu tagasi. Kuid 5. sajandi keskpaigas, kui Britannia, Gallia ja Hispaania provintsid läksid tervikuna vandaalide ja burgundide kätte, kadus neist linnadest ka Rooma paganlik eliit ning antiikne paganlus taandus kaugematesse maapiirkondadesse, kus paari põlvkonna jooksul veel säilitati teadmist Romanitas'est, Rooma paganlikust kultuurist ja kirjandusest, mh eriti roomapärase haridusmudeli kaudu, kuni ka need paigad haarati barbaritest sissetungijate mõjusfääri. Uueks vastanduseks kujunes nüüd kristlikud roomlased vs. sissetunginud barbarid
kokkusulamine sai alguse germaanlaste sissetungiga Rooma Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste hulgast pärit läänegoodid liikusid läbi hilise Rooma riigi Suure rahvasterände ajal. Läänegoodid kerkisid esile gootide hulgast, kes sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja järel ning alistasid roomlased Adrianoopoli lahingus aastal 378. Läänegoodid tungisid Alarich I juhtimisel Itaaliasse ja rüüstasid aastal 410 Roomat. Seejärel suundusid läbi Gallia Narbonnensise Aquitaniasse 418/419, kuhu nad seadsid end sisse vormiliselt föderaatide õigustes, tegelikult praktiliselt iseseisva kuningriigina, pealinnaks Toulouse (Tolosa). See oli esimene ,,barbarite" kuningriik veel mitte langenud Lääne-Rooma riigis. Siit tungisid nad edasi Hispaniasse, kus VI sajandil, umbes 554. a. sai nende pealinnaks Toledo. Visigootide riik Gallias püsis V sajandini, mil vallutati frankide poolt. Hispanias püsis riik kuni araablaste tulekuni 711. a.
Merovingide dünastia, 8. kuni 10. sajandini Karolingide dünastia. Frankide riiki peeti kõige arenenumaks varakeskaegsekd riigiks. Kuningas Chlodovech (481 511) oli pärit paganlikust Merovingide dünastiast. Poliitilise edu käigus ja nimel pöördus ta kristlusesse. Esialgselt olid frankide alad vaid Loode-Gallias. 480. aastal moodustati suur hõimuliit frangi hõimude vahel, Chlodovech saab pealikuks ning saavutab Rooma üle võimu. 486. aastal võtab oma võimu alla kogu Gallia. Võitluses alemannidega 497 toimub Chlodovechi pöördumine katoliiklusesse, ta valib tugevama jumala ja temast saab ristiusu kiriku isa. Otsus pöörduda kristlusesse ei tulnud kergesti, Chlodovechi lapse surm ristimisriietes paneb ta kõhklema, kuid imeline võit alemannide üle kinnitab taaskord ta usku Kristusesse. Ka frangi rahvas on imetabasel kombel kristluse vastuvõtmisega täiesti ühehäälselt nõus. Frangid uskusid sarnaselt
· 1453 langes Konstantinoopo Türklaste kätte ja riik lakkas eksisteerimast. · Bütsantsi kultuuri silmapaistvamateks saavutusteks olid 1. hoidis ja säilitas antiikkultuuri 2. töötati välja kirillitsa (Kyrillos ja Methodios, Bulgaaria mungad) slaavi tähestik 3. arenesid erinevad teadused FRANGI RIIK MEOVINGIDE AJAL Esimene püsivam riik, mis Lääne-Rooma territooriumil tekkis oli Frangiriik Gallia territooriumil. Territooriumi ajalugu jaotatakse järgmiselt: 1. Keltide ajastu kestis 1 a tuh keskpaigani e.Kr 2. Keldid Rooma võimu all kuni 476 3. Germaanlaste võimu all 4. Frangi kuningriigi ajajärk e. Merovingide dünastia kuni 8 saj alguseni 5. Frangi Keisririigi ajastu e. Karolingide ajastu 800-10 saj II pool Merovingide dünastia e. Frangi Kuningriik 486-dat a loetakse Frangi Kuningriigi tekkimiseks, kui Frangi väepealik Chlodovec 481-511 kuulutas end kuningaks Iseloomustas:
Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne-Rooma. Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat: 1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus 1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517 a. Algas luterlik reformatsioon. varakeskaeg: 5-10 saj. kõrgkeskaeg 11-13 saj. hiliskeskaeg 14-15 saj. Keskaega piiritletakse ka ruumiliselt: 1) paigad, kus levis katoliiklus 2) paigad, kus levis feodalism (Keskmeks oli Gallia e Prantsusmaa) 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Keldi hõimud: gallid – Prantsusmaal britid – Britannias škotid – Šotimaal belgid – Belgias helveedid- Šveitsis Rooma võimu kehtesestamisega hakkasid keldid romaniseeruma: neil tekkisid kultuurilised ja keelelised mõjutused. Reini-Wisla-Doonau aladel eleasid germaani hõimud: frangid, ida-gootid, lääne-gootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
saj e kr.; vulgaarladina e ladina kõnek-st arenesid välja romaani keeled: – itaalia, – prantsuse, – hispaania – portugali, – provantsaali, – kataloonia, – sardiinia – ˘ reto-romaani (Sveitsi kaguosa, Austria-Itaalia piir) – rumeenia – moldova • Keldi rühm 3. Gallia alamrühm — gallia k on välja surnud 4. Briti alamrühm — kõvri (?) Wales’is, bretooni k Prantsusmaal Bretagne’s 27 5. Gaeli alamrühm — 4. saj e kr Ogami kirjasüsteemi abil kirjutatu, vana Iiri- keel. . . iiri k, manksi k, gaeli k 6. Germaani rühm • Lääne-Germaani a-rühm — inglise, friisi (Holland, L-Saksa rannik, saa- red), hollandi k, flaami k Belgias, afrikaani e buuri k, alam-saksa, ülemsak-
Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Marcus Tullius Cicero, Gaius Julius Caesar, Gaius Sallustius Crispus, Titius Livius <- proosa Titus Lucretius Carus, Gaius Valerius Catullus <- luuletajad 36. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. 37. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? Teosed: ,,Commentarii de bello Gallico" (,,märkmed Gallia sõjast") kirjutatud 52/51 a talvel. Tema sulest 7 raamatut. On kirjutatud kui kõrvaltvaataja silmade läbi, kirjutas endast 3. isikus. Sellega saavutas teatud objektiivsuse, kuid samas söövitas oma nime lugeja mällu. Stiil oli hoogne, energiline. ,,Commentarii de bello civili" (,,Märkmed kodusõjast") kirjeldab 49.-48. a sündmusi. Kirjaldeb Pompeiuse ja Caesari konflikti. Need teosed olid oluliseks sammuks autobiograafilise ja memuaarkirjanduse kujunemisel.
maha!) seotud .... . Liigirikka kultuurtaimestikuga paistavad linnas silma pikka aega hooldatud aiad, seal leidub ka rohkem looduslikke liike (kultuurtaimede vahele tekib rohkem erinevaid ökoniš š e ka umbrohtudele). Väga liigirikas on linnas ka prahitaimede floora. Erinevalt hooldatud aladel kasvavad erinevad umbrohud, erinevat tüüpi prahipaikadega on seotud erinevad liigid. Nii võib eelkõige vanadest aedadest leida värd-hanemaltsa, suurehitiste ümbrusest gallia koerasinepit, raudteedelt müürlustet. Omaette elupaikadeks on katused, müürid, varemed, pööningud. Esimesed neist on sobivaks kasvukohaks kaljutaimedele - näiteks Kuressaare lossiõue müüril kasvab kaitsealune müür-raunjalg; kõigis neis võivad leiavad elupaiku kaljudel, saartel või õõnsustes-koobastes elutsevad liigid - katustele on pesitsema asunud hõbekajakad, müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired. Ruderaalkooslused. Võõrliigid.
