Kiirguse nõrgenemine sõltub atmosfääri läbipaistvusest ja massiarvust. Kiirguseks e insolatsiooniks nim otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm 2) ühe ajaühku (min) jooksul. Tavaliselt mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsese pinnaühikule (cm 2) langeva otsekiirguse voogu 1 minutis. Max intensiivsus nii kiirtega risti asuvale kui ka horisontaalpinnale on juunis ja min detsembris. Aurumise all mõeldatakse vee või jää üleminekut gaasilise olekusse so muutumist veeauruks. Looduses aurub vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt ja taimkattelt. Mida kõrgem on temp seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Taimedelt aurab nede peale jäänud vesi ja taime organismi kaudu mullast (transpiratsioon). Välitingimustes mõjutab transpiratsiooni kõige rohkem õhuniiskus, mulla ja õhu temp, tuul ja valgus. Mida suurem on mullaniiskus ja mida kuivem seejuures õhk, seda intensiivsem on transpiratsioon
materjalist. Tehnoloogilist kuivatusprotsessi viiakse läbi temperatuuridel,millised tagavad vaba vee eraldumise ilma tooteid Põletusprotsess Põlemine on protsess, mis kõige üldisemalt tähendab aine kiiret reaktsiooni hapnikuga, mille tulemusena tekkivad algsetega võrreldes uued ühendid. Põletusprotsess tehnoloogilise protsessina tähendab siis eelkõige lähteainete lagunemist ja uute ühendite teket. Adsorbtsiooniks nimetatakse niisugust protsessi, kus gaasilise (vedela) aine molekulid kogunevad vedeliku või tahke aine pinnale. Aine, mille pinnale molekulid kogunevad on adsorbent. Sõna tuleb ladina keelest ,,ad"(juurde)+"sorbere"(neelduma). Absorbtsioon on aga gaasisegu komponentide neeldumine kogu vedeliku mahus. Sedimentatsioon on protsess, kus tahked pulbrilise aine osakesed sadestuvad raskusjõu toimel 1.3.Standardid ja sertifikaadid Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise
Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda t...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda tra...
Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuril rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Sublimatsioon kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk -HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse. Sellest järeldub ,et neil on sulamis-, keemis-, veeldumistemperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273 K=0C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1
Pärast viibimist suurenenud hapniku sisaldusega territooriumil tuleb riided hoolikalt tuulutada. Tööriistad ja riided peavad olema puhtad õlist ja rasvainetest. Seadmed, kus kasutatakse hapnikku, ei tohi olla rasvased ega õlised. Vedela hapniku käsitlemisel tuleb kasutada selleks ettenähtud kaitsevahendeid nagu kindad, silmakaitsed, erijalatsid ja kaitseriietus. Tähelepanuks: RÕHU ALL OLEVA GAASILISE HAPNIKU KOKKUPUUTUMISEL RASVADE, ÕLIDE, VÕI TAHKEKÜTUSE TOLMUGA NAD SÜTTIVAD, MIS VÕIB PÕHJUSTADA PLAHVATUSE VÕI TULEKAHJU. Õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks tuleb hapnikuaparatuuri hoolikalt rasvastustada. Hapniku segunemisel põlevgaaside või vedelikuaurudega tekivad teatud vahekordade puhul plahvatusohtlikud segud, mis võivad süttida lahtisest tulest või sädemest. Selle vältimiseks on kasutuses uued hapniku segud, milles on 12 miljondikku mahuosa lõhnaainet
Füüsikaline keskkond: · valgus(päikesekiirgus) · temperatuur · rõhk · tuli · vesi · muld · hoovused keemiline keskkond: · niiskus · atmosfäärigaasid · toitained · soolasisaldus · happesus päikesekiirgus on peamine kliimat kujundav tegur, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Saadav energia: · paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt. Valgus mõjub taimedele eelkõige: · fotosünteesi kaudu
Koroonalahenduse algusväljatugevus on määratud valemiga , kus: m juhtme pinda iseloomustav tegur, õhu suhteline tihedus, r0 juhtme raadius Juhtme pinda iseloomustav tegur · sile juhe, ilus ilm m = 1 · köisjuhe, ilus ilm m = 0,82...0,94 · vihm ja lumi m = 0,73...0,57 · härmatis, jäide m = 0,6 Õhu suhteline tihedus 36. Siseisolatsiooni liigid ja isolatsiooni vananemine Siseisolatsioon on seadmete tahke, vedela või gaasilise isolatsiooni sisemised osad, mis on kaitstud atmosfääri ja muude välistingimuste mõju eest. Nõuded siseisolatsiooni materjalidele: - elektriline tugevus - väikesed kaod - termiline stabiilsus - mehaaniline tugevus - tule- ja plahvatuskindlus - odavus Kasutatavad siseisolatsiooni materjalid: · tahked (polümeerid, epoksiidid, vilk) · vedelad (trafoõli, sünteetilised vedelikud) · gaasid (SF6) · kombineeritud Siseisolatsiooni liigid: · õlitäiteline isolatsioon
