väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne
Mis on universum? Tervist mina räägin teile teemal Mis on universum Universum sisaldab ruumina tajutavat nähtust. (kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid). Universumil on ajaline ja ruumiline piir. Vanuseks hinnatakse 15-20 miljardit aastat. Universumis vaadeldud kaugeimateks objektideks loetakse kvasareid (3-10 miljardit ly). Meie Galaktika vanuseks loetakse 10 miljardit aastat. Tänapäeval valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Arvatakse, et see toimus 17,1 miljardit aastat tagasi. Suur Pauk tähendab seda, et universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Suure Paugu teooria Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. Pärast Suurt Pauku
1980-ndatel alustanud heliloojad/muusikud · ,,Laulev revolutsioon", mis viis 1991.a Eesti taasiseseisvumiseni · Hoogustus kooriliikumine · Taasavastati isamaalaule · Rene Eespere, Alo Mattiisen, Veljo Tormis · Vaimulikud muusikazanrid. Urmas Sisaski eestikeelne ,,Eesti missa" (ettekanne 1994.a üldlaulupeol) · Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas", mõlemas 22 miniatuuri. Aastail 2003-2004 lisandus tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse ...
Mis kasu on maal magnetväljast ja kuidas ta tekkis ? Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Kirjelda linnutee galaktikat. Avastas William Herchel 18. Sajandil. 1864 aastal oli 5079 udupilve Asume 300000 ly kaugusel Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Kuidas tekkis universum? Kirjelda
universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. · Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Universum · Kõik see, mida me näeme taevas, koos Maa ja meie endiga, moodustab maailma ehk Universumi ehk kosmose. · Seal on Päike, planeedid, Linnutee tähesüsteem ehk Galaktika jt. Galaktikad. · Universumi kohta saame teavet, kui uurime teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust. · Ennustuse kohaselt jätkab universum paisumist. · Kosmoloogide standardmudeli kohaselt hakkas universum vahetult pärast Suurt Pauku ülikiiresti paisuma. · Silmapilguga paisus universum 100 triljonit triljonit korda. Selle silmapilgu kestnud inflatsiooni ja järgneva 380 000 aasta jooksul oli universum läbipaistmatu. Tihedus ja temperatuur olid ülikõrged ja
pöörlemisperiood: 25,4 päeva temperatuur keskmes: 15 000 000 kraadi Tähtede värv on olemas erinevat värvi tähti värvus oleneb tema temperatuurist tähed jagatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik Tähed moodustavad kaksiktähti või mitmiktähti tähed tekivad gruppidena, mida nim täheparvedeks tähed on grupeerunud galaktikatesse (Linnutee-on ainult üks miljarditest galaktikatest) galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum stellaarastronoomia uurib tähti Galaktika-Meile nähtav Linnutee Tähtede liigid tavalised tähed ( peajada ) hiiud kääbused neutrontähed (mis on tegelikult kustunud tähed) Tähtede eluiga eluiga sõltub nende massist raskemad tähed on kuumemad ja kulutavad oma energia kiiremini kergemad tähed elavad kauem Pildid
Nagu kõik tähed on Päikegi hõõguv kuum pulbitsev gaasikera.Päikese sisemuses ühinevad kergeima gaasi, vesiniku aatomid teise gaasi, heeliumi aatomiteks.Ühinemisprotsessi nimetatatakse tuumareaktsiooniks.Selle tulemusel vabaneb tohutu hulk soojust ja valgust päikesekiirgus, milleta ei oleks elu Maal. Päike asub maast 150 miljoni km ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel.Tema pinnatemperatuur on 5800K.Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja , liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga.Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutumapidevalt väljaspoole vähenedes.Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest, vesiniku muundumisel heeliumiks vabaneb 0,7% massist energiana.Aeg ajalt ilmuvad Päikese pinnale tumedad plekid ehk laigud.Need on pisut madalama temperatuuriga augud fotosfääris
Urmas Sisask Urmas Sisask Urmas Sisask • Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. • Ta on laulja Siiri Sisaski vend. • Üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis. • 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga – sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. • Ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. Urmas Sisask • 1975. aastal valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia" • 1980. aastal lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. • Samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert" • 1985. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi René Eespere kompositsiooniklassis. • 1985. aastal valmis tema esimene ...
