pillikoosseis (concerto grosso); looja Arcangelo Corelli Soolokontsert (ka looja) enamasti kolmeosaline kontsert, kus eristuvad üks või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike vaheldumisi ansambli või orkestri korduva teemaga; looja Antonio Vivaldi Süit mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Klaviirmuusika erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusika 1 Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks
Io: 7 tegevvulkaani hõre atmosfäär Ganymedes: suurim ja heledaim kaaslane erinevatel aladel erinevad pinnavormid puudub atmosfäär Kallisto: 3000 km hiidsüvend atmosfäär puudub katavad löögikaatrid Europe: pinna värvus valdavalt kollakas sileda pinnaga Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto Jupiteri uurijad Esimesena alustas uurimist Pioneer 1 Seejärel: Voyager 1 (USA) Voyager 2 (USA) Galileo (USA) Vayagerid avastasid enamuse jupiteri kaaslaseid ja pildistasid esimest korda rõngaid. Galileo saatis enne atmosfääri sondi
AKT8§13. Kontrolltöö Nimi ................................. §13. Klass ......................... 1. Kas nõustud väitega, et uusajal inimeste maailmapilt avardus? Jah, nõustun 2. Kirjuta sobiv teadlase nimi punktiirile. (5 punkti) a) Tõestas, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. .Galileo Galilei...................................... b) Leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab. Isaac Newton.......................................... c) Ta jagas taimed ja loomad seltsidesse. .Karl von Linne................................... d) Sõnastas liikumise kolm seadust. .....Isaac Newton................................. e) Talle kuulub lause: ,,Ta liigub siisk...
Geograafia Kui Teadus Diana Kravtsuk 11.kl Sisukord Christoph Kolumbus Fernão de Magalhães Mikolaj Kopernik Galileo Galilei Isaac Newton Carl von Linné Charles Darwin Alfred Wegener Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes. Kuigi
Prillid leiutati 1350. aasta paiku arvatavasti Itaalias. Neist sai optika uurimise võimas stiimul. Grosseteste, Roger Bacon ja Dietrich Freiburgist seletasid ära, kuidas lääts valguskiiri fookusse koondab ja kuidas suurendab kujutist. Nõudmine prillide järele lõi optikute läätselihvijate ja prillimeistrite kutseala. Keegi neist, pärimuse järgi Lippershey, leiutas teleskoobi (1608). Kõik toimus proovimise teel, teoreetilised arutlused olid kahvatud. Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Kui Padua füüsika ja sõjatehnika professor Galileo Galilei (1564-1642) kuulis teleskoobi leiutamisest, valmistas ta otsekohe endale samasuguse riista. Galileo oli Koperniku tuline pooldaja. Tundis huvi pendli liikumise vastu. Sellega seondus teinegi keha vaba langemise probleem. Uba esimestel vaatlusöödel tuli tal veenduda Aqristotelese ettekujutuse ekslikkuses maailma ehituse kohta. Kuu ei osutunud sugugi täiuslikuks keraks, Veenusel olid faasid,
termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. (3) Dilatomeetriline termomeeter Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast, ülekandemehhanismist, osutist ja skaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. (3) Termomeetri ajalugu 1597. aastal ehitas Galileo Galilei temperatuuri mõõtmise seadme. Sellel ajal nimetati seda seadet õhk- termoskoobiks. 1611. aastal kalibreeris Galileo termoskoobi Sanctorius, võttes miinimumpunktiks lume sulamise ja maksimumiks küünla leegi temperatuuri. 1650. ehitas Toskaana hertsog Ferdinand II piiritustermomeetri . 1657. aastal leiutati elavhõbedatermomeeter. 1672. valmistas Hubini elavhõbe-vasknitraat termomeetri. 1701. aastal fikseeris taanlane Ole Christensen Rømer
8 Maa aastat "Suur punane laik" on antitsükloni torm, mille kestuseks arvatakse 300 aastat "Suur punane laik" Suur torm kõrgrõhkkonnas, mis on kestnud viimased vähemale 300 aastat Asetseb 22° ekvaatorist lõuna pool Tormi diameeter on nii suur, et mahutab endasse kaks Maad Ühe ringi tegemiseks kulub keerisel ca 6 päeva Kahjuks pole teada täpset põhjust, miks on see sellist värvi, kuid teooriaid on üksjagu Jupiteri kaaslased Io Üks neljast Jupiteri kuust, mille avastas Galileo Galilei Päikesesüsteemis teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha Koosneb väävli ühenditest ja silikaatsetest kivimitest Tema vulkaanilisust mõjutab Jupiteri lähedus Kauguselt 5. Jupiteri kuu Magnetväli puudub Callisto Suuruselt kolmas Päikesesüsteemi kuu Temast suurem on vaid Ganymedes Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust Callisto avastas aastal 1610 Galileo Galilei Koostis: peamiselt süsinikdioksiid Ganymedes
Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Detsembris 1995 jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks muutumist saatis planeedi atmosfääri sondi. Kahe aasta jooksul peab see uurima nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi.1610. aasta jaanuaris Galileo avastatud Jupiteri suured kuud näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat lo, Europa, Ganymedese ja Galisto. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja kivimi lisandiga. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire
Kommertsteenus nimega Data Access Service (EDAS) pakub juurdepääsu maapealsete andmetele. Sel tingimusel, kui kasutakse raadiosidet või internetiühendust. Tingimustes, kus otsenähtavus satelliitidega puudub või signaal on tugevasti häiritud. EDAS levitab EGNOSi andmeid reaalajas (European GSA, 2017) EGNOSi töötati välja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA), Euroopa Komisjoni (EÜ) ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) kolmepoolsel kokkuleppel. See on Galileo, globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) eelkäija, mida Euroopa Liit arendab (European GSA, 2017). 6 3. RAKENDUSED EGNOS Lennunduses EGNOS tagab täpsuse, mis on vajalik pilootidel lennuki juhtimiseks nii marsruudil kui ka rajal, mis toob kaasa reisijate suurema ohutuse ning tõstab ettevõtete efektiivsust ja kokkuhoidu. EGNOS võimaldab ka suurematel reisilennukitel maanduda
Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad) orbiit: 778,330,000 km (5.20 AU) Päikesest diameeter: 142,984 km (ekvatoriaalne) Temperatuur:234 f kuni 260 f Jupiteri pilved Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Siiski, esialgsed tulemused Galileo sondilt näitasid ainult ähmaseid tunnuseid pilvedest, kuid sondi sisenemiskoht oli ebatüüpiline. Maapealsed teleskoobivaatlused ja hilisemad vaatlused Galileo orbiitjaama poolt vihjasid, et sondi sisenemiskoht võis väga hästi olla sellel ajal Jupiteril üks kõige soojemaid ja kõige vähem pilvisemaid piirkondi. Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide
Rene Descartes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane Teine tase Ta oli 17. sajandi ratsionalismi Kolmas tase Neljas tase isa. Viies tase Ta kirjutas filosoofiast, geomeetriast ja hinge loomusest. Tema väide: "Kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on" Galileo Galilei 15.02.1564 8.01.1642 psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Ta oli Itaalia astronoom, Teine tase filosoof ja füüsik. Kolmas tase Pani aluse teaduslikule Neljas tase Viies tase ekperimenteerimisele ja katsetustulemuste matemaatilisele tõlgendamisele,
Fakte barokiperioodist: Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks 1618 Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel 1631 Vesuuvi purse 1633 Galilei peab inkvisitsiooni survel tagasi võtma teesi, et maakera liigub ümber päikese
kosmoseaparaat Vojager 1 poolt. Suur Punane Laik Jupiteri atmosfääris on inimestele juba 3 sajandit äratanud tähelepanu ,,Suur Punane Laik", mis on üsna püsiv keeriseline moodustis, mis on paari korra võrra suurem, kui maa läbimõõt. Jupiteri külalised Esimest korda külastas Jupiteri 1973 aastal kosmoseaparaat Pioneer 10. Varsti järgnes talle ka Pioneer 11. Hiljem on seda Päikesesüsteemi suurimat plaaneti külastanud Voyager 1, Vojager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning selle aja sees andis ta täpseimat infot Jupiteri ning ta suuremate kaaslaste kohta. Jupiteri kuud Jupiteril on 2006 aasta seisuga teada 63 kuud. Neist suurimad on Lo, Europa, Ganymedese ja Castillo ning need avastas 1610 aastal Galileo Galilei. Need neli tiirlevad ka täpselt planeedi ekvaatori tasandil ringjooneliselt, ülejäänud kuud, aga ekvaatori suhtes kaldu. Nendes neljast on erilisim Lo, millel peale atmosfääri on avastatud ka 7 tegevvulkaani
Nüüdisaegsete rahvaste kujunemise Maailmakaubanduse kujunemise Teadus Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Tolle aja teadmistejanu viis paljude tänapäeval tuntud esemete leiutamiseni nagu kellad, maakaardid, trükikunst ja mitmed mehaanilised aparaadid. Teadus Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Galileo Galilei avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas ta, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. Galileo Galilei Leonardo da Vinci Renessansiaja üks kuulsamaid teadlasi ja leiutajaid oli Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik ehk renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Maalikunst
värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkuste välgunoolte pilte. JUPITERI KÜLASTAJAD Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10, millele järgnes varsti Pioneer 11. Hiljem on Päikesesüsteemi suurimat planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. MILLAL VAADELDA JUPITERI Selle planeedi suhtes võime alati kindel olla. Enamuse aastast on ta nähtaval, peitudes vaid
Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Koos kolme teise hiidplaneedi Saturni, Uraani ja Neptuuniga moodustavad nad 99.5% planeetide massist. AVASTAMINE Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks. [Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks.]
