Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Massiarvu erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust tuumas. 4.Selgitage Geiger-Mülleri loenduri tööpõhimõtet. Geiger-Mülleri loendur on gaasilahendusloendur, mis koosneb silindrilisest torust, teljeks on metallniit, toru on täidetud gaasiga (argooniga). Loendur ühendatakse kõrgepingeallikaga nii, et niit on anoodiks ja kest katoodiks, pinge metallniidi ja kesta vahel peab olema piisav põrkeionisatsiooni tekkimiseks. Loendurisse sattunud osake ioniseerib gaasi aatomeid ja loenduris tekib elektrivool. Selleks, et osakese läbiminek registreerida, ühendatakse ahelasse veel suure takistusega takisti. Voolu tekkimisel loenduris tekib pinge takisti otstel ja seda on võimalik registreerida valjuhääldi või loendajaga. 5
Vesinik Nimi Klass Kool Sisukord Elemendi avastamine Koht perioodilusustabelis Vesiniku üldiseloomustus Leidumine looduses Funktsioon inimorganismis Elemendi avastamine Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass
võimalik valmistada traditsioonilisel teel, näiteks rasksulavad metallid, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid. Metallipulbreid saadakse mitmel erineval teel. Füüsikalised viisid on peenestamine ja sulametalli pihustamine. Peenestamisel lisatakse rikastatud maak või metallitöötlemisel jäänud jäägid jahvatusseadmesse. Pihustamise teel sulatatud või metalli sulam pihustatakse vee, suruõhu või gaasiga. Materjali keemilised omadused ei muutu. Keemilised viisid on oksiidide taandamine, metallide soolalahuse elektrolüüs ja karbonüül lagundamine. Oksiidide taandamisel metallioksiidid kuumutatakse taandavas keskkonnas või segatakse tahke taandajaga ja seejärel kuumutatakse kaitsvas keskkonnas. Metallide soolalahuste elektrolüüs seisneb alalisvoolu läbilaskmisest elektrolüüdist sadestuvad katoodile metalli osakesed, mis mehaaniliselt eemaldatakse
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustam...
4. Kui sigar ei ole enne lõigatud, siis lõigatakse sigari ots ära giljotiini, kaheteralise lõikuri, sigarikääride, V-lõikuri või punch cutter'iga. 5. Sigarit lõigates avatakse sigari ost, nii et õhk pääseb sigarist läbi. Kui sigar on väga kuiv, siis tuleb seda enne lõikamist niisutada. 6. Sigar süüdatakse sellekst otstarbeks toodetud 10-15cm pikkuse seedrilaastu, spetsiaalse pika tiku või gaasiga töötava tulemasinaga. Süütamisel hoitakse sigarit 45kraadise nurga all leegi kohal. 7. Kui katteleht hõõguma hakkas, tuleb sigarit veidike pöörata, kuni see hakkab ühtlaselt põlema. 8. Süüdatud sigar ulatatakse kliendile. Sigari suitsetajatele on suuremad tuhatoosid. Sigarit ei suitsetata lõpuni, 1/3 jäetakse tõmbamata. Sigari kõrvale sobib pakkuda kalleid konjakeid, portveinidest kaua tammes või pudel laagerdunud marke.
Kuna enamik seeni toitub kogu keha pinnaga, siis liiguvad vesi ja selles lahustunud ained läbi rakukesta ja membraani tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad rakku energiaga. 1. Tuum 2. Tuumake 3. Ribosoomid 4. Mitokoondrid 5. Lüsosoomod 6. Golgi kompleks 7. Tsütoplasmavõrgustik (kareda- ja siledapinnalist) 8. Tsütoplaasm 9. Tsütoskeleet 10. Rakukest (kitiinist) 11. Mõnedel on vakuool gaasiga 12. Rakumebraan Taimeraku ehitus Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuri de säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks . ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast
Fileerima- kala selgroogu eemaldama. Filotaigen- Kreekast pärinev paberõhuke taigen. Sobib soolaste pirukate, suupistete, magusate kookide, korvikeste ja ka struudlite valmistamiseks. Fond- leem või kontsentreeritud puljong. Saadakse ahjus pruunistatud lihakontide, linnukontide või kalaluude pikaajalisel keetmisel köögiviljadega. Fondüü- kuum juustukaste. Olemas on ka sokolladifondüü jne. Frikadell- keedetud lihapall, tavaliselt vasikahakklihast. Gaasipliit- gaasiga töötav pliit. Gazpacho- külm tomatisupp. Gratineerima- keedu- või hauderooga ahjus pruunistumiseni üle küpsetama. Greip- apelsini meenutav puuvili. Griljaaz- röstitud ja suhkruga ülepuistatud pähklid, ka neid silsaldav sokolaad. Grillimine- ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamine grillpannil või grillahjus. Guacamole-küüslaugu, soola ja sidrunimahlaga maitsestatud avokaadopüree. Kasutatakse dipikastmena või mehhiko roogade lisandina. Pärineb Mehhiko köögist.
