o elanikel Rooma kodakondsus o kõik vabad mehed kuulutati Rooma kodanikeks o Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus kõrge kultuur ja jõukad linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse kõneldi peamiselt kreeka keelt ladina keelt kasutati riigivalitsemises ja sõjaväes o Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia jõukuselt ja arengult idaprovintsidest maas põhjapoolsetel aladel oli linnu vähe põllumajanduslik üldilme · Ühiskondlik kihistumine o keiser o senaatoriseisus Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad suurmaavalitsejad, leegionide ülemad, provintside asevalitsejad o ratsanikuseisus
Aastakümneid on meile korratud, et II Maailmasõja põhjustajaks oli Adolf Hitler ja tema plaan vallutada maailm. Tegelikkus polnud aga kaugeltki selline ja sõja põhjused olid hoopis teised. Põhjuseks oli Versailles’ rahulepinguga tekitatud tohutu ebaõiglus Saksamaa suhtes. Võitjad panid kogu vastutuse I Maailmasõja eest Saksamaale, mis on naeruväärne. Saksamaa pidi loovutama tohutud territooriumid, mis olid ajalooliselt olnud Saksamaa osa ja olid asustatud sakslastest elanikega. Versailles´ rahuleping oli kui viitsütikuga pomm, mis oli paika pandud lääneriikide poolt ja plahvatas 1939. aastal. Saksa juhtkond ei unistanud sõja vallapäästmisest, küll aga unistasid sellest rahvusvahelised pangandustegelased ja relvatöösturid, samuti Nõukogude Liit. Ilmselt mitte küll maailmasõjast aga konfliktist siiski. Ja pakkus Saksamaa inglastele nii enne sõda kui ka korduvalt sõjavältel vaherahu ilma mingite imelike klausliteta. Seda ei võetud vastu j...
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
poliitikas, kuigi kohalikud kombed ja kultuur üldjuhul säilusid. Majanduse ja ühiskondliku arengu ning ka romaniseerumise alusel jagunesid provintsid kaheks: Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Sealsetes linnades oli peamiseks keeleks kreeka keel. Ladina keel levis vähe, olles kasutuses vaid õigusemõistmises ja riigivalitsemises. Lääneprovintsid Gallia (Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt alla. Üksnes Põhja-Aafrikas oli Kartaago aegadest kõrgkultuur. Suuremad linnad tekkisid aga alles rooma ajal. Peamiseks kujunes lääneprovintsides seega ladina keel ning romaniseerumine oli tugevam. Ida- ja lääne põllumajanduses võib samuti täheldada erinevusi. Ida pool olid ülekaalus talupidajad,
nad Troilusega korduvalt, kuid kummagil · Pärit vaesest perest ei õnnestu teineteist tappa. Selle asemel · Pälvib õpetaja, Juan Lopez de Hoyos'e tapab Troiluse hoopis Achiellus. soosingu · Tänu õpetaja abile, pääseb Miguel de Cervantes kammerteenriks Rooma Hispaania renessanss · 1570 vendadega lahingutes Vahemerel · Esimene rüütliromaan Amadis of Gallia · 1575 vangistatakse Türgi piraatide poolt (1508.a) · Abielus Catalina de Salazar y Palacio'ga · Lazarillo de Tormes · "Võitmatu Armaada" maksukoguja · 16. sajandi lõpp - 17. sajand, Hispaania · Võit Zaragoza luulekonkursil kirjanduse kõrghetk. Kuldne Ajastu. Looming · Poeet Garcilaso de la Vega mõjutas · "Don Quijote" tugevalt Hispaania luulet
- Kõigepealt asustasid tänapäeva Prantsusmaa alasid keldid. Nende ala on hiigelsuur - Atlandi ookeanist Musta mereni, nende laienemisele panevad piiri roomlased. neil ei olnud ühtset riiki ning samuti olid nad kirjaoskamatud. Vadlavaks loodususund ja suguharude juhid olid druiidid, kesu preestrid. II saj hakkas keltide ala kahanema kuni lõpuks on neid jäänud vaid Suurbritanniasse. Keltide kohta on Caesar kirjutanud raamatu "Märkmeid Gallia sõjast". 1.-3. saj on Gallia ruttu romaniseerunud Rooma provints ja siis vallutavad ala frangid, kes on germaani hõimud. Frangid jõuavad Galliasse seoses Suure Rahvasterändamisega ning suruvad keldid äärealadele. - Frankide esimene kuningas on Chlodovech Merovechi sugukonnast, kellest algab ka Merovingide dünastia. Clodovechi võimu kindlustas katoliiklikus vormis ristiusu vastuvõtmine 5. saj lõpus. Katoliikluse ettekääne lubas Clodovechil rünnata ariaanlastest burgunde ja läänegoote