Emotsionaalsed protsessid b. Determineeritud protsessid ÕIGE! c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid Küsimus 9 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Filosoofilise psühholoogia perioodil väideti, et psühholoogiast ei saa kunagi eksperimentaalset teadust, sest psühholoogia uurimisel ei ole võimalik uuritavat nähtust kontrollida ega kasutada numbreid-matemaatikat. Seda väitis: Vali üks: a. W.Wundt b. Immanuel Kant c. Galileo Galilei d. Rene Descartés Küsimus 10 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse aastat: Vali üks: a. 1859 b. 1916 c. 1899 d. 1879 ÕIGE!
Seda perioodi nimetati ka anti- manerismiks. Eitati esteetilisi väärtusi nii nagu oli kõrg renessansis. Kunsti tähtsaim valdkond on maalikunst ja skulptuur on teisejärguline. Mõisted: Manerism - renessansi ja baroki vaheline periood( 1520-1600) Euroopa kunstis. Iseloomulik virtuoosne tehnika, vormide formatsioon jne. Vastandus renessansi harmooniale. Romanistid - Madalmaade maneristlikud kunstnikud. Leiutised: Botaaniline aed (1543). Lihtne vee termomeeter Galileo Galilei poolt (1593). Herbaarium Luca Ghini poolt (1534). Esimene ajaleht veneetsias (1563). Püstol Pistoia linnas (1540). Galileo hüdrostaatiline kaal (1586).
Pantheoni sisevaade(all) VanaKreeka antiikkunst ,,Leda ja luik'' 3. Teadussaavutused Esimene teleskoop leiutatu Hollandis.Kirjelduse järgi suutis Galileo Galilei (15641642) valmistada veel parema teleskoobimudeli.Teleskoobi leiutamine lubas pilku heita seni inimsilmale varjatud sügavustesse ja kaugustesse. Galileo Galilei sai tõestada, et Mikolaj Kopernikul oli õigus, Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese.Kuid Galileo Galilei kutsuti inkvisitsiooni ette, et ta ütleks lahti oma õpetusest Maa liikumise kohta, sest Katolik kirik hakkas kartma, et avastused õõnestavad usutõdesid.
avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkuste välgunoolte pilte. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10, millele järgnes varsti Pioneer 11. Hiljem on Päikesesüsteemi suurimat planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst.Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel.Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto
heliotsentrilise mudeli, mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Juba sõna "päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. 17. sajandi teadlased Galileo Galilei, Johannes Kepler ja Isaac Newton täiendasid tema maailmavaadet paljude füüsikaliste arusaamadega, millega laiem üldsus lõpuks nõustus. Galileo Galilei uuris teleskoobiga mitmeid taevakehi ning jõudis Jupiteri kaaslaste süsteemi ja siseplaneetidel teleskoobis nähtavate faaside põhjal järeldusele, et kõik kehad ei tiirle ümber Maa. Kuigi Galileo Galilei vaatlused kinnitasid, et Maa tiirleb ümber Päikese ja planeedid on Maa-sarnased taevakehad, ei toonud see kohe kaasa heliotsentrilise maailmasüsteemi võidukäiku. Koperniku mudeli
Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai Kopernik läks vastu katoliku kiriku käsitlusega. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. 1660 põletati tuleriidal. Alles 17. saj Johannes Kepler ja G. Galileo, kes avalikult kinnitasid päikesekeskset.. G. galileo pikksilm, jäi pimedaks, gravitatsiooni jõu uurimine, pendli seadus. 16. saj Gregorius XIII mingi üle uuele kalendrile, varem oli Juuliuse kalender. Arstiteadus 16. saj toimus arstiteaduse taasrajamine. Paracelsus haigusi põhjustavad organismi keemilised muutused ja seda saab mõjutada. Versalius pani alguse teaduslikule anatoomiale. Kunst renessanssi ajastul tõusis kunstniku ühiskondlik positsioon.
Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid
·Relatiivsed tundmatul punktil oleva vastuvõtja (liikuvjaam) koordinaadid saadakse geodeetilisel punktil oleva vastuvõtja (baasjaam e. tugijaam) suhtes · Asukoha määramise printsiip: o absoluutne o Relatiivne · Vastuvõtja liikumine: o Staatiline o Kinemaatiline · Mõõtmisandmete kasutamine: o Koodi pseudokaugused o Faasi mõõtmised 24. Tooge välja peamised erinevused GPS ja GALILEO süsteemi vahel. 1998. otsustati EL luua koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) oma navigatsioonisüsteem Galileo, mis hakkab koosnema 30 navigatsiooni satelliidist. 23 616 km kõrgusel tiirlevate satelliitide orbiidid on 56 kraadise kaldega ekvaatori suhtes, mis lubab kasutamist isegi põhjalaiusel 75 kraadi. Samuti pakub Galileo oluliselt täpsemat asukohainfot (GPS asukohamääramise täpsus 7-3 m, Galileo 1-0,5 m). Praeguseks on kokku lepitud, et GPS ja
Pamfletistid ja ballaadilauljad haaravad kõikjal uutest ideedest kinni. 1631. A. vastlakarnevali ajal valivad paljud Itaalia linnad gilgige karvenalirongkäigu teemaks astronoomia. Nälginud rändnäitlejate paar viieaastase tütarlapse ja rinnalapsega tuleb turuplatsile, kus rahvas, osalt maskides, vastlarongkäiku ootab. Näitlejatel on kaasas pambud, trumm ja muud rekvisiidid. 10) Esitatakse uut sisseostetud laulu mille pealkirjaks on ,,Härra õuefüüsiku Galileo Galilei hirmuäratav õpetus ja hirmuäratavad vaated ehk tuleviku eelmaik". Maa käib ümber Päikese! Galileo Galilei, piiblihävitaja! (vali naer rahva hulgas.) 1633: Inkvisitsioon kutsub maailmakuulsa uurija Rooma. Medicite palee eestuba ja trepp Firenzes. Galilei ja tema tütar ootavad suurhertsogi jutule pääsemist. 11) Trepist tuleb alla Gaffone, ülikooli rektor. Ta kohkub Galileid märgates ja möödub mõlemast jäigal sammul, pea kramplikult kõrvale pööratud, vaevalt noogutades
RENESSANSS (14.saj. II pool 17.saj. algus) Mis keelsest sõnast Millal algas renessanss Millest võttis eeskuju tuleb renessanss ja Itaalias ja millal Lääne renessanss? mida see tähendab? Euroopas? Prantsuse keelsest Itaalias algas renessanss Renessanss võttis eeskuju sõnast renaissance juba 14. sajandil, Lääne antiigist. ja see tähendab Euroopas 15. ja 16. saj. taassündi. Renessansi kunstnikud: Leonardo da Vinci Raffael Michelangelo Heliloojad: Kirjanikud: Giovanni Pierluigi da Palestrina (15251594) William Shakespeare Orlando di Lasso (15321594 Giovanni Bocc...
Teleskoobid Marten Margus 12c Teleskoopide ajaloost 1608 Hans Lippershey, Zacharias Janssen ja Jacob Metius Gelileo 1668 Isaac Newton esimene töötav peegelteleskoop Teleskoop koondab ja kogub elektromagnetkiirgust fookusesse, kus tekib kujutis. Astronoomia, kui teadus saigi teleskoobi leiutamisega alguse Newtoni peegelteleskoop Galileo teleskoop Erinevad teleskoobid Infrapunateleskoop Ultravioletteleskoop Gammakiirgusteleskoop Röntgenkoop Raadioteleskoop Esimene leiutati 1931 a. Karl Guthe Jansky poolt ALMA Tsiili põhjaossa ehitatakse maailma suurimat teleskoop jaama. Euroopa riikide, USA, Kanada, Jaapani, Taiwani ja Tsiili ühistöö Koosneb 66st raadioteleskoobist Selle eesmärk on jäädvustada ja asetada planeedid ja tähed kaardile http://vimeo.com/19711309 http://www.novaator.ee/ET/kosmos/video_raadioteleskoopide_tantsupidu/ http://et.wikipedia.org/wiki/Teleskoop http://en.wikipedia.org/wiki/File:Progress_at_the_ALMA_Site...