A on voolu ristlõike pindala. A = ·r² q = 12 · 0,625²· = 14,72 l/min Mahulised kaod 4% 14,72 : 0,96 = 15,33 l/min Vastus: Silindri toitva pumba minimaalne vajalik tootlikus on 15,33 l/min. Ülesanne 4. Balloon, mille maht on 0,6 m³ on täidetud gaasiga. Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku 114 bar. Gaasi temperatuur balloonis on 20ºC. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku 65 bar ja gaasi lõpptemperatuur on 15ºC. Leidke kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R on 259,8 J/kg deg. Õhu rõhk p' = 1 bar. Antud: V= 0,6 m³ pV=mRt p1= 114 bar =11400000 Pa t1= 20 ºC +273 = 293 K m= , kus m on mass, p on rõhk, v ruumala,
Jõhvi Gümnaasium Kloor Kerdu-Katty Pärss 11.c 2017 Kloori leidumine looduses Kloori aktiivsuse tõttu seda vabas looduses lihtainena väga ei leidugi. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes, näiteks veealuste merevulkaanide pursetes, siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. Küll aga on kloori ühendid looduses väga levinud. Kloori puhtal kujul toodetakse siiski kunstlikul teel. Peamiselt saadakse kloori sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsi teel ning ka laboratooriumites peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel. Kloori kui lihtainet kasutatakse väga paljudes erinevates keemiatööstuse harudes ja seega on selle tootmine päris suur. Füüsikalised ja keemilised omadused Kloor kui lihtaine on rohekaskollane, terava ja lämmatava lõhnaga, kergesti veelduv gaas, mis on väga m...
Fluori vajak põhjustab kaariese, ülehulk fluoroosi teket. F ärritab nahka, eriti silmade ja nina limaskesti, 2 tekitab kopsuturset, dermatiite. Paljud lahustuvad Fühendid on mürgised, osad on mürgised, kuid mõned tõhusad ravimid. HUVITAVAT 1670. aastal avastas Nürnbergi kunstnik H. Schwanhard, et väävelhappe mõjul eraldub fluoriidist ebameeldiva lõhnaga gaasi. Gaasi väljapääsu takistamiseks sulges ta anuma klaasplaadiga, kuid hiljem märkas, et gaasiga kokkupuutes olnud klaasiosa oli söövitunud ja muutunud mattklaasiks. Nii avastati klaasesemete graveerimise meetod ja töötati välja fluoroforttehnika. KASUTATUD KIRJANDUS Karik, H; Truus, K, Elementide keemia, Kirjastus Ilo, lk 495 496, 498 511 www.annales.org/arcives/x/moissan.html elasombrososistemaarmonizado.blogspot.com/ http://phillyst.com/attachments/philly_jill/teflon.j pg Karik, H, Leiutised ja avastused keemias, Kirjastus Ilo, lk 434 435, 437
3. Kõrgsagedusmuundur 4. Vibronui 5. Plaatvibraator 6. Elektrimuhvkeevitus komplekt 7. Põkk-keevitusseadme komplekt 8. Rullistorude sirgestaja 9. Toruotsa ümardaja 10. Plasttorude sulgur 11. Elektriline torupainutaja statiiviga 12. Elektriline keermelõikusmasin 13. Torukruustangid kolmjalal 14. Radiaalpress toruühendustele 15. Torutööriistade komp. 16. Teemantpuurmasin. (kuivaks ja märjaks puurimiseks) 17. Armatuuripainutaja 18. Armatuuri giljotiin (hüdrauliline) 19. Karkassinaelapüss gaasiga 20. Laengutega montaazipüss 21. Betoonilihv ( käsi) Saneerimisfrees 22. Betoonisegisti 23. Tolmu- ja veeimur 24. Survepesur 25. Generaator 26. Plaatide paigaldustõstuk. 27. Plaatmaterjali transpordikäru-laud 28. Kelguga plaadilõikur el. 29. Valgustus komplekt. 30. Ehitustoed 31. Betoonikäru 32. Alumiinium rihtlatt ( trapets) 33. Raketise õliprits 34. Piikvasar 35. Kaablisild 36. Mobiilne telling 37. Liigendredel 38. Treppredel 39. Virnastaja ( kahvelkäru) 40. Ketaslõikur 41
.. Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671 kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru"... Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada... Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille
põhjusel. Ühelt poolt ennustab ta meile tulevikku, sest kunagi kauges tulevikus toimub meie Päikesega umbes samasugune protsess. Teisalt õnnestus Hubble'i abil jäädvustada varem arvutil modelleeritud teoreetiliselt kirjeldatud protsesse reaalsuses. Mädamuna udukogu kollapseerunud täht purskas oma viimase hingetõmbena kosmosesse vastassuundades liikuvad gaasijoad, mille kiirus on 500 000 km/h. Need põrkavad kokku tähte ümbritseva kosmilise gaasiga ja tekitavad selles lööklaine. Hetkel on udukogu 1,4 valgusaasta pikkune ja asub Maast 5000 valgusaasta kaugusel. Oma täismõõtmeteni jõuab see udukogu umbes tuhande aasta pärast. MÄDAMUNA UDUKOGU: Surev täht, mis on udukogu keskel asuva tolmupilve varjus, paiskas 800 aasta eest välja hiiglasliku koguse gaasi, mis liigub nüüd kiirusega