Meetri - 3 Järel - 1 Viis 3 Sellest - 2 Üle - 1 Romantiline - 2 Sillake 2 Harjutus 24 lk 66 Ammune 2 Päike 3 Peened 2 Kääbus 2 Kuulus 3 Otsus 2 Soodus 3 või 2 Lurjus 2 Ollus 2 Korsten 3 Õine 3 Äsjane 2 Palju 2 Uudis 2 Jäine 3 Praegune 3 Pärlid 3 Aula 2 Soine 3 Rooma kirjandus hentult Julius Ceasar tuntud kui väejuht ja riigitegelane (100-44 eKr), kuid temalt on säilinud ka kaks ajaloolist teost - "Märkmeid Gallia sõjast", "Märkmeid kodusõjast". Petronius - "Satiricon" - tema teost võib pidada seiklusromaani eelkäijaks. Kreeka-Rooma teater. Kreeka teater Rooma teater Erinevused: * Näitlejad olid au sees, * * Näitleja elukutset põlati, teatrid ehitati mäekülgedele, * *teatrid ehitati lauskmaadele, *
Justinianus soosis siniseid ja kiusas rohelisi taga Demograafia II saj. p.Kr saavutas Rooma Impeeriumi populatsioon oma suurima arvu-60 miljonit ning sellest ajast peale aina vähenes pidevate sõjade, katkude tõttu mis iseloomustasid tollast kriisi. Siinkohal toon Notitia dignitatum alusel koostatud tabeli : Regioon Populatsioon miljonites Britannia 0,7 Gallia ja Rein 2,6 Hispaania 2,3 Itaalia 3,25 Sitsiilia, Korsika ja Sardiinia 0,25 Aafrika, Numiidia, Mauritaania 1,25 Retsia, Norik, Pannonia ja Dalmaatsia 2,25
Kuna poliitilise karjääri tegemine nõudis rooma tavade ja ladina keele tundmist levis romaniseerumine eriti aristokraatide seas. Provintse valitses asehaldur - endine magrstraat, kaitses välisvaenlaste eest, kohalike vastuhakkude mahasuruja, olid ülemkohtunikuks ning maksukogujad. Palka nad ei saanud, seeläbi kasutati ametit ka rikastumiseks. IDAPROVINTSID LÄÄNEPROVINTSID · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika · Roomast nõrgemalt arenenud (vaid Põ- · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus A-s kõrgkultuur) · Kreeka keel · Ladina keel · Jõukaimad alad · Roomapärased linnad (enam
Munklusest kujuneb olulisim faktor, mis vormib järgneva aja vaimset kiriklikku elu – annab palju misjonäre ja teolooge. Gallia munklus 4.-5. sajandil. Munklus 4. sajandi lõpus on väga lõdvalt seotud, elati küll kollektiivselt, ent siiski eraklikult. Püha Martin kultiveerib esimesena teadlikult omaette institutsionaalsusega askeetide asundust Gallias. Martinil sõjaline taust, ent ristimise järel lahkus sõjaväest ning asus õppima. 371. a valitakse ta Toulouse’i linna piiskopiks. Gallia munkluse vaimne isa/juht. Tema eluloost Vita Martini, kujuneb eeskuju. Oluliseks saab Marmoutier’i klooster. Gallia kaguosas tekib omaette keskus. Peamiseks asualaks saab Rhone’i jõe org. Lerinumi kloostri rajas Honoratus. Ta oli riigiteenistujate perest pärit. Kloostreid nimetatakse sageli põgenike kloostriteks, sest pealetungivate germaanlaste eest põgenevad aadlikud kloostritesse. Omakorda hakates seal tooni andma, mis tähendab, et neist kujunevad
Kuid rajanud tugeva laevastiku ja omandanud meresõja kogemused, saavutasid roomlased mitu suurepärast võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma. Kartaago loovutas roomlastele mitmeid valdusi ja oli sunnitud piirama oma sõjalaevastiku suurust. Roomast sai tugevaim riik vahemere lääneosas. Teises Puunia sõjas (219 – 201 eKr) püüdis Kartaago oma positsioone taastada. Kartaago väepealik Hannibal tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) ja üle Alpide Itaalasse ja purustas rooma sõjaväe 216 eKr Cannae lahingus. Kuid roomlased seadsid võitlusvalmis uued väekoondised, viisid oma armee Põhja-Aafrikasse ja sundisid Hannibali koos vägedega Itaaliast lahkuma. 202 eKr said kartaagolased Põhja-Aafrikas otsustavas lahingus hävitavalt lüüa ja olid sunnitud rahu paluma. Roomlaste võimu alla langes sõja käigus ka terve Sitsiilias. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool
kõrge kultuuritaseme. Võeti üle foiniikia tähestik, ehitati uhkeid hauakambreid. 7.-6. saj oli kõige tugevam rahvas kogu poolsaarel. Kuigi nad langesid 5. sajandil järk-järgult tugevneva Rooma riigi võimu alla, mõjutas nende kultuur ka edaspidi tugevasti Rooma oma. Rooma riigi kujunemine · Kokkulepe gallidega 4. saj eKr · Kesk-Itaalia · Kreeklastelt Lõuna-Itaalia · Kartaago alad · Makedoonia alad · 1. saj eKr vallutati Gallia, Egiptus ja Mesopotaamia Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus · Rooma linna rajamise legend - Pärimuse järgi asutasid Rooma linna seitsmele künkale 753 a. eKr sõjajumal Marsi pojad Romulus ja Remus. 510 a eKr vallutasid küll etruskid Rooma alad, kuid juba varsti suudeti Etruski kuningas kukutada ning alustada sõdimist ümberkaudsete rahvastega, et oma piire veelgi laiendada.
Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ajalugu Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna-Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia keltide, pärsia, balti ja slaavi hõimudega Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest Rooma Impeeriumiga. On muidugi ka arheoloogilisi leide. Rooma keiser Augustuse ajal hakkas rooma kindral Publius Quinctilius Varus varuma sõjaväge Saksa alade vallutamiseks. 9. aastal said needsamad rooma väed, keda juhtis Publius Quinctilius, lüüa saksa hõimu käest, keda juhtis Arminus Hermann
Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukad alad juba enne roomlasi, eksportisid käsitöötooteid, luksuskaupu. Kreeka keel. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) tsivilisatsioon oli alles tekkimas. Algusest peale roomalikud. Põllumajanduslik üldilme. Rooma õigus Rooma oli õigusriik ja seaduses kaitsesid inimesi. Langetatud seadustest moodustati seaduste kogum, mida süstematiseeriti ja ühtlustati. Tekkisid juristid. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid seadused. Väga rangetest karistustest üritati hoiduda. Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid. Peatükk 23 Maa ja linn
Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukad alad juba enne roomlasi, eksportisid käsitöötooteid, luksuskaupu. Kreeka keel. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) tsivilisatsioon oli alles tekkimas. Algusest peale roomalikud. Põllumajanduslik üldilme. Itaalia/ladina keel? Rooma õigus Rooma oli õigusriik ja seaduses kaitsesid inimesi. Langetatud seadustest moodustati seaduste kogum, mida süstematiseeriti ja ühtlustati. Tekkisid juristid. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid seadused. Väga rangetest karistustest üritati hoiduda. Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid.
Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes olid ja mida tegid Clodovech, Karl Martell, Pippin Lühike ja Karl Suur? Frangi riik tekkis V sajandi lõpus Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa alad). Saksamaalt pärit frankide hõim tungis Galliasse Clodovechi juhtimisel. Et teha roomlastega rahu, võttis Clodovech pärast Gallia vallutamist vastu ka ristiusu, mistõttu frankide riik oli algusest peale kristlik. Clodovech Frangi riigi rajaja, juhtis Saksamaalt pärit frangi hõimu ning vallutas endale sobiva ala riigi loomiseks. Karl Martell majordoomus (Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem), haaras kogu Frangi riigi võimu täielikult enda kätte. Lõi tagasi ka araablaste kallaletungi Euroopale. Arvatakse, et kui
- 64 vallutas Süüria ja likvideeris Seleukiidide riigi. - 63 allutas Juudamaa vasallkuningriigina Roomale. 63 paljastati Roomas aristokraat Catilina vandenõu. Catilina paljastamisega kogus kuulsust senatit toetav kõnemees Cicero. 60 sõlmiti esimene triumviraat: Crassuse, Pompeiuse ja C. Julius Caesari liit üksteise vastastikuseks toetammiseks riigiasjadas. Caesar valiti esmakordselt konsuliks. 59 51 vallutas Caesar Gallia, tegi kaks sõjaretke Germaaniasse ja Britanniasse. 53 sai Crassus Carrhae lahingus Mesopotaamias hävitavalt lüüa Partia vägedelt ja langes. Teine kodusõda ja Caesari diktatuur 49 44: 49 ületas Caesar Rubico jõe (toonase Itaalia põhjapiiri), tungis Italiasse ja hõivas Rooma. Pompeius põgenes Kreekasse vägesid koondama. 48 purustas Caesar Pompeiuse väed Kreekas Pharsalose lahingus ja kuulutati tähtajata diktaatoriks. Pompeius põgenes Egiptusesse, kus mõrvati
majandus. Sealne keel- kreeka keel. Need olid keisririigi kõige jõukamad alad. Linnad säilitasid senise idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel vähelevinud- kasutati vaid riigivalitsemises, õigusemõistmisel. Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või suurmaaomanikult renditud maal. 2) Lääneprovintsid • Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja- Afrika -jäid arengutaseme poolest Roomale alla (Põhja- Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl
majandus. Sealne keel- kreeka keel. Need olid keisririigi kõige jõukamad alad. Linnad säilitasid senise idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel vähelevinud- kasutati vaid riigivalitsemises, õigusemõistmisel. Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või suurmaaomanikult renditud maal. 2) Lääneprovintsid · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja- Afrika -jäid arengutaseme poolest Roomale alla (Põhja- Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl
Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli?