Merkuuri. Marss on kõige paremini vaadeldav planeet Maa pealt (kuna päike paistab pmts tagant). 1997. aastal jõudsid Marsile USA automaatjaamad. Marsil on kaks kaaslast. Puudub hapnik. Maa tüüpi planeedid erinevad teistest planeetidest selle tõttu, et nad on tahked. Nad sarnanevad kõik Maale. Neil kõigil on keskmes rauast tuum ja mida ümbritseb ,,mantel", vähem kaaslasi kui hiidplaneetidel. 7. Jupiter ja tema kuud. Suur Punane Laik. Kosmosejaamad Voyager ja Galileo Jupiter on kõige suurim hiidplaneetidest. Tema läbimõõt ületab Maa oma 11-kordselt ja tema mass on 318 korda suurem Maa massist. Tema tiirlemisperiood on 12 aastat ja asub Päikesest 5x kaugemal kui Maa. Jupiter pöörleb kiiresti. Ekvaatoril kestab üks ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Jupiteril on 4 kaaslast. Kõigile kaaslastele mõjuvad samad tegurid: kosmiline külm, kosmiline vaakum ja hiidplaneedi lähedus.
JOHANNES KEPLER C.K JA K.R JOHANNES KEPLER • 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg • Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof KEPLERI SEADUSED • planeetide liikumise seadused • esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte“ • Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi” • Uuris kombinatoorikat, geomeetrilist optimeerimist ja loodusnähtusi (nt. lumehelbeid) • defineeris antipr -ismad MUUD TÖÖD • tegi põhjapanevat tööd optika alal • aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei • üks integraalide arvutamise arvutusmeetod nimetatud tema järgi Kepleri vaadireegliks • Oma sissejuhatusega logaritmarvutusse aitas kaasa selle arvutusviisi l...
NEPTUUN Lola Liise Toome 7. oktoober 2012 Rannamõisa Päikesesüsteemis on 8 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetitest. Ta asub Päikesest kõige kaugemal, 30 korda kaugemal kui Maa. Neptuuni märkas taevas esimesena Galileo, aga tema pidas seda täheks. Planeedi Neptuun asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, kui ta vaatles Jupiteri, Saturni ja Uraani. Le Verrier kirjutas oma avastusest saksa astronoomile Johann Gallele ja juba samal õhtul, 23. septembril 1846, avastatigi uus planeet. Neptuun sai oma sinise värvuse tõttu nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuun on gaasiline ja suuruselt neljas planeet. Neptuunil on väga suured tormid
1543. aastal välja uue mudeli, heliotsentrilise maailmasüsteemi, milles Päike on kosmose keskmes. Samuti oli väga oluline samm pikksilma leiutamine, mis andis uuringutele suuremad võimalused. 3 Olulisi tegelasi ja nende avastusi astronoomia ajaloost 1543. aastal esitas Mikolaj Kopernik heliotsentrilist maailmasüsteemi. 1572. aastal vaatles Tycho Brahe nähtust, mis osutus supernoovaks. 1610. aastal avastas Galileo Galilei, Jupiteri neli suuremat kaaslast ja Veenuse faasid. 1781. aastal avastas Wilhelm Herschel uue planeedi, millele pandi nimeks Uraan. 1801. aastal avastas Giuseppe Piazzi esimese asteroidi. Samal aastal avastas Wilhelm Herschel astrofüüsikale olulised spektroskoopia abil infrapunakiirguse. 17. sajandi esimestel kümnenditel avastas Christiaan Huygens Saturni rõngaste tegeliku loomuse ning astronoom Edmond Halley avastas komeedi, mis hiljem nimetati tema järgi Halley komeediks.