ehk I liiki igiliikurit pole võimalik ehitada. · Termodünaamika II seadus ei ole võimalik ehitada sellist pidevalt töötavat soojusmasinat, mis muudaks kogu saadud soojushulga mehaaniliseks tööks ehk II liiki igiliikurit pole võimalik ehitada. Osa soojushulgast läheb alati jahutile. · Soojusmasin selline masin, mis teeb soojendilt saadud soojushulga arvel tööd. Ideaalne soojusmasin on ideaalse gaasiga Carnat'i tsüklit sooritav soojusmasin. = A/Q1 = (T1 T2) / T1 = (Q1 Q2) / Q1; Q1 = A + Q2. Q1 soojendilt saadud soojushulk. Q2 jahutile antud soojushulk. soojusmasina kasutegur. · Carnat'i (või kellegi sarnase) tsükkel koosneb kahest vaheldumisi toimuvast isotermilisest ja adiabaatilisest protsessist. 1. isotermiline paisumine (keha saab soojushulga); 2. adiabaatiline paisumine; 3. isotermiline kokkusurumine (keha annab
võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi · Suurem osa gaasist on vesinik, millest koosneb ka enamik universumist. Udukogud Mädamuna udukogu · Nimi suure väävlisisalduse tõttu, mistõttu tema spekter meenutab mädamunagaasi H2S oma. · Surev täht, mis on udukogu keskel asuva tolmupilve varjus, paiskas 800 aasta eest välja hiiglasliku koguse gaasi, mis liigub nüüd kiirusega 500 000 km/h. Ümbritseva gaasiga põrkudes tekivad lööklained, mis kiirgavad sinist valgust. · Hetkel on udukogu 1,4 valgusaasta pikkune ja asub Maast 5000 valgusaasta kaugusel. · Oma täismõõtmeteni jõuab see udukogu umbes tuhande aasta pärast. Mädamuna udukogu Mustad augud · Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas.
µ = 0,65 vooluhulga tegur q=? (l/min) vooluhulk Lahendus: 2 p q = µ A 2 5 10 5 q = 0,65 3,5 10 -6 = 2,275 10 -6 1000 = 7,2 10 -5 m 3 / s =4,32 l / min 1000 Vastus: Vedeliku vooluhulk läbi drosseli on 4,32 l / min . Ülesanne 10 Balloon, mille maht on V m 3 , on täidetud gaasiga. Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku p 1 bar. Gaasi temperatuur balloonis on T 1 °C. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p 2 bar ja gaasi lõpptemperatuur on T 2 °C. Leidke kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R on J/kg deg. Õhu rõhk p bar = 1bar. Antud: V=1,5 m 3 ballooni maht p1 = 69bar + 1bar = 70bar = 70 10 5 Pa rõhk algselt T1 = 17 C = 290,15 K gaasi algtemperatuur
Loodame vaid, et Läänemere äärsed riigid, sellepärast tülli ei pööra. Loodame, riigid mõtlevad põhjalikult gaasitoru peale, toovad välja miinused, plussid, arutlevad ning leiavad lahendusi, mis oleks kasulikud eelkõige Läänemerele. Minu arvates see gaasijuhe on väga mitmepoole asi. Läänemere poolelt ja Eesti poolelt olen ma gaasijuhtme vastu, aga samas ma tahan, et ka Saksamaa saaks gaasi. Inimesed Saksamaal tahavad ka sooja ja kõike neid häid asju mis gaasiga kaasnevad. Niiet kui Putin arvab, et gaasijuhe on hea, siis mina arvan, et arvaku igaüks mida tahab, sest meie otsustada pole siis enam midagi. Tulgu, mis tulema peab, olgu see siis kas või suur pauk.
Sissejuhatus Kõige esimene veealune keevitus tehti Briti admiralide poolt- sadamas seisnud laeval pandi allpool veepinda kinni lekkivad needed. Veealune keeevitamine on tähtis osa veealuses kokkumonteerimstöös. Viimastel aastatel kerkib merre üha rohkem ja rohkem ehitisi, olgu siis nendeks veealused torusüsteemid, nafta puurtornid- või platvormid. Mõned neist ehitistest vajab aja möödudes parandamist või juhtub mõni looduskatastroof neid tabama, siis parandustööd hõlmavad endas kindlasti ka veealust keevitamist. Veealune keevitamine jaguneb: 1) Märgkeevitamine 2) Kuivkeevitamine Märgkeevitamine toimub vee all, kus keevitaja on otseses kontaktis veega. Veealuses kuivkeevitamises on keevitatava ala ümber loodud kamber ja keevitaja teeb oma tööd olles ise kambris sees. [3] Märgkeevitamine Märgkeevitamine teostatakse vee all ja keevitaja on otseses kontaktis veega. Selleks kasutatakse spetsiaalset elektroodi ja keevitus t...