filosoofiat, hilist judaismi ning idapoolseid religioone. Bütsantsi kultuuripärandiks on ka Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine(Rooma õiguse põhimõtetel põhinevad paljude Euroopa riikide 17.-29. saj.tsiviilkoodeksid).+Algas suur pühakute elulugude ehk hagiograafiate üleskirjutamine, mis on tänini olulised ajalooallikad. 8.Millal saab alguse Frangi riik ning milliseid piirkondi see hõlmas? Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481. Hõlmas Gallia piirkonda, piirnes Reini jõe, Aplide, Vahemere, Pürenee mägede, Atlandi ookeani ja Põhjamerega. 9.Mis on laiskade kuningate ajastu ning millised muutused see kaasa toob? 7.saj keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mis tähendas seda, et tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Tõi kaasa selle, et majordoomuste vahel kujunes rivaliteet ning 687. aasta kuulutas Asutraasia majordoomus Pippin Heristalist end ainsaks majordoomuseks ning ühendas
Veel hiljemgi rüüstasid nad mitmel korral Rooma alasid. Tulin, nägin, võitsin Niimoodi ütles Julius Caesar pärast järjekordset kerget võitu. Tähendabki kerge, just nagu muuseas saadud võiduga seonduvat. Ka sina, Brutus - "Et tu, Brute?" on legendi järgi Julius Caesari veidi enne tema mõrvamist öeldud repliik oma heale sõbrale Marcus Junius Brutusele, kes reetis Caesari. Liisk on langenud - Nõnda lausus Julius Caesar ületades piirijõge Rubicot, kui ta oli otsustanud naasta Gallia provintsist Itaaliasse, et alustada lõplikku võitlust võimu pärast. Niimoodi öeldakse tähistamaks langetatud (pöördumatut) otsust. Hannibal väravate ees - Hannibal on värava ees. II Puunia sõjas (218-201 eKr.) oskas Kartaago väejuht Hannibal ootamatult Itaaliasse tungida ning roomlased põhjalikult ära hirmutada. Seda väljendit kasutatakse märkimaks ootamatult kerkinud hädaohtu. Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada ceterum censeo Carthagenem esse delendama.
Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid
head tundmist. Idaprovintsidesse kuulusid Kreeka, Väike- Aasia, Süüria, Egiptus jt alad olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadeg juba ammuenne seda, kui roomlased need vallutasid. Rooma võimu all püsisid nad kõige jõukatemana. Hellenismiperioodist alates kõneldi seal kreeka keelt, ladina keel levis idaprovintsides rahva seas suhteliselt vähe, seda kasutati peamiselt riigi valitsemises ja sõjaväes. Lõunaprovintsidesse kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia, need riigid olid enne roomlaste vallutust alles riigi tekke staadiumis. Erandi moodustas Pähja- Aafrika, mis juba Kartaago hiilgepäevil oli olnud rikas ja kõrgelt arenenud piirkond. Mujal loodi suuremad linad allest pärast Rooma võimu alla minemist ja need olid algusest peale Roomalikud. Avalikud mängud Rooma impeeriumis (kaarikuvõidusõidud, gladiaatorite võitlused Kõige enam kõitis roomlasi kaarikuvõidusõidud hipodroomil ja gladiaatorite
Religioon: katoliiklus 75% elanikkonnast Raha: euro (1 = 40.3399 BEF) Tööpuudus: Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 60,3 %. Tööpuudus on suurem Valloonias, väiksem Flandrias. SKT elaniku kohta: 28 900 Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 5 AJALUGU Nüüdse Belgia alam mida asustasid keltide hulka kuuluvad belgid, vallutas 57-51 e. Kr. Julius Caesar, moodustati Rooma provints Gallia Belgica. 2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres)
aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Hellenismiperioodist alates kõneldi idas peamiselt kreeka keelt ja nii jätkus see ka Rooma võimu all. Ladina keel levis idaprovintsides suhteliselt vähe seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. 2) Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erandi moodustasid Põhja-Aafrika, mis juba Kartaago hiilgeaegadest peale oli rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa. Mujal tekkisid suuremad linnad alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud. Need kerkisid Vahemerega vahetult piirnevatel
produktsiooni). Cicero teeneks tuleb pidada ka filosoofia-alase terminoloogia rajamist ladina keeles. Tema tähtsaimad teosed on: ,,Tusculanae disputationes"(,,Vestlused Tusculumis"), ,,Cato maior de senectute" (,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,De officiis" (,,Kohustustest"), ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), ,,Brutus", ,,Orator"(,,Kõnemees") 33. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? ,,Commentarii de bello Gallio" (,,Märkmed Gallia sõjast, 7 raamatut) räägivad võitlustest Gallias ning sõjaretkedest Germaaniasse ja Britanniasse. ,,Commentarii de bello civili" (,,Märkmed kodusõjast") jutustab kodusõjast tema ja Pompeiuse vahel, püüdes lugejat veenda, et sõda ei puhkenud tema süü läbi ja et tema kaitses vabariigi huve ja rahva jalge alla tallatud õigusi. 34. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? ,,Ab urbe condita" (,,Linna asutamisest alates") Rooma linna ajaloo käsitlus, mis
kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda ,kui roomlased nad vallutasid. Hellenismiperioodist alates kõneldi idas peamiselt kreeka keelt ja nii jätkus see ka Rooma võimu all. Lääneprovintsid- Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britnnia olid enne roomlaste vallutamist suuremal jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Vahemerest eemal, eriti põhjapoolsetel aladel ,oli linnu vähe. Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku üldilme. Meelelahutus: Roomlased armastasid veriseid vaatemänge elukutseliste gladiaatorite ( e. mõõgavõitleja) võitlusi. Arvatavasti võeti see komme üle etruskidelt, kelle matuserituaalide
5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? Roomlased arvestasid aega Rooma linna rajamisest 753. eKr 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! Idaprovintsid Lääneprovintsid Alad Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Põhja- Aafrika, Hispaania, Egiptus Britannia, Gallia Arengutase Kõrge kultuuri ja jõukate Jäi jõukuselt ja arenguliselt linnadega Idaprovintsidele alla Valitsev keel ladina Kreeka keel, ladina keel levis vähe 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted?
Triumf- võitnud väejuhi pidulik marss Gladiaator-orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana- Roomas peetud avalikel mängudel Term- avalik saun, mis olid roomlastele ajaveetmis kohaks 2. Kes oli, mida tegi: Romulus-legendi järgi Rooma linna rajaja Hannibal- Kartaago väejuht, keda peetakse aegade üheks andekaimaks väejuhiks, ta nurjas roomlaste plaani vallutada Aafrika Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik, Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada, ta alustas kodusõja ületades Rubico jõge, mille ta võitis ja kuulutas end Rooma diktaatoriks Kleopatra- oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja, tal oli Caesariga laps, Hiljem abiellus Kleopatra Marcus Antoniusega, aga kui too Octavianuselt lüüa sai, tegid Kleopatra enesetapu Augustus- Augustus ehk Octavianus oli esimene Rooma keiser, ta vallutas Egiptuse, mille tagajärjel Kleopatra tegi enesetapu
Samuti eristas ta kolme könestiili: madal stiil on seisukohtade loogiliseks pöhjendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja körge kuulajate innustamiseks. Ta kirjutas könekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi. Vergilius oli silmapaistev poeet augustuse ajal. Tema peateos ,,Aeneis" räägib Rooma rajamisest. See tugineb Homerose ,,Iliasele" ja ,,Odysseiale". Caesar kirjutas memuaare ,,Mälestusi kodusöjast" ja ,,Mälestusi Gallia söjast". Titius Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates", kus ta esitab Rooma ajaloo Romulusest kuni Augustuseni. Pärast Augustust kirjutati iroonilise sisuga luuletusi epigaramme ja satiire. Näiteks Apuleius mugandas Kreeka jutstuse ,,Kuldne eesel". Ka kreeklased suursid Roomas kirjutada, nt Lukianos, kes pilkas oma könedes könekunsti, filosoofiat, teadust, religiooni jne. Ptolemaios löi Maa-keskse maailmapildi. Galenos täiendas arstteadust. § 27 Usk Rooma riigis
Vana-Rooma 1. Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsit...
Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna- Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia keltide, pärsia, balti ja slaavi hõimudega Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest Rooma Impeeriumiga. On muidugi ka arheoloogilisi leide. Rooma keiser Augustuse ajal hakkas rooma kindral Publius Quinctilius Varus varuma sõjaväge Saksa alade vallutamiseks. 9. aastal said needsamad rooma väed, keda juhtis Publius Quinctilius, lüüa saksa hõimu käest, keda juhtis Arminus Hermann
Samal ajal kui keiser Kreekas ringi rändas muutus ta pealinnas järjest vajalikumaks. Keisri asendaja Roomas püüdis oma abitust kompenseerida järjest suurema brutaalsusega. 68. aastal, pärast ohtraid kirju keisrile, otsustas asetäitja Kreekasse sõita ja keiser isiklikult tagasi kutsuda. Lõpuks läks nõunikel korda keisrit veenda ja Nero saabus Roomasse tagasi triumfiraatorina. Nero lõpp Tagasiteel Rooma, jõudis Napolis Neroni sõnum, et Gaius Julius Vindex, Gallia Lugduensise valitseja, on keisrist lahti öelnud. Vindexi toetasid Tarraco Hispaania valitseja Servius Sulpicius Galba, Lusitaani ja Aafrika valitsejad ning Germaani hõimud, keda rõhusid üle jõu käivad maksud. Vindexi purustas keisrile truuks jäänud Ülem-Germaania valitseja Verginius Rufus. Samas ei andnud see võit veel Nerole võimalust vabalt hingata. Verginiuse mehed soovisid oma juhatajat keisriks, Verginius keeldus ja andis senatile võimaluse valida uus keiser.
