Galileo Galilei 1564-1642 Oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.Valmistas 1609.aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Mikolay Kopernik 16.sajand Väitis,et Maa tiirleb ümber päikese. Renee Descartes 1596-1650 Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli.Ta arvas,et inimhingel on kaks omadust : Mõistus ja tahtevabadus Isaac Newton 1643-1727 Leiutas peegelteleskoobi, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.Newtonii nime all on teaduste ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooni- seadused. Karl Linne 1707-1778 Teadusajalukku on läinud botaanikuna.Leidis,et kogu elav loodus jaguneb kolmeks:taime-,looma- ja kiviriigiks.Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse. Antoine Laurent de Lavoiser 1743-1794...
LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet.
LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet.
harjutusi sooritatakse kogu lasteaias viibimise ajal. Vajalik on teada, milliselt kauguselt lapsed objekte kõige paremini näevad Näitliku materjali tajumine kulgeb aeglasemalt kui eakaaslastel Tajude arendamisel lähtutakse nägemise seisundist: vaegnägemise korral nägemistaju arendamisega, sügava puude korral tegeldakse kompimis- ja kuulmistajuga Toetamist vajavad motoorika ja sotsiaalsete oskuste valdkonnad. Kuulsad inimesed nägemispuudega Franklin Delano Roosevelt Galileo Galilei Andrea Bocelli Claude Monet Stevie Wonder Täname kuulamast!
Frommi kodulugemine Liina Murd Huvijuht 1.kursus 2015 Omada või olla? Erich Frommi teose "Omada või olla?" põhjal Frommi teksti lugedes pidin tõdema, et olen tema väidetega pigem nõus kui vastu. Nummerdan Frommi näited ning oma mõtted. 1. ÕPPIMINE “Selle asemel, et võtta passiivselt vastu lektori sõnu ja mõtteid, kuulavad nad, kuulevad ning ennekõike võtavad vastu ja reageerivad aktiivselt, loovalt ”. Ma nõustun antud lausega, sest kui õpilane on juba eelnevalt ennast kurssi viinud a...
Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas. Teised galaktikad · Eliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga ja on sarnane tähe sünniga. · Spiraalgalaktikad on lamedad ja kettakujulised. Kettal on tavaliselt heledad harud. · Korrapäratud galaktikad neil ei ole selget eristatavat kuju. · Kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika. Linnutee Linnutee ehk Galaktika. 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma teleskoobi näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. Linnutee koosneb paljudest tähtedest ja suurel hulgal tuhmidest tähtedest. Galaktika võib olla pöörlev keha paljudest tähtedest, mida hoiab koos gravitatsioon. Linnutee on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks. Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on seotud jäljed müütidest. Suurem osa tema tähtedest,
Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. Jupiter koosneb enamasti heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ainult ühe neljandiku, kõigist molekulidest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteri tuntakse antiikajast ja hämmastaval kombel andsid vanad roomlased sellele oma peajumala nime, justkui oleksid aimanud, et tegemist on suurima planeediga. Planeetide tegelikust suurusest polnud siis veel mingit aimu. Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda
a.j.). Alhazen järeldas, et Linnutee asub maast väga kaugel ja ei kuulu atmosfääri, kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi. Pärsia astronoom Abū Rayhān al-Bīrūnī (973–1048 m.a.j.) käis välja idee, et Linnutee koosneb lõpmatust hulgast ebamääraste tähtede osakestest. Al-Ándalusi astronoom Ibn Bajjah pakkus aga välja, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest, mis asetsevad peaaegu üksteise küljes ja paistavad seetõttu ühtse koguna. 1610. aastal avastas Galileo Galilei oma pikksilmaga vaadates, et tema algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. Thomas Wright oletas 1750. aastal, et galaktika võib olla paljudest tähtedest koosnev pöörlev keha. Sarnane Päikesesüsteemiga, kuid palju suurema ulatusega. Linnutee näib meie perspektiivist heleda vöödina taevas, sest me ise oleme selle sees. Tema öeldut toetas
Puritanism Tekke põhjused:Puritaarid olid protestandid, kes nõudsid anglekaani kiriku täieliku puhastust katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatu...
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnit...
