ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. Meteoor - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Andromeeda udu- umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel asuv galaktika, mida palja silmaga saab eristada uduse täpina. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Saturn Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist
Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku.Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist (vaatlejast) on, seda kiiremini ta meist eemaldub.Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri.Suure Paugu teooria on tänapäeva teaduslikus kosmoloogias valdav teooria Universumi varajasest arengust. 2
gravitatsioonist. Must auk tekib tähe plahvatamisel. Selle poole otse liikudes imeb ta meid sirgjooneliselt valguskiirusel endasse, nurga all liikudes imeb ta meid spiraalselt valguskiirusel endasse. Musta augu poole suure kiirusega ning nurga all liikudes võib ta muuta meie trajektoori, kuid ei ime meid endasse. Musta augu gravitatsioon on tänu keerisele meeletult suur. Väidetavalt on musta augu taga valge auk, kust kogu aine väljub. Linnutee galaktika keskel on hiiglaslik must auk. E kin = m kin c 1 = 2 v 1- c t = t o v1 + v 2 u= vv 1 + 1 22 c c valguskiirus E energia kinemaatiline tegur m mass t aeg u keha kiirus v kiirus
Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja kõigest, mis selle ümber tiirleb. Päikesesüsteem on nii suur, et seda on raske ette kujutada. Aga ülejäänud Universumiga võrreldes on ta õige tilluke. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päike on suurim keha Päikesesüsteemis. Nii nagu kõik tähed, annab ka tema tohutu palju soojust ja valgust
Chris lootis ainult seda, et ta vanemad eilsest peost teada ei saaks. Vastasel korraks jääks surfilaud pikaks pikaks ajaks garaazi. Chris valetas oma vanematele, et läheb Nale poole. Ta tundis end väga täbaralt. Kell oli pool kaheksa ning õudses peavalus poiss jalutas kööki, et sealt külma vett juua. Ta kugistas külma karastava vee kiirelt kõrist alla ning viskas end elutoa sohvale magama. Vana Egiptuse aegadel 3000 e. Kr. Maale tungisid Fööniksi väed. Suur galaktika valitseja Harmendubiak otsustas peita oma suurima väe maa põue. Ta sõlmis Vana-Egiptuse vaaraoga kokkuleppe kaitsta Fööniksi koodeksit. Vastutasuks lubas ta Egiptusele suurt võimu ja rikkust. Suur valitseja lasi ehitada vaaraodele suuri püramiide ja templeid. Aeg edenes ilusti, kuni Harmendubiaki vaenlane Berackia kavatses varastada kõikvõimsa koodeksi. Puhkes sõda keset Egiptuse välja. Harmendubiaki väed suutsid vaenlased minema tõrjuda. Suur
Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klassikalised planeedid (Merkuur,Veenus,Marss,Jupiter,Saturn) Kaasaegsed planeedid(Uraan,Neptuun) Maatüüpi e. kiviplaneedid 1.Merkuur 2.Veenus 3.Maa 4.Marss Jupiteri tüüpi e
tasakaalu hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks, peab ta kokku tõmbama kehaks, mille raadius on 3 km (praegu on 700000 km). Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul ei ole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Kui vastsündinud galaktika keskel moodustub ülitihe täheparv, hakkavad tähed selles kokku põrkama. Põrkunud tähed sulavad kokku üheks uueks täheks. Tekkinud supermassiivne täht põleb kiiresti ära mustaks auguks. Sellesse auku hakkab kukkuma üha uusi tähti. Lõpuks moodustub galaktika keskmes must auk, mille mass on miljoneid või isegi miljardeid Päikese masse. Supermassiivne must auk on võimas kiirgusallikas, kuid ainult nii kaua, kuni tema ümbruses jätkub kütust - tähti
