Mõtteid Gailiti teosest "Purpurne surm" Minu arvates võib August Gailiti teost "Purpurne surm" pidada fantaasiarikkalt realistlikuks teoseks, kuna ma usun, et taolise katku levik on vägagi tõenäoline, kuid ma võin oma käe anda, et ma kirjutaks samal teemal sada korda parema raamatu, kui Gailit välja mõtles ja kirja pani. Fantastika valdkond ilmneb selles, kuidas naised käituma hakkasid peale katku, mis on minu meelest väga ebatõenäoline, ebaratsionaalne ning naisi halvustav. Teose läbiv sündmustik on konarlik ning kummalistesse ja teemasse mittesulanduvatesse arutelludesse kaduv. Esimesed sada leheküge jutustab autor Joonas Moori elust ning järgnevad 120 lehekülge purpurse surma levikust ja tagajärgedest.
" " -- - . , , , . . , . , IV-. , . . (" , "). . . , - . . , . , ("see seal, nende lautadega", " , "). , . . " ". , . . o ( . ""). . . . . . , . , , . . , . , . . . , , . , , , , , . , , : " ?" - ", ," , " , , . , !"
Miks ja milliseid valesid vajavad Gailiti tegelased (,,Karge meri") Kõige rohkem valetasid tegelased iseendale. Üheks suurimaks põhjuseks pean ma seda, et ei tahetud endale ja teistele haiget teha. Lihtne näide on see, kui Eerik andis teistele teada, et tal on suuremad plaanid Neemiga. Samas ise armunud Kellisse, kes rääkis, et tal on Amadeus. Eks seegi oli vale, mis pidi säästma haiget saamise eest. Oli kergem valetada, kui oma tegelikest tunnetest rääkida. Kardeti eemale tõrjumist ja äraütlemist. Saarel oli kombed väga au sees. Nende järgimine oli kohustuslik. Vastasel juhul tuli lihtsalt taluda õelaid pilke ja nii edasi. Üheks kombeks oli pruudi kaasavara. Mida rohkem kõike oli, seda rikkam neiu. Katrina ja Matt Ruhve puhul oli valetamine külarahvalegi selge. Pulma ajaks veeti Katrina kaasavara aita. Seal olid Matt Ruhve ehitatud kastid koos K...
Purpurne surm Gailiti romaani tutvustus August Gailit on sündinud 9.jaanuaril 1891.aastal Valgamaal ja suri 5.novembril 1960.aastal Rootsis. Ta on tuntud kui romaani- ja novellikirjanik. Koolitee algas Gailitil Valgas ja jätkus Tartus. August Gailit on töötanud ajakirjanikuna nii Eestis kui ka Lätis. Ta võttis osa Vabadussõjas, olles seal sõjaväeametnik ja sõjakirjasaatja. Gailit on elanud Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Ta on olnud ,,Vanemuise" direktor. Gailit abielus aastal 1932 operetinäitleja Elvi Vaher-Nanderiga, sellest abielust sündis tütar Aili. 1944.aastal põgenesid nad perega Rootsi, kus Gailit ka suri. Purpurne surm on Gailiti üks esimesi romaane, kirjutatud aastal 1924. Nagu teisedki Gailiti romaanid on see erootilise ainega ja fantaasiaküllase sisuga teos. Raamat räägib Varria saare
Kätlin Ilves 11 B Inimene ennast ja õnne otsimas A.Gailiti ,,Ekke Mooril" põhinev arutlus Ekke Moor oli seikleja. Ta läks oma kodust ära laia maailma õnne otsima. Ta ei teadnud ise ka kuhu ta läheb, vaid läks sinna kuhu jalad viisid. Ta tahtis proovida nii paljusid erinevaid asju kui võimalik, et leida see, mis talle meeldib, leida see mis teda õnnelikuks teeb. Talle meeldis väga Eneken Üüve, kelle isa teda silmaotsaski ei sallinud. Kuna ta leidis, et Ingelandis ta õnnelikuks ei saa, siis läks ta laia maailma õnne otsima. Ekke jalad viisid teda väga erinevatesse kohtadesse. Ta otsis tööd Praost Odja juurest, kes ise ei kartnud ühtegi tööd, aga oli muutunud töö orjaks. Ta oli jätnud unarusse o...
Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või eelolevaks kunstiõhtuks." Tegevusaeg toimub sõjajärgsetel aastatel. Põhiliseks tegevuskohaks on Verilaid. Natuke aega toimub tegevus ka Prantsusmaal Pariisis. Romaan räägib Anu Maarva eluteest Verilaius. Tal sünnib poeg, kelle isaks on Taavet Rabaraud. Mees seda ise tunnistada ei taha, kuna Anu oli tema juures teenijaks. Anu poeg Joosep on helilooja. Ta ei ela emaga koos, kuid käib tal mõnikord külas. Joosepile m...
Inimesed oli paanikas ja otsisid paati, kuhu nad mahuksid. Martin Vaide oli uuesti paadi juhtimise üle ja nad Roodusega näevad paati, mida oma paari inimesi täis pannud. Viimasena pressiti paati Enn Tormet, kes otsustavad aidata. Kurba, kellel olid granaadid kaasas, läheb selle peale hülgas koguduse. Teda kutsuti Taganejaks. Ta oli minevikus soos, tema närvi ja lubab paadi õhku lasta. Paat on tühi. Inimesed hakkavad viirastusi sõber Juhan Raid kaotas oma perekonna ja ta pani end põlema. Aasa nägema, et maa on paista. Martin Vaide pöörab ära, arvatakse, et ta on nii Leedi isa oli matemaatik. Peale tema surma kolis ta emaga Tallinnasse, kaua paati juhtunud ja poja surmast. Pakid visatakse merre, kuid Andrus kus ema hakkas pangas tööle. Ta abiellus kunstniku Kalle Leediga, elas Sipria ei lasnud oma portfelli minema visata. Mika laip jäetakse alles. ateljees koos oma ema, meh...
,,Kas mäletad, mu arm?" Koostas: Elor Lember AUT-31 1. August Gailit ,,Kas mäeletad, mu arm?" 2. Tegevus toimub peale sõda kui Eesti on kaotanud nenda iseseisvuse. 3. Kõik toimub ühes majakeses kus on seitse meest, kes on korjatud põgenikelaagrist ja saadetud Rootsi metsa tööle. Sel ööl on tuisk ja mehed istuvad ümber ahju ja räägivad erinevaid lugusid. Lood on pärit enne sõda siis kui kõik oli veel ilus. 4. / 5. Seal majakesed elavad koos väga erinevate elude, ametite ja mäelestustega mehed.
,,Leegitsev süda" August Gailit 1. Meespeategelase elu jooksul tehtud rängad vead, mis ei lasknud tal elu nautida. 2. Miks ta süda koguaeg valutas nähtamatult, isegi elu lõpul. Tõesta näidetega. 3. Kuidas naispeategelane kannatustele vastu suudab seista. 4. Kuidas õnnestus peategelaste laste kasvatamine. Võrdle! Kes kummagi lastest said? 5. Meeida roll kunstniku ,,loomisel" 6. Kultuurivaatlused, mõtted... Mis on aegunud? Mis tänapäevani? 1. Meespeategelasi oli samas kaks, Joosep Maarva ja Taavet Rabaraud
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse,
Lugemiskontroll. A. Gailit ,,Toomas Nipernaadi" 7) Mille poolest erineb Maret teistest tüdrukutest? 8) Kommenteeri väiteid (too näiteid): a)Niperaadi eitab vabaduse nimel kõike tavalist, reegleid. b) Nipernaadi aitab näha elu teisest rakursist, loob uue tegelikkuse. 9) Milline oli lemmiknovell? Põhjenda. 10) Milline oli sinu arvamus teosest tervikuna? Põhjenda. 7) Maret erineb teistest tüdrukutest kõigepealt selle poolest, et ta on kõige järjepidevam Nipernaadi juttu tühipaljaks lobaks pidama. Elo ja Malle küll kahtlustasid, et tegemist on luiskajaga, kuid jäid siiski lõpuks Nipernaadi võlule alla. Ehk oleks Anne-Marigi Nipernaadisse armunud, kui oleks kuulnud tema mesimagusat juttu või kui tal poleks olnud kedagi teist. Seevastu Maret on tõeline karmikäeline naine, kes ei näita kordagi välja, et talle Nipernaadi üldse meeldib, pigem tahaks ta et too kiiresti är...