1319 valmis viimane korrus 1372 valmis torn täielikult Pisa torn · Kellad 7 nimelist kella Iga heliredeli noodi jaoks üks kell Pisa torn · Kõrgus madalaim: 55,86m Kõrgeim 56,70 m 296 astet. Santa Croce kirik · Ehitus 1294 a 1443 pühitses paast Eugene IV Santa Croce kirik · Märkimisväärne 16 kabelit Matusemonumendid · Kuulsate inimeste hauad Michelangelo Galileo Galilei Niccolo Machiavelli Püha Peetruse väljak · Vatikani peaväljak · Püha Peetruse Basiilika · Ehitati 1656-1667 · Dooria sambad Püha Peetruse väljak · Obelisk · Kaks purskkaevu Rooma Panteon · Ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis · Kõigi Antiik-Rooma jumalate tempel · Ehitati u 115-125 pKr · Antiikaja suurim kuppelehtis · 43 m kõrge · Vanim kupliga ehtis Rooma Panteon
paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Inertsiseadus ehk Newtoni esimene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: . Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: . Kiirendusvektori suund ühtib alati jõuvektori suunaga. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on jõuühikuks njuuton (N)
seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16.sajandi kultuuriga. · Muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14.saj.) ja Madalmaad (15 saj.). Teadus ja ajalugu · Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning samaaegse pöörlemisega ümber oma telje. Kopernik pidas Päikest universumi keskpunktiks. Teadus ja ajalugu · Galileo Galilei (1564-1642) valmistas esimese teleskoobi. · Johann Gutenberg (1400-1468) leiutas trükikunsti. · Martin Luther (1483-1546) algatas Saksamaal reformatsiooni (usupuhastuse). · Christoph Kolumbus (1451- 1506) avastas 1492.a. Ameerika. Eesti · 1558-1583.a. Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. · 1535.a. ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. · 1578.a
Nime saanud roomlaste jumala Jupiteri järgi JUPITERI OMADUSED Koosneb peamiselt heeliumis ja vesinikust -gaasiline planeet Puudub tahke pind Atmosfäär on jaotunud erinevateks kihtideks Jupiteri katavad alati pilved Vähemalt 67 kaaslast JUPITERI KAASLASED Kokku 67 kaaslast Nendest 51 on raadiusega 10 km või ka väiksemad Neli suuremat kaaslast Io - Europa Ganymede - Callisto Need avastas Galileo Galilei SUUR PUNANE LAIK Tuntuim Jupiteri nähtus Asub lõunas On suur keeristorm -tuule kiirus u 500 km/h Sinna mahuks 2- 3 Maa suurus planeeti HUVITAVA FAKTID On võimalik näha maalt palja silmaga Jupiteril on kõikidest planeetidest kõige lühem päev - 9h ja 55min Jupiter teeb 11,8 Maa aastaga tiiru ümber päikese Maa on 318 korda kergem, kui Jupiter KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter https://et.wikipedia
kolmas taevakeha. Pinnas,mass ja kaugus Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku Nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind Jupiter keskmine kaugus Päikesest on 778milj km kaugusel Jupiter kaalub sama palju kui 317,8 Maad Muu huvitav Jupiteril on vähemalt 69 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal Galileo Galilei. Neist kõige suurema, Ganymedese läbimõõt on suurem kui Merkuuril. Jupiteri päeva pikkus on 9h 56min 1 Jupiteri aasta kestab 15 Maa aastat Keskmine temperatuur Jupiteril on 145 C Jupiteri koosneb põhiliselt erinevatest gaasidest Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter https://www.nasa.gov/audience/forstudents/5-8/ features/nasa-knows/what-is-jupiter-58.html