1.Valguse olemus (valguse dualism) Optika uurib valguse ja muude elektromagnetkiirguste olemust, tekkimist, levimist, mõju ainetele, kasutamist. Valguse olemuse kohta tekkis 17.saj kaks teooriat: 1)osakeste teooriat rajas Newton, seda asendasid Planck, Einstein. 2)Laineteooriale pani aluse Huygens, edasi arendasid Young, Maxwell. Tänapäeval kujutleme valgust dualistliku nähtusena: Levimisel elektromagnetlainetusena ainetega kokkupuutel osakeste voona. Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks. Jaguneb laine-ja kvantoptikaks. 2.Valguse kiirus On kõige suurem tühjuses ja see on C=300 000km/s. Esimesena püüdis valgusekiirust mõõta Galileo Galilei, kuid ei õnnestunud. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 3.Geomeetriline optika (valguskiir) Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valguskiirt kujutatakse joon...
mõõtmissessioonide pikkuseks võib minimaalselt olla 90 minutit. Samuti tuleb GPS mõõtmised teostada selliselt, et võrku kuuluksid ainult mittetriviaalsed vektorid. Mõõtmised teostatakse kolme sessioonina (A, B ja C). Mõõdistustööde läbiviimiseks on planeeritud kasutada nelja Leica Viva GS14 GNSS vastuvõtjat (Joonis 10). Vastuvõtja suudab töödelda GPS (L1, L2, L2C), Glonass (L1, L2), BeiDou (B1, B2) ning Galileo satelliitide saadetavaid signaale. Kuna tegemist on staatiliste mõõtmistega, siis vastuvõtja andmelehelt huvitab meid just seadme võimaldatav täpsus staatilise mõõtmise puhul. Horisontaalseks täpsuseks on 3 mm+ 0,1 ppm ja kõrguslikuks 3,5 mm+ 0,4 ppm. Joonis 10. Leica Viva GS14 GNSS vastuvõtja Esimeses sessioonis (A) tekkinud sõltumatud vektorid, mis jäävad tasandusse on TV1- PP1, PP1-TV2 ja TV1-TV3. Teises sessioonis on sõltumatuteks vektoriteks TV1-TV3, TV3-PP3 ja PP3-PP1
• Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat. • Täheparv, milles asub Päike. • Spiraalne hiidgalaktika. • Läbimõõt 100 000 va. • Koosneb 200-400 miljardist tähest • Kõik tähed, mida taevas näeme, asuvad Linnutee galaktikas. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Linnutee paistab kohati veidi haruline - põhjuseks tähtedevahelise ruumi tolm, mis varjab osa tähti. • 1610 - Linnutee koosneb paljudest tähtedest; Galileo Galilei, teleskoop. • 1750 – T. Wright: galaktika võib olla paljudest tähtedest koosnev pöörlev keha, mida hoiab koos gravitatsioon. • 1755. aastal tegi Immanuel Kant Linnutee struktuuri kohta uurimuse, milles täpsustas Wrighti ideed. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Astrofotograaf Stéphane Guisard külastas Tšiilis asuvat Paranali observatooriumit ja jäädvustas kalasilma objektiiviga 360° x 200° vaate Linnutee galaktikast. Guisard pani oma fotodest
looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud absolutistlikud valitsejad. Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema leiutistele lisandusid ka Isaac Newtoni (1643-1727) peegelteleskoop, spekter ning mehhaanika põhiseadused. Ka Alessandro Volta tegi olulise leiutise elektripatarei, mis võimaldas muuta keemilist energiat elektriliseks. Eespool nimetatud
Nimed: Leonardo da Vinci kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu. Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj ...
maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3.) "Maa tiirleb ümber päikese." - Mikolaj Kopernik 4.) Teleskoop - Galileo Galilei 5.) Ameerika avastamine 1492 - Christoph Kolumbus 6.) Veepumbad, muusikariistad - Leonardo da Vinci 7.) Nooditrükitehnika - Petrucci Maalikunst 1.) "Mona Lisa", "Püha õhtusöömaaeg" - Leonardo da Vinci 2.) "Sixtuse madonna" Raffael Arhidektuur 1.) Sixtuse kabel Vatikanis 2.) Rooma Peetri kirik Skulptuur 1.) "Taavet" Michelangelo 2.) Sixtuse kabeli lagi Michelangelo Kirjandus 1.) "Dekameron" - Giovanni Boccaccio Ars Nova
aatom. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Kreeka filosoof Democritus Aristotle Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem Araabia astronoom Alhazen Pärsia astronoom Al-Andalusi astronoom Faktiline Galileo Galilei William Herschel. Kapteyn Harlow Shapley Udukogude uurimine ja eristamine Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al- Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat. Thomas Wright spekuleeris õigesti 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. 18. sajandi lõpus moodustas Charles Messier kataloogi, mis sisaldas 109 heledaimat udukogu, hiljem tuli William
Taganes kiriku filosoofilistest ja moraalsetest vaadetest, kuid lõplikult kirikust lahti ei löödud. Isikud: Niccolo Machiavelli poliitiline mõtleja (makjavellism salakaval poliitika), Rotterdami Erasmus avaldas Uue Testamendi parandatud tõlke kreeka keelest ladina keelde; ideed sillutasid teed usupuhastusele; Teadlased: Mikolaj Kopernik heliotsentriline maailmasüsteem, Johannes Kepler orbiidid on ellipsikujulised, Paracelsus - arstiteadus, Andreas Vesdalius - anatoomia, Galileo Galilei astronoomia, täiustas teleskoopi Reformatsioon põhjused ja tulemused. Reformatsioon ristiusu õpetuse puhastamine Põhjused ja eeldused: valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine Tulemused: ulatuslik usupuhastus Euroopas, kristluse lihtsustamine, rahvusluse tõus, emakeele areng, katoliku
JUPITER Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Päikesest keskmiselt 5,2 a. ü. Kaugusel asuv heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Jupiter Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini. Pikksilmaga on näha planeedi neli suurt kaaslast ning väikese teleskoobiga ka iseloomulikud vöödid Jupiteri pinnal. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire pöörlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku. Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Planeet väärib igati peajumala nime ta on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte tõttu ei ole hiiglase pind nähtav. Tema tihedus leitakse pilvka...
000 kilomeetriga, lühema külje pikkus on 30 000 kilomeetrit. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Jupiteri rõngad paiknevad planeedi ekvatoriaaltasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist. Kuigi rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes üks kilomeeter, selgus, et need koosnevad väga tumedatest osakestest. /2, lk 245-247/ Jupiteril on avastatud 16 kuud. Nelja suuremat nimetatakse Galilei kuudeks (Ganymedes, Europa, Callisto, Io). Need kuu avastas itaalia õpetlane Galileo Galilei 1610. aastal. /1, lk 28/ Saturn Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni nimetatakse ka rõngaga planeediks, kuna teda ümbritsevad tolmust ja kivikestest moodustunud, vaid talle iseloomulikud rõngad. Saturni kaugus Päikesest on 1,425 miljardit kilomeetrit ja tiiruks ümber Päikese kulub tal 29 Maa aastat. Tema läbimõõt on 120 600 km. Saturn
Prof. Stephen Hawkings Stephen William Hawking was born on 8 January 1942 (300 years after the death of Galileo) in Oxford, England. His parents' house was in north London, but during the second world war, Oxford was considered a safer place to have babies. When he was eight, his family moved to St. Albans, a town about 20 miles north of London. At the age of eleven, Stephen went to St. Albans School and then on to University College, Oxford; his father's old college. Stephen wanted to study Mathematics, although his father would have preferred medicine. Mathematics was not available at University College, so he pursued Physics instead. ...
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuni...