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. Plasmaoleku korral, mis on Universumis laialt levinud, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). Aine võib eksisteerida kõrvuti kahes või kolmes agregaatolekus, näiteks vesi 0 °C juures. Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust
taimega.Jan Ingenhousz avastas, et päikese mõjul suudab taim taaselustada hiire. Jean Senebier demonstreeris, et taimed kasutavad CO2te ja vabastavad O2-te valguse kaasabil. 2. Fotosünteesi kosmiline tähtsus. Fotosüntees on ainus biosfääris kvanitatiivselt arvestatav protsess, mis tagab eluks vajaliku vaba energia. Ainus protsess mille käigus moodustub ka molekulaarne hapnik. CO2 sidumine ja O2 eraldamine on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabiilsuse tagamiseks. Tänapäeva tsivilisatsiooni iseloomustab järjest kasvav energia tarve, millega kulutatakse üha enam hapnikku ja paisatakse õhku suurel hulgal O2-te mis on muutunud hingamisprotsesside kõrval arvestatavaks komponendiks maa C ja O ringes. 3. Lehe kui fotosünteesi organi ehitus. Et CO2 fotosünteesil kasutada, peab ta olema neelatud klorofülli sisaldavate rakkude poolt, kuhu
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
Füüsikaline keskkond: · valgus(päikesekiirgus) · temperatuur · rõhk · tuli · vesi · muld · hoovused keemiline keskkond: · niiskus · atmosfäärigaasid · toitained · soolasisaldus · happesus päikesekiirgus on peamine kliimat kujundav tegur, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Saadav energia: · paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt. Valgus mõjub taimedele eelkõige: · fotosünteesi kaudu
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
· Eluea vältel ökoamplituud muutub, kohanemine · Tolerantsuse (taluvuse) piir - limiteeriv faktor Füüsikalised keskkonnatingimused Valgus Päikesekiirgus kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia 1) paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, 2) tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil 3) toimub aurumine, 4) tekivad sademed. Fotosüntees toimub vaid kiirgusenergia toimel taimed sünteesivad kiirgusenergia abil CO2 ja vee ning tekib suhkur (energia) ja eraldub hapnik 6 CO2 + 6 H2O + päikeseenergia -> C6H12O6 + 6 O2 Enamik elusloodusest sõltub taimede poolt fotosünteesil salvestatud energiast Temperatuur Enamiku organismide taluvusala 0° kuni +50°C
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
8. rullimine 9. multsimine Mullalahus Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on: 1. anioonid: HCO3-; CO32-; NO3-; NO2-; SO42-; Cl-;H2PO4-; HPO42- 2. katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+ Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta Liigniisketes muldades: Fe2+ Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:
Kõik ülejäänud nn. Kunstlikud jaotatakse: Veele ohtlikud ja ohutud Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. Sanitaatoksiline aspekt hinnatakse vett joogiks ja söögiks 2. Üldsanitaarne aspekt hinnatakse vett ujumiseks ja pesemiseks 3. Organoleptiliselt hinatakse vee läbipaistvust, lõhna, maitset. 4. Kalamajanduslikust aspektist Saastumine reostumine, mistahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Osooniaugud Osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Kasvuhooneefekt Temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Happevihm
tunduvalt kiirem 5-10 ööpäeva n:kasel 22 ööpäeava 2 )puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni milleks on 5 10 protsenti.3) kuum õhk hävitab putukkahjurid ja seenhaigused.puudused-kuivati kui niisugune on küllalt kallis ehitus 2)kütuse kulu on üsna suur.antud kuivatusviisid on põhiliseks siin on puiduniiskust võimalik lühikese ajaga viia vastava niiskuse sisalduseni,kuivatamine toimub eelsoojendusega ,õhu ja suitsu gaasilise segu või ülekuumendatud auruga.materjal viiakse vagonettidele laadituna.eelsoojendatud kuiv õhk võtab endasse puidus leiduva niiskuse ja lahkub koos niiskusega vastavate avade kaudu ja lahkub vastavalt avade või tõmbeavade kaudu.puidupinna lõhenemise vältimiseks niisutatakse kuivavat puit aegajalt torust antava auruga. Puidu lõhenemine kuivamisel · Puitmaterjali kauivamise käigus kuivab väliskiht kiiremini kui sisemine osa.