Polyphemos kurvastas, kuna oli kohmakas ja ei võinud tüdrukule meeldida. Hilisemates lugudes küll Galateia ta armastusele ei vasta, kuid kohtleb teda sõbralikumalt. Kui Galateia armus Akisesse, tappis Polyphemos armukadeduse tõttu mehe, kellest sai siis jõejumal. 16. Caesar – pärit iidsest aristokraatide perest, kes väitsid, et on Aenease poja järeltulijad. Tegi kiiret karjääri riigiametites. Väejuht Egiptuse, Hispaania, Gallia ja Germaania vallutamisel. Hukkus 44 eKr vandenõu tõttu, surmajärgselt jumalikustati – Iulius = juuli; tegi kalendrireformi. Teosed: „Märkmed Gallia sõjast“ – sõjaretk Germaaniasse ja Britanniasse. Püüdis anda erapooletut suhtumist – objektiivne kirjedus; tegelikult õigustab oma tegusid. Kirjeldab Britannia ja Germaania eluolu. Kasutab 3.pööret, lakooniline, lühem.
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
piirkondadest, üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid, geneetiliselt modifitseeritud organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill, pihkane ristirohi, kanada kuldvits, roosa ristik, verev lemmalts. Ohustatud ja haruldased taimed - Arvukus või haruldus sõltub liigi ja asustamiseks sobilike
(Julius Caesar jaanuaris 49. a eKr kodusõja alguse puhul) Gaius Julius Caesar (100 44 eKr) Kui keegi ütleb, et ta ületas Rubiconi, mõtleb ta selle all seda, et pani toime midagi seesugust, millest taganemisteed enam pole. Kui näiteks meie 2017. aasta abiturient pidi juunis-juulis valima kolme ülikooli vahel ja lõpuks otsustas Tallinna Ülikooli kasuks, võis ta lausuda: ,,Lõpuks ma ületasin Rubiconi." Rubiconi jõgi oli I saj eKr piiriks Gallia Cisalpina ja Itaalia vahel ehk siis Rooma emamaa ja provintsi vahel. Senati kehtestatud seaduse kohaselt oli väepealikel keelatud sõjakäikudelt tagasi tulles armee eesotsas riigipiiri ületada. Väed tuli jätta laagrisse riigipiiri taha, alles siis võis väepealik väikese saatjaskonnaga emamaa pinnale astuda. 10. jaanuaril 49. aastal eKr ületas Julius Caesar oma armeega Rubiconi, mis tähendas kodusõja väljakuulutamist senatile, seega vabariiklikule korrale
saj eKr • 2. saj eKr • Suunad: lõunasse (Põhja-Itaalia) ja itta (Ungarini), hiljem sealt Makedooniasse ja Väike-Aasiasse • markeerivad kelti kalmed, kus rõhutatakse sõjamehe staatust (relvad, vahel kaarik) • Ühiskonnakorraldus: eliit, kes tegeles praktiliselt vaid sõdimisega ja “ülejäänud” – põhiülesanne põlluharimine ja karjakasvatus • Oppidumid ehk kindlustatud asulad Euroopa ajaarvamise vahetuse paiku • Rooma vallutused – Gallia, Briti saarte lõunaosa, soov tungida üle Reini jõe • Lüüasaamise järel Teutoburgi metsas (9. pKr), misjärel keskenduti piirikindlustuste (Limes’e) rajamisele • Reini põhjakaldal kujunes nn vaba Germaania • Vallutatud alad romaniseerusid kiiresti • Suur osa Rooma tarbeasju valmistatud kauplemiseks germaanlastega Põhja-Euroopa (Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia) • Võime rääkida külaühiskonnast, olulisi murranguid ei toimu kuni viikingiajani