Nende tuumas on nii suur rõhk, et seal saavad toimuda süsinikust raua sünteesimise reaktsioonid. Üks suurimaid teadaolevaid tähti on hüperhiid Cygnus OB2 No.12, mis on Päikesest 810 000 korda heledam. Kogu Universumi raud on valminud ülihiidude tuumas. Supernoova Supernoova on ülihiidtähe või valge kääbuse hiiglaslik plahvatus, millega sellise tähe elu võib lõppeda. Plahvatus kestab umbes nädala, plahvatav täht on siis sama hele nagu 100 miljardi tavalise tähega galaktika. Supernoova võib tekkida kahel põhjusel: kas ülihiius tuumasünteesi lõppsaadusena tekkiv raud muutub tähe tuumas nii tihedaks, et raudtuum kollabeerub iseenda raskuse all, või kui valge kääbus saab teiselt tähelt ainet juurde, kollabeerudes süsinikutuumadel põhineva plahvatusliku tuumasünteesi käigus. Supernoova jäänuk on tähest välja paiskunud ainest moodustunud udukogu. Paljud inimkeha koostises olevad keemilised elemendid on tekkinud supernoova plahvatustes. Pulsarid
Päikese. Päikese kaugus Maast on 149,6 miljonit kilomeetrit. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. Fakte Päikesest Temperatuur päikese keskel on umbes 15,600,000 K ja pinnal 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. Päike peaks eksisteerima veel umbes 5 6 miljardit aastat. Päikeselt tuleb valgus maale umbes 8 minutit ja 20 sekundit. Fotosfääris, ekvaatori lähedastel aladel, esinevad ka päikeselaigud ehk plekid madalama temperatuuri (umbes
universum, peaks vaatleja ise musta auku kukkuma. Teistele ta avastusest teatada ei saaks. Nõnda ei pruugi me kunagi teada saada, kumb lahend on õige. SCWARZSCHILD VS EINSTEIN- ROSEN Scwarzschildi musta augu Einstein-Roseni musta augu mudel mudel FAKTE MUSTADEST AUKUDEST · Usutakse, et erinevatel galaktikatel on ülimassiivne must auk nende tsentrites. Linnutee galaktika keskpunktiks arvatakse olevat must auk nimega Sagittarius A. Teistes galaktikates paiknevate mustade aukudega võrreldes on see tunduvalt vaiksem ja vaguram. · Kui maa sees on auk, millest meil on villand, ajame selle näiteks mulda täis, ja seda ei ole enam. Kui tegemist on musta auguga, siis mida enam me sellesse miskit loobime, seda suuremaks see auk läheb. Et musta auku ,,täis ajada", tuleks sellest ainet välja võtta. Kuna see pole võimalik,
tavatud häälikuühendid eufooria, sünekdohh, abstraktne komisjon familiaarne sanatoorium meloodia materjal materiaalne materialism mateeria oksjon variant variatsioon sümpoosion portsjon varieeruma illusioon ministeerium postiljon stipendium ratsionaalne ekskursioon misjon missioon konfidentsiaalne minia ballast debatt gabariit banaalne defektoloogia galaktika bankett deism gallup baseeruma dekaad galopp bestseller dekadents gangster bisnismen deklareerima garantii blankett delegaat gastriit blokaad delegeerima genotsiid blokk delikaatne geriaatria bloknoot delikatess gigant bluff demagoogi giljotiin boikoteerima deponent glasuur boiler deposiit gobelään boks deputaat gofreerima
kokku. Einstein leidis, et tema võrranditel puudub lahend, mis kirjeldaks staatilist, ajas muutumatut universumit. Enne vaatlusi, mis tehti Mount Wilsoni observatooriumi 100-tollise (254-sentimeetrise) teleskoobiga, ei võtnud ajast sõltuvat maailma keegi tõsiselt. Nendest vaatlustest ilmnes, et mida kaugemal on teised galaktikad meist, seda kiiremini eemalduvad nad üksteisest. Universum paisub, nõnda, et mis tahes kahe galaktika vaheline kaugus pidevalt suureneb (joon. 1.7). Joon. 1. 7 Galaktikate vaatlustest ilmneb, et Universum paisub: peaaegu iga galaktikapaari vaheline kaugus suureneb. Umbes 15 miljardit aastat tagasi oleks pidanud galaktikad olema koomal ja kõik üksteise kukil ning aine tihedus pidanuks siis olema määratu suur.