Nii moodustusid esimesed tähed. Prootium saab heelium-4-ks peamiselt deuteeriumi ja triitiumi kui vaheastmete kaudu. Seejuures vabanev energia on tähtede energiaallikas. Hiljem tekkisid väga suurtes tähtedes samuti tuumasünteesi teel raskemad elemendid süsinik, lämmastik ja hapnik, mis on kõikide tuntud eluvormide põhikomponendid. Osa materjali väljus tähtedest tähetuulena, supernoovade plahvatustena või muul moel ning nendest koos säilinud gaasiga tekkisid uued tähed, jne. Siiski on algsest vesinikust ja heeliumist tuumasünteesis ära "põlenud" vaid väike osa. Umbes kolm neljandikku keemilistest elementidest koosnevast ainest (või kaks kolmandikku Universumi massist[23]) moodustab endiselt vesinik gaasipilvede ja tähtede kujul. Peajada tähed koosnevad peamiselt plasmaolekus vesinikust.[24][25] Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole vesinik
Mismoodi vana metallist saavutada materjali, millest saaks valmistada kavliteetne toodang, mille järele oelks nõudlust? Esimene samm: kõigepealt vanaraua puhastamine, sorteerimine, juppideks lõikumine ja sulatamine 1000-1500 kraadi juures, peale seda sulatatud metall valatakse vormidesse, et saavutada vajalik vorm, edaspidisteks operatsioonideks (pooltoode). Nüüd tekkib küsimus kas müüda maha poolvabrikaate või teha ise nendest kaupa? Teine samm: oleks kauba disain, lõikamine (Ar) gaasiga, amuti (CH4), keevitamine, lihvimine, puhastamine, värvimine, kokku konstrueerimine ning üldvaade, ja analüüs. (poolvalmis-, valmistoode).Seega oleks mõtekas peale pooltoote valmimist jätkata ka lisaväärtuse andmisega. Metallitoodang on väga rikkalik ja lai. Töödeldud vanametallist kui pooltootest võiks valmistada järgnevat toodangut (sulgudesse on lisatud firma, kes tegutseb sel alal): Mööblidetailide elemendid (A/S Jalax)
· Esimese 3 puhul selge, mis püsib muutumatu vastavalt temperatuur, rõhk, ruumala · Isotermiline protsess - T on const, siis temperatuur ja seega ka siseenergia ei muutu · Isobaariline konstantseks jääb rõhk · Isohooriline konstantne on ruumala Carnot ringprotsess TD 1. Printsiip ring-protsessi ühe tsükli jooksul tehtud töö on võrdne süsteemile antud soojushulgaga ........ Carnot ringprotsess toimub ideaalse gaasiga ideaalses soojusmasinas. Ringprotsess koosneb neljast etapist 1-2 isoterm 2-3 adiabaat 3-4 isoterm 4-1 adiabaat, esimeses kahes paisub ja siis toimub kokkusurumine Carnot ringprotsessi kasutegur sõltub ainult soojendi ning jahuti temparatuuridest. Mida suurem on see temperatuuride vahe, seda suurem on kasutegur.
mol Katse suhteline süstemaatiline viga: g 2,32 ×100 mol ∆ 2= =5,27 g 44,0 mol Kokkuvõte Laboratooriumis on võimalik gaaside mahu ja molaarmassi leidmine. Samuti saab uurida gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahelisi seoseid. Katsel tekkinud vead on alla 10%, järelikult tulemused on arvestatavad. Katse vigade vähendamiseks peaks laboris gaasiga täpsemalt ringi käima. Sellega tekib raskusi, kuna gaasid ei ole enamuselt nähtavad.
............................................................8 20.Keskmine ja tõeline erisoojus (nende määramine, soojushulga arvutuslik määramine erisoojuse abil)........................................................................................................................................................ 9 21.Entalpia mõiste ja matemaatiline avaldis..........................................................................................9 22.Isohoorne , isobaarne protsess ideaalse gaasiga ( kujutada PV,TS diagrammidel, termiliste olekuparameerite vaheline seos, töö ja soojushulkade leidmine diagrammidelt)..................................9 23.Isotermne ja adiabaatiline protsess ideaalse gaasiga ( kujutada PV,TS diagrammidel, termiliste olekuparameerita vaheline seos, töö ja soojushulkade leidmine diagrammidelt)................................10 24.Polütroopne protsess (def, polütroobi võrrand pV=nk, polüentroopsete protsesside kujutamine PV diagrammil. )..................
pole suguorganid. Funktsioon :selle abil bakterid vahetavad pärilikku infot, kindlustab päriliku muutlikuse. 7. ribosoomid - bakteril umbes 10000, ehituselt, talitluselt erinevad võrreldes päristuumsete organismide omadega, väiksemad * toimub valkude süntees 8. vibur - Valkudest koosnev struktuur(flagelliin). Tänu pöörlevale liikumisele kindlustab raku liikumise keskkonnas. Vibur pannakse käima ratasülekandega - unikaalne. 9. gaasi vakuool - on täidetud gaasiga, hõlbustab vees elavatel bakteritel liikumist. 10. varuainete kogumid - vajalikud tagavaraks(varuvad sooli ja varuaineid). 11. tsütoplasma - poolvedel, valke ja teisi ühendeid sisaldav vesilahus, mis täidab kogu raku. Bakterite tsütoplasma on liikumatu. Bakterite ehitustüübid : 1) kerakujulised kerabakterid ehk kokid 2) pulkjad bakterid e batsillid 3) spiraalsed 4) keerdunud e keeritsbakterid 5) jätketega 6) koloniaalsed vormid.(eri rakud liituvad) 7) niitjad