Kepler rajas esimesena süsteemi, mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemist ümber Päikese. · Planeetide liikumise põhjuse avastas I.Newton, kellelt pärineb gravitatsiooniseadus ja taevamehhaanika. · See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses. J.Ke ple r N.Kope rnik G.Galile o I.Ne wton Astronoomia ajalugu · 20. sajandil tõestati, et meie galaktika ehk linnutee on vaid üks paljudest galaktikatest ning, et universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. · 20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. · Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. · Hubble 'i s e adus ehk punanihke s e adus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
elektrone ja positiivseid ioone.Teisi elemente leidub neis tühiste lisanditena. Tähe väliskihi ligikaudne keemiline koostis: 10000 vesinikuaatomi kohta 1000 heeliumiaatomit, 5 hapnikuaatomit, 2 lämmastikuaatomit, 1 süsinikuaatom ja 0,3 raua aatomit. Ülejäänud elementide sisaldus on veelgi väiksem. Tähtede evolutsioon Käesoleval ajal kustub (sureb) meie Galaktikas paar tähte aatas. Kuid esialgu ei tähenda see Galaktika järkjärgulist kustumist Linnutee tähesüsteemis ja sellega sanastes lähemates galaktikates valitseb sündivate ja surevate tähtede vahel ligikaudu tasakaal. Galaktika on võrreldav inimkonnaga, kus inimesed sünnivad, arenevad (erineva kiirusega), surevad (erinevas eas) ja asenduvad uutega. Kuid peale nullise iibe on Glaktikal inimkonnaga võrreldes veel üks oluline erinevus: Galaktika vanimad tähed on ühevanused Galaktika endaga.
rohkesti meteoriidikraatreid ning et Veenusel on palav, kuiv ja tolmune atmosfäär (mõlemat oletust on kinnitanud automaatjaamadega Mariner sooritatud uuringud). Lisaks paljudele õnnestumistele olid mõned Öpiku seisukohad selgelt ekslikud. Näiteks oli ta pikka aega veendunud, et tumedamad alad Marsi pinnal on tumedad taimkatte esinemise tõttu neis piirkondades. Ta uskus, et spiraalgalaktikate spiraalharude otsad liiguvad eespool, mitte ei jää galaktika pööreldes maha. Tegelikult on see vastupidi. Õpik arvas, et päikeseplekkide esinemise ja maapealsete poliitiliste revolutsioonide vahel on seos, ehkki midagi sellist pole suudetud tõestada. Sellist sorti ekstsentriliste vaadete tõttu suhtuti tema töödesse mõnikord vähem tõsiselt, kui need väärinuks. Tunnustused 1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal
Urmas Sisask referaat Elulugu Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa r...