............ 35 9.1. PÄIKE.......................................................................................................... 36 9.2. TÄHTEDE VÄRV JA HELENDUS.....................................................................39 9.3. KAUGUS JA LIIKUMINE................................................................................. 40 9.4. MUST AUK................................................................................................... 41 10. TÄHESÜSTEEMID EHK GALAKTIKA...................................................................41 10.1. LINNUTEE – MEIE GALAKTIKA....................................................................41 10.2. TEISED GALAKTIKAD................................................................................. 42 11. TUMEAINE....................................................................................................... 44 12. SUUR PAUK.................................................................................
Millest maailm koosneb? Maailm, see on universum, kõigile inimestele ühine keskkond, mis jääb väljapoole konkreetse inimese minatunnetuse piire. Ka maailm on kunagi samamoodi tekkinud, nagu asjad meie ümber. Enda ümber vaadates näen loodust, inimesi, loomi ja asju. Aga millest koosneb see suur maailm meie ümber? Meie praegune päikesesüsteem hakkas moodustuma 4,6 miljardit aastat tagasi ühes Linnutee kaugemas servas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi ja tolmupilvega. Tolm selles pilves kleepus üksteise küljes. Aegade jooksul said nendest planeedid, asteroidid ja komeedid. Esialgsed planeedid nägid teistsugused välja kui praegu. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus selliseks maailmaks, milles me praegu elame. Maailm tekkis pilvedest, mis sisaldas gaasi ja tolmu. Näiteks tolm sisaldab pisikesi osakesi aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel väiksemaid osi p...
gaasipilvest. Nende esialgne koostis on peaaegu ühesugune-neis on 70 % vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu. Supernova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heleduskasvab hetkeliselt miljoneid kordi ning selle plahvatuse energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Päikesesüsteemi teke 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Keemiline evolutsioon Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid.
kokku. Einstein leidis, et tema võrranditel puudub lahend, mis kirjeldaks staatilist, ajas muutumatut universumit. Enne vaatlusi, mis tehti Mount Wilsoni observatooriumi 100-tollise (254-sentimeetrise) teleskoobiga, ei võtnud ajast sõltuvat maailma keegi tõsiselt. Nendest vaatlustest ilmnes, et mida kaugemal on teised galaktikad meist, seda kiiremini eemalduvad nad üksteisest. Universum paisub, nõnda, et mis tahes kahe galaktika vaheline kaugus pidevalt suureneb (joon. 1.7). Joon. 1. 7 Galaktikate vaatlustest ilmneb, et Universum paisub: peaaegu iga galaktikapaari vaheline kaugus suureneb. Umbes 15 miljardit aastat tagasi oleks pidanud galaktikad olema koomal ja kõik üksteise kukil ning aine tihedus pidanuks siis olema määratu suur. Einsteini arvates võis Universum läbida varasema kokkutõmbumise faasi, millest ta siis hakkas järsku
Taolise tegutsemise puhul hakkab silma ülevoolav isekus. Loodus annab meile nii hulgaliselt kõike ,mida tal pakkuda on, ning ühiskond kuritarvitab sellist lahkust ükskõikselt ära , mõtlemata tagajärgedele , mis taoline ahnitsemine kaasa toob. Meedias olen märganud mõningaid mõttevälgatusi olmejäätmete ladestuspaikade puudujäämise kohta. Üheks kõige eredamaks neist oli soovitus hakata prügi lennutama avakosmosesse. Päikesesüsteemi täitudes otsitakse tõenäoliselt uus galaktika , mida reostama hakata. Selleks ajaks on arvatavasti teadus nii kaugele arenenud ,et planeedilt teisele samasugusele reisimine pole probleemiks ning terve maakera rahvastik evakueeritakse risustamata taevakehale. Taolise mõttekäigu juures tuleb ilmsiks tõsiasi, et inimestel on enamasti kombeks probleemide eest põgeneda , selle asemel, et neid lahendada või hoopiski ennetada. Kaheldavaks on muutunud inimsoo evolutsiooniline areng looduse osana
Universumi algus (Suur Pauk) Kõik, millel on algus on ka lõpp ja millel on lõpp on ka algus. Ka meie universumil pidi olema algus ja ka meie universumil tuleb kunagi lõpp. Juhtiv ja ka kõige tõenäolisem teooria teaduses on, et universum sai alguse suurest paugust. Alguses oli kogu universum tühi, kogu mateeria, mis on olemas tänapäeva universumis tuli ühest, kujutlemata tihedast olekust. Iga täht, iga planeet, iga aatom, iga rohulible, iga veetilk, kõik mida me näeme enda ümber ja ka see millest me ise koosneme loodi suure paugu esimestel sekunditel. Mittemillestki sai järsku kõik. 1929. aastal avastas astronoom Edwin Hubble, et galaktikad ei ole universumis ainult ühe koha peal. Ta avastas, et galaktikad mitte ainult ei liigu, vaid lendavad meist eemale väga suurtel kiiruste. Hubble'i avastused on suure paugu teooria aluseks, kuna fakt, et kõik galaktikad universumis liiguvad üksteisest eemale tähendab, et univer...
kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid.Tänapäevaste vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla roomlased ega druiidid. Siiani ei teata kuidas kivilahmakad tõsteti üksteise peale ja õhku ja kui seda välja ei uurita, kuidas need tekkisid, jäävadki need saladuseks. Need ja palju muud on huvitavad ja salapärased. Maa on huvitav, meie galaktika on huvitav, kosmos ja teised planeedid ning tulnukad on huvitavad. Terve maailm on huvitav.
Viimased riismed sisemuses peitunud tohutust soojusest haihtuvad maailmaruumi. Täht meenutab planeeti nii mõõtmete kui ka temperatuuri poolest. Ta ainult peegeldab teiste tähtede valgust, suutmata ise enam kiirata. Vaid tugev gravitatsiooniväli ja hiigelsuur tihedus eristavad teda planeedist. Kui palju peidab maailmaruum kustunud tähti, musti kääbuseid? Nende arvu on raske hinnata, sest avastatud pole neist ühtegi. Sellest hoolimata võivad on moodustada märgatava osa Galaktika kogumassist. Isegi Päikesel võib olla selline nähtamatu kaaslane. Massilt ei saa see siiski olla Päikesega samas suurusjärgus, sest siis põhjustaks ta ilmseid häireid planeetide orbiitides. Kääbustähed võivad olla ka väiksema massiga. Vähim mass, mille puhul saavad tuumareaktsioonid tähe sisemuses alata, on sajandik Päikese massist. (Planeeti Jupiter on niisiis olnud lähedal täheks ühendamisele!)
Taevas, tähtkujud, nende kirjeldus ja vaadeldavus Mis on taevas? Horisondiga piiratud määratlemata kaugusega kumerpind, millele vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda la...
Tahke sisetuuma raadius on umbes 1300 km. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Päikesesüsteemi liikumine Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Galaktika liikumine: Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s. Temperatuur: Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur on -89,6 °C. Elu planeedil Maa Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse
Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate klassifikatsioon Linnutee – meie kodu galaktika, sisaldab päokesesüsteemi, Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, varbspiraalne, sisaldades 200–400 miljardit tähte, läbimõõt 100000 valgusaastat, paksus 3 262 valgusaastat 3. Päikesesüsteemi tekkimine. V: Katastroofihüpoteesid Nebulaarhüpotees(Immanuel Kant Pierre Simon Laplace) Kombineeritud hüpoteesid Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit
Discovery 24. aprillil 1990. • Tema ehitamine nõudis hinnaguliselt üle 2,5 miljardi dollari • Kuna teleskoop asub väljaspoolt Maa atmosfääri ei ole piltidel näha valgusreostust ja neid ei ähmasta atmosfäär. • Kosmoseteleskoop Hubble on aidanud aru saada mitmest astrofüüsika põhiprobleemist. • Üks hubble teleskoobi saavutusi on optilises lainealas teravate fotode tegemine. Nt Suure Vankri tähtkujus tehtud universumi süvavaatel võib näha üle 1500 galaktika • Tänu Hubble teleskoobile muutus pulseerivate tähtede mõõtmine täpsemaks Hubble kosmoseteleskoop kui kunagi varem • Mõni nädal pärast kosmosesse saatmist ilmnes probleem teleskoobi optilise süsteemiga. Viga parandati 3 aasta pärast lisades teleskoobile uue komponendi. Hubble teleskoop enne ja pärast optilist probleemi
Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker, süsteemid Maa, Galaktika Ehitised Pikk Hermann, Jumalaema Nimetused: raekoda, Uinumise klooster, Pühavaimu lennujaam, kaubahall, kirik, Pääsupesa, linnahall Vabadussammas Ruumid Tuhande Samba saal, Nimetused: Tiigrisaal, Hiidude tuba, koosolekusaal,