uskurm ise tõttu, et tätoveerimine on seotud rituaalide ja sümbolismiga. Rooma ajaloolane Herodianos kirjeldas tähelepanekuid esimesest sajandist, mil keltide loomi kujutavad kehamärgistused jäeti sihilikult riietega katmata. Tegelikult nimetati Põhja-Britannia rahvast piktideks just niisuguste kujutiste eksponeerimise järgi. Isegi Julius Caesar kirjeldas neid 55. a 7 eKr oma Gallia sõdade ülevaates. Taanlastel, norralastel, anglosaksidel, gallialastel ja germaanlastel olid kõigil tätoveerimise traditsioonid, mis keskendusid perekonna- ja hõimusümbolitele. Tätoveerimine polnud tundmatu ka teistes Euroopa mandri iidsetes kultuurides. Vahemere piirkonnas praktiseeriti seda Kreekas (võeti üle pärslastelt) ja Roomas (võeti üle kreeklastelt). Neis ühiskondades seostati seda tava siiski barbaritega ning
Esimene Rooma keiser oli G.J. Caesar Octavianus (tunnusnimi Augustus; oli Caesari järeltulija, kuid keiser mitte nagu Caesar, kes oli diktaator). Rooma impeerium saavutas oma suurima ulatuse keiser Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr). Erinevused Rooma riigi ida- ja lääne provintside vahel- Idaprovintsid- kõrgelt arenenud, iidse kulturiga, suurte linnadega ja arenenud majandusega (kreeka keel), peamiseks toojouks olid pigem vabad talupojad Lääneprovintsid- Gallia, Britannia, Hispaania- arengutase madalam, roomlased olid kultuuritoojad (ladina keel), peamine toojouks olid orjas Avalikud mängud Rooma impeeriumis (kaarikuvõidusõidud, gladiaatorite võitlused)- Roomlased vajasid vaid `'leiba ja tsirkust''. Avalike mängude hulka kuulusid teatrietendused, kaarikuvõidusõidud ja gladiaatorite võitlused. Etendused toimusid vabas õhus, näitlejateks võisid isegi olla orjad (alguses
Kuulsaim Rooma näitekirjanik oli Plautus, kes mugandas Kreeka näidendeid. Esimes ebasündsat kõnepruuki. Kõnekunsti areng Noored Rooma aristokraadid käisid tavaliselt Kreekas kõnemeeste juures õppimas. Rooma vabariigi lõpus tegutses kõnemees Cicero. Ta sai kuulsaks oma hiilgavate kohtukõnedega. Ajaloo kirjutus Roomlased tegid esimesi katseid oma ajalugu üles kirjutada III saj. e.Kr. need teosed pole säilinud. Caesar oli ka tuntud ajaloo kirjutada. ,,Märkmeid Gallia sõjast". Caesar õigustab oma tegusid ja vaikib maha halvad asjad. Titus Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates". II Varakeskaeg Keskaaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui uueks pealinnaks sai Konstantinopol. Aastat 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks. 476, kui kõrvaldati võimult viimane Lääne-Rooma keiser. Keskajal oli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli
La Tene`i kultuuri asuala küllaltki suur, Sveits, Austria, osa Saksamaast, Prantsusmaa, tüüpilisi esemeid ka Briti saartel ja kaugemal ida pool. Kaitse funktioon + käsitöö ja kaubanduskeskus, poliitilise võimu ja kultuse keskus. Mõnedes 40 000 või 80 000(Caesari järgi?) sõjaolukorra ajal, kui ümberkaudne rahvas kokku koguneb. Võimsad kaitserajatised opiidiumide ümber, tolleagsete müürirammimise masinatega polnud võimalik neid purustada(Rooma allikad). Caesari Gallia sõjast: opiidiumi müüridel tornid, mis kaetud nahkadega, et ei saaks põlema panna. Opiidiumi elanikud tegelesid aktiivselt käsitööga, rauast adraterad, rauast vikat, sirp ja rauast servaga labidad. Pöörlev käsikiri, põlluharimisväetised pluss 70 eri liiki tööriistu, mida nad on valmistanud. Relvad on väga kõrgel tasemel, lateene kultuuris hakatakse valmistama sõlgesid. Esimesena kasutusele rõngasssärk. Vanem, keskmine ja noorem rauaaeg.
