saj alates kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. a Bütsantsi üle esimese suure võidu. Teemad 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood Gallia roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt...
Pärast seda tekib Ida-Gootide kuningriik. 496 tekib Frangi riik. Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Kuna see modustas enamuse tänapäeva Prantsusmaast, võib Frangi riigi teket ja arengut käsitleda kui teekonda ühe Rooma provintsis ajaloo lõpust Prantsusmaa ajaloo algusesse. Frangi riigil võime eristada nelja perioodi I. Iseseisesva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus II. Gallia Rooma provintsina ehk 1 saj II poolest eKr 3. Sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. III. Merovingide Gallia aeg 5-8 saj IV. Karolingide aeg 8-10 saj Keldi-Gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud umbes kaheksakümneks alaks ehk civitas'eks, nagu roomlased neid tähistasid. Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja...
Oksüdatsiooniaste: III, (I) Elektronegatiivsus: 1,81 Sisaldus maakoores: 18 g/t Sulamistemperatuur: 29,8 oC Keemistemperatuur: 2227 oC Tihedus: 5,9 g/cm3 Levimus, avastamine Haruldane, looduses hajutatud element, maakoores levimuselt 34. kohal. Esineb Zn-, Pb- ja Al-maakides, kivisöes. Avastas L. de Boisbaudran 1875. aastal spektroskoopilisel meetodil, uurides Zn- mineraali sfaleriiti. Ga nimi tuleneb avastaja kodumaa ladinakeelsest nimest Gallia . Keemia ajaloos nimetatakse galliumi avastamist D. Mendelejevi perioodilisussüsteemi kinnitajaks, kuna tema arvutuste kohaselt oli tabelis Al all tühi lahter, millesse kuuluva elemendi tunnuseid ta ennustas imekspandava täpsusega. Et Ga lihtainena saada, pidi avastaja töötlema 4000 kg sfaleriidi tooret, millest ta sai 75 g metallilist galliumi. Saamine Ga jääb pärast põhimetallide eraldamist töötlemisjääkidesse, mille kontsentraadi...
Sõjaväe teenistus andis meestele võimause karjääri teha, sest osad on tõusnud isegi kesritroonile. Kui talupojad laastusid, siis see tõ ikaasa sõjaväe ümberkujundamise.Nüüd koosnes armee peamiselt suurmaavaldajate relvastatud kaaskondadest, meenutades Lääne-Rurooap rüütliarmeed. 7.Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd a) Gallia ja selle valitsejad: · keltide Gallia aeg oli kuna 1 saj keskpaigani eKr. Galliakased on 4 iseseisvat keltide hõimu . Juhtideks oli keldi preestrid. Keltide gallia iseseisvuse lõpetas Caesari vallutused. · Rooma-Gallia Aeg 1 saj keskpaik eKr - 3 saj. Olid Rooma provintisd ja ladina keel. Gallia ülikuteks valiti hiljem ka rooma senatisse. Perioodi lõpetas frankide vallutus. · Merovingide Gallia 5-8 saj oli aeg. Frangi riigi rajaja Chlodovech päritava võimuga kuningas Merowingide dünastiast...
sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast . 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu...
* rooma sõjavälkke värbati germaanlasi. Ida-Rooma püsimise põhjused: * Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid * Ida- Rooma suutis haarata strateegilise innitsatiivi ja vallutada piirkonnad, millest võinuks saada barbarite edasise sissetungi sillapead. * tema positsiooni tugevdas ka võimalus pidada sõda merel. * Neil oli suur armee ja edukas maksusüsteem. 7. Gallia ajaloo etapid: 1) iseseisva geltide Gallia aeg, mis kestis 1. sajandi keskpaigani eKr. Ja lõpetas Caesari vallutus. 2) Gallia Rooma provintsina ehk 1. saj. II poolest eKr 3. sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. 3) Merovingide Gallia aeg: 5.-8. sajand. 4) Karolingide Gallia aeg: 8.-10. sajand. 8. * 5.sajand peale Lääne-Rooma riigi lagunemist. * * Chlodovechi poolt * Merovingide dünastia. 9. 496.a ristiusu vastuvõtmine....
Vana-Rooma 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia , Britannia, Hispaania ja Põhja- Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Aafrika. Egiptus. Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Jäid oma arengu-tasemelt Ida- Muistse kultuuri, jõukate linnade ja provintsile alla. arenenud majandusega maad...
Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit võib pidada oma aja üheks väljapaistvaimaks isiksuseks. Temast on kirjutanud Plutarachos, Marcus Tullius Cicero, Gaius Svetonius Tranquillus. Lisaks oli ta ise antiikaja üks suurim sõja-ajaloolane. Temast on jäänud mitu põnevat ja sisukat sõja-ajaloolist ürikut. Tähtsaimad teosed on "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut). Viimane jäi kahjuks lõpetamata. Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust. Suured väejuhid nagu generalissimus Aleksandr Suvorov ja Napoleon Bonaparte on väljendanud arvamust, et Caesari kirjatöödega tutvumine peaks igale ohvitserile lausa kohustuslik olema....
Romaani keeltest on veel suurimad rumeenia, itaalia, hispaania ja portugali. Prantsuse keel on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide töökeel. See on arenenud ladina keele murdest, mis sai neljandal sajandil Gallias üldkõneldavaks. Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale. Gallia Cisalpina oli Põhja-Itaalias ja Gallia Transalpina tänapäeva Prantsusmaa territooriumil. Gallia Cisalpina alistasid roomlased teisel sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosas asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 5851 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia kolmeks osaks: Akvitaania (Aquintia) lõunas...
Kuni 1 sajand leötide Gallia aeg. 1-3 sajand Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj Merovingide Gallia. 8-10. saj Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike...
munitsiipium elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat; valitses asehaldur; maksud latifundum suurmaavaldus, mis põhines orjatööl akvedukt monumentaalne veejuhe, mis varustas linna joogiveega Idaprovintsid Lääneprovintsid * Kreeka, Väike-Aasia, Süüria * Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus Britannia * enne roomlaste vallutust kõrgelt * enne roomlaste vallutamist riigi või arenenud tsivilisatsiooniga tsivil tekke staadiumis * jõukad alad * vaesed alad va Kartaago * eksportisid käsitöötooteid ja * põllumajandus luksuskaupa * linnu palju...
Esimes ebasündsat kõnepruuki. Kõnekunsti areng Noored Rooma aristokraadid käisid tavaliselt Kreekas kõnemeeste juures õppimas. Rooma vabariigi lõpus tegutses kõnemees Cicero. Ta sai kuulsaks oma hiilgavate kohtukõnedega. Ajaloo kirjutus Roomlased tegid esimesi katseid oma ajalugu üles kirjutada III saj. e.Kr. need teosed pole säilinud. Caesar oli ka tuntud ajaloo kirjutada. ,,Märkmeid Gallia sõjast". Caesar õigustab oma tegusid ja vaikib maha halvad asjad. Titus Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates". II Varakeskaeg Keskaaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui uueks pealinnaks sai Konstantinopol. Aastat 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks. 476, kui kõrvaldati võimult viimane Lääne-Rooma keiser. Keskajal oli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli...
Nende ala on hiigelsuur - Atlandi ookeanist Musta mereni, nende laienemisele panevad piiri roomlased. neil ei olnud ühtset riiki ning samuti olid nad kirjaoskamatud. Vadlavaks loodususund ja suguharude juhid olid druiidid, kesu preestrid. II saj hakkas keltide ala kahanema kuni lõpuks on neid jäänud vaid Suurbritanniasse. Keltide kohta on Caesar kirjutanud raamatu "Märkmeid Gallia sõjast". 1.-3. saj on Gallia ruttu romaniseerunud Rooma provints ja siis vallutavad ala frangid, kes on germaani hõimud. Frangid jõuavad Galliasse seoses Suure Rahvasterändamisega ning suruvad keldid äärealadele. - Frankide esimene kuningas on Chlodovech Merovechi sugukonnast, kellest algab ka Merovingide dünastia. Clodovechi võimu kindlustas katoliiklikus vormis ristiusu vastuvõtmine 5. saj lõpus. Katoliikluse ettekääne lubas Clodovechil rünnata ariaanlastest burgunde ja läänegoote...
saj eKr keldid Prantsusmaale 4. saj eKr oli keltidel väga suur ala, mille peatasid roomlased keltidel polnud kunagi ühtset riiki ega ainujumalat 4. saj eKr hanelugu Rooma üritas vallutada 1. saj eKr Caesar vallutas Gallia romaniseerus Suure rahvastarände tulemusena läks Gallia frankidele keldid suruti täielikult äärealadele Suure rahvastarände tulemusena lagunes Lääne- Rooma ning selle asemele tulid germaanlaste riigid, üheks kõige võimsamaks oli Frangi riik. Frankide hõimupealik Chlodovechi juhtimisel vallutati kogu Gallia ja tekkis Frangi kuningriik. Chlodivech võttis vast ristiusu 5. saj Merovingide aeg laiskade kuningate aeg kuningad jagasid alasid laiali...