Astronoomia ja füüsika:Galileo Galilei.16.saj.väitis Mikolaj Kopernik, et Maa tiirleb ümber Päikese ja esitas heliotsentrilise maailmasüdteemi idee.1600a. põletati tuleriidal Giordano Bruno,kes jõudis järelduseni, et universum ei ole loodud, vaid eksisteerib igavesti(pandi pahaks õpetust maailmade paljususest).Itaallane Galileo Galilei(15641642).Õppis algul arstitedust,hiljem pühendus matemaatikale,oli professor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.1609a.valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi.Uurides Kuud avastas, et seal on mäed ja arvas nägevat ka meresid.1610 avastas neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ja leidis, et Kopernikul oli õigus väites, et Maa tiirleb ümber Päikese.Avastas vaba langemise seadused ja inertsi.1632a
maailmasüsteem (150 pKR) · Nicolaus Cusanus`e oletuse, et Maa tiirleb ümber Päikese ning iga täht on kauge päike (14. saj) Geotsentriline maailmasüsteem Päike astronoomia ajaloos · Kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile (16. saj) · Galileo Galilei kinnitas heliotsentrilist maailmasüsteemi (17.saj algus) · Heliotsentriline maailmasüsteem Päikesest · Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st biljonist tähest meie galaktikas. · Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa- sarnased planeedid kui ka
ühehäälne meloodia seda saatev harmooniasaade, millel on samuti oluline roll. Varasemale polüfoonia ülemine hääl seati ümber soololauluks lauto saatel. Järjest rohkem hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, enamasti klavessiinil või lautol. Firentzes tegutses poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring Camerata , kes püüdsid taaselustada vanakreeka luulet ja draamat lauto saatel. Esimesena tegi selles valdkonnas katset Vincenzo Galilei , kuulsa astronoomi Galileo Galilei isa, kasutades Dante luulet ja piiblitekste. Selline stiil hakkas levima soolomadrigalina ( lüüriline armastus- v5i loodusluulel põhinev laul), mis pani aluse esimestele ooperitele. 1 Kontserdistiil. Renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st. t pole mõeldud kuulamiseks: 1. kirikumuusika on jumalateenistuse funktsionaalne osa, palve või kiidulaul 2. seltskonnalaul on kaasalaulmiseks 3
o Antiikaja taassünd(elu keskpunkt on inimene) o Võtab kasutusele sõna keskaeg 3. Muutub ellusuhtumine o Inimene eksisteerib iseenese jaoks o Inimese võimeid peetakse piiramatuteks ("Mona Lisa" Leonardo da Vinci, skulptor, kunstnik, insener, teadlane jne...) o Memento vivere- pea meeles, et sa elad( võib elust rõõmu tunda) o Kõik elu- ja kultuutivaldkonnad "õitsevad" Empiiriline meetod- vaatlus, katse( Galileo Galilei "Mõõte kõike, mida saab mõõta ja muuta mõõdetavaks see, mida veel mõõta ei saa" Tehnika - kudumismasin, ravimid, pesumasin, trükimasin, (saastatud ja haigused) Eluolulised muudatused- nuga ja kahvel, mööbel, taskurätik Maailmapilt- Kopernik(maa ja päike, nende tiirlemine ja pöörlemine) 4
päikeseloojangu ajal. Merkuuri on kasutatud ka relatiivsusteooria täiendavaks kontrollimiseks, sest Merkuuri pinnalt peegelduvad radarisignaalid peavad ülemise konjunktsiooni ajal Päikesest lähedalt mööduma. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus. Ka see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Teleskoobid Esimesed uurimised Merkuurist tegi Galileo 17 saj. Maapealsete teleskoopidega tehtud uuringud näitasid 1962 aasta juunis, et Merkuuri pöörlemisperiood on 59 päeva. Tänapäevaste teleskoopidega uuritakse Merkuuri pinnast ning kraatreid. kosmoseaparaadid Merkuuri pole uuritud eriti palju kosmoseaparaatidega, sest planeet on liiga lähedal Päikesele ja sellel pole eriti midagi pakkuda inimestele. Merkuuri pinnatemperatuur kõigub 427°C kuni -173°C
Newtoni esimene seadus Inertsiseadus ehk Newtoni esmene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalase sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Inerts Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva
tõmbumises. Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata mõõtmetest ja massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaarosakesteni. · Gravitatsioon ei põhjusta mitte ainult taevakehade tiirlemist, vaid ka kõikide lahtipääsnud kehade mahakukkumist.Umbes 2300 aastat tagasi arvas kreeka mõttetark Aristoteles, et mida raskem on keha, seda kiiremini ta langeb. Alles 2000 aastat hiljem tõestas Pisa linna ülikooli professor Galileo Galilei, et suurtüki - ja püssikuul kukuvad ühtmoodi. Omajagu õigus oli ka Aristotelesel, sest õhutakistus takistab langemist. · Sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtmoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul. · Gravitatsioon on mõju, mis avaldub iga kahe keha vastastikuses tõmbumises