· Paber leiutati hiinlaste poolt umbes 2000 a tagasi (teatud andmetel leiutati paber 105. a pKr). Paber tõrjus peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi, kuna see on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem. Teda on ka suhteliselt odav toota. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest. · Teadaolevalt vanim paberile trükitud raamat on hiinakeelne Teemantsuutra aastast 868. Gutenbergi galaktika · 15. sajandil raamatute levik Euroopas mitmekordistus seoses metallist trükivormide leiutamisega. Trükitehnoloogia arendamisse Euroopas andis suure panuse Johannes Gutenberg. Gutenbergi piibel on vanim Euroopas trükitud raamat, aastast 1454 või 1455. Seda trükiti 160 - 180 eksemplari, neist vaid 36 paberile. Gutenbergi piibli eksemplare on tänapäevani säilinud 12. Paljud eksemplarid on käsitsi illustreeritud, sarnaselt käsikirjadele.
mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Näiteks on saadud metsikust eellasest(hundist) palju koeratõuge, kes erinevad üksteisest suuruse, kuju ja käitumise poolest . · Louis Pasteur- kõik elus pärineb elusast. · Elu tekkeks olid vajalikud tänapäevastest erinevad tingimused ja et see toimus pikaajalise ning mitmeastmelise protsessi tulemusena. Füüsikaline evolutsioon( füs.evo universiumis viis keemiliste elementide mitmekesisuse tekkeni, galaktika, tähtede ja planeedisüsteemide arenguni. Füs ja keemilised tegurid kujundasid Maa atmosfääri), keemiline evolutsioon(maa varane atmosfäär kujunes kosmilistest ja vulkaanilistest gaasidest) · 4-4,5 miljardit aastat tagasi olid Maal kujunenud tingimused mateeria arenguks elu tekke suunas. Selleks, et algaks elu vormiteke peavad olema täidetud neli tingimust: 1. suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu, 2
3. Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist - kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui Päikese väliskihte uuriti täieliku päikesevarjutuse ajal. Kromosfäär, mille paksuseks hinnatakse paar tuhat kilomeetrit, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist. Kroon on ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber, mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 4. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 päeva ning pooluste lähedal kuni 10 päeva võrra pikem 5. Päike toodab soojus- ja valgusenergiat, muutes gaasi teiseks. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Kaks vesiniku aatomit surutakse kokku, et moodustada heeliumi
,,uuteks tähtedeks" säilinud iidsetest aegadest, mil tähti peeti tõepoolest uuteks. Nn uus täht oli tegelt olemas ka varem, kuid süttis ootamatult, mille tulemusena ta heledus kasvas lühikese aja jooksul 10 000tuh kordi. Pärast süttimist hakkab taastuma tähe esialgne heledus. Heleduse muutumise amplit. on 7-14 tähesuurust. Noovadena plahvatavad vaid väga kuumad ja mõõduka heledusega tähed. 6. Linnutee · Miljardite kaugete Linnutee galaktika tähtede ühtesulav valgus, mis mood. meie öises taevas heleda vöö. · Linnutee uurimist alustas G.Galilei 1610 ja jätkas William Herschel 18. saj. · Heledaim osa Linnuteest asub Amburi tähtkujus · Meie lähigalaktikad on Andromeda udukogu, Suur ja Väike Magalhaes. 7. Galaktikate liigid · Ehituse järgi: 1) elliptilised- koosnevad vanadest tähtedest. Jagatakse omakorda 3-ks: I
Noovad: heledus kasvab väga kiirelt, kahaneb aeglaselt Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub (sureb) Linnutee - tüüpiline näide spiraalsest galaktikast (2*10^9 tähte). Tsentris on ülisuur tähtede kogu, mis hõreneb äärepoole minnes (2*10^11 Päikese mass). Läbimõõt 10^5 valgusaastat. Paksus varieerub (tsentris 10^4, ääres 3*10^3). Päike asub ühe spiraali harul, tsentrist 3*10^4 valgusaasta kaugusel. Galaktika keskmine horisontaalne pind kujutab endast kosmilist tolmu, mis ongi nn tume triip 2 heleda vahel. Linnutee pöörleb ümber tsentri 280 km/s e terve Linnutee teeb täispöörde 200M aastaga (päike 20km/s). Galaktikad: spiraalne (levinuim), ellips, korrapäratu. Need moodustavad kärgsüsteeme. Universum - paisub (punanihe). Tagurpidi-filmi põhimõttel saab arvutada millal ja kus sündis (Suur Pauk). Tähtede areng: 1) tähe sünd (gaasipilv tõmbub kokku) 2) algab termotuumareaktsioon