Düüsidest väljuv CO2 aurustub, jahutades intensiivselt ruumi. Kogunedes ruumi allossa, täidab ta seda alt ülespoole. CO2 tulekustutussüsteemiga on kaitstud masinaruum, avariigeneraatori ruum, kompressori ruum ja kütte puhastusruum. CO2 kustutussüsteemi sisselülitamise eest on vastutav vanemmehaanik. Enne selle aktiveerimist tuleb veenduda, et ruumis, kus kavatsetakse süsteem käivitada, ei ole inimesi. Enne CO2 rakendumist lülitub sisse CO2 häire. Laevas on üks suur mahuti CO2 gaasiga. Mahuti ja sellega seonduvad seadmed paiknevad laeva kümnendal tekil CO jaamas ja käivituskoht asub samas ruumis, sillas vastavas käivitamiskapis ning masina kontrollruumis. Kaasaskantavad tulekustuteid on laevas kolme tüüpi: pulberkustutid, vahtkustutid ja CO2 tulekustutid. CO2 tulekustutid on praktiliselt kõigi ainete väikeste põlemiskollete ning kuni 380 V pinge elektriseadmete kustutamiseks. Pulberkustutid on leelismuld- ja leelismetallide,
A = - U = 3,8 kJ. Vastus: gaasi poolt adiabaatilisel paisumisel tehtud töö on 3,8 kJ. Näidisülesanne 4. Gaasi temperatuuri tõsteti ühe ja sama kraadide arvu võrra, ühel juhul jääval ruumalal, teisel juhul aga jääval rõhul. Kui suur soojushulk anti gaasile siis kui gaas paisus jääval rõhul, kui jääval ruumalal anti gaasile soojushulk 60 J ja paisumisel tegi gaas tööd 40 J? Lahendus. Antud: Q1 = 60 J 1. Vaatame kõigepealt gaasiga toimuvat protsessi kui gaasi ruumala on jääv A2 = 40 J (V = const.). Kuna sel juhul gaas tööd ei tee ( A1 = 0 ), siis termodünaamika Q2 = ? esimesest seadusest Q = U + A saame, et gaasi siseenergia muutus on võrdne gaasile antud soojushulgaga U = Q1 = 80 J . 2. Järgnevalt vaatame gaasiga jääval rõhul toimuvat protsessi. Sel juhul gaas paisub ja teeb teatava hulga paisumistööd
Leppe kohaselt oleks pidanud Ukraina poolsed gaasinäppamised Euroopale kinnimaksma Venemaa. Gaasirõhu alandamisest tingituna kannatas gaasipuuduse käes kümmekond Euroopa riiki. Ukraina eitas gaasivargust. Euroopa Liit hoiatas, et Venemaa ei saa teha Euroopast pantvangi hinnaläbirääkimistel Ukrainaga. 4. jaanuaril jõustunud lepingu järgi nõustus Ukraina maksma Venemaale 230 dollarit tuhande kuupmeetri gaasi kohta. Koos Turkmenistanist tuleva gaasiga kujunes selle keskmine hind Ukraina jaoks 95 dollarit tuhande kuupmeetri kohta. 2007. aastal tõusis gaasi keskmine hind 135 dollarini tuhande kuupmeetri kohta. 2008. aastal asendas Gazprom Kesk-Aasiast vähenenud odava gaasi tarned kallima Vene gaasiga ja nõudis seejärel Ukrainalt täiendavaid gaasimakseid. 2008. aasta lõpuks oli Ukraina gaasivõlg kasvanud 2.4 miljardi dollarini. 2009. aasta alguses vähendas Gazprom taas torustikus rõhku ja päev hiljem süüdistas Ukrainat
2 A = 4mm = 0,4x10 m -5 2 hüdraulika õpikust) μ = 0,65 ρ = 750 kg/m3 2 50 10 5 m3 l q 0,65 0,4 10 5 0,26 10 7 115,47 0,0003 18 750 s min Vooluhulk läbi drosseli on 18 l/min Ülesanne10 Balloon mahuga V = 0,6 m3 on täidetud gaasiga (hapnikuga O2). Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku p1 = 114 bar. Gaasi temperatuur balloonis on t1 = 20 °C. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p2 = 65 bar ja gaasi lõpptemperatuur on t2 = 15 °C. J Leida kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R = 259,8 kg deg . Õhu rõhk pbar = 1 bar Lahendus pV
(praktikas kuni 40mm). 3.Keevitamise Suhteliselt väike, protsessi kii- Tegemist kõrgtehnoloogilise prot- tootlikkus ja rus on vahemikus 0,5 kuni 7,0 sessiga, tootlikus 10-15 kg/h, kuna keevituskiirus kg/h. Tootlikkus kasvab elekt- voolutihedus elektroodis suur ning kee- roodi läbimõõdu suurenedes visliide kaitstud defektide eest gaasiga. 4. Vooluallikad Vooluallikaks sobivad trafo, Vajalik alaldi, mis muundab voolu- inverter ja generaator. Valik võrgust tuleva vahelduvvoolu alalis- sõltub teistest parameetritest, vooluks. Enamasti kasutatakse pool- nt. keevituse teostamise asu- juhtalaldit, harvem ka keevitus- koht. Tehasetingimustes on invertereid. soovitatav kasutada trafosid,
Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine (vedeliku soojuspaisumise määr sõltub temperatuurist). Samas soojuspaisumistegur ise sõltub ka temperatuurist, mistõttu sellist temperatuuriskaalat ei saa pidada universaalseks. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse soojusjõumasina kasutegur on määratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga
Virmalised. I Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren II Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. III 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vahelist...
