Viini kongress tuli kokku 1814.a. septembris. Keskset rolli etendasid võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Aga Prantsusmaa välisminister Talleyrand suutis oskusliku diplomaadina oma riigi huve edukalt kaitsta. Sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Territooriumite jagamine: · Venemaa Soome, osa Poola aladest, Bessaraabia · Inglismaa Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseilon Kagu-Aasias · Austria Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas · Preisimaa Reini ja Vestfaali provintsid, Põhja-Saksamaa Saksamaa-küsimuse kas uus ühendatud Saksamaa? Saksa ala konsolideeriti, seda ühendamata. Kehtestati hierarhia: kõige olulisemad riigid olid Preisimaa ja Austria ning ülejäänud olid ühendatud uude ühendusse Saksa Liitu (39 liikmesriiki). Saksa Liit pidi tõkestama Saksamaa ühendamise rahvuslikul pinnal, säilitama enamiku väikeriikide dünastiate võmu ja tõkestama Prantsusmaa agressiooni.
a.) Religioon: 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Rahvastik: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Riigikeel: hispaania keel (español) Ametlikud regionaalsed keeled: 4 · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. [1] 5 Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas
Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. 4. Kultuur Hispaania keel (español), ka kastiilia keel (castellano), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 300–400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on
Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga? Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid üheks Euroopa uusaja mõjukamateks sündmusteks, kui mitte isegi kõige mõjukamateks. Kuid kas need sündmused olid pigem head või halvad? Selleks tuleb kõigepealt vaadata nende ajendeid ja mis asjaolud viisid nende sündmuste tekkeni kas elu enne neid sündmuseid oli parem? Esiteks, mida üldse mõistetakse revolutsiooni all? See on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Suure revolutsiooni põhjusteks on aga paljud erinevad punktid, esiteks kindlasti tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XVI, kes ei pööranud riigi juhtimisele piisavalt tähelepanu ja seetõttu kasvas riigivõlg, majanduslik olukord ja elatustase langes ja tekkis ikaldus (viljasaagi hävimine). Oma mõju andis kin...
IDARINNA: Venemaal õnnestus murda läbi Austria ja vallutada osa Galiitsiast. TEISED SÕJATANRID: Taga-kaukaasias saatis Venemaad edu. Mesopotaamiasse ja Süüriasse tunginud Inglismaa jäi aga seal kaotajaks. Jüüti lahing Põhjamerel. 1917 LÄÄNERINNE: Sakslased viisid oma väed tagasi kaitsepostitsioonidele. IDARINNE: Venemaal toimunud revolutsioon tõi kaasa ülemaailmse sotsiaalse ja poliitilise kriisi. Venemaa sõjast lahkumine andis lootust Saksamaale ja õnnestus vallutada Galiitsia, Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa. TEISED SÕJATANRID: Ameerika astus sõtta. Elavnes allvee sõda. Venemaa nõrgenemine võimaldas sakslastel paisata jõud Itaalia rindele. Sakslased õnnestus peatada alles Veneetsia lähedal. 1918 LÄÄNERINNE: Saksa diviiside arv läänerindel suurenes poiolteist korda. 21.märtsil algas pealetung, mille käigus Amiensi vallutamine ei õnnestunud. 7-9novembril kukutati keiser. IDARINNE: Märtsis sõlmiti Venemaaga Brestie rahu, mis lubas Saksamaal kasutada
3) Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 4.juunil 1919 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga- Trianoni leping- ja 10. septembril Austriaga- Saint-Germaini leping. 1) Doonau monarhia suurriik likvideeriti. Selle aladel moodustati kolm riiki:Austra, Ungari ja Tsehhoslovakkia. 2) Endise Austria-Ungari suured alad liideti Serbiaga, mis kuulus uue Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriigi koosseisu. 3) A-U. endised alad Galiitsia ja Transilvaania läksid vastavalt Poola ja Rumeenia valdusesse 4) Kõik kolm A-U järglasriiki kohustusid maksma reparatsioone. Austria ja Ungari suhtes olid kehtestatud ka sõjalised piirangud. Rahuleping Bulgaariaga, mis sõlmiti Neuillys 27.novembril 1919, nägi ette reparatsioone ning alade loovutamist Jugoslaaviale ja Kreekale (Makedoonia ja Traakia) Bulgaaria kaotas sellega väljapääsu Egeuse merele. Vastavalt 10
aukomandöriks oli Nikolai II isiklikult. 1909-1912 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud. (Walter 1990: 6) 2. Laidoneri tegevus 2.1 Esimene maailmasõda I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ning peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Sõja käigus sai Johan kaks korda haavata ja ühe korra põrutada. Teda autasustati Püha Stanislavi III ja II klassi, Püha Anna II klassi ja Püha Vladimiri IV klassi ordenitega ning Georgi kuldmõõgaga "Vapruse eest". 2.2 Eesti iseseisvumine 24.veeb 1918
08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma *reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tsehhoslovakkia (endised A-U alad) ja Jugoslaavia (Serbia, Montenegro, Horvaatia, Sloveenia, Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse. Kuni 39a oli Leedu pealinn Kaunas,
Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8. armee (0,2 miljonit meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.30. august) Vene 2. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed
Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa 4 ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa. armee (0,2 miljonit meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.30. august) Vene. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma
ESIMENE MAAILMASÕDA 1. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes ...