1920 aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades ning nende kiirgusspektreid mõõtes märkas Hubble, et mida kaugemal galaktika maakerast asub, seda kiiremini ta meist eemaldub. Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui paisuma. Hubble'i avastused pani aluse Suure Paugu teooriale. Hubble'i teleskoop on praeguseni maailma suurim kosmosetelskoop. Tema peapeegli läbimõõt on 2.4 meetrit ja teleskoobi mass on umbes 12.5 tonni. Oma 10 aastase töö jooksul on Hubble'i teleskoobiga vaadeldud 13670
Galaktikad-Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub. Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Päikesesüsteem-Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid. Mitmel pool univesumis, ka Linnutees, jätkub tähtede tekkimine tänapäevani. * TEISI UNIVERSUMI TEKKE TEOORIAID On mitmeid teisi mateeria põlvnemise teooriaid, kuid on erinevad variandid Suurest Paugust. Põhimõtteliselt samad probleemid rakenduvad nendele: Stabiilse seisundiga universumi teooria. Algatajaks Fred Hoyle aastal 1948. See teooria
perioodiga või korrapäratult. Täheparved Gaas Orioni udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Neid täheparvi nimetatakse hajusparvedeks. On olemas kaht tüüpi täheparvi: hajusparved ja kerasparved. Hajusparved Neid kutsutakse ka galaktilisteks parvedeks. Nii sellepärast, et neid on avastatud piki meie Linnutee galaktika põhitasandit. Hajusparved on lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. Taevas võime neid näha palju. Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadid on noored tähed ning võib näha, et teatav hulk algsest udukogust pärinevad gaasi ümbritseb neid veel praegugi. Hüaadid on palju vanem parn. Hajuspilves võib olla tähti alates tosinatest kuni paljude sadadeni. Kerasparved Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. Nad sisaldavad tuhandeid või isegi
spektrimuutuste alusel. 7. Kuidas on seotud tähe värvus ja temperatuur? - Mida kõrgem on tähe temperatuur, seda lühematele lainepikkustele tähe kiirgusmaksimum nihkub. Tähe värv on tähe temperatuuri indikaatoriks ja põhimõtteliselt on võimalik kasutada ka tähe värvust (kui punakas või kui sinakas täht on) tähtede temperatuuri määramiseks. Kõik punased tähed on külmad tähed ja sinakad tähed kuumad! 8. Mis on galaktika? - Galaktika on sadadest miljarditest tähtedest koosnev tähesaar või tähesüsteem, mida hoiab koos gravitatsioon. Meie Galaktikat nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. 9. Universumi ehitus.- Peamiselt koosneb Universum tumeainest, tumeenergiast, veel ka vesinikust ja heeliumist. Universumis on miljardeid galaktikaid, mis paiknevad kettide ja kihtidena, moodustades kärgja struktuuri 10. Hubble`i seadus. - Hubble'i seadus ehk punanihke
ja jääd- 3. Kõigil neljal planeedil on rõngad. Kuu: Kuu on maakaaslane. Keskmine kaugus maast on 384000 km. Tiirlemine ümber Maa 27,3 ööpäeva. Pinna materjal: tumehall tsemendi taoline paakuv pulber. See on tekkinud meteoriitidega kokkupõrkel. Esimesena käisid kuu peal Apollo 11 1969 21 juuli, kell 02:56. Neil Amstrong, michel Collins ja Edwin Aedrin. Kuu tsükkel kestab 29,5 päeva. Galaktikad: Galaktika on tohutu tähtede kogum, kus võib olla miljardeid tähti. Galaktika tsentris on tavaliselt mustauk. Selle tohutu gravitatsioon hoiab tähed pöörlemas. Külgvaates on galaktika kese palju paksem ja ketta osa õhem. Galaktikad jaotuvad 1. Spiraal galaktikad- spiraal harudes võib olla väiksemaid mustiauke, mis on tekkinud massiivsete tähtede kokkusurumisel. 2. Varbspiraalne 3. Elliptilised (muna või kera kujulised) 4. Iseäraliku kujuga 5. Vankriratta galaktikad 6. Kääbus galaktikad
kilomeetriga. Mõningate objektide kaugusi Maast Kuu keskmine kaugus 1,28 valgussekundit Päikese keskmine kaugus 8,3 valgusminutit Läheduselt teise tähe Proxima Centauri kaugus 4,22 valgusaastat Tähe Deeneb kaugus 3 200 valgusaastat Andromeeda galaktika kaugus 2 900 000 valgusaastat Vaadeldatava Universumi raadius 13 700 000 000 valgusaastat Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 a.ü.= 0,3066 pc Troopiline aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. - on niisuguse objekti kaugus, mille
tähesuuruse võrra (104106 väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. SUPERNOOVA - on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT - Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE - Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE'I SEADUS - on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR - Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR - Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruumijaotus, Universumi suurema staabiline struktuur.
Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 105 kuni 104 meetrit; väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Galaktika on miljardite kaugete tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Linnutee Galaktika · on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. · Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: ainena (plasma, gaas, korpuskulaarkiirgus) ja väljadena( elektromagnet- ning gravitatsiooniväli). · 98% vaadeldavast ainest moodustavad tähed. Päikese- sarnaseid tähti on Galaktikas 150 miljardit. Galaktika mass on 2x1011 Päikese massi. · Galaktika läbimõõduks on 30 kpc ja paksuseks 2,5 kpc ( parsek 1pc = 3x1016 m).
energia. Päike on hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2 x 10astmes30 kilogrammi. Päikese mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese on umbes 85% massiivsem kõigist Galaktika tähtedest. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast
eraldub energiat palju vähem ja punane hiidtäht tõmbub kokku väikeseks valgeks kääbustäheks G)Selliselt toimub umbes Päikesesuuruste tähtede areng 37.mis on supernoova Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi 38. mis on tsefeiid Tsefeiid tsefeiidid on pulseeruvad valged või kollased hiidtähed, mille heledus muutub perioodiliselt 39.mis on galaktika Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 40.millised on galaktika 3 põhitüüpi Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks
kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda) hakkab lähenema valguse kiirusele. Ehk siis must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Musta augu tekkimiseks vajalik mass on hinnangute järgi vähemalt 2 kuni 3 Päikse massi. Enamasti moodustub must auk vastsündinud galaktika keskel olevast täheparvest, milles tähed põrkuvad omavahel kokku. Põrkunud tähed sulavad kokku üheks uueks täheks. Tekkinud massiivsest tähest saab must auk eelpool kirjeldatu tõttu (lõik 2). Sellesse auku hakkab kukkuma üha uusi tähti. See massiivne must auk on võimas kiirgusallikas, kuid ainult niikaua, kuni tema ümbruses jätkub kütust tähti. Auku langev täht kiirgab seda heledamalt, mida suurem on musta augu mass
Punanihe Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu. Fotomeetriline punanihe on punanihe, mille leidmiseks võrreldakse logaritmilises lainepikkuste skaalas kahe galaktika spektrite keskmisi energiajaotusi ning hinnatakse nende jaotuste omavahelist nihet. Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat)kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel. Gravitatsioonilise punanihke suurusjärk on valgete kääbuste puhul umbes 10-4. Seda efekti on mõõdetud ka Maa gravitatsiooniväljas, kus punanihke suuruseks on 10-9.
Supernoovad · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht · Supernoova on väga helendav ja põhjustab suure plahvatuse · Varjutab korraks kogu galaktika · Supernoova kiirgab sama palju energiat kui päike · Plahvatus heidab välja
lihtsalt ühe tähe aine kandub teisele tähele üle, kuid tuum jääb alles ja sellest tuumast võib tekkida väga suure tihedusega neutrontäht . Eriti suurte tähtede arengu lõpp: nad võivad kollapseeruda ehk siis kokku variseda mustaksauguks. 74. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päikest loetakse teise põlvkonna täheks sellepärast, et ta on vana ja pole enam nii stabiilses olekus, tema koostises on rasked elemendid ning ta paikneb Galaktika äärealal. 75. Mis on Linnutee? Linnutee on meie Galaktika projektsioon taevavõlvile. Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba öises taevas. Riba moodustab tähistaevas 10-20- kraadise laiusega ,,tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. 76. Kirjeldage meie Galaktikat. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad)
tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta. Ta põhineb sellel, et vaadeldavast galaktikate üksteisest eemaldumisest saab
suurem periood. 2)korrapäratud-plahvatavad,novad-väike plahvatus 1.Tähe sünd: kosmiline tolm e. H ja He gravitatsioon, 15 mln kraadi->termotuumareakt. Eluiga sõltub massist. Mo=päikese mass. 10 Mo=1mln, päike elab=10 mrd 2.Tähe surm: H otsas->He->c->punane hiid plahvatab novana, aine paiskub kosmosesse. 1)jäänus suurem kui 1,4 Mo->valge kääbus-must auk-ülitihe ainekogum 2)jäänus väiksem kui 1,4Mo->valge kääbus->must kääbus Galaktikad ehk täheparved. 1)Linnutee Galaktika, spiraalne,Päikesesüsteem,tuumas sünnivad uued tähed,laius 100 000va. U 100 mrd tähte,tiirlemisperiood=200 mln a, kiirus 300 km/s. 2)Andromeda, 2mln va kaugusel, 180 000va lai, u200 mrd tähte,2 kaaslast Suur ja Väike Magalhaesi Pilv. Elleptilised on väljavenitatud ringid, korrapäratud avastas Herschel 1924. Kohalik Rühm-Linnutee +20 muud ( galaktika parved) 35 000 galaktikat teada. Sõle,pelgu,p-tallinn,tallinn,harjum,eesti,euroop,maa,päikesesü,linnutee,kohalik rühm,universum.