AJALUGU • Kreeka filosoof Demokritos (450–370 eKr) esitas idee, et hele jutt taevas, mida tunti Linnuteena, võib koosneda kaugetest tähtedest. • Aristoteles (384–322 eKr) uskus, et Linnutee on tekkinud suures koguses tähtede süttimisest, mis olid suured ja väga lähestikku, ning süttimine toimus atmosfääri kõrgemates kihtides. • Tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610, kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. AJALUGU • 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. • Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned
Esimesed vaatlused tehti tõenäoliselt assüürlasest astronoomi poolt 14 sajandil. Merkuuri kutsuti "hüppavaks planeediks". Antiik-kreeklased nimetasid Merkuuri "Säravaks". Hilisemal ajal kutsusid kreeklased hommiku Merkuuri Apolloks ja õhtust Merkuuri Hermeseks. 4 saj. enne Kristust said kreeka astronoomid aru, et tegemist on ühe ja sama kehaga. Iidses Hiinas tunti Merkuuri "Tunni tähena". Teleskoobid Esimesed uurimised Merkuurist tegi Galileo 17 saj. Maapealsete teleskoopidega tehtud uuringud näitasid 1962 aasta juunis, et Merkuuri pöörlemisperiood on 59 päeva. Tänapäevaste teleskoopidega uuritakse Merkuuri pinnast ning kraatreid. Kosmoseaparaadid Merkuuri pole uuritud eriti palju kosmoseaparaatidega, sest planeet on liiga lähedal Päikesele ja sellel pole eriti midagi pakkuda inimestele. Satelliite ei saa saata tiirlema ümber Merkuuri, sest Päike tõmbab oma gravitatsiooniga satelliidid sealt ära
· William Shakespear (1564-1616) oli inglise luuletaja ja näitlekirjanik. Inglisekeelse kirjanduse suurkuju. Kujutas oma teostes inimlike kirgi ja neile kaasnevad tagajärgi. · Miguel de Cervantes (1547-1616) Hispaania aadlik. Pilkas oma romaaniga traditsioonilist rüütliromaani. · Giordano Bruno (1548-1600) oli Itaalia filosoof ja preester. Sai tuntuks heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega. · Galileo Galilei (1564-1642) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Pani aluse teduslikule eksperimenteerimisele.
Ei saa kellelegi dikteerida, mida väärtustada, kuid peab asutama kaaslaste tavasid. Moslemid, kes on Euroopasse elama asunud, ei taha kuidagi meie kommetega harjuda. Vastupidi, nad nõuavad enda seaduste kehtestamist. Saria on rangelt vastuolus meie põhimõtetega, kuid ometi eksisteerivad Suurbritannias sariaadikohtud-ja koolid. Moslemid ei tohiks lääne ühiskonnas kohut mõista islami seadustega. Nad ohustavad kultuuri, mille on Bach, Michelangelo, Galileo ja Shakespeare loonud. Prantsusmaa kunagine valitseja Charles de Gaulle on öelnud, et kui segada õli ja nafta ning neid loksutada, siis lõpuks nad eralduvad teineteisest. Tahaks jagada tema optimismi, kuid on oht, et islam mitte ei eraldu, vaid sööbib. Prognoosi kohaselt sünnib kolmandik Euroopa lastest 2025. aastaks moslemiperedesse. Mida rohkem vabadusi me islamiusulistele anname, seda suurem on risk, et meie kultuur hääbub.
Christiaan Huygens pärines mõjukast Hollandi perekonnast. Huygensi ema Suzanna van Baerle suri sünnitusel, kui Christiaan oli 8-aastane. Tema isa Constantin oli riigimees ja diplomaat, keda peeti ka arvestatavaks heliloojaks ning luuletajaks. Constantin pidas tihedat sidet kaasaegsete mõjukate teadusringkondadega. (Portree Huygensi Sir Constantini Huygensi lähedane sõber oli ka isast (keskel) ja ta Galileo Galilei viiest lapsest, Christiaan paremal keskel). Christiaani haridustee algus Christiaan Huygens sai koduse hariduse. Tema matemaatiline ja tehniline taibukus tulid varakult ilmsiks ja vaimustasid ka Huygensite perekonnasõpra René Descartes'i, kes Huygensi
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 2. Psühholoogia ajaloost Katselise ehk eksperimentaalsepsühholoogia üks rajajatest Hermann Ebbinghaus on tabavalt öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus ehk introspektsioon (ld introspectare ,,sisse vaatama"). See oli eriti populaarne 100a tagasi.Tänapäeval kasutatakse seda meetodit täiendavate andmete kogumiseks katses. 2.1 Antiikaja psühholoogia Aristoteles`e (384-322 eKr) teos ,,Hingest"( hing- kr psych) peeta...