Magistraat-riigiametnik Vana-Roomas Vallutussõdadega tõusis Roomast suurriik(Vahemere aladel) 1. Palgasõdurid(sõltusid väepealikust) 2. Kehtestati ainuvõim 3. Keisririigi ajajärk Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid Armee koosnes palgasõduritest,kes allusid ainult väepealikule Ülesehitus,relvad jne jäid samaks Alates 1.Puunia sõjast oli neil võimas sõjalaevastik,parimad kindluse piirajad Caesar-Vana Rooma väejuht. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. 2.Liivimaa ristisõda Ristisõja mõiste ja põhjused. Liivimaa piiskopid. Ristisõja algus: liivlaste ja latgalite ristimine. Ristisõjad-alguseks loetakse 1198a.,sest Rooma paavast Innocentius III andis volitused Liivimaa Iipiiskopile Bertholdile alustada sõjategevust liivlaste ristimiseks Liivimaa piiskopid 1. 11861196 Meinhard 2. 11961198 Berthold Ristisõja algus 1
Võisid seal olla kui kaitsevad riiki teiste germaani hõimude eest. *Frangi riigi lähtekoht = Hollandi alad Frangi riigi loojaks peetakse Clodovechi 481 kõrvaldas kõik teised hõimupealikud ja temast sai frankide kuningas. Valitses Madalmaades ja Põhja Gallias algselt 1)Clodovech laiendas Frangi riigi territooriumi - tõrjus läänegootid Lõuna Galliast välja - Hõivas burgundide riigi 2) Clodovech võttis vastu ristiusu katoliiklikul kujul - Gallia endised elanikud ( vaimulikud, ülikud) toetasid Clodovechi otsust 3) Clodovech lasi kirja panna frankide õiguse - SAALIÕIGUS ( saaliõigus on oluline kirjalik ajalooallikas) · Saaliõiguses on kirjas see, et põllumaa on külakogukonna oma , üksikpere ainult kasutas seda ( kasutusõigus päranduslikult ainult poja puhul, muidu läheb tagasi külale ) · Naisvalitsejaid Prantsusmaal ei leidu
Vabariik: · Provintsidest laekusid maksud, riik suutis end üleval pidada. · Kaasnes orjade ülestõus pärast lagunemist pärast, gladiaatorite , Spartakuse juhtimisel (~74 eKr). · Toimusid kodusõjad võimu nimel. 3 meest haarasid võimu enda kätte (Crassus, Pompeius ja Caesari triumviraat) Võitjana väljus Julius Caesar, kes 48. aastal (eKr) sai kogu võimu enda kätte. Ta oli eluaegne konsul, senaator. Vallutas Roomale Gallia, Britannia, Egiptuse. Kui ta otsustas Rooma vastu minna, pidi üle Rubiuse jõe minna. Kvislinglus Tema järeltulijateks olid Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi, et Antonius sai alad Euroopast väljaspool, Octavianus sai Euroopa alad. 31. aastal eKr Aktioni neeme lahingus sai Antoniuse laevastik lüüa, kui toimus lahing Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antonius sai lüüa nii merel kui maismaal. Pärast seda sai ta kogu impeeriumi ainuvalitsejaks. Keisririik
Siis ütles ta: '' Nüüd tuleb võiduajamine gladiaatorite ja senati käskjalgade vahel, ja mine tea, kes esimesena pärale jõuab!'', ning lisas pärast lühikest mõtisklust: ''Käesoleval juhtumil oleneb kõik hobustest!''. · Caesar, Gaius Julius (lk 151) Rooma väejuht ja riigimees. Sündis umbes aastal 100 e.m.a. Võimu saavutamiseks sõlmis 60 aastal e.m.a. Crassuse ja Pompeiusega salalepingu (triumviraadi kolme mehe liidu). Valitud konsuliks, sai ta kuulsaks Gallia vallutamisega. Astunud võitlusse Pompeiusega, saavutas tema üle võidu ja sai diktaatoriks. Aastal 44 e.m.a. sõlmisid vabariiklik-aristokraatliku partei poolehoidjad tema vastu vandenõu ja ta tapeti senati istungil. Üheks tema tapjaist oli Cassius, keda mainitakse ka selles raamatus (''Spartacus''). · Pontifeks (lk 161) vana-Rooma kõrgema preestrikolleegiumi liige; kõrgem preester.