Lugemiskontroll August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Missuguseid valesid me vajame ? Võiks öelda , et Nipernaadi on üks haruldaste kommete ja iseloomujoontega inimene. August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab
A. Gailit ´´ Toomas Nipernaadi ´´ Keset tihedat metsa ,ühe kiire vooluga jõe ääres asub kaks talu. Ühes talus elab tagasihoidlikult ja vaeselt metsavaht Kudisiim koos oma tütre Lokiga.Teises talus elab vanamees Habahannes koos oma tütre Mall-iga.Nendel on suur ja rikas talu, aga ise nad on rahaahned ja ülbed. Paari päeva pärast hakkasid parvetajad mööda jõge parvetama.Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve.See oli Toomas Nipernaadi.Ta jäi metsavahi talu juures pidama.Ta palus neilt ainult üheks ööseks peavarju. Kuid järgmisel hommikul hakkas ta seal põldu harima ja talumaja parandama.Ühest päevast sai juba mitu.Kui Nipernaadi oli seal olnud juba 5 päeva ,pani Habahannes ...
August Gailit ''Toomas Nipernaadi'' 1. Nipernaadi oli teose alguses rõõmus, uljas, hoolitsetud välimusega, ilus ja noor. Need on kooskõlas, sest suvi oli alanud ja Nipernaadi ootas seda aega, et hakata elu elama. 2. Igatsus Seeba kuninganna järele näitab,et olenemata sellest, et Nipernaadil oli abikaasa, oli ta ikkagi hingelt üksildane ja otsis siiski kedagi täiuslikku ja hingesugulast, keda ta teadis et pole olemas. 3. Kati- mitte eriti elukogenud noor neiu, kes tahtis kiiremas korras saada naiseks ja lõpetada enda nooruspõlve. Hoolitses laste eest, kes koos tema ja tema emaga onnis elasid. Vaesemat sorti perest pärit tüdruk. 4. Ametid, mida Nipernaadi peab: taluperemees, rätsep, sookuivataja, muinasteadlane, pastor, madrus (meremees, kalur), parvepoiss, köster, põllumees. 5. Sisyphose müüt tähendab, millegi asjatu tegemist. Sisyphos sai karistuse kivi mäest ülesse...
August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna tütarlaps pole selleks loodud. Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ...
Test Testi teemad: · NoorEesti · G. Suits · Fr. Tuglas · M. Under · A. Gailit · O. Luts · B. Alver · 20 sajandi I poole kirjanduslikud rühmitused 1. Kes olid Noore-Eesti rajajad? a. Koidula ja Tammsaare. b. Suits ja Tuglas. c. Tuglas ja Tammsaare. 2. Millest sai alguse Noor-Eesti? a. Salajastest õpilasringidest. b. Tuglase ja Tammsaare sõprusest. c. Albumist NoorEesti. 3. Mis ilmusid aastatel 1901-1902 Gustav Suitsu toimetamisel? a. Albumid NoorEesti. b
A.Gailit ''Leegitsev süda'' kokkuvõte. Esimene osa: 1.Vana Anu Maarva elas Tuulemäel, vanas hütis. Teda käis vaatamas vaid vana Kanuska-eit, kes ta eest hoolitses.Anu oli valmis surema, ta käis pesemas ära ja pani ühked riided selga. Tal oli poeg Joosep, kes oli linnas tuntud viiuldaja. Ta käis vahest ema vaatamas. Koos kõpitseti ka Tuulemäe maja. Kui Anu ema oli kunagi surnud, jäi tema saatuse hooleks. Ta käis talust talusse ja keegi õieti ei tahtnud teda. Tema elu õnnelikumad aastad möödusid Taavet Rabaraua talus. Ta jäi Taavetist rasedaks. Taavet aga võttis naiseks Kai-Kadri. Anu ajas ta aga talust minema,et inimesed imelikke jutte ei hakkaks rääkima. Anul hakkas sünnitus pihta keset karjamaad ning talle tõttas õnneks appi Ann Anderva. Anu jäi tema juurde teenima. Korra käis Taavet teda vaatamas. 2. Anu nägi Kanuska-eite tulemas ja rääkis sellele , et tema hakkab nüüd surema. Kanuska-eit tahtis, et ka temale midagi jäetaks. Anu ol...