Universum Üldinfo *Universumiks nimetatakse inimesele tajutavat ja kujuteldavat maailmakõiksust, kõikide asjade kogusust. *Universumi alla kuuluvad kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid. *Universumit ei saa samastada kogu materiaalse maailmaga, sest olemas võib olla ka teisi universumeid. *Universum pole objekt ruumis, vaid kitsamal juhul osa ruumist. Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. Universumi teke *Usutakse, et universum sai alguse suurest aine- ja energiaplahvatusest- suurest paugust, 15 miljardit aastat tagasi *Alguses koosnes universum vesinikust, kõige lihtsamast elemendist. Osa sellest muundus heeliumiks ja tänu sellele võisidki tekkida esimesed tähed. *Suure paugu teooria eeldab, et kogu aine purskas välja ainsast, väga väikesest, kuid lõpmata tihedast moodustisest. See erakordselt tuline punkt sisaldas kogu materjali, mida oli vaja praegu nähtavatee pl...
Spriaalsed ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad. Spiraalsed, varbspiraalsed ja korrapäratud sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Hubble'i seadus- kaugete galaktikate kiirused suurenevad võrdeliselt nende kaugusega vaatlejast: V=H*r, H(t) Hubble'i konstant, mis sõltub ainult ajast, ei sõltu ruumipunktist (H0)=75 km/(s*Mpc). Spiraalsete galaktikate ehitus hajusainet palju, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale; gaas, tolm, nooredtähed asuvad õhukeses pöörlevas kettas. Noored tähed- suure heledusega peajada tähed. Kvarsid galaktikad, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi; tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldavad galaktikate omadega. Galaktikate ruumijaotus galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad
Arvo Pärt Sündinud 11. septembril 1935 Paides. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. ...
.............................9 2 Mis on kosmilised kiired? Kosmilisteks kiirteks nimetatakse suure energiaga osakesi, mis Maa atmosfääri sattudes põrkavad sealsete aatomitega ja tekitavad terve laviini uusi osakesi. Üldlevinud arusaama kohaselt peaks niisugused osakesed Maale jõudma hajusalt, st. igast suunast umbkaudu ühepalju. Seda põhjendatakse nende laenguga, mis tingib osakeste kaldumise nii meie galaktika kui Päikese magnetväljades. Keeruliste magnetvälja konfiguratsioonide korral peaks see tagama osakeste hajumise ühtlaseks fooniks.[1] Kosmilised kiired on põhiliselt aatomi osad: elektronid, prootonid ja aatomi tuumad mille ümbert on kõik elektroonid lahkunud suure kiiruse (peaaegu valguse kiiruse) tõttu, millega nad läbivad Galaktikat. Kosmilised kiired on ühed vähesed otsesed näited mateeriast väljaspoolt päikesesüsteemi
Aga nende puhul pole piisanud gaasi vajaliku tähemassi saavutamiseks ja nad ei suuda käivitada vesiniku termotuumareaktsiooni. Ent oma algperioodil suudavad pruunid kääbused tekitada energiat, põletades deuteeriumi. Kui see gaas mõnekümne miljoni aasta pärast lõppeb, võimaldab vabanenud gravitatsioonienergia pruunidel tähtedel edasi helendada, samal ajal kui nad aegamööda kokku tõmbuvad.(1) 9 Punane kääbus Suurem osa meie galaktika, linnutee tähti on punased kääbused. Punaste kääbustähtede mass võib olla vähem kui kümnendik meie Päikese omast.(1) 1.5. Neutrontähed Neutrontähed on tähtede seas kõige väiksemad. Nende mass on umbes sama suur kui päikese oma aga läbimõõt on ainult 16 km.(2) Neutrontähe tihedus on valge kääbuse tihedusest veel miljoneid kordi suurem. Neutrontähes on aatomidki lõhutud: elektronid on surutud prootonitesse, mille tagajärjel on viimased muutunud neutroniteks
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõm...