1.Metallide füüsikalised omadused Ühised ● Tahked ● Läikega ● Head soojusjuhid ● Head elektrijuhid-Sest metallidel on poolvabad elektronid ● Plastilisus ● Ei lahustu Erinevad ● Kõvadus ● Sulamistemperatuur ● Tihedus ● Magnetilised omadused NB! Mida suurem on aatomiraadius, seda väiksem on sulamistemperatuur, sest seda nõrgem side aatomite vahel 2. Metallide keemilised omadused - lihtaine metalli reaktsioonid on redoksreaktsioonid 1) Reageerivad leelistega ● Reageerivad ZN ja Al Zn + KOH + 2H2O -> K [Zn(OH)3] + H2 2Al + 2KOH + 6H2O -> 2K[Al(OH)4 ] + H2 OH järgi tuleb ühe võrra suurem oa, sest k on ka Alumiiniumi puhul reageerib enne oksiid, siis vesinikku ei eraldu, muu on sama. Ja alles siis reageerib metall ise 2) Reageerivad soolalahusega a) Aktiivne metall + soola vesilahus 2K + ...
Need ained aitasid rahuldada suurenevaid vajadusi valgustuse järele tööstusrevolutsiooni ajal. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli, määrdeid ja ammooniumsulfaati. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi kasutamisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Kaevandamine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas (Maomingi ja Fushuni leiukohad). Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Kohtla-Järvele ehitati gaasikombinaat Leningradi varustamiseks gaasiga. Gaasijuhe Kohtla-Järve-Leningrad valmis 1948. aasta sügisel. Tallinna jõudis põlevkivist toodetud gaas 1953. aastal. Peamisteks põlevkivi tarbijaiks said 1959. aastal tööle hakanud Balti soojuselektrijaam ja 1969. aastal tööle hakanud Eesti soojuselektrijaam, mis olid kuni Leningradi tuumaelektrijaama valmimiseni olulised Leningradi elektriga varustajad. Pärast maailma 1973 tabanud naftakriisi suurenes maailma põlevkivitoodang, millest enamiku andis Eesti, 46 miljoni tonnini 1980
KAPILLAARSUS – vedelike omadus tungida peenikestesse vahedesse, kiudude vahele ja pooridesse. FAASISIIRE – aine oleku muutus ja üleminek ühest faasist teise. FAASIDIAGRAMM – aine faaside kujutamine graafikul, sõltudes rõhust ja temperatuurist. KOLMIKPUNKT – koht faasidiagrammil, kus aine kõik kolm olekut kohtuvad, aine on kolmes olekus korraga. KRIITILINE PUNKT – punkt, kus rõhu ja temperatuuri tõstmisel ei saa enam vahet teha kas tegu on vedeliku või gaasiga. 10. Miks on segude ja lahuste keemitemperatuur kõrgem kui puhtal lahustil? Paljud lahustunud ained ei osale aurustumisel. Lendumatu lahustunud aine ei tekita aururõhku. Keemiseks vajaliku välisrühuga võrdse aururõhu saavutamiseks tuleb lahust kuumutada veidi kõrgemale temperatuurile. 11. Miks käituvad paljud hõredad ja jahedad gaasid ideaalse gaasi mudeli järgi? Osakestevahelised jõud on väga nõrgad ja osakeste enda ruumala on võrreldes anuma ruumalaga väga väike. 12
ruumalaühikus, seda enam. 6.Milles ilmneb tahkise omapära? Kuumutamisel muutuvad tahked ained vedelaks, edasisel kuumutamisel lähevad keema ja aurustuvad. Kondensaine? Tahked kehad avaldavad vastupanu deformatsioonile, vedelikud ja gaasid seda ei tee. Seepärast kannavad tahked ja vedelad faasid ühist nimetust, kondensaine. 7.Mille poolest erinevad gaasid ja vedelikud? Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kindla kujuta aine. Selles suhtes sarnaneb vedelik gaasiga, et ta võtab selle anuma kuju, milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta tahke aine moodi. Jahtumisel vedelik tahkub, piisaval kuumenemisel aga läheb üle gaasilisse olekusse. Voolis? Gaaside ja vedelike ühiseks omaduseks on voolamine ja ainekoguse kindla kuju puudumine, nende ühine nimetus on voolis. 8.Õhu koostis. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus? a =15g/m³ 9.Olukord õhus – küllastus? Millest sõltub? Küllastunud veeauru tihedus A= 23g/m³
Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine (vedeliku soojuspaisumise määr sõltub temperatuurist). Samas soojuspaisumistegur ise sõltub ka temperatuurist, mistõttu sellist temperatuuriskaalat ei saa pidada universaalseks. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse soojusjõumasina kasutegur on määratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga
Paul saab natuke vigastada, kuna pole enam harjunud okastraati vedama. Lõpuks saavad nad valmis ning liiguvad edasi. Paul lohutab ühte nekrutit, kes on väga hirmul. Noortel kogenematutel meestel on hirm nahas, aga Paulil ja tema seltskonnal, ei ole häda midagi. Kuskil sai keegi suure tabamuse ning hobuste metsik kisa ajab talupoeg Deteringi närvi, ta tahab lausa ise neile hobustele lõpu peale teha, lõpuks tehakse see siiski tema eest. Neid rünnatakse gaasiga, kõik paluvad enda mõtetes, et gaasimask ometi peaks, et see poleks vigastatud, mehed on närvilised. III. Taas eesliinil, kardetavad elajad. Minnakse uuesti eesliinile. Minnes nähakse värskeid kirste, naljatletakse, et need on neile. Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elus hoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks
Menüüd paigutan leivataldriku kõrvale. 3. Lükkan toolid tagasi, nii, et laudlina ei ripuks toolile. 4. Viimaseks süütan küünlad vahetult enne külaliste saabumist. Eelkatteks kulub 20 minutit Serveerimise ja teeninduse kirjeldus sh aja planeerimine · Tervitan külalisi,pakun neile vahuveini, tutvustan ennast, ning palun neil lauda istuda. · Tutvustan menüüd, tõstan servjetid külalisele põlvede peale, vasakult poolt. · Serveerin gaasiga ja gaasita vett, pakkumisega · Pakun leiba · Toon eelroa, asetan roa külalisele ette paremalt, soovin head isu, täidan pokaale veega · Kui kõik on söömise lõpetanud koristan nõud vasakusse kätte, fikseerides noad-kahvlid ning viin nõude pesusse. · Tutvustan veini pearoa kõrvale, räägin viinamarja sordist, veini aastakäigust, päritolumaast ning maitsest. Avan veini abilaual, nii et külalised näeksid, foolium läheb põlletaskusse,
väljalasketoru niiskele õhule, temperatuuri muutja ja jahutus tsükkel. · 1958 dal aastal pakuti rahvale esimest korda 30 tolli laiust kuivatit, mis kasutas alarõhu süsteemi. (Seda süsteemi on siiani kasutatud kuivatites.) · 1959 dal aastal lisati kuivatitele andur, mis lõpetas kuivati töö, kui pesu oli piisavalt kuiv. · 1965 dal aastal tutvustati kuivatit, millel oli püsiva pressiga tsükkel. · 1972 aastal pandi gaasiga töötavatele kuivatitele elektri starterid. · 1974 aastal pandi kuivatitele mikroelektroonilised seadmed, millega saab määrata, kui kaua peab kuivati töötama. · 1983 -dal aastal pandi kuivatitele stardi taimerid. Trummel kuivati Tööpõhimõte Peamine mõte on puhkuda kuuma õhku ühe trummli poolest sisse ja teisest välja. 2. Külm õhk surutakse masinasse läbi
nõrgeneb. Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel. Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed erinevused. Osoon Osoon - O3 UV kiirgus üheaegselt tekitab ja lagundab osooni O O+O, O2 + O O3 2 O O2 + O, O2 + O O3 3 Üldist osoonikihi kohta 55 aasta pärast , seega 1840 a. täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas. Ta jõudis järeldusele , et tegu on uue seni tundmatu gaasiga ja nimetas selle osooniks. Osooni olemasolu atmosfääris on meile teada aastast 1923. Aukude avastamine osoonis Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas Osoonikihi olukord polaaraladel Osoon on teistest gaasidest raskem, seega on raskusjõu mõju osoonile tugevam ja hõrendab looduslikku osoonikihti Osoon vajab eksisteerimiseks ultraviolettkiirgust, kuid
väidetavalt hõljus alaliselt laagri kohal, ja nendel pole näha ka tõendeid "lahtistest aukudest maas", milles laipu väidetavalt oleks põletatud. Aga palju nähtud vabastatud saksa laargite fotod ja filmidklipid, millel näidatakse nälginud laipu hunnikute viisi? Kas need fotod on võltsitud? Fotosid on võimalik võltsida, kuid palju lihtsam on lisada foto juurde eksitav tekst või filmi katkendile eksitav kommentaar. Nälgitud surnukehade hunnikud ei tähenda seda, et inimesed tapeti gaasiga või et nad näljutati surnuks tahtlikult. Tegelikult olid need vohavate epideemiate ohvrid või sõja lõpus valitsenud toiduainepuuduse tekitanud traagiliste näljasurmade ohvrid. Kuidas on holokausti-legendist kasu juutidele tänapäeval? Ta aitab kaitsta juute kui inimrühma kriitika eest. Mis kasu sellest oli kommunistidel? Ta juhtis tähelepanu kõrvale Nõukogude Liidu sõjaõhutamisest ja julmustest enne Teist maailmasõda, selle ajal ja pärast seda.
moodustuma heeliumituumad. Nii moodustusid esimesed tähed. Prootium saab heelium-4-ks peamiselt deuteeriumi ja triitiumi kui vaheastmete kaudu. Seejuures vabanev energia on tähtede energiaallikas. Hiljem tekkisid väga suurtes tähtedes samuti tuumasünteesi teel raskemad elemendid süsinik, lämmastik ja hapnik, mis on kõikide tuntud eluvormide põhikomponendid. Osa materjali väljus tähtedest tähetuulena, supernoovade plahvatustena või muul moel ning nendest koos säilinud gaasiga tekkisid uued tähed. Siiski on algsest vesinikust ja heeliumist tuumasünteesis ära "põlenud" vaid väike osa. Umbes kolm neljandikku keemilistest elementidest koosnevast ainest moodustab endiselt vesinik gaasipilvede ja tähtede kujul. Peajada tähed koosnevad peamiselt plasmaolekus vesinikust. Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole vesinik. See moodustab ka suurema osa Päikesesüsteemi massist. Aatomituumade arvu järgi arvestatuna on
http://www.abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT (MendelejeviClapeyroni võrrand) SISEENERG...