pühendatud romaan "Isade maa" (1935). Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembil Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp Looming On öeldud, et Gailiti keelekasutus sarnaneb tema kodukoha, Lõuna Eesti vahelduva
Grünthal-Ridala. Loodi Aino Kallas, intelligentsikirjandust ja Jaan Oks. pöörduti haritud lugeja poole. Isamaalised ja revolutsioonilised ideed. Siuru 1917- ,,Loomise Gailit, Under, Armastusluule uus tase. Siuru I-III 1919 rõõm-see olgu Semper, Tuglas, Kirjanduse meie ainus Adson, populariseerimine. tõukejõud." Visnapuu. Murdeluule.Uuendusliku keele kasutamine. Luule taseme tõstmine.
Tegelaskond A.Gailiti romaanis Ekke Moor Romaanis Ekke Moor on A.Gailit kujutanud tegelasi väga kirevalt. Ei ole ühtegi täiesti igavat tegelast. Kõigil on oma head ja vead, huvitavad ja vähem huvitavad pooled. August Gailit on kujutanud tegelaste iseloomusid väga erinevalt. Kui hakata pingsamalt mõtlema, siis võib leida Gailiti tegelaste hulgas sarnasusi ka tänapäeva ühiskonnas. Kui hakata mõtisklema just romaani peategelaste üle, siis ainuõige inimene, kellest esimesena rääkima hakata, on Ekke Moor ise. Peategelast on autor kujutanud mitte täiesti positiivse tegelasena. Ta on välja toonud palju häirivad ning negatiivseid omadusi, mis teevad Ekke ainult kirevamaks inimeseks
Valged ööd 3.osa Kaava parvevaht Joona istus ja mõtles endamisi, et mis mees see Nipernaadi ikka on. Lubas Joonale tasuta tööd teha-iga päev parvega üle jõe sõita ja kiiresti tagasi. Ja nii oli juhtus, igal õhtul viis Nipernaadi teenitud raha ära, ise sentigi võtmata. Nipernaadi rääkis, et teeb seda tööd enda lõbuks, kuid Joonale korrutas, et hea mõte oleks ehitada pigem sild, kuna siis ei peaks Joona enam igavat parvevahi ametit pidama ja maailma oleks tema ees valla. Ta saaks mööda ilma ringi rännata, laulda ja Anne-Maril külas käia. Kuid Joona oli tagasihoidlik, talle ei meeldinud laulda ja üleüldse ei pooldanud ta Nipernaadi ideid. Selle tõttu läksid Nipernaadi ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest. Ta läks kõrtsi, et Anne-Marile lõpuks armastust avaldada ja oma rasket elu kurta. Sinna jõudes kuulis ta heina krõbinat, millest ta järeldas, et Anne-Mari on seal ja ta alustas rä...
Ta on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Just sellepärast tuleb tema loometööga rohkem kokkupuutuda, et tutvuda tema mõttetega ja neid hiljem ka näiteks lõpukirjandis kasutada. A.Gailiti looming on mitmekülgne, mida hakkan analüüsima, aga ennekõike tuleb tema elulooga end kurssi viia, et teada saada, kus ta on oma mõtteid täiendanud ja kuidas elukäik on tema teoste loomingut reformeerinud. August Gailit sündis 1891. aastal Valgamaal Sangaste mõisa läheduses. Tõenäoliselt oli ta vanaisa poolt liivlane. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?"
August Gailit Omapärase stiiliga, esindab uus-romantismi. Tegelased on erilised, liialdatud iseloomujoontega. Näitab inimeste püüdlemist unistuste poole. Toob välja unistuste ja reaalsuse vastuolu, armastuse olulisus. „T.Nipernaadi“ (1928)-Peategelaseks mees, kes rändab mööda Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjut...