Olulisemad sündmused sõjategevuses idarindel. Idarindel sõdisid enamasti Saksamaa, Austria-Ungari Venemaa vastu. Seal toimus manööversõda püsiv rindjoon puudus, lahingutegevus toimus laial rindel. Olukord muutus kiirelt ja ootamatult. Venemaa oli Austria- Ungari vastu edukam, kui Saksamaa vastu. Suuremad lahingud olid Gumbinneni juures, kus edukam oli vene armee. Saksamaal valiti uus juhtkond ja selle juhtimisel saatis edu Saksamaad. Oliline oli Galiitsia operatsioon, kus sõdisid omavahel Venemaa ja Austria-Ungari, kus saatis edu Venemaad. 1915 saatis edu Grolice operatsioonis sakslasi ja toimus läbimurre idarindele ja seejärel hakkas ka seal positsioonisõda. Esimest korada kasutati sõjas ka gaasi. Seda kasutasid sakslased inglaste vastu. 1916 otsustas Venemaa alustada suurt läbimurret, kuid otsustavat edu ei tulnud, sest kanti suuri kaotusi. 1917 suvel alustas Venemaa jälle suurt
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 2...
Valitsejaid hakatakse rjuurikuteks kutsuma Pärast tema surma hakkas feodaalne killustatus Osastisvürstide omavahelised tülid Tugevamad vürstiriigid olid: · Novgorodi · Pihkva · Vladimir-Suzdali · Rjazani · Volõõnia · Galiitsia · Moskva linna rajamiseks loetakse aastat 1147, kui Vsevolod Suurpesa poeg Juri Dolgorodi rajas kindlustatud linnuse Kremli · Ajutiselt suutis riigi ühtsuse taastada Vladimir Monomahh 1113-1125, kes abiellus Bütsantsi keisri tütrega · Tema surma järel riik lagunes · 13-sse sajandisse läks Vene riik killustatult SUURBRITANNIA RAHVASTE KUJUNEMINE! · 10 000-3000 a eKr oli asustatud protoeuropiididega
tagasi lüüa. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8. armee (0,2 miljonit meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.30. august) Vene 2. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida- Peisimaalt lahkuma
Seda tehti kolme põhimõtte alusel: · Legitiimsus ennistati Prantsusmaa revolutsiooni eelsete dünastiate võim · Tasakaal: ükski võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada: 1. Venemaa sai endale Soome, Poola ja Bessaraabia 2. Inglismaa valdusesse läksid Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas ja Tseilon Kagu- Aasias 3. Austria sai endale Lombardia ja Veneetsia Austrias ning Galiitsia Ukrainas 4. Preisimaale kuulus Reini ja Vestfaali piirkond ning Põhja-Saksamaa · Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitilistelt nõrkade puhverriikidega. 9. KAPITALISMI ARENG Tööstuslik pööre (manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega) sai alguse 18. sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik;
Seda tehti kolme põhimõtte alusel: · Legitiimsus ennistati Prantsusmaa revolutsiooni eelsete dünastiate võim · Tasakaal: ükski võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada: 1. Venemaa sai endale Soome, Poola ja Bessaraabia 2. Inglismaa valdusesse läksid Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas ja Tseilon Kagu- Aasias 3. Austria sai endale Lombardia ja Veneetsia Austrias ning Galiitsia Ukrainas 4. Preisimaale kuulus Reini ja Vestfaali piirkond ning Põhja-Saksamaa · Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitilistelt nõrkade puhverriikidega. 9. KAPITALISMI ARENG Tööstuslik pööre (manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega) sai alguse 18. sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik;
Lõpetanud sõjaväeakadeemia pöördub Laidoner tagasi oma 13. Jerevani polku, kus talle antakse akadeemia eduka lõpetamises eest kaks kuud puhkust. 1913. aasta jaanuaris ülendatakse Laidoner staabikapteniks ja samal aastal määratakse ta 1. Kaukaasia laskurpolgu rooduülemaks, kust ta vahetult enne I maailmasõja algust määratakse III Kaukaasia korpuse staapi ja saadetakse Edelarindele. Seal võtab ta osa augustiseptembrilahingutest austerlastega. Neid lahinguid tunneb ajalugu Galiitsia lahingutena ja olid vene sõjaväele I maailmasõjas ühed edukamad. 1914. aasta detsembris ülendatakse Laidoner kapteniks (vastab Eesti sõjaväes majorile). 1915. aastal teeb Laidoner kaasa lahingud Edelarindel ja määratakse 21. diviisi vanemadjutandiks. Sama aasta lõpul määratakse ta Läänerinde staabi luureosakonna ülemaks. Vaatamata Laidoneri poolt läbiviidud luuretöö andmetel toimunud ebaõnnestunud lahingutegevusele Baranoviti juures, ülendatakse ta 28. augustil