Io on Jupiterile lähim suur kuu. Io on teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritudlooded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Andmed Io kohta on saadud peamiselt USA kosmosesondide Voyager 1, Voyager 2 ja Galileo vahendusel. Europa- Suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europal on jää suhteliselt õhuke, sest Jupiteri mõju hoiab ooekani piisavas liikumises. Pind on Europal sile ja detailivaene. Ganymedes on planeet Jupiteri üks kuudest. Suurim kuu päikesesüsteemis - läbimõõt suurem kui Merkuuril kuid massi poolest väiksem. Ganymedes avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Callisto on planeet Jupiteri üks kaaslastest. Suuruselt kolmas planeedi
c. humanistlik koolkond d. psühhodünaamiline koolkond 7. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse aastat: Vali üks: a. 1859 b. 1899 c. 1879 d. 1916 8. Filosoofilise psühholoogia perioodil väideti, et psühholoogiast ei saa kunagi eksperimentaalset teadust, sest psühholoogia uurimisel ei ole võimalik uuritavat nähtust kontrollida ega kasutada numbreid- matemaatikat. Seda väitis: Vali üks: a. Rene Descartés b. Immanuel Kant c. Galileo Galilei d. W.Wundt 9. Inimese psüühika osaks on: Vali üks: a. psüühilised seisundid b. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks c. psüühilised protsessid d. psüühilised omadused 10. Galileo Galilei käsitlus objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kuid teised eksiteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, maitse). Vali üks: Tõene Väär
arengule 17.sajandil. Loodi heliotsentriline (helios-päike; ehk planeedid tiirlevad ümber päikese) maailmapilt, mille vastu sõdis katoliku kirik. Tehti kindlaks ja kinnitati praktikas, et kehaline maailm allub teatud seadustele, mida on võimalik võrrandites ehk matemaatiliselt väljendada. Giordano Bruno väitis, et universumil polegi keskust ja päike on vaid üks paljudest tähtedest. Galileo Galilei (1564-1642) mõisteti süüdi samade vaadete eest. Kohtus ütles Galileo inkvisitsiooni sunnil oma vaadetest lahti 1633. aastal lahti. Katoliku kirik ütles, et on arusaamatu, kuidas maa tiirleb ümber suvalise tulekera. Hakati uskuma vaatluse ja katsete läbi saadud ehk empiirilisi teadmisi. Kasvas usk inimese võimesse maailma ümber korraldada ja seda paremaks teha. Pandi tähele looduse seaduspärasusi. Mittekatoliiklaste seas levis 17/18 sajandil seisukoht, et jumal on küll maailma loonud, aga ei sega end enam pärast loomist maailam asjadesse
Prismaga mõõtmine Ilma prismata mõõtmine Mõõtmine offsetiga 3) Projektpunkti väljamärkimine: 10 Nurga ja kaugusega Koordinaatidega Joonele (lõikudeks jagamine, kõrvale märkimine) 25. Mis on laserskaneerimine? Laserskaneerimine on mõõdistamise tehnoloogia, kus objekti pinnad mõõdistatakse lasertehnoloogia vahendusel. 26. Mis on GPS, Glonass, Galileo ja kuidas neid kasutatakse mõõdistamiseks? GPS Navigation System withTime And Ranging Global Positioning System Haldab Ameerika Ühendriikude valitsus. Algselt kasutusel sõjaväele, hiljeb kõigile kättesaadav. Igas maakera punktis näha vähemalt 4 satelliiti. GLONASS Töötati välja NSV Liidus. Alternatiiviks ja täienduseks USA GPS ning planeeritavale Galileole. Satelliitide ülessaatmist alustati 1982. aastal. Galileo
vabalt liikuda kosmoses. Astronoomia uurimismeetodid Astronoomia on juba vana teadus. Kiviajal uuriti taevast vaatlusi läbi viies. Mõistagi ei olnud neil veel mingisuguseid teleskoope ja aparaate. Kõik oma uurimused viisid nad läbi oma silmade. Silmadest on kujunenud meie põhiline astronoomia uurimismeetod. Niimoodi vaatlesid kiviaja, antiikaja ja keskaja teadlased taevast. Esimesed teleskoobi sarnased seadmed ehitati Hollandis Galileo poolt. Kuid teleskoobi effekt avastati tänu hollandi prillimeistritele Z.Jansenile, H.Lippersheyle ja J.Metiusele. Peale seda levis teleskoop väga kiiresti üle kogu Euroopa. Teleskoobist sai uus ja tõhus vahend taeva uurimiseks. Tänu Galileole ja prillimeistritele levis idee teleskoobist kaugele. Ajapikku see uuenes. Teadlased arendasid teleskoopi edasi, et näha kaugemale, näha täpsemalt jne. Tänapäeval on muutunud teleskoobid hiiglaslikeks. Suurim neist asub kosmoses. Selle
b) T. Jefferson Kirjutas USA iseseisvusdeklaratsiooni. Oli usa president. Keelas orjade sisseveo USA-sse. c) G. Washington Esimene USA president. d) J. Madison Kirjutas uue konstitutsiooni. e) Tempelmaksuseadus Maks mis kehtestati ajalehtedele ja kõikidele ametlikele kirjadele. f) Iseseisvusdeklaratsioon Kuulutas 13 Ameerika osariiki iseseisvaks. g) Iseseisvussõda Sõda inglaste vastu vabastamaks asumaid. 12. Teadus a) Galileo Galilei Teadlane ja astronoom kes avastas et maa tiirleb ja et ei ole universumi keskus. Avastas päikese plekid. Ta põletati tuleriidal. b) Isaac Newton Kravitatsiooniseaduste ja energia jäävusseaduste looja. Mehaanikaseaduste looja. Füüsik ja loodusteadlane.