August Gailit "Toomas nipernaadi" väga põhjalik sisukokkuvõte PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, etHabahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rä...
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna
Kuid ka see ei päästnud "Siurut". 1920. aastal lõppes rühmituse tegevus ametlikult "Siuru" tähtsus Muutsid kirjanduse populaarseks. Suurendati lugejate kirjandushuvi. Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks. Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele. "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. "Siuru" viis armastusluule uuele stiilitasandile. Oma loomingus pöörduti maiste rõõmude ja ihade poole. August Gailit ehk Ge (1890 1960) Novelist Romaanikirjanik Följetonist Üks "Siuru" loojaid Teosed Följetonikogu ,,Klounid ja faunid" (1919) Följeton ,,Sinises tualetis daam" ,,Saatana karusell" (1917) ,,Rändavad rüütlid" (1919) ,,August Gailiti surm" (1919) Loomingu omapära Eemaldumine tavalisest realismist Dramaatilisus ja dünaamika Igatsus jumalikuma poole Romantiline liialdus Marie Under ehk Printsess (1883 1980)
Raamatukõne ,,Ekke Moor" August Gailiti teos ,,Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aastal. See on eesti lugu, oluline teos eestlaste ja eesti kirjanduse jaoks. Raamatat sisaldab palju meie rahvusliku iseloomu kirjeldusi. Teose peategelane on rannakülast pärit Ekke Moor, et põgeneb kohustuste ja töö eest ning läheb laua ilma rändama ning ennast leidma. Ekke rännakul on ka sügavam põhjus-ta lahkus kodus selleks ,et ennast leida ning tunda, et ta on oma armastatu Enekeni vääriline. Noore poisi küpsemisele paneb aluse Enekeni siiras armastus Ekke vastu. Ta teekond viib väga erinevatesse paikadesse ning ta kohtub paljude erinevate inimestega.Ekke vastandas elu teatriga, kus iga uus sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Oma teekonnal peab ta mängima erinevaid rolle, alates teatris näitlejana töötamisest kuni maantee kraavikaevamiseni. Lugemise muudavad huvitava...
Keerulised armastuslood August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna ...
Laatre mõisas · Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana- Annemõisast. · Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli. · Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda · 19051907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. · Ebastabiilsete olude tõttu jäi Gailitil küpsuseksam sooritamata. · Kuulas Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguid, kuid ei saanud atestaati küpsuseksami puudumise tõttu.
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1
Romaani analüüs ,,Ekke Moor" A. Gailit Romaan algab sellega, kuidas Neenu ja Enge tahavad minna Ingelandi laadale. Neenul on kolm poega, neist noorim on Ekke Moor, kes tööd teha ei armasta, kuid talle meeldib lugeda ja vahest ka ise kirjutada. Neenu on teadlikult noorimast pojast logardi kasvatanud, sest siis ei lahku ta kodust ja on keda kallistada ja vihast peksta. Neenu kaks vanemat poega on korralikud, teevad tööd ja vahest saadavad ka emale raha, mille ema ära peidab, kuid Ekke leiab selle vahel üles
Mägi jne. N-E all võime mõista esimest Eesti intelligentsi põlvkonda, kujuneb ka naisintelligents. 1915 viies ja viimane album. Esimene maailmasõda. Tuglase novell ,,Vabadus ja surm"- sümbolistlik novell, vang üritab vanglast põgeneda, näeb sellega palju vaeva, ning kui ta vabadusse pääseb, lastakse ta maha. N-E lõpetas oma tegevuse. Ta oli oma programmiga eesmärgid täitnud. ,,Siuru" rühmitus ,,Siurusse" kuulusid: Gailit, Under, Semper, Visnapuu, Adson, Tuglas. 1917 alustas tegevust. Mait Metsanurk kutsus kirjandushuvilised kokku Teataja toimetusse, et midagi ette võtta ajal kui kirjanduselu on soikunud. Ta plaanis välja anda koguteose, et kirjanduselu elavdada. Teataja toimetuses töötas sel ajal Gailit, kes oli sõbrunenud Visnapuuga. Metsanurga idee jäi soiku. Noor grupp kirjanikke sai kokku Adsoni juures (Adson, Gailit, Visnapuu, Tuglas, Under; Semper liitus Siuruga hiljem)
Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. August Gailit, poolenisti läti ( või liivi ) päritolu eesit kirjanik, sündis 1891. aastal Sangaste mõisa lähedal. Pärast koolipoisipäevi viis elu Gailit rajale, kuhu ta sel ajal kirjanikud enamasti ikka viis ajakirjandusse. Nii oli Gailit aastail 1911-1914 ajakirjanikuks Riias, aastail 1916-1917 Tallinna Teataja ning 1918. aastal Tartus Postimehe juures. Esimese maailmasõja päevil oli ta sõjakorrespondent, Vabadussõjas osales sõjaväeametniku sõjakirjasaatjana.