sõltuvuses välisturust, mõjutab teda märgatavalt maailmamajanduse olukord. 1981 aastal oli 12% tööhõivelisest rahvastikust tööta ja välisvõlg ulatus 34 mrd. $ni. Väliskapital kontrollib rohkem kolmandikku tööstusest(sealhulgas peaegu täielikult auto,keemia, naftakeemia, farmaatsia ja tubakatööstust). Peamised maavarade leiukohad paiknevad riigi äärealadel, eemal suurtest tööstuskeskustest. Suurim nafta ja gaasimaardla on Comodoro Rivadavia, kodumaise nafta ja gaasiga rahuldati 1980 aastal 85% siseturu vajadustest. Kaevandatakse kivi ja pruunsütt, raua, mangaani, plii, tsingi, vase, volframi ja uraanimaaki. Samuti ka väävlit, boraate, abesti, kipsi ja marmorit. Rohkem kui poole elektrienergiast annavad suurte tööstuskeskuste läheduses paiknevad soojuselektrijaamad. Tekstiili, õmblus, naha ja lalatsivabrikud kasutavad kohalikku toorainet ja müüvad valdava osa toodangust sieturule.
AINE – JA ENERGIAVAHETUS Metabolism Organismis toimuvad sünteesi ja lagunemisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof sünteesivad ise elutegevusejs vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest valgusenergia fotosünteesiad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia sünteesimisprotsesside lähteaine saamine enamus loomi on heterotroofid samuti surnud orgaanisest ainest...
HAPNIKU, LÄMMASTIKU, SÜSIHAPPEGAASI JA VESINIKU KASUTAMINE 1. Hapniku O2 kasutamine (gaasiline hapnik veeldub -183°C) · koos põleva gaasiga metallide lõikamisel (O2 ei põle, ta paneb põlema) · haiglates hapnikumaskides · kodukasutuseks astmahaigetel · hingamisgaas lennukites; tuukritel on sissehingatav gaas koos heeliumiga · kalakasvatuses kui lasta O2 vette, paljunevad ja kasvavad kalad kiiremini saak ja kasum suuremad; kasutatakse näiteks angerjate kasvatuses · paberitööstuses paberivalgendamiseks - O2 eemaldab koos soodaga Na2CO3 tselluloosist puitaine ehk ligniini
Kuna kiirjat tüüpi struktuur tuleneb mesofaasilise pigi laminaarsest voolamisest läbi ketrusdüüsi, saab seda mõjutada, muutes voolu laminaarsest turbulentseks. Düüside ristlõike kuju mõjutab kiudude ristlõikelist kuju. Mitteringikujulised süsinikkiud võivad tagada komposiitides parema kiud-raamistiku sidumise. Lühikesi pigi kiude valmistatakse pigem sulami puhumise kui ketramise teel. Kiud puhutakse kuuma gaasiga düüsidest liikuvale konveierile, mis ei pöörle. Seda protsessi kasutatakse peamiselt lühikeste isotroopse pigi baasil toodetud süsinikkiudude valmistamisel. Kõrgema pehmenemispunktiga pigi võimaldab oksüdeerimisel aset leida kõrgemal temperatuuril, vähendades seeläbi palju oksüdeerimiseks vajalikku aega. Seepärast eelistatakse isotroopse pigi kiudude tootmisel kõrgema pehmenemistemperatuuriga pigi, kuigi seda on raskem kedrata. Mesofaasilise pigi
4. Radioaktiivsete jäätmete ohtlikkus, lahendused o Ohtlikkus jäätmetega kokkupuutel vereloome- ja seedeelundite kahjustused, kesknärvisüsteemi kahjustused, vähkkasvajate teke, loote kahjustused, pärilikud kahjustused o Lahendused (jäätmete parem ladustamine, hoiustamine) · "kuiva tünni" ladustamine kasutatud tuumkütus suletakse terassilindrisse, mis on täidetud inertse gaasiga ja on omakorda suletud betoonsilindrisse · maa alla matmine 500-1000 meetri sügavusele puuritakse tunnelid, mille lõppu kaevatakse ruumid, kuhu jäätmed jätta · vee alla matmine kuristiku- või subduktsioonitasandile, mis kannab jäätmed Maa vahevöö alla 5. Kiirguste ohtlikkus, mõju o Alfakiirgus - väline kiirgus pole inimesele ohtlik; radioaktiivse
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, ...
Kõikidel võimalikel juhtudel tuleb kasutada laastumurdjaid, s. t. erilisi seadiseid, mis kindlustavad voolava laastu peenestamist lühikesteks lintideks 39. Isostaatpressimine Kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste materjalide saamiseks. Tihendatud pulber või pressis suletakse hermeetiliselt õhukesest rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest konteinerisse, vakumeeritakse, asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse konteiner inertse gaasiga kokku ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril. 40. Kuumsurvetöötluse temperatuur Kuumsurvetootluse ülemine piir on määratud solidus- või intensiivse oksüdeerumistemperatuuriga. 41. Laienevate valukanalite süsteem Al valamisel Al-sulamid oksüdeeruvad kergelt, seega kasutatakse alati laienevaid valukanaleid. Al- sulamites on suur gaaside lahustuvus, mis võib põhjustada gaasitühikuid. Alumiiniumi valamisel on valutemperatuur suhteliselt madal. 42. Kärnvormimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