Lisaks sõlmiti kokkulepped seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamiseks ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamiseks. Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks tugevamaks Venemaa sai endale Soome, Poola, Bessaraabia Inglismaa sai Malta, Kapimaa, Lõuna-Aafrika, Tseiloni ja Kagu-Aasia Austria sai Lombardia ja Veneetsia itaalia, Galiitsia Ukrainas Preisimaa sai Reini ja Vestfaali piirkonna Põhja-Saksamaal Viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu ainult Euroopa mandril, mereteedel jäi endiselt valitsema Inglismaa. S veits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks 3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus? Viini kongressi otsusega loodi Saka Liit , kuhu 1815 aastal kuulus 41 Saka riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi kooseisus
koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel teisel kohal enne I maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. 3.4. Austria-Ungari (lk.30-31): · Austria keisririigist moodustati 1867.a. kaksikmonarhia (Austria-Ungari loomisega püüti 1866.a. sõjas Preisimaaga lüüa saanud paljurahvuselist riiki tugevdada). · Riik koosnes: A) Austria keisririigist (Austria, Tsehhi, Sloveenia, Galiitsia ja Bukoviina). B) Ungari kuningriigist (Ungari, slovakkia, Horvaatia, Vojvodina). · Valitsevad rahvused riigis olid vastavalt austerlased ja ungarlased. · Austria-Ungari oli: personaalunioon (Austria keiser oli ühtlasi Ungari kuningas). reaalunioon (kummalgi riigi osal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus; ühised olid välis-, sõja- ja rahandusministeeriumid). konstitutsiooniline monarhia- riigipea oli keiser Franz Joseph I (1830-
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
Sõjategevus 1915 1916 - 1915. aastaks oli Läänerindel mõlemalt poolt kaitseolukord. Mõlemad sõdivad pooled olid ära kulutanud suurema osa laskemoonatgavaradest ja muudest varudest, mis olid mõeldud 3-4 kuud kestvale sõjale - Vene vägi pidi ründama Ida-Preisimaalt ja Karpaatsiast, kust pidi ründama ka Saksamaa. Kokku saades oli suur sõdimine - 2. mail algas Gorlice operatsioon - Vene rinne murti 35 km raadiuses, sakslased vallutasid Galiitsia - 9. septembril murti Vene rinne uuesti läbi, kuid suurte kaotustega see taastati - Sakslased kasutasid esimesena gaasi rünnakus, rikkudes sellega rahvusvahelist konventsiooni - Gaasimürgituse said 15 000 meest ja surma neist sai 5000 - Septembris kasutasid britid gaasi, kuid tuule tõttu pöördus see neile tagasi - Itaalia astus Antanti poolel sõtta, Bulgaaria astus Keskriikide poolel sõtta - 1915
· 1701 osales Hispaania pärilussõjas o Utrechti ja Rastatti rahuga omandas Austria Belgia, Lombardia ja Milano linna · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naistel. · 1740-1748 puhkes Austria pärilussõda Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi o Austria kaotas Sileesia · Osaleti Seitsmeaastases sõjas · 1772 ja 1795 aastal läbi viidud jagamise tulemusena sai Austria Galiitsia ja Krakowi linna endale · Tõusis rahvaarvu poolest kolmandale kohale Euroopas Ungari vabadusvõitlus · Austria koosseisust üritati vabaneda · Kurutsit austria võimu vastu võitlejad Ungaris · 1703-1711 kurutsite ülestõus Ferencz II Rakoczy juhtimisel · Saavutasid edu ja suutsid vabastada peaaegu terve Ungari · 1704 võttis Ungari riigikogu vastu otsuse Habsburgide tagandamise kohta Ungari troonilt
Sai tagasi Latgale ja Valgevene. Poola-Leedu nõrgenes poliitiliselt, majanduslikult ja kannatada said ühiskondlikud struktuurid. 17. saj lõpuks sai kuninga valimine altkäemaksu ja korruptsiooni, rahvusvaheliste intriigide ja välismaise vahelesekkumise objektiks. Põhja-sõja laastav mõju Leedule. Leedu Poola jagamiste ajal - I jagamine: 1772. aastal: Poolas puhkes kodusõda, kus katoliiklased moodustasid kuningavastase liidu. Poola kaotas 29% territooriumist (Latgale, Valgevene alad, Galiitsia, Poola lääne- ja põhjapoolsed alad). II jagamine: 1793. aastal: Preisimaa katkestas liidu Poolaga, vene väed tungisid sisse ja poolakad kaotasid. Poola riigist läks suur tükk Venemaa keisririigile ja Preisi kuningriigile. Järele oli jäänud 200 000 km². III jagamine: 1795. aastal: Poolas puhkes ülestõus. Otsustati lõplikult ära jagada Poola alad. Venemaa sai 120 000 km². Preisimaa sai endale 55 000 km². Austria sai 47 000 km². IV jagamine: 1815. aastal: Viini kongressil 1815
rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel.
rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21.veebruar Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli Somme`i lahingu algus läänerindel.
3. Osalemise mõju pärast Euroopa Suurpoliitikas 18 sajandil (???) a) Hispaania pärilussõda (1701-1714): · Saadi endale Belgia ja Lombardia (Põhja-Itaalias). b) Austria pärilussõda (1740-1748): · Kaotati Sileesia (rikas tööstuspiirkond), ei suudetud tagasi võita ka 7- aastases sõjas (1756-63). c) (Keisririigi suurenemine) Poola jagamised: · Jagajad: Austria, Preisimaa, Venemaa. · Austria sai Galiitsia, koos Krakovi linnaga. · Poola lakkas olemast. 4. Ungarlaste vabadusvõitlus a) Kurutsid ungari vabadusvõitljead · 1678 ülestõus, loodi iseseisev riik, kuid mitte kauaks (1685). b) Uus ülestõus (vabadusvõitluse kõrgaeg) 1703-1711 · Juhiks oli Ferencz II Rakoczy. · Vabastati Ungari ja Transilvaania. · Habsburgid tagandati Ungari troonilt. · Nõrkuseks oli venitamine pärisorjuse kaotamisega. · Luhtusid lootused välisabile.
Tasakaaluprintsiibi ohvriks langes eeskätt Poola, mistõttu hakati kasutama nimetust Kongressi-Poola. (Poola jagamised olid tomunud 1772, 1793 ja 1795 Venemaa, Austria ja Preisi vahel, mille tulemusel iseseisev Poola riik oli lakanud olemast). Napoleon oli Poola taastanud Varssavi hertsogiriigina (vt. Atlas lk.63). Nüüd jaotati Poola uuestu - Venemaa, kes oli saanud Soome, sai ka põhiosa Poolast. Preisimaa liitis endaga Poseni piirkonna ja Austria Galiitsia. Rahvusprintsiip jäeti täiesti tähelepanu alt välja. Paljurahvuselises Austrias oleks see ka ohtlik olnud. Liberaalsete ja rahvuslike ideaalide hülgamise tõttu järgnes revolutsioonile ja Napoleoni sõdadele reaktsiooni ehk tagurluse aeg. II 3. Rahvusvaheline koostöö Süsteemi tomimise tagamiseks moodustati kaks liitu: II 3.1. Venemaa eestvõttel loodi Püha Liit Vene, Austria ja Preisi monarhide vahel, mis kujutas endast ähmast lubadust valitseda vastavalt kristlikele põhimõtetele
11.1918 sõlmitakse Compiegne'i vaherahu. Rahu sõlmimist heideti hiljem väga ette, sest valitses arvamus, et Saksamaa oli võitmas. Sõjategevus toimus Saksamaast väljaspool tavainimene ei teadnud, mis rindel toimus ning sõjas oluliselt ei kannatanud. Ka kommunistid olid vihased, sest nad arvasid, et Saksamaa peaks kohe kommunismi kehtestada. Idarinne Ida-Preisimaal tungis peale Saksamaa, venelastel pealetung ebaõnnestus. Austria-Ungari vastu oli vene armee edukam. Venemaa hõivas Galiitsia. 1915: Saksamaa koondas peamised jõud idarindele. Tegelikult ei soovinud Saksamaa kahel rindel sõdida. Tehti otsus, et minnakse idarindele, sest seal oli parem võimalus manööversõjaks. Manööversõda on sõda, kus üks pool tungib peale ja teine taganeb. Sõjategevus toimub väga laialdasel territooriumil, rindejoon liigub palju. See on vastand positsioonisõjale. Gorlice operatsioon. Saksamaa tungib läbi Venemaa kaitsest, jõutakse Riia-Daugavpils-Tsernivtsi joonele
erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialektid ja prolly pole vanavene keelt ühtsena olemas. Keskaja mõiste asemel Venemaal pigem Vana-V. (osaliselt sünonüüm, osaliselt kuni 15.saj /Moskva esiletõusuni/ kuni P I reformideni) ja Kiievi-Vst - ei kattu omavahel päriselt 19.saj alguseni/keskpaigani). Novgorod 8.-9. (10.) ; Kiiev (10.-12.) ; Vladimir (al.12) ; susdal; al 13.Leedu Suurvürstiriik (svr) ; Galiitsia e Puna-Vene saab al 13.saj vanavenekeele Poola riigi osaks). Variant (?) adiminstratiivkeeleks Vana-V. ( Russ, Rossija 15.-16.saj käibele) 1 Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost (harmoonia eri klasside/kihtide vahel). Kui palju on V Euroopa?