Romaani ,,Ekke Moor" analüüs August Gailit Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema Sündmustik August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" jutustab ühe rannaküla poisist nimega Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamat koosneb kahekümne neljast novellist, kus Ekke käib ja seikleb mööda maad ringi. Ekke on mitmepalgeline, ära hellitatud, laisk ja looderdav mehepoeg, kes petab teisi ja näiliselt hoolib vaid endast. Temast oli kujunenud halb arvamus, sest ta ei aidanud üldse kodus oma ema ja käis öösiti erinevate tüdrukute juures, mis pole just väga sünnis tegu. Ekke oli ka üsna püsimatu, talle oli vastukarva pikalt ühes ja samas kohas viibimine, üsna kiiresti tekkisid tal ühe uued ideed mida ellu viia. Ühel päeval lahkubki Ekke oma kod...
Ametlikult registreeriti 1917. aasta juulis. Kuulusid: Marie Under, Artu Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Nimetus võeti eeposes ,,Kalevipoeg" oleva muinasjutulinnu järgi. Valdav osa polnud iseseisvalt raamatut avaldanud. Avalikud kirjandusõhtud, kus rühma liikmed esinesid oma teostega, teenisid nii raha kui ka reklaami. Avalikkusele jäi neist intrigeeriv pilt kui argielu ja tavamoraali trotsivatest boheemlastest. Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna".
Eesti Vabariigi kirjandus aastatel 1920 1940 Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917 aastal, mil ,,Noor- Eesti" järglasena astus areenile ,, Siuru" rühm.Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja,Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitasAugust Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam
Toomas Nipernaadi kui autobiograafia August Gailiti teost ,,Toomas Nipernaadi" saab lugeda kui autobiograafiat. Nad mõlemad olid kirjanikud ja neile meeldis reisida. Nad mõlemad said sellest inspiratsiooni. Näiteks teoses rändab peategelane Toomas kevadest sügiseni, et koguda ideid. August Gailit sai ,,Toomas Nipernaadi" teose kirjutamiseks inspiratsiooni Berliinis. Gailit ja Nipernaadi oli mõlemad hea sõnavara ja sõnaoskusega. Nipernaadi suutis end igasugustest olukordadest välja keerutada. Elloga esimest korda kohtudes ütles Nipernaadi, et on rätsept kuid Ello sai aru, et ta valetas ja Nipernaadil oli kohe teine vale varrukast võtta ja ütles, et ta ei ole jah rätsep vaid hoopis meremees. Samuti oli ta väga veenev, ta suutis panna endasse 2 naist korraga armuma, Ello ja Tralla, kes mõlemad tahtsid Nipernaadiga põgeneda. Nii Gailit kui Nipernaadi olid
Ekke Moor A. Gailit Lk arv: 222 Illustraator: Aare Haug Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema ÜLESANDED: 1. Ennustamine Millest võiks Ekke Moori Ekke Moori Ekke Moori perest,
Mägi) ▪ Tõusis kirjanduskriitika (analüüsivam) ▪ Arendati sõnavara (Johannes Aavik) ▪ Avaldati noori autoreid ▪ Toetati K.J. Petersoni ja J. Liivi ▪ Tudvustati eestlastele maailma kirjandust Siuru 1917-1919 1. Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele 2. Liikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas 3. Tegeldi imperssionismi, sümbolisimi ja uus-romantismiga 4. Peateemadeks armastus ja loodus (eraldusid reaalsusest) 5. Peamiselt novellid ja luuletused 6. Ilmus kolm albumit 7. Sirulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ F.Tuglas 8. Ilmusid luuletajate esikkogud – Under „Sonetid“, Visnapuu „Amores“ , Semper „Pierrot“, Adson „Henge Palango“, Gailit „Henge Palnago“ 9. 1919