1.Selgita evoluts.mõistet-Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 2.Nimeta 4 evoluts.vormi ning selgita milles need seisnevad-Füüsikaline evoluts. - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke. Keemiline evoluts. - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised ained. Bioloogiline evoluts.- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne-inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 3.Kirjeld. millised ting. valits.Maal 4miljrd. aast. tagasi- Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 4.Keemil.evoluts.etapid- Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemuse...
atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust. Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendidkinnistäht, rändtäht ja langev täht. 3 Päike Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid,komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, tema läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit ja mass 1,9891×1030 kg. Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Temperatuur Päikese pinnal on 5500 °C ja tuumas 15 600 000 °C.
tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada - noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 27. Mis on Linnutee? Linnutee on nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba, millesse kuulub Päike oma planeetidega. 28. Kirjelda meie Galaktikat. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas, mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest-parvedest koosnev pilv-halo. 29. Kuidas liiguvad tähed spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates? Spiraalsetes galaktikates tiirlevad tähed ümber galaktika keskme, kuid konstantse nurkkiirusega
haasidest - komeedid b. Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt o,1-10 cm, Maa atmosfäärisattudes plahvatavad - meteoorid c. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1-1000 km - asteroidid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu 4,6 miljardit a 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temp? a. madalam temp punane b. keskmine temp kollane c. kõrge temp sinine 13. Millised väited meie galaktika kohta on õiged? a. taevas nähtav linnutee on meie galaktika b. päikesesüsteem tiirleb ümber galaktika tuuma 14. Kaasaegse maailmapildi järgi sai meie universum alguse suurest paugust, mis toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi 14. Test 1. Teaduse diferentseerumine ning füüsika ja keemia kui eraldi teadusharude tekkimine toimus 19 saj. alguses. Enne seda olid piirid erinevate teadusvaldkondade vahel ähmased ning alates Vana-kreekast kuni 19 saj
Miil 10 3 Maa läbimõõt 10 7 Maa ja kuu vaheline kaugus 10 9 Maa ja päikese vaheline kaugus 10 11 Päikesesüsteemi läbimõõt 10 13 Kaugus lähima täheni (Centaur) 10 17 Meie galaktika (Linnutee) läbimõõt 10 21 Kaugus lähima galaktikani 10 22 Kaugus nähtava universumi piirini 10 26 Parameeter Aeg (s) Valgus läbib aatomi 10 19 Nähtava valguslaine periood 10 15
kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. 12 Kokkuvõte Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning gravitatsioonijõuga seotud objektidest, mis tekkisid hiiglasliku molekulaarpilve kokkuvarisemisest 4.568 miljardit aastat tagasi. Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks
ü. · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti ja mitmiktähti tekib harvem. Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult kaksik- või mitmiktähed. Kaksiktähtede elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale materjali juurde ja suureneb. · Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Linnutee on meie galaktika, tuumaks must auk, meie Päikesesüsteem paikneb ühes harus. Meile lähimaks spiraaseks galaktikaks on Andromeeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel.