that is bigger. It also has at least eighteen moons, more than any other planet in the solar system. There have been three voyages to this extraordinary planet, and one is still in process today. The Pioneer II traveled to Saturn in September of 1979, the Voyager missions took place in the 1980's and the Cassini probe began it's voyage in October of 1997 (Kuhn 280-282). There are many aspects of Saturn that make it one of the most extraordinary planets in this solar system. Galileo Galilei was the first to view Saturn's system of rings in the year 1610. Because he happened to be viewing their edge, he failed to recognize them as rings. In fact, he mistakenly interpreted the rings to be two moons similar to those he had discovered near the planet Jupiter. In 1655, a Dutch astronomer named Christiaan Huygens was able to discern what Galileo had thought to be moons as rings. Huygens benefited from a much improved telescope than that used by Galileo
· Atmosfäär 100km paksune · Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb. (Kelvin-Helmholtzi mehhanism) · Elu ei eksisteeri, rõhk on liiga suur ja puudub piisavalt tahke pinnas · Esinevad erinevad ilmastikunähtused Dragon Storm · Suur konvektsioonisoojuse torm Saturni lõunapoolkeral · Raadiolainete leiduvus Ringid · Jääst, kividest, tolmust tekkinud osakesed · Suurus varieerub liivaterast autoni · Kõigil kindel orbiit ja erinev kiirus · Avastas Galileo Galilei 1610. aastal teleskoobiga · C. Huygens 1655.a. kirjeldas esimesena ringe diskina Titaan Saturni kuu · Saturni suurim kaaslane · Suuruselt teine kuu, sama suur nagu Merkuur · Suudab hoida märkismisväärset atmosfääri · 2008. aastal leiti tõestust vedeliku olemasolu kohta · Atmosfäär meenutab varast Maad
kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C. [ 1 ] 1624. aastal võttis sõna termomeeter (prantsuse keeles thermometre) kasutusele Jean Leuréchon , moodustades need vanakreeka sõnadest thermos, mis tähendab soe ja metron, mis tähendab mõõt. Ajalugu Erinevate kirjalike allikate põhjal võib lugeda termomeetrite leiutajateks Avicennat, Cornelius Drebbelit, Robert Fluddi, Galileo Galileid või Santorio Santoriot. Erineva ehitusega kraadiklaaside sünniaastad jäävad 1597. ja 1695 aasta vahele. Algselt kasutati termomeetrites vett, aga vee külmumise tõttu ei saadud mõõta temperatuure, mis olid madalamad kui vee jäätumis temperatuur.
Barokk Pt 17 ja 18 Ül 3. Koosta tööleht 17 saj. iseloomustus Euroopa 17. sajandil elas läbi mitmeid sõjalisi ja kannatusrohkeid perioode. Geograafiliste avastuste tõttu elavnes kultuurielu ning toimus suur areng teaduse ja folosoofia arengul. Olulie isik oli Galileo Galilei, kes itaalia teadlasena tõestas esimesena heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria, mis avardas maailmapilti ja võis mõjuda kunstide arengule. Barokk-kunsti tellis põhiliselt kirik, sest vastureforamtsiooni tõttu sooviti, et kunst sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Kirik kasutas meelte ja tunnete mõjutamist läbi elulähedaste näidete abil, et usklik saaks neid kergemini omandada. Renesasansi perioodil aga
heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri.
KING CHARLES I (sinu nimi) Life The second son of King James VI and Annie of Denmark, Charles was born in Dunfermline palace, on 19. November 1600. Charles was a weak and sick child. Charles I liked to collect art He started English Civil War at 1642 He died on 30. January 1649 Family Mama and Papa: James I (19 June 1566 27 March 1625) Anne of Denmark (12 December 1574 2 March 1619) Family Children: Charles James (13 May 1629) Charles II (29 May 1630 6 February 1685) Mary of England (4 November 1631 24 December 1660) James II (14 October 1633 - 6 September 1701) Princess Elizabeth (28 December 1635 8 September 1650) Family Princess Anne (17 March 1637 - 5 November 1640) Princess Catherine (29 June 1639) Henry, Duke of Gloucester (8 July 1640 - 13 September 1660) Princess Henrietta (16 June 1644 - 30 June 1670) Events during his lifetime 1610-Galileo sees the moons of Jupiter from his telescope 1612-Cha...