kirjandus populaarseks, millega kaasnes üldsuse tähelepanu. Siuru oli rühmitsus, kes jätkas Noore-Eesti traditsioone, liikudes sümbolisimi suunas. Kes olid Siuru liikmed? Siuru rühmitusse kuulusid: Marie Under vs Pristsess Johannes Semper vs ASM Friedebert Tuglas vs Felix Artur Adson vs Page (paaz) Henrik Visnapuu vs Vürts August Gailit vs Ge Kes oli Marie Under? Marie Under oli eesti luuletaja, kes õppis Tallinnas saksa tütarlastekoolis, kus tekkis tal huvi kirjanduse vastu. Marie Underit on nimetatud eesti luule hingeks. Under kirjutas armastusest häbenemata, kõnesles sonettides noortest naistest, nende kohtumistest, lisaks ka armukirest ja tunnetest. Marie Underi hüüdnimi tulenes sellest, et ta oli ainuke nõrgema soo esindaja selles rühmituses. Kes oli Johannes Semper?
Seda ei olnud veel kunagi juhtunud. K. ootas pisut aega ja nägi oma voodist, et vastasmajas elav vanaeit teda kuidagi hoopis erakordse uudishimuga silmitses, siis aga, ühtaegu kummastust ja nälga tundes kõlistas ta kella. Tuntumaid moderniste · Maailmas · Eestis · Knut Hamsun (1859-1952) · Gustav Suits (1883-1956) · Virginia Woolf (1882-1941) · Friedebert Tuglas (1886-1971) · Marcel Proust (1871-1922) · August Gailit (1891-1960) · James Joyce (1882-1941) · A. H. Tammsaare (1878-1940) · Mina Loy (1882-1966) Knut Hamsun · Sündis Kesk-Norras 4. augustil 1859. · Ta oli Norra romaani- ja näitekirjanik. · Oma esimese teose kirjutas kaheksateistaastasena. · Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". · Aastal 1917 ilmus tema kuulsaim teos "Maa õnnistus", mille eest pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna.
Tagalas. Hint, Rummo, Jakabson Raadiosaated o Kuni 10 korda päevas, edastati Leningradist, hiljem Moskvast. Ilukirj. Saated. o Riiklik kirjastus. ,,Ilukirjandus ja kunst" Hakkas ilmuma teoseid Eestis o ,,Sirp ja vasar" ajaleht 1944 Sõjaaegne- võimalused puudusid tsensuur Represseerimine- kõik, kes jäid Eestisse- põhjuseks Eestis elamine Adson, Gailit, Kivikas jt. tegid koostööd saksa võimudega 30 ilukirj. Ja 30 noorsookirj. Teost. 1941-1944 Riiast sai taotleda luba avaldamiseks, raske saada!! Raamatukogude fenomen- poodides rmt. Praktiliselt ei olnud, menuraamatuid pidi kohapeal lugema. ,,Ammuaat"- 2 nr. Ajakirja ,,Postimees" Tartus, ,,Päevaleht" Tallinnas - ilukirj. Palad lisaks uudistele, Tõlkeid vähe eesti kirjandus tõlgiti rohkem võõrkeeltes. Proosa
....................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT..........................................................................................................................................8 LOOMING......................................................................................................................................................9 TEOSED..........................................................................................................................................................9 AUGUST GAILIT "PURPURNE SURM" .