Oma tegevuses peab inimene arvestama sellisele äratundmisele rajaneva moraaliprintsiibiga). Looduskaitse eetilised alused (Michael Soule) elurikkus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima. Evolutsioon peab jätkuma. Elurikkusel on iseväärtus. Kultuurilised põhjused on rekreatsioonivajadus, esteetilised ja kultuurilised vajadused. Ökosüsteemi teenused: Atmosfääri gaasilise koostise regulatsioon inimene mõjutab seda ise vähe ja kui mõjutab siis halvasti. Atmosfääri niiskusreziimi regulatsioon looduslikud kooslused puhverdavad ökoloogilisi tsükleid. Veekogude kallaste kindlustamine Viljakate muldade tekitamine ja säilitamine Jäätmete ümbertöötamine Kahjurluse kontroll putukkahjurid süüakse ära, pestitsiidide mõju tühine. Otsese toidu produktsioon, sellega seotud tolmeldamine
hüdrofiilseteks süsteemideks. Lüofiilsest süsteemi näiteks on kõrgmolekulaarse ühendi (kmü) lahus.Paljud dispergeeritud süsteemid kannavad sõltuvalt koostisosade agregaatolekust spetsiifilisi nimetusi. Gaasilise dispersioonikeskkonna korral nimetatakse dispergeeritud süsteeme üldiselt aerosoolideks, vedela dispersioonikeskkonna korral lüosoolideks ja tahke keskkonna korral tahketeks soolideks. Hüdrosoolide puhul on dispersioonikeskkonnaks vesi,organosoolide korral on dispersioonikeskkonnaks orgaaniline vedelik. 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod)
SISSEJUHATUS Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. ...
Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temp ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Gaasilise agregaatoleku mõtteliseks mudeliks on valitud ideaalgaas kaootilises soojusliikumises olev molekulidest koosnev süsteem. Aur on selline aine gaasilises olekus, mis on tavatingimustes kas vedelas või tahkes olekus ning mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutatavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub
rullimine 9. multsimine Mullalahus Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on: anioonid: HCO3-; CO32-; NO3-; NO2-; SO42-; Cl-;H2PO4-; HPO42- katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+ Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta Liigniisketes muldades: Fe2+ Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mullalahuse konsentratsioon sõltub: 1. Mulla vee sisaldusest
a inglane W. Gregor, kuid keemiliselt juba puhta metallina saadi teda alles 1926.a, kui õnnestus titaanjodiidi Ti J 4 lagundada vaakumis, volfraamtraadi pinnal. Titaani tootmise tööstusliku protsessi metallotermiliselt lõi 1940.a W. Kroll, tootmine algas USAs 1947.a Titaanimaagist (rutiil Ti O2 , ilmeniit FeTi O2 ) saadakse kontsentraat, mis töödeldakse titaantetrakloriidiks T iC l4 . Neutraalses keskkonnas (Ar, He) temperatuuril 800-900 °C puhutakse sulamagneesium läbi gaasilise titaankloriidiga. Taandunud titaaniosakesed paakuvad poorseks käsnaks, mis peenestatakse ning saadud titaanpulbrist pressitakse elektroodid ja need sulatatakse vaakumahjus, sulamite saamiseks lisatakse titaanpulbrile enne elektroodide pressimist legeerivate elementide pulbrid. Elektroodid sulatatakse kaitsekeskkonnaga elektrikaarahjudes valuplokkideks või valanditeks. Titaan on polümorfne metall sulamistemperatuuriga 1660°C, tihedusega 4,5 Mg/ m 3 , mis