Linnutee Lily Eelsaar 9.Klass Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Kuna hakati uurima Algas alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Kuressaare Ametikool Raul Kask Mehaanika Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2013 Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav, nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu
Kui kehal on suur pind, siis see avaldab õhus liikuvale kehale suuremat takistavat mõju. Järelikult, mida suurem on õhutakistus, siis seda aeglasemalt keha allapoole kukub. Kui teraskuul ja udusulg kukutada üheaegselt maapinna poole keskkonnas, kus õhutakistus puudub, siis need liiguks maapinna poole samasuguse kiirendusega ja puudutaksid maapinda üheaegselt. Legendi kohaselt olevat aastatel 1564-1642 elanud Itaalia astronoom ja füüsik Galileo Galilei kukutanud viltusest Pisa tornist alla erineva massidega kuule, et uurida ja näidata, kuidas need maa peale jõuavad. See legend tegelikult ei vasta tõele, sest tol ajal ei olnud kellasid, mis nii lühikesi kukkumisaegu oleksid saanud täpselt mõõta. Arvatavasti ta veeretas tegelikult kuule mööda kaldpinda alla. Oma katsetel lükkas Galilei ümber vanakreeklaste arusaamise, et keha langemiskiirus sõltub tema raskusest. Galilei arvas, et kõiki kehasid tõmbab gravitatsioon
Füüsika 1. Termomeeter Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Termomeetri idee andis Galileo Galilei. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Torricelli. Paisuvaks aineks termomeetris on elavhõbe. Elavhõbe külmub -39° juures. Elavhõbe on väga mürgine. Meil kasutatavat temperatuuriskaalat nimetatakse Celsiuse skaalaks. Kolm tuntumat temperatuuriskaalat on: · Celsius · Fahrenheit · Reamur Teaduses on kasutusel absoluutse temperatuuri skaala. Absoluutne null kõige madalam võimalik temperatuur; -273° (-1K kelvin) 2. Keha siseenergia
Impulsi määrab, kas keha mass või keha kiirus. Mõõtühik: 1kg * m/s Valemid: F = p ÷ t IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: Tähendus: Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Valemid: ∆p1 + ∆p2 = 0 p = m*v Impulsi muut: ∆p = p2 – p1 GRAVITATSIOONISEADUS: Tähendus: Gravitatsiooni jõud oleneb keha massist, mida suurem on mass, seda suurem on jõud. See ei ole mõjutatav meie poolt. Ajalugu: 1638.A Galileo Galilei – avaldas uurimistulemused 18.sajand Newton – kirjeldas täpsemalt gravitatsioonijõudu Seadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteisepoole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F= G*m1*m2 F – gravitatsioonijõud (N) m1/2 – massid (kg) r – kehade vaheline kaugus (m) r2 G – tähistatud kordaja, gravitatsiooni jõud 1kg/1N kohta. G=6,67*10-11 N*m2/kg
Ühe täisringi teeb ta 10 tunni jooksul, see kui Maa ööpäev kestab 24 tundi. Jupiteri pinnal ei ole üldse võimalik kõndida kuna Jupiter on üks suur gaasi- ja vedelikukera.Muidugi hingata seal ka ei saa, sest Jupiteri õhus puudub meile hingamiseks vajalik hapnik. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmose-aparaat Pioneer 10, millele järgnes varsti Pioneer 11. Hiljem on planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ,mis pakkus kõige täpsemat infot Jupiterist.Jupiteril on magnetväli,mis on 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma ülesanne vulkanismi energia, keskkonna kujun-damisel. Jupiteri ööpäev kestab alla kümne tunni.Tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva.Jupiter on 318
Teadus varauusajal Kaisa Laur Tallinna Kunstigümnaasium 11T Teadus varauusajal Teadust varauusajal võib kutsuda ka uue maailmasüsteemi otsinguks. Kriitilise mõtlemise arengut soodustasid humanism, renessanss ja reformatsioon ning nendega seotud küsimused, vaidlused ja võitlused. Need ajendasid teadust tõukele avastama midagi uut. Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline. Antiikajast saadik arvati, et universumi keskpunktiks on Maa, mille ümber tiirlevad Kuu, Päike ja tähed ning selle süsteemi tõenäolisust kinnitasid ka 2.sajandil Ptolemaiose keerulised geomeetrilised konstruktsioonid ja tabelid planeetide liikumise kohta. Vastupidise idee maailmasüsteemi kohta esitas Mikolaj Kopernik 16.sajandil. Mikolaj Kopernik Kopernik oli Poola astronoom, matemaatik ja ars...
väited. Teine tee lähtub meelte abil tunnetatud üksikasjadest ning liigub sealt järjepidevalt samm-sammult kõrgemale edasi, kuni jõuab kõige üldisemani. MATEMAATIKA JA ASTRONOOMIA Kuna vaatluste ja katsetega saadud andmed tuli siduda loogiliseks tervikuks, võeti kasutusele matemaatika. Matemaatika osatähtsus teaduses suurenes, avastati, et loodusseadusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite abil. Galileo Galilei (1564-1642) sõnutsi on loodus nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles. Üheks teadus, kus matemaatilised avutused viisid täiesti uute teooriateni, oli astronoomia. 1543. aastal oli Poola täheteadlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitnud, et Maa ei olegi kogu maailma liikumatu keskpunkt vaid, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese. Seda teooriat hakati kutsuma heliotsentriliseks maailmasüsteemiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