100-44 eKr Tehakse kalendrivorm. Juulikuu on tema nime järgi nim. Aasta algus jaanuarist, sest ametisse tuleb riigi kõrgeid ametnikke ja iga neljas aasta on lisaaasta. Varem süsteem täh, et aasta 366 päeva ja ajaarvestamine läks sassi.Nimi Caesar on ,,keiser" aluseks. Gaius Julius Caesar arvas endast hästi, oraator, diktaator. Põhjendas oma rolli, et ta on hirmuvalitseja, sest põlvneb Aneasest.Pärast tema surma algab Rooma keisririigi ajastu. Peateaos ,,Märkmed Gallia sõjast". Rooma senat polnud rahul C poliitikaga Gallias ja väejuht taotles õigustada tegevust. Autor püüab vältida otsest valet, kuid vaikib sageli mõned seigad maha. Endast räägib 3.isikus. Rahuliku tooniga poliitiline tendents, keel lihtne ja puhas.Caser kui isalik väejuht. Eeskujuks kasupojale, Augustusele, kellest saab esimene Rooma keiser.Tekst on narratiivne.Teine teos ,,Märkmed kodusõjast". Hakkab ennast õigustama. Tegutses rahva huvides, nii ta ütles
Nad elasid Reini jõe alamjooksul umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. 5. sajandi teisel poolel tõusis frankide kuningaks noor ja võimukas Chlodovech( valitses aastal 481 511 ). (Frangi riik jagunes 4 erinevaks piirkonnaks : Neustria, Austraasia, Burgundia, Allemannia. ) Kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikutest ja ühendas kõik frangid oma võimu alla. Tekkis Frangi riik. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias. Peaaegu kogu Gallia allus nüüd frankidele. Erinevalt suuremast osast germaanlastest olid frangid tol ajal veel säilitanud oma muinasusundi. Aastal 496. otsustas Chlodovech vatsu võtta veel ristiusu. Kuid vastupidiselt teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli
sõjameestest toetatud väejuhte, kes soovisid riigis võimupositsiooni ja olid selle nimel valmis üksteise vastu relvi kasutama. Samal ajal ei katkenud ka roomlaste vallutussõjad. 74-71 eKr toimus orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. 60. a. eKr sõlmisid kolm võimsat riigimeest ja väepealikku Crassus, Pompeius ja Caesar triumviraadi (,,kolme mehe liit") riigi ühiseks juhtimiseks. Caesar vallutas Gallia 58-51 eKr. Kui Crassus 53. a. Aasia sõjakäigul langes, tekkis Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Caesar osutus võidukamaks. Pompeius üritas põgeneda, kuid ta tapeti seniste toetajate poolt. Nii sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja (45-44 eKr). Et oma võimu seadustada, laskis ta end nimetada diktaatoriks. Kuid suur osa Rooma aristokraatidest polnud rahul senati võimu langusega ja 44. a. eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal
pikaajaline stabiilne keskkond Vaatamata ebastabiilsusele on linnade taimestik väga mitmekesine. Liigirikkuse suurim allikas on kultuurtaimed, eriti dekoratiivtaimed. Tallinnas on enamlevinud kultuurtaimi umbes 500. Väga liigirikas on linnas ka prahitaimede floora. Erinevalt hooldatud aladel kasvavad erinevad umbrohud, erinevat tüüpi prahipaikadega on seotud erinevad liigid. Nii võib eelkõige vanadest aedadest leida värd- hanemaltsa, suurehitiste ümbrusest gallia koerasinepit, raudteedelt müürlustet. Omaette elupaikadeks on katused, müürid, varemed, pööningud. Esimesed neist on sobivaks kasvukohaks kaljutaimedele - näiteks Kuressaare lossiõue müüril kasvab kaitsealune müür-raunjalg; kõigis neis võivad leiavad elupaiku kaljudel, saartel või õõnsustes-koobastes elutsevad liigid - katustele on pesitsema asunud hõbekajakad, müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired.