-patsient peab istuma nii, et ta saab vabalt sisse hingata (diafragma liiguks) -õpetada patsiendi õigesti inhalaatorit kasutada Võimalikud vead: - ei arvestada hingamisteede seisundit, ravimi lenduvust, mõju südamele, ravimi kudesid ärritavat ja kahjustavat mõju. -preparaat ei sobi inhaleerimiseks -patsient ei oska õigesti inhaleerida Ravimvormid: gaasid, vedelikud aurudena ja pihustatult, pulbrid aerosoolidena. Aerosoolid: inhgaleerimiseks sisaldab vedeliku isotoonilist lahust, mis on gaasilise aine rõhu all. Vedeliku asemel võib aerosool pakendis olla ka suspensioon, mida tuleb enne manustamist loksutada hoolega. Manustamiseks kasutatakse inhalaatorit. Üks annus raviainet- üks vajutus. Aerosoolbalooni huulikut hoitakse suus. Samala ajal kui vajutatakse aerosoolbaloonile, tuleb sisse hingata. Laste ja vanuritel on raske neid asju kokku viia, selle pärast nad kasutavad vahemahutit. Vahemahutisse pihustatakse üks annus ravimit ja hingatakse see siis rahulikult sisse
dm3/mol. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga, ka mass ruumala ühikus = m/V (kg/m3). Ühe mooli gaasi või auru ruumala normaaltingimustel on 22,4 g/dm 3. Kriitiline temperatuur on temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. N: CH4 - 82oC. Kriitiline rõhk on rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. N: CH4 - 45,8atm. Käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral Gaasi maht on võrdelises seoses temperatuuri tõstmisega. Kui temperatuuri muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Gay Lussac'i seadus, mis väidab, et konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). P0V0/T0=P1V1/T1 Gaasi maht on pöördvõrdelises seoses rõhu tõstmisega
Keemilise tasakaalu nihkumise määrab Le Chatelier' printsiip: kui muuta ühte neist tingimustest, mille korral süsteem on keemilises tasakaalus, nihkub tasakaal selle reaktsiooni suunas, mis toimib vastu tekitatud muutusele. Vastavalt Le Chatelier' printsiibile: a) temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni suunas, temperatuuri alandamisel - eksotermilise reaktsiooni suunas; b) rõhu tõstmisel nihkub tasakaal väiksema arvu gaasilise aine molekulide tekke suunas, rõhu alandamisel vastupidi; c) lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel nihkub tasakaal saaduste tekke suunas, lähteainete kontsentratsiooni vähendamisel - lähteainete tekke suunas. Vaatleme mõningaid arvutusülesandeid reaktsiooni kiiruse ja tasakaalu kohta: Näide 1. Reaktsiooni 2NO + Cl 2 2NOCl kiiruskonstant on teatud temperatuuril 0,2 (dm ) /mol s. Reageerivate ainete algkontsentratsioonid 3 2 2
173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. .a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; 177-Mis moodustab pinnaste gaasilise faasi? moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad -- kobedad mullad, liivad ja peened kruusad;2. Keskmiselt kaevandatavad -- tihendatud mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25 % kivimite e kaljupinnase osised;3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad -- tugevalt tihendatud pinnased kuni 50 % kivimite sisaldusega;4
põhimõttest, andes eelistuse toodetele, mida ei saa valmistada taastuvatest loodusvaradest või asendada ammendamatu energiaallikaga. (põlevkivi; fosforiit; järvekriit; raud; plii ja tsink; uraan; kuld ja plaatina; looduslikud värvained: ooker; looduslikud ehitusmaterjalid: paekivi, liiv, kruus, savi, graniit) Maavara maakoores leiduv looduslik aine, mida on võimalik majanduses (ka töödelduna) tarvitada, maapõuevara, maare. Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. (Nt SO2, NH3,O3, tolm, tuhk) Saastekoormus heitmetega (sh. radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...