keskkoha poole. Mõnikord, näiteks redelit mööda üles ronides, tunned sa raskusjõu mõju: sa pead lihaseid pingutama, et ületada raskusjõudu. Kukkumine Maa raskusjõu mõjul kukuvad kehad kiirenevalt (kiirus suureneb). Kukkumise kiirus ei olene kehade raskusest: kui õhutakistust ei oleks, kukuksid kerged kehad niisama kiiresti kui rasked kehad. Ligikaudu 400 aastat tagasi märkas seda Itaalia teadlane Galileo Galilei. Mass ja kaal Keha mass on selle koostismaterjali kogus. Mass ei muutu, olenemata sellest, missuguses maailmaruumis asub keha. Keha kaal on kehale mõjuv gravitatsiooniline tõmbejõud ehk raskusjõud. Et Kuu mass on väiksem kui Maa mass, on raskusjõud Kuul väiksem, see moodustab ühe kuuendiku Maa raskusjõust. Seega kaalub kosmonaut Kuu peal ainult ühe kuuendiku sellest, mis ta kaalub Maa peal, aga tema mass on Kuul sama, mis Maa peal. Kuu ja Maa
Ganymedes Callisto Saturn · Läbimõõt: 120 600 km (9,4 korda suurem Maast) · Pöörlemine/tiirlemine: o Ööpäeva pikkus: 10 h 32 min 15 sek o Aasta pikkus: 29,5 Maa aastat · Saturn on tuntud oma rõngaste poolest. · Rõngad: o Algselt arvati, et rõngad on suhteliselt ajutine nähtus. Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Rõngad avastas Galileo Galilei 1610.aastal. Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises nimekirjas. · Kuud: o Saturnil on vähemalt 60 kuud. Enamik neist on väga väikesed 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 on väiksemad kui 50 km. · Saturn on kõige lapikum planeet Päikesesüsteemis. Läbimõõtude erinevus on 10%. Uraan · Kuulub koos Jupiteri ja Saturniga hiidplaneetide hulka.
Fifth level Jupiter Puudub tahke pind. Tuum on kivisest materjalist, peal asub vedel metalliline vesinik. Läbimõõt: 142 984 km (ekvatoriaalne) Temperatuur on 20 000 °C kui pilves on siis 140 °C Mass on 1.8986x1027 kg Atmosfäär on 1000 km paksune, koosneb vesinikust ja heeliumist Jupiter on päikesest umbes viis korda kaugemal kui Maa. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saturn Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Läbimõõt on 120 600 km Atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik,heelium, metaan, ammoniaak, etaan, atsetüleen ja fosfiin.
seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed. Newtoni süsteem ületas kõiki neid varasemaid katseid oma universaalsusega, võimalike järelduste ja rakenduste tohutu hulgaga. See, et me teda tänaseni õpime, näitab ainult üht: midagi paremat pole inimkond viimase 300 aasta jooksul välja mõelnud.