pKr) toetas kõhklemata kogu provints. Kuninganna Cartimandua, kirdenaabrite brigantide liider, omas hõimus piiramatut võimu. Ta andis varasema ülestõusu juhi Caratacuse roomlastele aastal 47 välja ja aastal 53 kuuleme temast taas: ta on 7 abikaasast lahku läinud, et abielluda arvatavalt noorema ja mehisema sõjakaariku juhiga. (Jones, Pennick, 2003) Strabon kordab Poseidonise teadet ühe Gallia ranniku lähedal asuva saare kohta, kus samniitide naised elasid ilma meesteta, olles andunud ekstaatilisele Dionysose kummardamisele. Tegemist võis olla naiste kolledziga, nagu oli keldi prohvetitel vatedel. Ka Artemidoros jutustab, et Britannia ranniku lähedal sooritavad naised ohvritalitusi, mis on pühendatud (puht naiste) jumalannade Demeteri ja Kore austamisele. (Jones, Pennick, 2003) Ka druiidid võisid olla nii mehed kui naised. Me loeme kuldse sirbiga druiidi valgetest
aastal 3) GERMAANLASTE SISSETUND JA LÄÄNEGOOTIDE KUNINGRIIK 5.-8. sajandini hõlmas tänapäeva Edela-Prantsusmaad ja Pürenee poolsaart Läänegootide kuningriik, mis olles üheks Lääne-Rooma keisririigi germaani järglasriigiks.Läänegootide kuningriik säilitas sõltumatuse Ida-Rooma või Bütsantsi keisririigist, kelle püüded taastada Rooma võim Ibeerias olid ainult osaliselt edukad ning lühiajalised. 6. sajandi algul kaotas kuningriik Gallia territooriumi frankidele, säilitades kitsa rannikuriba Septimania, kuid läänegootide kontroll Ibeeria üle tagati selle sajandi lõpuks sueebide ja baskide allutamisega. Enamuse läänegootide kuningriigist vallutasid moslemiväed Marokost aastal 711, ainult Hispaania põhiserv jäi kristlaste kätte. Seal sündis keskaegne Astuuria kuningriik. 4) ISLAMI ÜLEMVÕIM JA LANGUS A. Ülemvõim
· Impeeriumi laienemine - Puunia sõjad, ld. k. punici -> foiniiklased, I sõda 264-241 eKr, II sõda 218-201 eKr - Hannibal, Cannae lahing 216 eKr , III sõda 149-146 eKr, 146 eKr Makedoonia ja Kreeka, 133 eKr Pergamon, Rooma sõjavägi leegionid o Provintsid - Sitsiilia (241 eKr), Korsika ja Sardiinia (231 eKr), Ibeeria (Hispaania) (197 eKr), Illüüria (167 eKr), Makedoonia (146 eKr), Aafrika (146 ekr), Aasia (129 eKr), Gallia (120-81 eKr), Bitüünia (74 eKr), Kürenaika ja Kreeta (74 eKr), Kiliikia ja Küpros (64 eKr), Süüria (64 eKr), Egiptus (30 eKr), Möösia (29 eKr) · Valitsemispõhimõtted - Divide et impera! (jaga ja valitse) põhimõte - läbirääkimised ja lepingud vallutatud maadega eraldi, vallutatutel säilis oma elukorraldus, usk, valitsusviis o Rooma valdused Itaalias - ager publicus e. Rooma riigi maa, kolooniad:
sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia Rooma all. 3.Rooma Vahemeres suurvõimul 264-133eKr: *Rooma konflikt Kartaago riigiga P-Aafrikas* 3 sõda omavahel( Esimene Puunia sõda 264-241eKr-merel ja sitsiilias,roomlased tegid laevastiku ja võitsid,Kartaago palus rahu; Teine Puunia sõda 218-201eKr-kartaago väepealik Hannibal tungis läbi Gallia üle Alpide ja purustas rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a, uued rooma väed sundisid hannibali lahkuma, 202said kartaagolased p-aafrikas lüüa kaotades kõik; Kolmas Puunia sõda-hävitati kartaago 146a.) *valdusi laiendati ida suunas* riigile liideti 146a Makedoonia ja Kreeka* Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-aasias 133a. 4.Kodusõjad ja vabariigi langus 133-30eKr: *elukutseline palgavägi Roomas 2 ja 1saj* väepealike vahel kodusõjad* Crassus,Pompeius(ida) ja