Marleen Tõnurist Liis Kambek Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed August Gailit · Eluaastad 18911960 · Sündis Valgamaal
hoolib on Eneken, rikkama naabrimehe tütar, kes ka Ekkest huvitatud on. Selleks et aga luba saada Enekeniga abielluda peaks ta muutuma tõsiseks inimeseks. Teda saadetakse lahtiseid allikaid otsima. Ekke rändab kaua mööda maailma ringi, otsides oma allikaid. Kui ta paljude aastate pärast koju tagasi tuleb, leiab ta, et paljugi on muutunud. Eneken on lapse saanud ja see väike poisslaps juhtub olema Ekke oma. Lisaks leiab ta, et need lahtised allikad on tal ka kodus olemas. Gailit on Ekke tegelaskuju loomisel kasutanud Ibseni ,,Peer Gynti" peategelast. Selle teosega on seda ka palju võrreldud. ,,Ekke Moor" ise jääb veidi tahaplaanile ,,Toomas Nipernaadi" kõrval, kuigi mõlemad teosed väärivad võrdset tähelepanu. Gailit kasutas Ekke tegelast, et näidata elukutsete vahetamisel ka vajalikkust. Ekke rändab mööda maailma, mitte ainult Eesti pinnal nagu Toomas seda tegi. Lisaks ei saa ta isegi mitte talveks koju minna enne kui on end leidnud
· Esimene kirjanikkond, kes on kõrgharitud · Olid kuulsad oma sõnamängude poolest ( Betti Alver ,,Jevgeni Onegin") · Lagunesid II maailmasõjas Nõukogude okupatsiooni tagajärjel Siuru: · 1917-1919 · Siuru tähendab murdes põldlõokest · Pakkusid loodus ja armastusluulet sõja vahele · Eestvedajad: - Marie Under - Artur Adson - Hendrik Vissnapuu - Johannes Tsemper - August Gailit - Friedebert Tuglas - Nikolai Triik (kunstnik << Siuru logo autor- avatud tiibadega inimlind · Andsid välja 3 albumit · Juhtlause: ,,Loomisejõud- see olgu meie ainus tõukejõud" · Andsid välja 3 albumit · Korraldasid luuleõhtuid (tasulised) - Raha korjati oma loomingu rahastamiseks - Hoolimata sellest, olid väga populaarsed · Luuletustes oli vorm esikohal
Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri; viis kirjanduskriitika paremale tasemele; tõstis raamatukujunduse taset; elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi Siuru (1917-1919) Sel ajal oli kirjanduse elu suikunud, I MS tõttu. Vastukaaluks sõjakoledustele sai alguse uus rühmitus Siuru, kuhu kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru lasi ühisväljaandena välja 3 albumit. Peamised teemad olid loodus ja armastus. Siuruliku armastusluule tundeskaala on avar, kuid sokeerivalt uudselt mõjusid selles leiduvad julgelt sensuaalsed toonid ja erootilised kujutused, mida varasem luule ei tundnud. 1919
- ,,Sirp ja Vasar" hakkas ilmuma 1945 Eesti kirjanikud: Eestisse jäid need, kes - läksid sotsialismiideedega kaasa (Vares-Barbarus, Semper, Jakobson) - ei jõudnud NSVLiga kompromissile, vaikisid (Alver, Masing) - Kirjanike Liidust väljaheidetud (Tuglas, Semper, Merilaas, Sang, Raudsepp) Eesti kirjandus teispool piiri: 1944 lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Algul mindi põhiliselt: - Rootsi (Under, Suits, Visnapuu, Gailit, Kangro) - Saksamaale Pärast mindi edasi: - Kanadasse (Viirlaid) - USA (Visnapuu) - Inglismaale - Austraaliasse Pagulaskirjandus algul tehti Saksa põgenikelaagrites, hiljem Rootsis. See ületas mahult ja väärtuselt Eestis ilmunud kirjanduse. Paguluses anti 1944-90 välja palju luulekogusid, romaane, memuaarikirjandust. (Under, Visnapuu, Gailit, Viirlaid, Kangro) Kirjanduslikud organisatsioonid: - ,,Orto" 1944
VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga
Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus jumalaga tütar 3 1905 Tallinn Võitlus ühiskonnaga Indrek .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