400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. 13 kaaslast. Merkuur Päikesesüst 1. Tempkõikumised - puudub atmosfäär. Suur tuum (raadius 75% planeedi pinnast), sarnaneb Kuu pinnaga. Universum tekkis 13,7 milj a tagasi. Energiakogum plahvatas - osakesed laiali - neutronid ja prootonid - nendest nukliidid - aatomi teke galaktika eelsed keerised galaktika. Ovaalja kujuga. Galaktikad kosmilisest tolmust, gaasist, koos hoiab galaktikate külgetõmbejõud. Linnutee spiraalne hiidgalaktika, näeme taevas heleda vööna. Gal. kann tekivad galaktikate superparved. Asteroidide kostist valguspeegeldusteguri põhjal. Tähed ja asteroidid tunduvad vaatlused sarnasedn (säravad tugevalt). 338000 asteroidi. Einsteini rel.teor erirelatiivsusteooriaks ja üldrelteor. Nobeli fotoefekti teooria eest. Elektronid ainest välja
ja raevu. Nüüd pakkus USA kunstnik ja fotograaf Michael Benson välja oma tõlgenduse, mille kohaselt kujutas kunstnik Maast kaugel olevat spiraalgalaktikat. Bensoni sõnul on van Goghi kujutanud tegelikult galaktikat Messier 51a, mille avastas 19. sajandi keskel Iiri astronoom William Parsons. Tal oli siis oma aja kohta väga võimas teleskoop, mille peeglite diameeter oli 1,8 meetrit. Ta joonistas teleskoobi abil nähtu üles. Messier 51a galaktika asub Maast 23 miljoni valgusaasta kaugusel ning on oma läbimõõdult sama suur kui meie Linnutee galaktika ehk 60 000 valgusaastat. Messier 51a puhul on tegemist esimese galaktikaga, mis leiti ning see on spiraalse kujuga. Alles 1922. aastal tõestas astronoom Edwin Hubble, et meie Linnutee on üks paljude galaktikate seas. Vincent van Goghi tuntakse ta psühhedeelilistest maastikest ning enda portreedest. ANALÜÜS
Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga
Galaktikad Tähesüsteemi, milesse kuulub päike koos oma planeetidega, nimetatakse galatikaks. Linnutee on nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba. Näha pimedamal sügisööl. Seal asub palju nõrku, palja silmaga nähtamatuid tähti. Tähtede tihedus kasvab järsult Linnuteele lähenedes. Meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv halo. Päike ei ole meie galaktika keskel(u 8,5 kPv kaugusel keskpunktist.) Taevas on teleskoobiga näha veel taolisi udupilvi, nagu Linnutee. Tänapäeval on teada, et need udukogud koosnevad tähtedest(tänu paremate teleskoobide kasutuselevõtule). Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt. Spiraalsete galaktikate ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad. Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende
Galaktika keskosas, kus pilvi on tihedamalt, tekivad esimesed tähed varem ning sinna sajab pidevalt hajunud gaasi juurde. Et esimeste massiivsete tähtede eluiga on palju lühem kollapsi ajast, siis jõuavad esimesed tähed oma sisemustes toota metalle ja paisata supernoova plahvatustena välja juba raskemate elementidega rikastatud gaasi. Piisavalt jahtunud gaasist saab jällegi tekkida uus põlvkond tähti. Kuigi protogalaktikas on esimesed tähed juba tekkinud, kestab galaktika kujunemine edasi.Kaugemalt tulevad pilved jõuavad protogalaktikani hiljem, kukuvad juba poolenisti valmis tähegalaktikasse ja tiirlevad tasapisi galaktika keskosa poole. Neid pidurdavad tähed, mis pilvede liikumisenergia arvel oma liikumist kiirendavad. Siin muutub oluliseks see,et kaugemalt tulnud pilvedel on ka suurem pöörlemishulk galaktika suhtes nad panevad tasapisi pöörlema tähepere kui terviku
Urmas Sisak Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14- aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue la...