4 umbes pool sellest massist. Tuntud kollased hüperhiiud on näiteks V766 Centauri ja Rho Cassiopeiae . Teisi tüüpe loendan alateemas Täheliikide iseloomustus. 2 Tähe evolutsioon Täheteke algab udukogu pilves tekkinud ebastabiilsusest gravitatsioonis, mille põhjused võivad olla näiteks tähe surma (supernoovade) lööklained või galaktika ühinemisprotsessid. Kui ala tihedus on saavutanud kriitilise summa ja pilve siserõhk ei ole suutlik enam tasakaalustama gravitatsioonijõude, algabki kokkutõmbumine. Tiheduse suurenedes muutub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Jõudes tasakaalulisse olekusse, tekib pilve südamikus prototäht (täheks kujunev keha). Pilt 2: Päikese-sarnase tähe eluteekond sünnist (vasakul) kuni
Väiksematel juhib peegel seespoolt kujutise toru küljelt välja okulaar Suuremad kui läätstel, peegli pind alumiiniumkiht Suurendus- ja lahutusvõime Suurendus sõlt.okulaari fookuskaugusest Lahutusvõime määrat. Objektiivi või peapeeglu läbimõõduga 11) Raadiokiirguse allikad (Kui nähtav valgus saabub tähtedelt, siis raadiokiirgus saabub hõredast tähtedevahelisest keskkonnast, seda kiirgub peaaegu igalt poolt, suurimad kiirgajad Galaktika sees- supernoovade jäänukid, ja väljas galaktikad, kvasarid, gal.tuuma musta augu ümber gaasikettast) 12) Raadioteleskoobid Reflektorid, millel klaasi asemel metallpeegel e antenn see ,,näeb" vaid raadiokiirguse tugevust ja ,,teab" ligikaudset suunda, kust see tuleb. (väike lahutusvõime e täpsus kasut. mitu refraktorit) 13) Taeva soojuskiirgus: (infrapuna tuleb kõikjalt, aga me tunneme ainult Päikeselt) mõõdetakse kõrge mäe otsast pooljuhtvastuvõtjad
välisplaneetideks. Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. 1.2 Päikese omadustest Päike asub Maast ~150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330 000 korda suurem kui Maa mass). Päike asub Galaktika keskmest 25 000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike (vaatlemiseks tuleb valgust tugevasti nõrgendada!) heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeselaigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit, niinimetatud granulatsiooni).
liigub palju kiiremini kui nt. Jupiter ja seega tekivad näivad silmused, sest vahepeal tundub justkui Jupiter liiguks tagasi mitte edasi ja siis tekivadki näivad silmused. 11. Päikesesüsteem sündis umbes 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelise ruumi gaasi- ja tolmupiludest. Järkjärgult moodustus keskele helendav tulekera Päike, mis omandas enamvähem praeguse kuju juba sündides. Päike on tavaline täht Linnutee galaktika 100 miljardi tähe hulgast. Päikesesüsteemi sisemises piirkonnas moodustusid neli Maa-tüüpi planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 12. Merkuur Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust. Päikese läheduse tõttu kaob ta valgusesse ja on seetõttu teleskoobiga raskesti vaadeldav. Merkuuri tiirlemis- ja pöörlemisperioodi vahekord on väga omapärane ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Lisaks on veel üks omapära
Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Galatikad – on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata.
13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta. Ta põhineb sellel, et vaadeldavast galaktikate üksteisest eemaldumisest saab üldrelatiivsusteooria järgi
kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. meteoorkehad - planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Kosmoses olles on nimetus meteoroid. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Lisaks liigub veel kogu Päikesesüsteem ümber Linnutee galaktika tsentri. Aastaajad tekivad kuna maa pöörlemistelg on nurga all orbitaaltasandi suhtes. päiksesevarjutus Kuu varjutab Päikese Maa eest. kuuvarjutus Kuu satub Maa varju koonusesse. valgusaasta teepikkus mille läbib valgus ühe Maa aasta jooksul. galaktika gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest, tähtede jäänustest, gaasist ja tumedast ainest. Liigitatakse spiraal, elliptilisteks, varbspiraalseteks ja korrapäratuteks galaktikateks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