põrkumata. Termopaus. Kõrgusel ca 500 km . Eksosfaar. Algab kõrguselt ca 500 km ja ulatub kõrguseni kuni 3000 km (maailmaruum). Kõrge temperatuur püsib voi isegi kasvab. Toimub ioonide hajumine maailmaruumi ning sealsete ioonide saabumine Maa atmosfääri. Esitatud atmosfääri kihistus on koostatud temperatuuri muutuste jargi. Pidades silmas teisi parameetreid, voib saada teistsuguseid kihistusi, nimetame neist kolm: 1) atmosfaari gaasilise koostise jargi, 2) turbulentsi (vertikaalsete õhuvoolude) olemasolu jargi, 3) gaaside ioniseerituse jargi. Levinud on kolmas põhjus, kõrgemal kui 80 km asuva kihi nimetamine ionosfääriks seal olevate elektriliselt laetud osakeste ioonide ja elektronide rõhkuse tottu. Ionosfäär mõjutab oluliselt raadio kaugsidet. Atmosfääris toimuvate protsesside kirjeldamiseks luuakse mudeleid. Tihenduslikult homogeenne atmosfäär - lihtsaim mudel , kokkusurumatu ja ühtlase tihedusega seega
moodustuvad halvasti lõhnavad ühendid. 1 Ala oksüdeeritakse ja 2 Gly redutseeritakse. AcCoA arvel moodustatakse AcP ja selle arvel substraatsel fosforüülimisel ATP. H2 ülekanne võimaldab kääritajal bakteril rohkem ATPd sünteesida. Käärimisradades, kus toimuvad ferredoksiiniseoselised oksüdatsioonireaktsioonid, saab substraadilt ärastatud vesinik eralduda gaasina. Teatud tingimustes on ka käärimistes moodustunud NADH-d võimalik reoksüdeerida Fd-ga ja viimast omakorda gaasilise vesiniku eraldumisega. See on bakteritele energeetilisel kasulik. Bakter saab toota rohkem ATPd. Protsess saab toimuda siis kui väliskk-s hoitakse H2 c väga madal. Kk peab olema mikroobe, kes aktiivselt vesinikku tarbivad. Kui ei ole võimalik NADH-d üle Fd-i reoksüdeerida siis tehakse seda AcCoA redutseerimise arvel ja moodustub etanool. Formiaatkäärimine ja selle produktid. Gaaside teke. Püruvaadi edasise katabolismi variandid enterobakteritel
m seadus). Gaaside puhul kehtib Clapeyroni võrrand: pV = RT . µ Kriitiliseks temperatuuriks nim. temperatuuri, millest kõrgemal ei saa vedeldada rõhu tõstmisega. Kriitiliseks rõhuks nim rõhku, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Gaas liigub suurema kontsentratsiooni või rõhuga piirkonnast väiksema kontsentratsiooni või rõhuga piirkonda. Osarõhk on rõhk, mida vaatlusalune segu komponent omaks, kui ta antud temperatuuril täidaks üksinda kogu segu ruumala. b. Aurudeks nim. selliseid gaasilises olekus aineid, mille keemistemperatuur on kõrgem toatemperatuurist. Küllastunud auruks nim
Puuvillakius puudub ligniin kui lisand, ligniini lisandus kinas raskendab tema ettevalmistust. Keerukamaks teeb linakiu ettevalmistuse ka see, et linakiu sisemine kanal on kahest otsast suletud, mis raskendab lahuste tungimist kiu sisse. Linakiudu keedetakse ja valgendatakse pehmemates tingimustes kui puuvillkiudu (põhjuseks on linakiu eripära. Traditsiooniliselt saadakse keetmisel piisav kaalukadu ja hea valgendusaste, kasutades järgnevt töötlemist: 1. Ligniini kloorimine eelistatult gaasilise klooriga (Cl2). 2. Klooritud ligniin ja hemitselluloos lahustatakse leelises. (NB! ettevaatlikult). 3. Pleegitatakse naatriumkloriti ja vesinikperoksiidiga. 3.5. Hüdraattselluloos ja atsetaatkiududest kangaste ettevalmistus. Viskoos- ja atsetaatkiust kangad ei sisalda oma pinnal lisandina looduslikke kaasaineid (vahataolisi aineid on varasema töötlusega kõrvaldatud). Neid kiudusid tuleb aga vabastada metist ja määrdeainetest, mis on kangale antud enne kudumist
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