Miks ei ole maailmas ainult üks keel? · Vrd ka keelesisene variatiivsus. · Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe · Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. · Galli keel kadus u a-l 500 = substraat · Ladina keel prantsuse keele abstraat · Tulemus prantsuse keel (al. A-st 800, siis frangi keel), milles tänapäeval u 100 galli sõna superstraat. 2. loeng Kõik elus keeled muutuvad kogu aeg Keelte muutumist uurivad 1. Ajalooline keeleteadus: a
Saavutas palju sellest, millest Aleksander unistas Mudeliks hilisematele. Isegi USA valitsetakse "Kapitooliumilt" Rooma: vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. "Rooma rahva" impeerium. Lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus' 272 eKr Apenniini poolsaar vallutatud, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia) Kuni 1. saj. eKr suurem osa Aleksandri impeeriumi jäänustest (Väike-Aasia, Makedoonia, Süüria, Egiptus), Gallia, Hispaania Kuni 1. saj. pKr Armeenia, Mesopotaamia, Inglismaa 25 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti · juriidiline argument 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle
maailmalõpu ettekuulutused. Enamik kangelaslauludest "Eddas" toetub lõunagermaanlaste pärimustele, kus ei ülistata ainult sõjasangarlust. Kangelaslikkus on iseenda ületamine ja võitmine. Au tuleb hoida. "Edda" kangelaslaulude põhimõte: tuleb säilitada teovõimet, erksust, vältida vaimset väljasuremist, taotleda inimeste ja looduse terviklikkust. Kangelaslaulud olid keskaja alguses ladinakeelsed, ja toetusid antiikkultuurileà enim mõjutusi saanud Itaalia ja Gallia kangelaslaulud. Rahvaluulet- ja kirjandust kandsid ette rändlaulikud (zonglöörid Prantsusmaal, huglaarid Hispaanias, spiilmannid Saksamaal). Üheks mõjuriks Euroopa kangelaslauludele oli Araabia kultuur, mis "tungis" Euroopasse mauride riikidest Hispaanias (8.-15. sajand). Eepikas kujuneb välja uut mood kangelaslaul. Rahvuskeelne kirjandus tekkid koos ristiusu levikuga, sest luuakse oma tähestik ladina keele eeskujul. Prantsusmaal mitu eepost, seal enim laule Karl Suurest, kel
Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492. aastal Columbus jõudis Ameerikasse 1517. aastal algas luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: Varakeskaeg (5-10 sajand) Kõrgkeskaeg (11-13 sajand) Hiliskeskaeg (14-15 sajand) Keskaja ruumiline piiritlemine: · Keskaja puhul saame rääkida territooriumidest, kus oli levinud katoliiklus ja feodalism. · Feodaaltsivilisatsiooni kese oli Gallia ehk Prantsusmaa, sest feodalism tekkis Gallias ja sealt levis ka edasi ümberkaudsetele aladele. 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Keldid Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Arvati, et nad asusid sinna elama umbes aastal 1000 eKr ja rändasid sinna ida poolt. Teine arvamus on see, et keldid kujunesid välja varasematest kohalikest. Keltide hulka kuulusid näiteks gallid, britid, skotid, belgid ja helveedid. Rooma võimu
130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid selle tähtsamad esindajad? 2. saj eKr 2. saj pKr, see oli ajavahemik, mil kirjutati konkreetselt suuri ajalooteoseid. Enne seda fragmentaarsetes allikates, pärast seda perioodi biograafiad keisrite ja tuntud meeste; mitte üldine ajalookäsitlus. Anti välja aastaraamatuid, annaale, mis kajastasid rohkem mingeid sündmusi kui üldist ajalugu. Eristati ka ,,märkmeid" ehk commentarii, nt Caesari enda märkmeid Gallia sõjast, mis pole süstemaatiline ajalookäsitlus, vaid mingi konkreetse sündmuse isikliku nüansiga kirja pandu. Ajalugu nähti kui elu õpetajat (Cicero), see oli kasulik ülevaade seadusloome pretsedentidest, sõdadest, välispoliitikast ning edastas käitumismudeleid olevikuks ja tulevikuks. Ajalookirjutuse puhul hinnati selle tõepärasust: sine ira et studio ("ilma vihata ja erapooletult", Tacitus). Samas oli tähtis ka esteetilise elamuse taotlus,
aegamööda nõrgenema. Kuningate asemel tõusid esile kojaülemad ahk majordoomused, kelle kätte koondus võim. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal langopardidega. Paavst palus majordoomustelt kaitset ja vastutasuks kuulutas ta Pippini Frangi kuningaks. Pippini järel sai valitsejaks tema poeg Karl, keda tuntakse Karl suure nime all. Karl Suur veetis suurema aja oma elus sõjakäikudel ja allutas palju rahvaid. Edukate vallutussõdade tulemusena valitses Karl Gallia, suure osa Itaalia ja Saksamaa üle. Nii võimsat valitsejat polnud pärast Rooma riigi langust ja ka paavstiga olid Karlil suhted head.Aatal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma ja suurel jumalateenistusel krooniti Karl keisriks. Nii oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Karl Suure periood oli kõige viljakam periood varase keskaja kultuuris. Ta pidas lugu kultuurist ja haridusest ja kutsus oma õukonda kuulsamaid õpetlasi. Samuti soosis valitseja
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti ...