Orbiit on Maa ja Veenuse omast piklikum. Tiirleb kiiremini. Jupiteri tihedus on Maa rühma planeetidest tunduvalt väiksem. 13. Iseloomusta Jupiteri nelja suurimat kaaslast, kust on andmed pärit? Esimene kaaslane on IO, tema pind on aktiivne, vulkaanipursked toimuvad. Europa pind on sile ja detailidevaene. Ganymedese ja Callisto arvatakse sama, kuid nende ,,jääkoor" on paskem ja seetõttu on näha meteoriidikraatreid. Andmed on pärit spekulaaranalüüsi ja kosmosejaama Galileo poolt. 14. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Atmosfäärist moodustab 86% vesinik, ülejäänud koosneb heeliumist ja muudest keemilistest ühenditest (ammoniaak ja metaan). 15. Kirjelda Saturni välisilmet? Sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem. Eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Saturn on kõige lapikum planeet. 16. Kirjelda Saturni rõngast. Rõnga laius on 65000 km, koosneb kolmest osast (A, B ja tuhm C-rõngas)
uurimisel sai kahe automaatjaama Fobos saatmine Marsi suunas 1988, üks neist vaikis juba poolel teel, teine aga vahetult enne uuringuid. Et ESA ja Jaapani tegevus piirdus vaid huviga komeedi vastu, siis on sellest ajast praeguseni ainsaks planeete automaatjaamadega uurivaks riigiks USA. Automaatjaamad Veenus ja "Magellan" Selle sajandi viimane aastakümme algas planeetide uurimisel 1989 kahe automaatjaama stardiga, ja seda esmakordselt kosmosesüstiku pardalt. Magellan suundus Veenuse juurde, Galileo alustas pikka teekonda Jupiteri poole. Automaatjaamad Veenus ja "Magellan" Esimesena jõudis oma eesmärgini loomulikult Magellan, mille peamiseks ülesandeks oli kaardistada radari abil Veenuse pind. Radarimõõtmisteks ning sidepidamiseks Maaga kasutati ühte ja sedasama 3,7 m läbimõõduga antenni. Teinud ümber Veenuse piklikul, üle pooluste kulgeval orbiidil täistiiru 3 tunni ja 15 minutiga, kulus tal terve planeedi kaardistamiseks 8 kuud
Renessanss ja maadeavastuste aja algus 1. Mida tähendavad renessanss ja humanism? Kust need terminid on tulnud? Antiikkultuuri taasväärtustamise ajastu (pr renaissance- taassünd) Samal ajal tõsteti ausse kõik inimlik (ld humanus - inimlik) 2. Milline piirkond sai renessansi keskuseks? Kust ja millal sai renessanss alguse? Firenze. Itaalia 14. sajand 3. Mille tõi renessanss maailmapildi keskmesse? Mis renessanssi mõjul „taassündis"? Jumala asemel inimese. Taassündis antiikkultuur 4. Milliste valdkondades väljendus renessanss? Kunst, luule ja muu loominguline 5. Kes kirjutas „Jumaliku komöödia"? Miks peetakse seda juba varajaseks renessanssiteoseks? Dante Alighieri. Ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. 6. Kes kirjutas „Dekameroni"? Millest teos räägib? Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kii...
) skeptitsism · e.) uusplatonism Nimeta keskaegse realismi filosoofe. · Johannes Scotus (810-877) · Anselm Canterbury`st (1033-1109) · Abelard (1071-1142) · Roger Bacon (1211-1294) · Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke filosoofe. · Leonardo da Vinci (1452-1519) · Mikolaj Kopernik (1473-1543) · Galileo Galilei (1564-1642) · Kepler (1571-1630) Nimeta ühiskondlik-poliitilise õpetuse filosoofe. · Thomas More (1478-1535) · Tomaso Campanella (1568-1635) · Nicolo Machiavelli (1469-1527) Nimeta usulis-filosoofilise õpetuse filosoofe. · Martin Luhter (1483-1546) · Jean Calvin (1509-1564) · Thomas Müntzer (u 1490-1525)
Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks.Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Rohkem kui kaks sajandit varem, aastal 1613, Galileo vaatles Neptuuni kui see juhtus olema Jupiterile väga lähedal, kuid ta arvas, et see on lihtsalt tavaline täht. Kahel edukal ööl ta tegelikult märkas, et see liikus natuke koos vastava lähedal oleva tähega. Kuid järgnevatel öödel oli Neptuun tema vaateväljast väljaspool. Kahjuks rikkus tormine ilm vaatlused nendel tähtsatel päevadel, oleks ta paar päeva enne vaadelnud, oleks ta Neptuuni olemasolu kindlaks teha saanud. 3 Andmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
