Marne´i lahing (5.-6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u. 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8. armee (0.2 mln. meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.-30. august) Vene 2. armee (kindral A.Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0.7 mln. meest)¹
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
Coimbra pärliks on aga kunagine Alcovade kuninglik palee, praegune ülikoolihoone, mis tuntud oma suurepärase sisekujunduse ja raamatukogu poolest. Ülikool on siin tegutsenud alates aastast 1307. Sõidame põhja poole, kus ootab meid riigi suuruselt teine linn Porto, mis on tähtis ärikeskus ja tuntud oma kuulsate Porto veinide poolest. Braga linna, mis on tähtis kultuuriline ja religioosne keskus. Braga rajasid roomlased, tehes linnast Galiitsia keskuse 216 eKr. Pärast arvukaid sissetunge ehitas piiskop Pedro linna 11. sajandil taas üles ning Braga tõusis kiiresti Ibeeria poolsaare usuline keskuseks. Braga Se katedraal on Portugali vanim kirik, olles ehitatud 12. sajandil. Katedraalis asub ka Püha Kunsti muuseum. Jätkame teekonda Dom Jesus de Bragasse. See on tähelepanuväärne monument koos kauni barokse trepiga, mille neljateistkümnel pjedestaalil on kujutatud Kristuse kannatusi. Edasi sõidame läbi Portugali hälli Guimaraesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