minemast.Cerne Herni saarel asustas kullakaubanduse tugipunkti, mis säilis kuni 2. sajandini eKr. Avastati ühe vulkaani, mis on meile tundmatu. Arvatavasti Kartaago meeskond jõudis välja kuni Guinea laheni. Hanno merereisist on meil vähe säilinud. 2.Pytheas Massalisast. Pytheas oli Kreeka geograaf, astronoom ja matemaatik, kes elas 4. sajandil eKr. Umbes 330 a. eKr. algas reis Massaliast (Marseille), mis kulges läbi Gallia Atlandi ookeani rannikuni ja Cádize Briti saarteni. Ta külastas Põhja-Hispaaniat, kus uuris sealset rannikut ja tinakaubandust. Sealt suundus ta Britanniasse, mille ta tervenisti ära uuris. Oli olnud Norra rannikul, Gröönimaal, Islandil, Jüürimaal ja ka Balti mere rannikul. Teel kohtas ta barbareid, kes näitasid Pytheas´ile lühikest ööd, arvatavasti ta oli 64-65 põhjalaiuskraadil. Pytheas mõõtis päikese kõrgust, määras Põhja-naela täpse asukoha ning
germaanlaste riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. 439. a. vandaalid rajasid Põhja-Aafrikas oma riigi. 476. a. kukutas goodi päritolu keiser Romulus Augustuluse ihukaitseväe ülem Odoaker oma keisri troonilt ning saates keisrivõimu tunnused Konstantinoopoli kuulutas end Itaalia kuningaks. 493. a. vallutasid idagoodid Itaalia ning tapsid Odoakeri. Nende juht Theoderich kuulutas end Rooma kuningaks. 486. a. vallutas frankide kuningas Chlodovech Gallia (enam-vähem kaasaegne Prantsusmaa) ning asutas seal Frangi kuningriigi. 568. a. vallutasid langobardid Põhja-Itaalia (langobard - Lombardia) idagootidelt. Järgnevalt jäid Lõuna- ja Põhja-Itaalia erinevate riikide koosseisu pea 1300 aastaks, kuni Itaalia ühendamiseni 1860. a. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis,
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
Puunia sõjad: Puunialased = kartaagolased (= foiniiklased?) I sõda 264-241 eKr võitlus käis põhiliselt merel. Esialgu olid ülekaalus kartaagolased, kuid sõja kestel suutis Rooma rajada tugeva laevastiku ja omada kogemusi merelahingus rooma- lased saavutasid mitu võitu ning sundisid vaenlase rahu paluma. II sõda 218-201 eKr kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Kartaagolaste väepealik Hannibal tungis Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ning purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid roomlased seadsid uued väekoondised võitlusvalmis ning sundisid Hannibali ja tema väed tagasi kodumaale pöörduma. II Puunia sõja tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ning ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III sõda 149-146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. (aastal 146 eKr vallutati ja liideti Makedoonia ning aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni riigi)
Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus)
Paneton oli kõigi planeedinimega jumalate tempel. Circus Maximus Colosseumi kõrval teine suur vaatemängude paik. Hipodroom. Vana-Rooma skulptuur Mõjutatud tugevasti Kreeka skulptuurist. Tehtud hulganisti Kreeka skulptuuridest koopiaid. Roomlased armastasid teha portreesid kaasaegsest tuntud inimesest. Imago kipsist või vahast surimask Väga realistlikud portreed!! Idealiseerimine tekkis kuningriigi ajal nt Lucuis Brutus. Julius Caesar üks kuulsamaid väejuhte, vallutas Gallia Tiberius sai võimule 55-aastasena Caracalla lasi end kujutada vihase näoga ja sai võimule ebaseaduslikult, kuid ta tegelikult ei olnud nii kuri. Ta andis igale Rooma elanikule kodakondsuse (meestele!!). Filosoof stoik kohusetäitmine Naunik, riigiametites töötamine segab elu nautimist Stoiline rahu!! Ratsakuju hävitati usulistel põhjustel (milline??). Nero kannatas suurushullustuse all. Kolossid on hävinenud. Nero koloss oli 40 m kõrge. Roomlased ei kandnud üldjuhul habet.