aastail, et Marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning et Veenusel on palav, kuiv ja tolmune atmosfäär (mõlemat oletust on kinnitanud automaatjaamadega Mariner sooritatud uuringud). Lisaks paljudele õnnestumistele olid mõned Öpiku seisukohad selgelt ekslikud. Näiteks oli ta pikka aega veendunud, et tumedamad alad Marsi pinnal on tumedad taimkatte esinemise tõttu neis piirkondades. Ta uskus, et spiraalgalaktikate spiraalharude otsad liiguvad eespool, mitte ei jää galaktika pööreldes maha. Tegelikult on see vastupidi. Õpik arvas, et päikeseplekkide esinemise ja maapealsete poliitiliste revolutsioonide vahel on seos, ehkki midagi sellist pole suudetud tõestada. Sellist sorti ekstsentriliste vaadete tõttu suhtuti tema töödesse mõnikord vähem tõsiselt, kui need väärinuks.[3] Ernst Öpik on tegutsenud ka heliloojana.
TÄHED TÄHE ISELOOMUSTUS • Vesinik ja heelium • Termotuumareaktsioonid • Kõrge temperatuur • Plasma • Kiirgab valgust TÄHTEDE SÜND HERTZSPRUNGI- RUSSELLI DIAGRAMM Diagrammi koostajad Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT Siirius B HIIDTÄHED • Punased hiiud Antares VY Canis Majoris • Ülihiiud Cygnus OB2 -12 SUPERNOOVA Supernoova jäänus, taustal Wolf–Rayet'i täht. PULSARID Crab Nebula KAKSIKTÄHED Tänan kuulamast!
koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad. Kolmas klass varbspiraalsed galaktikad on põhijoontes sarnane tavaliste spiraalidega. Ainsaks ja otsustavaks erinevuseks nende kahe klassi vahel on tuuma ja spiraali ühendav sirge, harudest tavaliselt tuhmim, samuti tolmuribasid sisaldav moodustis. ( 2.) Kiiruse määramine Galaktikate suhteliselt suured mõõtmed lubavad uurida lisaks galaktika kui terviku liikumisele ka sisemisi liikumisi. Piisava lahutusvõime korral saame määrata üksikute tähtede kiirusi, tavaliselt jääb spektroskoobi pilgu määratud vaatlusalasse palju tähti. Kõik need kiirgavad samu spektrijooni, mis vastavalt iga tähe liikumisele on nihkunud lühema või pikame lainepikkuse suunas. Kui tähtede liikumine galaktikas on kaootiline, tekib laienenud joon, kui aga on tegu
Slide 4 Tähtede evolutsioon Tähtede eluiga ulatub miljarditesse aastatesse. Ometi on meie üürikese elu jooksul võimalik jälgida tähtede evolutsiooni selle täies ulatuses. Käesoleval ajal kustub meie galaktikas paar tähte aastas, kuid esialgu ei tähenda see galatktika järkjärgulist kustumist. Galaktiga on võrreldav inimkonnaga, kus inimesed sünnivad, arenevad, surevad ja asenduvad uutega. Galaktika vanema tähed on ühe vanused galaktika endaga. Täht ammendab oma kütuse vähem kui 10 miljoni aastaga. Galaktika vanus on aga vähemalt 10 miljardit aastat. Konkreetse tähe evolutsiooni uurimise teeb raskeks või võimatuks selle aeglane kulg. Tekkiva tähe uurimisega, eriti vaatlemisega, on vastupidi raskendavaks on nähtuse lühiajalisus. Tähtede tekkimine Tähed sünnivad suurtes tähtevahelistes pilvedes, mis koosnevad peamiselt gaasi aatomitest, kuid leidub ka molekule ja tolmu
kilomeetrit ja massiga 2*1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 5800 K
kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane ringjoonele ja teiseks on ta peaaegu täpselt sellel kaugusel, kus orbitaalkiirus vastab spiraalharusid kujundavate kompressioonilainete kiirusele. Nähtavasti on Päikesesüsteem jäänud