- tähtsamad Cl2O, ClO2, Cl2O6 ja Cl2O7 kõik ebastabiilsed (plahvatusohtlikud) gaasid või vedelikud - fluoriga → ClF, ClF3 või ClF5 (otsesel reaktsioonil) - joodiga ja broomiga → ICl, ICl3 või BrCl Kloor (lihtainena) tõrjub bromiididest välja vaba broomi ja jodiididest vaba joodi: Cl2 + 2Br-- → 2Cl- + Br2 3.27.3. Kloori sisaldavad happed ja nende soolad - levinuim HCl (vesinikkloriidhape, vana nimetus soolhape): 37%-line gaasilise HCl lahus vees, d = 1,19 kg/dm 3 - puhtal kujul saadud ainult HClO4 (perkloorhape), teised happed saadud ainult vesilahustes (kuid tuntud on nende soolad) Cl o.-a. Hape Soolad Valem Üldnimetus Olulisemad näitajad happes -I HCl vesinikkloriidhape kloriidid NaCl, KCl, MgCl2
kõrvalsaadusi. Normaaltigimustes need kõrvalproduktid(tuntud ka kui reoained), sattuvad tagasi keskkonda. Looduslikes tingimustes nad lagunevad isepuhasusprotsesside käigus looduse võime assimileerida. Reoaine on soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine õhus, vees või mullas, mis ohustab tervist või keskkonda. Sattudes keskkonda tõstab loodusliku fooni taset. Saastumine - mis tahes inimeste tervist või heaolu ohustava tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide sattumine keskkonda Reostus - õhu, vee või pinnase saastamine soovimatu koguse aine või energiaga. Õhu, vee, pinnase või toidu füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste soovimatu muutus, mis võib ebasoodsalt mõjutada inimeste või teiste organismide tervist, ellujäämist või tegevust. Keskkonnareostus - Kui loodusesse on sattunud mingit keemilist ainet hulgal, mis põhjustab muutusi organismides ja ökoloogilistes seostes.
Üldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. Number Nimi Läbimõõt (km) Kaugus Päikesest (aü) Avastamise aeg Avastaja 1 Ceres 1003 2.766 1. jaanuar 1801 Giuseppe Piazzi 2 Pallas 608 2.773 28. märts 1802 Heinrich Olbers Komeedid - udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Tuntumad komeedid Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt,
energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Maailma naftavarude suurust on hinnatud kuni 3 triljonile barrelile, sellest 24 % on hinnanguliselt kasutatud (barrel = 0,16 m3; barrel=42 gallonit). 2 Maagaasi päritolu on üsna lähedane nafta päritolule. See on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Naftatooted Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse peale transpordivahendite ka väiksemates energeetilistes seadmetes, peamiselt kohtades, kus muude energeetiliste kütuste kasutamine on keeruline
Vormi jahutatakse ja mass hangub kiirelt. Ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne. ). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga. 52. Tähtsamad polümeeride liigid. Polüetüleen (PE) saadakse gaasilise etüleeni polümeerimisel. Tahke, valge, rasvasena tunduv aine, kerge, elastne ka madalatel temperatuuridel. Termoplastne vaik, sulab 100- 115kraadi C juures. Kas. torude ja kilematerjalide tootmisel. Polüstürool (PS) on värvusetu vedeliku sürooli polümeerimise saadus. Tahke, läbipaistev, termoplastne vaik, habras materjal. Kas. seinakatteplaatide, vahtplastide, värvide valmistamisel jne. Polüakrülaat saadakse akrüülhappe polümeerimisel. Läbipaistev, klaasja struktuuriga
Üldiselt oletatakse, et metsakuivendus põhjustab veekogudes vee hapestumist. Kuid soodest väljavoolava vee happesus oleneb mitmetest asjaoludest. Näiteks kui kraavid ulatuvad mineraalpinnaseni, siis pH väärtus suureneb, peamiselt väikeste vooluhulkade korral. Kuivendamise mõju süsinikuringele. Fotosüntees on biosfääris ainus protsess, mille käigus moodustub molekulaarne hapnik. CO2 sidumine ja O2 eraldumine fotosünteesil on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabiilsuse tagamisel. Fotosünteesivad organismid sünteesivad Maal süsinikule ümberarvestatult aastas ligikaudu 5*10 tonni orgaanilist ainet, milleks kulutatakse ligikaudu 2*10 tonni CO2 ja eraldatakse 13*10 tonni hapnikku (Miidla, 1984). Gaaside mõju kliima soojenemisele sõltub nende võimest absorbeerida infrapunast kiirgust ja nende püsivusest atmosfääris. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht....................