soontaimeliikidest ei ole praegu seadusega kaitstud. 3 Teadusartiklid Tulenevalt referaadile seatud mahupiirangust on töös võetud vaatluse alla vaid eriti ohustatud liigid (kokku 31 liiki) ja nendega seotud 5 viimase aasta jooksul ilmunud teadusartiklid. Eriti ohustatud 31-st liigist puudusid artiklid järgneva 9 liigi osas - Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), gallia tarn (Carex ligerica), ida-võsalill (Moehringia lateriflora), jalgtarn (Carex rhizina), nokktarn (Carex rhynchophysa), mägi-seahernes (Lathyrus linifolius), arumadar (Galium pumilum), laanekannike (Viola selkirkii) ja Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii). Alljärgnevalt kokkuvõtvalt ülevaade teadusartiklitest, mis käsitlesid eriti ohustatud liike. Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) Üks artikkel, mis käsitleb virgiina võtmeheina elupaiku USA ja Venemaa kõrvalisemates
Tuntumaid kõnesid: süüdistuskõned Gaius Verrese vastu, kõne poeet Archiase kaitseks, 4 kõnet Catilina vastu, 14 filipikat Antoniuse vastu Retoorikaalased teosed: ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), ,,Brutus", ,,Orator" (,,Kõnemees") Filosoofiaalased teosed: ,,,,Tusculanae disputationes" (,,Tusculumi arutlused"), ,,De officiis" (,,Kohustustest"), ,,De re publica" (,,Riigist"). 63. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? ,,Commentarii de bello Gallico" (,,Märkmed Gallia sõjast") kirjutatud 52/ 51 a talvel ,,Commentarii de bello civili" (,,Märkmed kodusõjast") kirjeldab 49.48. a sündmusi. Need teosed olid oluliseks sammuks autobiograafilise ja memuaarkirjanduse kujunemisel. Caesar kirjutas ka õigekeelsuspõhimõtteid käsitleva teose ,,Analoogiast" (pühendatud Cicerole). · Caesar kirjutas nii, nagu talle endale oli kasulik, põhieesmärk oli näidata ennast kõiges parimast küljest ta valis välja tema tegevust toetavad faktid.
keisriks LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST. FRANGI RIIK 5-7 SAJANDIL o Kuningas Chlodovech 'i juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida, mille tõttu pälvis Rooma vaimulike ja aristokraatide toetuse seeläbi laienes sõjakäikude võimaldamine riigipiiride laiendamiseks. (Nii Rooma, kui ka Gallia olid ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanlaste vastased). o Lasi kirja panna saali õiguse riigi jaoks oluline seadusekogu, millest juhinduti. Saali õiguse järgi polnud naistel õigus maad pärida, mistõttu pole prantsuse ajaloos olnud ühtegi naisvalitsejat. o 6-7 sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Tekkisid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel
ta viis läbi sõjaretki erinevatesse piirkondadesse. Kokku pidas ligi 50 retke, kus ka ise osales juhina. · KIRDE SUUND Vallutas enda alla sakside ala. Toodi ettekääne, et saksid on paganad, kuid tegelikult taheti lihtsalt maavaldusi suurendada. Kui Karl Suur sakside alalt lahkus, hakkasid saksid mässama, mille peale saadeti sõjavägi uuesti tagasi ja suruti ülestõus alla. Nii toimus mitu korda. Lõpuks saadi neist jagu: ligi 10 000 saksi perekonda asustati ümber Gallia aladele. · KAGU SUUND Vallutas enda alla langobardide valdused. Kui nende alad olid Frangi riigi aladega ühendatud, sai Karl Suur endale langobardide kuningakrooni, mis väidetavalt oli Jeesus risti naelast kuidagi valmistatud. · IDA-KAGU SUUND Tungiti avaaride alale. Avaarid olid rändrahvas, kes olid Euroopasse jõudnud ja asunud elama tänapäeva Ungari aladele. Siis hakkasid nad korraldama retki naabermaadesse ning olid päris sõjakad
Majanduse arengu poolest ja romantiseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma: idapoolseteks ja läänepoolseteks. Idaprovintsid, kuhu kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria jaEgiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne roomlase vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ühiskond säilitas siin põllumajandusliku üldilme. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Keisririigi ajal pidi sõjavägi vallutamise asemel riigi piire üha enam kaitsma. Iga leegion kaitses kindlat
" 10. Muud kirjanduslikud teosed. · Homeros "Ilias" ja "Odüsseia." · Aisopos valmid, näiteks "Rebane ja viinamarjad." · Sappho, naisluuletaja Lesbose saarelt. · Vergilius "Aensis" (Rooma eepos), "Bucolia" (karjase laulud). · Hesiodas poeem "Ööd ja päevad," "Jumalate pärinemine." · Ovidius "Amores" (lembelaulud), "Metamorfoosid." · Petronius. · Apuleius "Metamorfoosid." · Caesar "Märkmed Gallia sõjast," "Märkmed kodusõjast." 17 · Horatius oodid. · Terentius "Ämm" (Rooma komöödia). · Palutus "Kulla pott," "Hooplev sõdur" (Rooma komöödiad). 6. ANTIIGI ALGUSE SAANUD JA EUROOPA KULTUURI MÕJUTANUD NÄHTUSED. I Pandi alus mitmetele teadustele: a) Filosoofia - Thale, Sokrates jt. b) Ajalugu - Herodotos "Ajaloo isa." c) Meditsiin - Hippokrates, Galenos.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