Kohtukõnelejaist oli meister Cicero, teiste kohta pole informatsiooni säilinud. Cicero, Rooma kuulsaim kõnemees, õppis Kreekas, kirjutas u 150 kõnet, nii poliitilisi- kui kohtukõnesid. Stiil oli segu erinevaist Kreeka stiilidest. Säilinud kõned on kirjanduslikud töötlused, mis on mõeldud avaldamiseks. Kohtukõnede kõrval tegeles ta filosoofiliste tekstide ja kõnekunstiteooria alase kirjandusega. Proosat kirjutas Caesar, nt Gallia sõdadest. Ta olevat olnud ka äärmiselt hea kõnemees. Titus Livius kirjutas meeletult mahuka teose Rooma ajaloost ,,Ab Urbe Condita Libri" ta tahtis kirja panna Rooma rahva virkuse. Veel kirjutas Sallustius. Luulet kirjutas Catullus hellenistlik õpetatud luule. Ta tõi kreeka arhailise lüürika meetodi ladina keelde, tõlkis ka Sappho luulet. Kaasaegsetest mõjutas ta tugevalt Vergiliuse varasemat loomingut. Catullus avaldas mõju ka kunstile.
Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. ...
148 eKr allutati lõplikult Roomale Kreeka linnriigid (vastupanu osutanud Korintose elanikud müüdi orjadeks). 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos oma riigi Roomale. 92 eKr tekkisid diplomaatilised suhted Partiaga, mis oli Rooma kõrval teine võimsam riik Vahemere piirkonna idaosas. 64 eKr läksid Rooma võimu alla Seleukiidide riigi riismed. 16 Julius Gaius Caesar: sai tuntuks Gallia sõdades( 58 – 56 eKr). 55 eKr sõjakäik Britanniasse. 52 eKr Gallia väepealiku Vercingetorixi ülestõus, mis maha suruti. 49 eKr ületas Caesar Rubico (Pompeius pages). 45 eKr purustas Caesar Pompeiuse pojad ja sai Rooma ainuvalitsejaks. Kujunes välja impeerium. 44 eKr märtsi iidide ajal Caesar tapeti. Octavianuse ja Antoniuse võitlus. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, sai kogu Rooma valitsejaks, võttis oma tiitliks Augustus.
Justinianus Suure sissetungile, mistõttu Itaalia langes mõneks ajaks taas Ida-Rooma riigi kätte. Langobardid Germaani hõim, mis VI sajandil vallutas Itaalia ja 774. aastal sai lüüa Karl Suurelt. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki
Aga ta ei saanud senatiga läbi... veteranidele ei saanud maavaldusi. Pomeius hakkas otsima liitlasi omale. Ta sõlmis on vana vaenlase Crassusega liidu ja seal oli ka kolmas tegelane Caesar, kes oli heast suguvõsast, aga suht märkamatu tegelane. Caesar pidas läbirääkimisi ja 60 aastal sõlmiti mitteametliku kokkuleppe, kus nad lubasid teineteist toetada- Esimene triumviraat. Nende oponendiks oli Cicero, kellest saadi ka jagu. Caesar vallutas julmalt Gallia. Pompeius samal ajal soojendas Roomas senatiga suhteid. Crassus läks itta sõtta ja sai seal surma. Caesar alustas kodusõda 58-45. Kui ta Gallias oli julm, siis Itaalias leebe. Lõpuks haaras riigikassa jne, Hispaanias võitis Pompeiuse 48 otsustavas lahingus toimus see. Pompeius põgenes Egiptusesse, aga Ptolemaios ei tahtnud kaotajapoolel olla ja mõrvas ta. Caesar läks järgi ja seal tutvus ta Kleopatraga. Hiljem sündis neil poeg. 45 aastaks hävitas Caesar Pompeiuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