ammooniumnitraadi lahust sisaldava mensuuri suudme külge. Soojendage kergelt alumist mensuuri. Soojendamise järel hakkavad lahuse pealispinna moodustuma õlised kollased tilgad, mis põhja vajuvad. Selleks ajaks tuleb kuumutamine otsekohe lõpetada. Gaasi kogumise asemel mensuuri võib kloori ka mullidena läbi ammooniumnitraadi lasta, kuid see vajab täpset ajastamist ja statiivi mensuuri ning katseklaasi hoidmiseks. Kloorgaasi võib segada ka anhüdriidse gaasilise ammoniaagiga, kuumutades kergelt puhta majapidamisammoniaagiga täidetud plaskut. Kloorgaasi ja anhüdriidset gaasilist ammoniaaki täiskogutud katseklaasid asetage teise, veega täidetud plaskusse. 4) Koguge kollased tilgakesed pipetiga kokku ja asuge neid otsekohe kasutama, kuna nitrogeen- trikloriid laguneb 24 tunni jooksul. 3.3.11. LEAD AZIDE. Lead Azide on aine, mida tavaliselt kasutatakse võimenduslaenguna teiste lõhkeainete tarbeks,
saastetaseme määramise korraga. Saastetaseme piirväärtus saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühiku kohta, mille puhul saasteaine toime teatud aja jooksul ei kahjusta veel inimese tervist ega keskkonda. Saastetaseme sihtväärtus saasteaine kogus välisõhu ruumalaühiku kohta, mis määrab tähtajaliselt uue saastetaseme, vältimaks kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale. Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saprofaagid kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest. Vastand: biofaagid. Seisund populatsiooni või isendi olukord koosluses, väljendatuna vitaalsuse astme, viljakandvuse, toitumuse, kahjustumuse jm. hinnangute kaudu.
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
raadiusega pinnalt ja 89 % fosforist 30% raadiusega pinnalt. Võrreldes teraviljaga on kartuli taime toitepind küll suurem kuid taimest kaugemale kui 30 cm antud väetisest omastab ka kartul väga vähe. Piho andmetel peaks toitainete üldine tagastamine olema N100, P 200 ja K 110-150% Kasutamata lämmastikust läheb umbes 20 kg/ha mulla potentsiaalsetesse varudesse orgaanilise lämmastikuna, ülejäänud 55-66% (umbes 40%) kaob mullast gaasilise lämmastikuna denitrifikatsiooni tõttu ja leostub nitraatidena. Ligikaudsed arvutused näitavad, et mullast nitraatidena leostuva lämmastiku hulk aastas ei ületa 25-30 kg/ha. Väetisega mulda viidud fosforist jääb taimede poolt kasutamata 50-60%. Sellest 15-20% läheb laktaatlahustuva fosforivaru suurendamiseks künnikihis, ülejäänud fikseerub künnikihis või uhutakse orgaaniliste fosfaatidena sügavamale. Väetistega antud kaaliumist jääb kasutamata 40-45%
Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuril rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Sublimatsioon kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk - HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis saab gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse viia. Sellest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumis- temperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273K=0*C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1
sajandisse jõudmiseks. Otsuse vastuvõtmist mõjutasid: * taastumatute loodusvarade (fossiilsed kütused, maagid) raiskamine; * taastuvate loodusvarade (mets, põllumaa) ületarbimine; * pinnase, vee ja õhu reostumine; * bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, taime ja loomaliikide väljasuremine, ökosüsteemide lõhkumine. Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saastamine kaasneb inimtegevusega ja selle tagajärjed (saastus, reostus) tekitavad loomulikus aineringes hälbeid. vee saastamist nimetatakse eelistavalt reostamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