gallid Itaalia põhjaosas, Po jõe orus, ning teisel pool Alpe Prantsusmaal elav hõim (mõisted: Cisalpina ja Transalpina) etruskid Latiumi maakonna ja Cisalpina vahelisel piirkonnal Etruurias elav hõim Rooma riigi kujunemine: sõjad: gallidega, samniitidega, kreeklastega, kartaagolastega ja makedoonlastega, mille kõik võitis Rooma. 1. saj eKr vallutas Caesar Gallia ning purustas ka Pompeiuse väe Kreekas toimunud lahingus. Senaatorid polnud rahul Caesari ainuvõimuga, sest see nõrgendas senati võimu, ning nad tapsid tema. Roomas puhkesid kodusõjad Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antoniust toetas ka Egiptus. Octavianus võitis selle kodusõja ning ühtlasi vallutas ka Egiptuse. => Vahemerest sai Rooma sisemeri 3. saj pKr algasid jälle Roomas kodusõjad ning seda kasutasid ära välisvaenlased....
Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsit...
· Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. · 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). c. Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled: Vahemeremaad Põhja-Euroopa Slaavlastel oli ühiseks (Itaalia, Gallia , Hispaania), (Germaania ja Britannia), kirjakeeleks vanabulgaaria kus ladina keele mõju kus germaani keelte mõju keel. suurem. suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tsehhi jt. rumeenia....
Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merelahingute kogemusi, saavutasid roomlased mitu tähtsat võitu ja sundisid vaenlase rahu paluma. Kartaagol tuli osa oma valdusi roomlastele loovutada. Teises Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal tungis hästi väljaõpetatud sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia (tänapäeval Prantsusmaa) ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid ta ei suutnud oma edu ära kasutada. Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väekoondised, viisid oma armee Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibaligi kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas asetleidnud otsustavas lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. Roomlaste võimu alla langes sõja käigus ka kreeklaste Sürakuusa riik Sitsiilias. Teise Puunia sõja...
ristida.3 Legendi järgi lausus Chlodovechi ristinud Reimsi piiskop Remigus kuningale:" Langeta oma pea! Põleta see, mida oled varem teeninud, teeni seda, mida oled varem põletanud."4 Ta astus ristiusku ortodokse kiriku rituaali järgi ja erines selle poolest teistest barbaritest, läänegootidest, idagootidest, vandaalidest, burgundidest ning langhobardidest, kes olid ariaand. Arianismi pidas aga valitsev kirik ketserluseks. See oli osav poliitiline samm, mis kindlustas Chlodovechile Gallia edasisel vallutamisel roomlastest vaimulikkonna toetuse. Rooma vaimulikud kartsid, et ketserlikud ariaanid võivad kiriku rikkusi ohustada. Sõlas läänegootide Toulouse'i kuningriigi vastu toetas Akvitaaria vaimulikkond Chlodovechi. Akvitaaria ühendati frankide kuningriigiga. Järk-järgult kõrvaldab Chlodovech kõik väikeste frangi hõimude kuningad ja saab frangi rahva ainsaks valitsejaks. Seaduslikul teel püüab ta kindlustada riigi ühtsust: ta laseb...
Enamik kangelaslauludest "Eddas" toetub lõunagermaanlaste pärimustele, kus ei ülistata ainult sõjasangarlust. Kangelaslikkus on iseenda ületamine ja võitmine. Au tuleb hoida. "Edda" kangelaslaulude põhimõte: tuleb säilitada teovõimet, erksust, vältida vaimset väljasuremist, taotleda inimeste ja looduse terviklikkust. Kangelaslaulud olid keskaja alguses ladinakeelsed, ja toetusid antiikkultuurileà enim mõjutusi saanud Itaalia ja Gallia kangelaslaulud. Rahvaluulet- ja kirjandust kandsid ette rändlaulikud (zonglöörid Prantsusmaal, huglaarid Hispaanias, spiilmannid Saksamaal). Üheks mõjuriks Euroopa kangelaslauludele oli Araabia kultuur, mis "tungis" Euroopasse mauride riikidest Hispaanias (8.-15. sajand). Eepikas kujuneb välja uut mood kangelaslaul. Rahvuskeelne kirjandus tekkid koos ristiusu levikuga, sest luuakse oma tähestik ladina keele eeskujul. Prantsusmaal mitu eepost, seal enim laule Karl Suurest, kel...