Süsteem põhineb aja mõõtmisel. RADIOSÜSINIKU MEETOD Moodus bioloogilise päritoluga objektide vanuse määramiseks.Selle meetodi kasutamine põhineb faktil,et süsiniku radioaktiivne isotoop laguneb ajas muutumatu kiirusega.Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneselikult ja vasavalt voolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra.Meetodit kastutakse peamiselt arheoloogias,bioloogias ja geoloogias. GALAKTIKA DEFINITSIOON Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme.Galaktikad võivad koosneda mitmetest tähesüsteemidest.Galaktikaid võib leida igas suuruses.Galaktika on süsteem,mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. PÄIKESESÜSTEEMI KAHEKSA PLANEETI Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. MAA SFÄÄRID Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. LITOSFÄÄR
Laiemalt arutledes peaks leidma vastuse enne küsimusele, kuidas meie maailm üldse tekkis ja millest? Maailma tekkimisest on erinevaid versioone. Üks väide sellest on see, et tekkis Suurest Paugust. Mis see oli? Arvatakse, et see oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi, kus Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse ka Universumi alguseks sealhulgas meie galaktika, planeedid ja tähed. Päikesesüsteem näeb väliselt välja nagu Bohri aatommudel. Üks tuum, mille ümber keerlevad pisikesed osakesed. Sellest tulenebki, et terve päikesesüsteem koosnebki tegelikult aatomitest, mis oma korda koosnevad elektronidest, prootonitest ning neutronidest. Kuidas sai siis meie planeet Maa alguse? Alguses ei olnud atmosfääri, mis kaitseks Maad päikesekiirte eest ning sellepärast ei saanud ka tekkida elusolendeid. Peale vihmatorme
Urmas Sisask Janeli Uuesoo ja Moona-Anna Mäeots Urmas Sisask Elulugu • Sündinud 9. septembril 1960 Raplas • Õppinud kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel • Tallinna Riiklik Konservatoorium – 1985 • Töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina (Jänedal) • Siiri Sisaski vend • harrastusastronoom Looming • Inspireeritud astronoomiast • Siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale • Koorimuusika • Filmi- ja teatrimuusika • Huvi möödunud aegade muusika vastu • Lihtne ja kaunikõlaline • Arvutas välja planeetide teoreetilised helid - Kumayoshi Stiil • Maagiline rütmipulss • Tonaal- ja modaalharmoonia • Variantne ja variatsiooniline arendus • Polüfoonia ja heterofoonia • Eesti rahvaviis ja euroopa sakraalmuusika • vaimsed allikad Teosed ...
Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Päikesesüsteem kui osana Galaktikast Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski, Päike on massiivsem umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane ringjoonele ja teiseks on ta peaaegu täpselt sellel kaugusel, kus orbitaalkiirus vastab spiraalharusid kujundavate kompressioonilainete kiirusele
Sellega tõestas ta, et jumal on olemas, kuid seda ta tõestas ta ajal, mil inimeste nägemus asjast oli teistsugune kui tänapäeva inimestel. Kuid tänapäeval on inimesed rohkem matearlistlikud, sest neil on kindel seisukoht, et jumal kui kõike loojad pole olemas. Nende arvates päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmolises tolmupilves, mitte, et nüüd ilus vennike kuskil vehib kättega ja maalib taeva ja maa ning muu galaktika. Kus juures olen kaalutlenud üht kui teist mõtted ning järeldan siiski, et midagi on, mis hoiab meid oma eluteel edasi nagu mingi vaikne sosina tuul kohiseb su kõrvast mööda ning ütleb: ,,Ära seda tee või ära sinna mine!" Paljud inimesed väidavad, et see on meie sisemine kõhutunne, mis hoiab meid sekeldustest eemale. Paljud arvavad, et see on jumala poolt saadetud kaitseinglid, kes hoiavad meid ning aitavad eluülesannet täita.
26. Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? See vahemik on piiratud selliste füüsikaliste protsessidega nagu gravitatsiooniline kokkutõmbumine ning termotuumareaktsioonidel vabanevast energiast tingitud siserõhk. 27. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päikest loetakse tesie põlvkonna täheks sellepärast, et ta on vana ja pole enam nii stabiilses oelkus, tema koostises on rasked elemendid ning ta paikneb Galaktika äärealal. GALAKTIKAD Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Kirjeldage meie Galaktikat. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel
SUPERNOOVA- on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. RELIKTKIIRGUS- on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE- Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE’I SEADUS-on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR-Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR-Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur.
piki neile lähedasi riigipiire või looduslikke rajajooni. Aastaaegade vaheldumine (põhjapoolkera) Tähed Tähtkuju kindlalt piiritletud ruumiline taeva-ala Tähesuurus tähtede näiva heleduse klass. Esimene suurusjärk- kõige heledamad, kõige nõrgemad kuues suurusjärk. Taevakehad tõusevad idast, kulmineeruvad lõunas ja loojuvad läänes. PÄIKE Päike on kollane kääbustäht. Vanus 4,6 biljonit aastat Päike tiirleb ümber Galaktika keskme Galaktika sümmeetriatasandilähedal Tiirlemisperiood 240 miljonit aastat Nüüdisajal liigub ta kiirusega 220 km/s Luige tähtkuju suunas. PÄIKE Kaugus Maast: vähim: 147100 000 km suurim: 152100 000 km keskmine: 150 000 000 km Suurus/energia: raadius: 696'000 km kiirguse koguvõimsus: 3,83*1026 J/s mass: 1,99*1030 kg (99,9% Päikesesüsteemimassist) Keemiline koostis: vesinik (70%), heelium (28%). Leitud on ka jälgi vähemalt 70 raskemast elemendist.
midagi ebatõenäolist. Teisisõnu, meid poleks olemas ning me ei oleks võimelised universumi omadusi kirjeldama, kui juhus poleks neid äärmiselt ebatõenäolisi omadusi tekitanud. Teiseks, eesmärgipärasuse kohta käivad argumendid jäävad teaduse ainevallast välja ning seetõttu tuleb neid ignoreerida. Kolmandaks, et meie areng jätkuks, saame me Loojaks-Planeerijaks. On olemas ka tõendeid selle kohta, et eluks vajalik galaktika päikeseplaneedi kuu süsteem on loodud plaanipäraselt. Näiteks: kui galaktika vanus oleks liiga noor, siis planeet pöörleks liiga kiiresti; kui liiga vana, siis pöörleks liiga aeglaselt. Või kui ematähe vanus on vanem, siis tähe heledus muutuks liiga kiiresti; kui noorem, siis tähe heledus muutuks aeglasemalt. Praeguseks on igal juhul selge, et elu Maal peab olema tekkinud kiiresti. Piiblis on
1. Mis on füüsika üldmudelid? Üldmudelid on objektid, nähtused, suurused. Üldmudelid keha, mida saab arvestada ning punktmass keha mille mõõtmed võib jätta arvestamata. 2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Objektid jagunevad=Väljad-mitteainelised objektid, mõjutavad teisi kehasi. 3. 4. Väljad omavad energiat/soojust/heli./ Kehad=saame uurida nende ehtiust, koostist, omadusi vastastikmõjusid. Saab kasutada aja/ruumi mõisteid. Näited: DNA,Lepatriinu,Galaktika. Füüsikalised nähtused-objektidega muutub asukoht, nt keha liigub, valguspeegeldus. Kirjeldamise viisisd=Sõltuvuse valem/Tabel/Graafik. Skalaarsed suurused neil on arvväärtus, aga pole suunda=pikkus/mass. Vektoriaalstel On suund ka, jõud, kiirendus, kiirus. Ühemõõtmeline piisab ühest pikkus mõõdust. Kahemõõtmeline Paberilehtede võrdlus. Kolmemõõtmeline, pikkus,laius,kõrgus. Omadused=FS, fundamentaalne-on teiste su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