1955 saadi täielik iseseisvus, riik sai igavesti neutraalseks. Hiljem olid konservatiivide ja sotsdem valitsused. Astuti Euroopa Liitu 1995. 40. Hispaania XX sajandil Hispaanias oli 20 sajandi alguses natuke rahu, prooviti osa võtta Aafrika koloniseerimises, Marokos sõja kaotamine õõnestas monarhiat, loodi Hispaania Teine Vabariik ja see lõpetas diktatuurvalitsuse. Naiste hääleõigus, poliitiline autonoomia galiitsia, baskimaal, kataloonias. 1936-39 oli Hispaania kodusõda, Franco võitis Saksamaa ja Itaalia toetusel. Vabariiklasi toetas NL ja Mehhiko kuid mitte lääneriigid. Teises maailmasõjas neutraalne, kuid ehk teljeriikide pool. Franco partei ainus lubatud, riik oli poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ÜROsse võeti 1955. 60ndatel oli majanduskasv, kasvas industriaalmajandus ja turism. Gibraltar läks 67ndal Briti valitsuse alla. Franco suri 1975, troonile sai Juan Carlos,
Revolutsioonilise Partei juhtfiguur, sai endale peaministrikoha. Ta küll saatis halvasti varustatud sõdureid lahingusse edasi, kuid ta kutsus ka mensevikke oma administratsioonist osa võtma. Sellega said nii Sotsialistlikud Revolutsionäärid kui ka mensevikud lõpuks rahva pahameele osaliseks, sest nendega seostus rahva seas juba küllaltki halva mainega Ajutine Valitsus. Selle tulemusena järsult tõusis sõjavastaste bolsevike toetus. Juulikuus Vene väed mobiliseeriti Galiitsia pealetungiks, kus need aga suuri kaotusi kandsid. Nii rindel olijad kui ka tagalas olijad pöördusid seejärel bolsevike poole, nõudmisega sõda ära lõpetada. Ajutine Valitsus, millel oli vaid kõrgemate klasside ja keskklassi toetus, suutis tegelikkuses vaid ajutise masside poolehoiu tõttu ametis püsida. Sõja jätkamine ja lahendamata majandusraskused paraku võõrandasid rahva Ajutisest Valitsusest. Selles
Lisaks pidid nad maksma reparatsioone ehk tasuma sõjakahju. Versailles'i rahulepingusse ei olnud kirjutatud, kui palju peab reparatsioone tasuma, see summa määrati lõplikult kindlaks alles 1921. Saksamaa oli enne alla kirjutanud. Enamik reparatsioone läks Prantsusmaale, osa said ka Inglismaa ja Itaalia. Rahulepingud sõlmiti veel nelja kaotajariigiga. Austria-Ungari riigi raames tekkisid kolm uut riiki Tsehhoslovakkia, Austria ja Ungari. Mõned alad jagati teistele. Galiitsia läks Poolale, aga seal elas palju Ungarlasi. Seega sattus palju Ungarlasi elama teistesse riikidesse Poolasse ja Rumeeniasse, aga see, et riigi- ja rahvuspiir ei käi kokku, on pingete allikas. Itaalia sai vaid Lõuna-Triooli ning Istria, mis jäi vaidlusaluseks maaks. Austria ja Ungari sõjavägi piirati vastavalt 30 000 ja 35 000 mehele. Türgiga sõlmiti ka rahuleping, kuid seal toimus revolutsioon. Osmanite dünastia kukuati ja uus valitsus oli ilmalik
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8. armee (0,2 miljonit meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.30. august) Vene 2. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed
– Ida-Preisimaal ülejäänud Brandenburgiga. FW algatusele reageerisid Venemaa (Katarina II) ja Austria vägagi positiivselt ja jagamine fikseeriti I Petreburi konventsiooniga augustis 1772. Venemaa õigustas jagamist Poola vaenutegevusega piiridel, Austria ja Preisimaa ajaloolise õigusega. Venemaa sai 93 000 km2: Valgevene idaosa ja Latgale. Preisimaa sai 36 000 km2: Ida - Pomorze Austria sai 81 000 km2: Galiitsia II Poola jagamine 1793 Vahepealse 20 aasta vältel oli Poolas üritatud läbi viia reforme riigi tugevdamiseks – riigi tsentraliseerimine, slahta eesõiguste kärpimine – ning vähendada sõltuvust Venemaast, see häiris nii Venemaad kui ka Preisimaad (tõsi, alul toetas Preisimaa Poola reforme ja tugevnemist). 1791 võeti Poolas vastu uus ja väga liberaalne konstitutsioon. 1792 tungis Vene armee Poolasse, tuues ettekäändeks nn Targowica konföderatsiooni mässu
Moskvasse ja ( peale mõnda aega kestnud lollitamist ) arreteeriti. 15. mail 1942 lasti ta Moskvas maha. August Kasekamp sündis 21. jaanuaril 1889 Einmanni vallas Järvamaal. Ta õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis ja Rakvere linnakoolis. Omandanud viimases koolis ka rahvakooliõpetaja kutse, töötas ta järgnevalt Kurna algkoolis Harjumaal kooliõpetajana. I maailmasõja alates mobiliseeriti ta Vene sõjaväkki; esimesel sõja- aastal 1914 - 1915 võitles ta Galiitsia rindel. Seejärel suunati ta 4. Kiievi lipnikekoolija sai sealt 20. aprillil 1916 oma esimese ohvitseriauastme. Järgnevalt võitles Kasekamp Rumeenia rindel ja teenis vapruse eest Püha Stanislavi III järgu ordeni. Detsembris 1917 tuli ta Eestisse ja astus 4. Eesti jalaväepolku. Eesti rahvusväeosade laialisaatmisel sakslaste poolt 1918.aasta kevadel, lahkus ta oma polgust. Sama aasta novembris alanud Vabadussõja algus oli A. Kasekamp Järvamaa Kaitseliidu ülem; hiljem 9
1916 · Saksamaa otsustas anda pealöögi Läänerindel. 21.02.1916 alustati rünnakuga Verduni kindlusele ("Verduni hakklihamasin" hukkus ligi miljon meest). · 1 juuli.1916 alustasid liitlased Somme'i jõe ääres vastupealetungi, 1,3 miljoni mehe elu hinnaga õnnestus vallutada 180 ruutkilomeetrit. Tankid esimest korda. · 15 mai 1916 murdsid austerlased itaallaste rindest läbi. venelased pealetungi Austria- Ungarile vallutasid Galiitsia. Saksamaa peatas pealetungi Verdunile. · 27 august.1916 astus Antandi poolel sõtta Rumeenia, sai aga Keskriikidelt lüüa. · 23 veebruar .1916 interneerisid portugallased oma sadamates inglise survel saksa laevad ja 9 märts.1916 kuulutas Saksamaa Portugalile sõja · Venemaa oli aasta algul edukast Türgi rindel, kus vallutati Erzurum ja Trapezund. · Sõjaline edu kaldus Antandi poole, Keskriigid kannatasid majandusblokaadi tõttu.
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esi...
Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja SO-ga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja SO-ga, kaotas SO- le Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai SO-lt Kujavia ja Dobryni. 1346 sõdis Tsehhiga, 1351 sai Masoovia oma vasalliks. 1340-1366 sõjad Leeduga, vallutas Galiitsia, osa Volõõniat ja Podoolia. Sõdades Leeduga toetas Kasimir Ungarit (troonil oli Kasimiri õepoeg ja troonipärija Lajos I Suur). 1364 asutas Krakovi ülikooli. Viimane Piastide dünastiast. Poola võitlused Saksa Orduga 15. sajandil 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III SO edasitungi Poola aladel. Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite
lõpule Mindaugas, kes tõusis ülemvalitsejaks nii edukate sõjakäikudega kui ka oma võimalikke vastaseid pagendades ja mõrvates. 1240.aastate keskpaigaks õnnestus Mindaugasel kehtestada oma võim ala üle, mis ulatus Zemaitijast läänes Minskini idas ja Must-Veneni lõunas. Mindaugase halastamtu võimukoondamine tõi aga kaasa sisesõja. Tema onu ja vennapojad, kelle ta oli jätnud valdusteta, sõlmisid liidu naabritega, Riia peapiiskopi ja Galiitsia vürstiriigiga. Selle koalitsiooni nõrgestamiseks sõlmis Mindaugas liidu Saksa Ordu Liivimaa haruga. Vastutasuks kroonis paavst Mindauguase 1253.aastal Leedu kuningaks. Mindaugas pidi loovutama Zemaitija. Vilniuse esimene kristlik katedraal. Zemaidid läksid üle pealetungile ja andsid 1260.aastal DURBE lahingus ordule hävitava löögi. See ajendas hiljuti alistatud hõime eesotsas preislastega ristisõdijate vastu üles tõusma. Ordu sattus
Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja SO-ga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja SO-ga, kaotas SO-le Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai SO-lt Kujavia ja Dobryni. 1346 sõdis Tsehhiga, 1351 sai Masoovia oma vasalliks. 1340-1366 sõjad Leeduga, vallutas Galiitsia, osa Volõõniat ja Podoolia. Sõdades Leeduga toetas Kasimir Ungarit (troonil oli Kasimiri õepoeg ja troonipärija Lajos I Suur). 1364 asutas Krakovi ülikooli. Viimane Piastide dünastiast. Poola võitlused Saksa Orduga 15. sajandil 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III SO edasitungi Poola aladel
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
· Pärast N purustamist vajas riikidevahelised suhted korrastamist · sept 1914 tuli kokku Viini kongress, peamist osa etendasid Vm, Pre, ÜK, Au = tantsiv kongress, kestis juunini 1815 · oluliseks peeti restauratsiooni, legitiimisust e seaduslikkust, solidaarsust, suurriikidevahelise tasakaalu tagamist · Vm sai Soome, osa Poolast, Besaraabia · Ük sai Malta, Kapimaa, Tseiloni · Austria Lombardia, Veneetsia, Galiitsia · Preisimaa Reini ja Vestfaali, Põhja-Saksamaa · Euroopas saabus 40-60 aastane rahuperiood, st riigid olid omavahel tasakaalus · Saksa alad konsolideeriti: olulised riigid olid Prei ja Au, ülejäänud 39 riiki kuulusid Saksa Liitu, mille põhimõtted olid: · 1.tõkestada Sm ühendamine rahvuslikul pinnal · 2.säilitama Saksa dünastiate võimu · 3. tõkestada Pr. agressioon · Prantsusmaaga leppimine: · Pr suruti 1790
Kasimir III Suur (kuningas 1333-1370) Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja Saksa Orduga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja Saksa Orduga, kaotas Saksa ordule Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai Saksa Ordult Kujavia ja Dobryzni. 1346 sõdis Tsehiga. 1351 sai Masoovia oma vasalliks. 1340-1366 sõjad Leeduga, vallutas Galiitsia, osa Volõõniat ja Podoolia. Sõdades Leeduga toetas Kasimiri Ungari (troonil oli Kasimiri õepoeg ja troonipärija Lajos I Suur). 1364 asutas Krakovi ülikooli. Ta oli viimane Piastide dünastiast. Saksaõigus-kõrgemkohus-linnaõigused-Poolaseadustekogu-sõdisTsehhi&SaksOr dugaKrakoviülikool Poola võitlused Saksa orduga 14.-15. sajandil. 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-1309 hõivas Saksa ordu Poolalt Ida-Pommeri. 14.sajandil algul
pealetung. Taas oli Punaarmee edukas. Enamlastel õnnestus haarata 1919 suveks enda kätte enamik Ukraina territooriumist, ka Ukraina pealinn Kiiev. Rahvavabariigi väed jätkasid võitlust Lõuna- Ukrainas, tuginedes Prn ekspeditsioonivägede abile. Punaste poolt tõrjuti nad ka sealt minema. Ukraina idaosas rahvavabariik sai endale ootamatult toetust. 1918 sügisel oli Antandi riikide toetusel otsustatud lahutada senise Austria-Ungari impeeriumi idapoolsed alad, nt Galiitsia, kuulutati välja Galiitsia Rahvavabariigi. Sattus koheselt konflikti poolakatega, nood nõudsid seda endale. Esimesi lahinguid tuli lüüa poolakatega. Poolakad surusid Galiitsia Rahvavabariigi vägesid ida suunas, Ukraina läänepoolsetel aladel toimus kahe Rahvavabariigi vägede ühendamine. Asuti ühiselt võitlema enamlaste vastu. Olukord oli ääretult keeruline. Kiiev ja suurem osa Ukrainast jäi neist hõivamata, selleks ajaks oli Ukraina läinud Denikini valgete vägede kätte
mõisniek suva järgi kehtivad. Aktiivne endiste talude mõisastamine. Poolas pärisorjuse kaot toimus vastavalt sellele, kuhu alla poola kuulus ( Venemaa-Austria- Preisi vahel oli jagatud). Vabastamine vastavalt alale, kellele ta kuulus. Kosjuzko ülestõus 1794(Rus vastu), kus kõik talurahvas kuulutati vabaks, venelased surusid maha, midagi väga ei tulndu sellest. Galitsias 1848 rev käigus läks Austriale, riik pidi ise maksma aadlikele kompensatsiooni kaotatud teotöö eest ( Austria Galiitsia aadlile).Venemaale läinud alale talurahvas lülitati venema apärisorjuse süsteemi, seal alles kaot pärisorjus 1861. II pärisorjuse kaot laine Austria impeeriumis. Varakult peale märtsirev pääses austria liberaalsesse parlamenti H. Kudlich, ise oli talurahva seisusest pärit, suvel 1848 agraarreforme tegema hakkas. Osaliselt pidid saama riigi osalt teotöö poolt kinni makstud. Austrias teotöö = robot
Saksama plaan - pealöök ida-rindel. Purustada sellel aastal Venemaa ja siis kõik jõud läänerindele paisata. Venemaa plaan - läbi Preisimaa Berliini tungida ning läbi Karpaatide Viini. 2.6.1 IDA-RINNE. Kevadel algasid lahingud Karpaatides ja idapreisimaal. Karpaatides saavutas Venemaa edu, sest vallutas tähtsamamd mäekurud. Ida-Preisimaal, Augustowi metsades sai aga Vene 20. armee tugevalt lüüa. Mai - algas sakslaste Gorlice operatsioon, pealetung. Selle käigus vallutati Galiitsia, kuid otsustavat edu ei saavutatud. Venemaa ei alistunud ja talveks kaevuti uuesti maasse. 2.6.2 LÄÄNE-RINNE. 22.04.1915 Ypres'i lahing põhja Prantsusmaal. Sakslased kasutasid kloorgaasi. Gaasiballoonid olid paigutatud 6km pikkusele liinile. Kui tuli sobiv tuul, siis avati balloonid ja tuul viis gaasipilve inglise kaevikutesse. Hukkus 5000 meest, 15'000 kaotas nägemise. Sakslased olid sellisest edust
ihukaardiväe grenaderide Jerevani polku, mis paiknes Gruusias ja mille aukomandöriks oli Nikolai II isiklikult. 1909-12 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud Esimene maailmasõda I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ja peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Sõja käigus sai Johan kaks korda haavata ja ühe korra põrutada. Teda autasustati Püha Stanislavi III ja II klassi, Püha Anna II klassi ja Püha Vladimiri IV klassi ordenitega ning Georgi kuldmõõgaga "Vapruse eest". Eesti jalaväediviisi ülem 1917
„Koduarmee“, 1942-43 pärast Andersi armee NL-st lahkumist ja Sikorski arupärimist hakkas Moskva toetama Armia Krajowa välist prokommunistlikku vastupanuliikumist, mille nimeks sai esialgu Gwardia Ludowa (Rahvakaart). Poola sees oli kaks vastupanuorg-i, esimene rahvuslikul alusel, teine prokommunistlik, Moskvaga seotud. Poola territooriumini jõudis Punaarmee oper Bagration tagajärjel 1944 juunis, Lõuna-Poolas hõivati juunikuu jooksul Galiitsia alad, Lvivi linn ka, põhja pool jõuti välja Sani, Visla ja Bugi jõgedeni. Visla jooneni jõudmine tähendas välja jõudmist Varssavini, 1.aug puhkes Varssavis Armija Krajowa ülestõus, suurim väljaastumine Saksa okupatsioonivõimude vastu üleüldse. Armija Krajowa lootis ühelt poolt, et Punaarmee, mis on jõudnud Vislani välja ja sisenenud Varssavi eeslinnadesse, osutab neile abi, teisalt loodeti ülestõusu õnnestumisel võtta riigi pealinn enda kätte, kutsuda Londonist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
