Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. sfäär alajaotus Sügavus Keskmine Peamised Temp oC Aine olek maapinnalt km tihedus g/cm3 kivimid maakoor Mandriline 0-70 2,7 Graniit 0-600 tahke
Küsimus JAH EI Kas töökohas kasutatakse plahvatusohtlikke aineid? Kas kõigi kasutatavate plahvatusohtlike kemikaalide kohta on olemas ohutuskaardid? Kas plahvatusohtlikud kemikaalid on nõuetekohaselt märgistatud? Kas töö käigus tekib plahvatusohtlikke segusid (näiteks õhust ja gaasidest (vesinik või metaan), õhust ja benseeni- või atsetooniaurudest, õhust ja puidutolmust)? Kas töökohas on kõrge plahvatusohuga alasid (näiteks ruume, kus hoitakse värve, lahusteid, tuleohtlikke vedelikke või gaase)? Kas töökohas on alasid, kus tuleohtlike ainete põhjustatud saaste, liiga kõrge temperatuuri või suurte tootekoguste tõttu on plahvatuse oht?
Küsimus JAH EI Kas töökohas kasutatakse plahvatusohtlikke aineid? Kas kõigi kasutatavate plahvatusohtlike kemikaalide kohta on olemas ohutuskaardid? Kas plahvatusohtlikud kemikaalid on nõuetekohaselt märgistatud? Kas töö käigus tekib plahvatusohtlikke segusid (näiteks õhust ja gaasidest (vesinik või metaan), õhust ja benseeni- või atsetooniaurudest, õhust ja puidutolmust)? Kas töökohas on kõrge plahvatusohuga alasid (näiteks ruume, kus hoitakse värve, lahusteid, tuleohtlikke vedelikke või gaase)? Kas töökohas on alasid, kus tuleohtlike ainete põhjustatud saaste, liiga kõrge temperatuuri või suurte tootekoguste tõttu on plahvatuse oht?
Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani. Atmosfäär 1.Atmosfääri mõiste, tema vertikaalne kihistus. Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid 2.Atmosfääri evolutsioon. Esmane atmosfäär oli oma koostiselt praegusest erinev, koosnedes H2 (vesinikust), CH4 (metaanist), NH3(ammoniaagist), H2O (veeaurust) ja mõnedest hapetest. CO2 olemasolu pole kindlalt teada. Süsihappegaasi ilmselt ei eksisteerinudki. Esmase (ilma hapnikuta)
fraktsioonkoostis jm. VT.(Tabel. Gaasipuhastusseadmete efektiivsus (Hämälä jt. 1992).) (Tabel. Kokkuvõte kirjeldatud õhu puhastamise meetodite eelistest ja puudustest) Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. 4. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävli ühendite eraldamine gaasidest Väävli ühendie eraldamiseks saab kasutada järgmisu protsesse, milliseid võib jagada kolme gruppi: - märgmeetodid, - poolkuivmeetodid, - kuivmeetodid. Märg-, poolkuiv- ja kuivmeetodil reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Märgmeetodite puhul juhitakse väävlit sisaldavad suitsugaasid pesurisse, kus nad viiakse kontakti leeliselise lahusega
50 %NaOH, 96 0C 650 100 1,0 Mineraalõli, 20 200 0C 500 - 250 3,0 Vesi aktiivselt jahutab temperatuuridel 550 650 0C, kuid vee puuduseks on tema liiga intensiivne jahutus ka martensiiditeke piirkonnas. Vee jahutusvõime oluliselt sõltub selle temperatuurist ja lahustatud sooladest või gaasidest. Vett kasutatakse peamiselt süsinikteraste karastamiseks. Paremad tulemused annab korduvalt kasutatav nn. "vana vesi", millest on eraldunud gaasid, seda tuleb pidevalt ümberpumbata ja jahutada. Mineraalõli jahutusomadused sõltuvad selle temperatuurist palju vähem, tema jahutab 3-4 korda aeglasem austeniidilagunemise temperatuuril 550 650 0C ja umbes 10 korda aeglasem ka martensiiditeke temperatuuril 200 250 0C.
ja hapniku molekulid “segavad” vaid väga lühilainelise kiirguse kohal. Tõsi , hapnikul on ceel kitsas neeldumisriba 760 nm lainepikkusel, kuid selleski takerdub tibatilluke osa saabuvast päikesekiirgusest. Kiirgust olulisel määral neelavaid lisandgaase nimetatakse kliimagaasideks, kuna nende sisalduse muutused atmosfäärus mõjutavad kliimat. Edaspidi moodustab atmosfäär Maa sisemusest väljaimbunud gaasidest ja selle koostis pidi olema ligilähedane praegusaja vulkaanigaasidele. Väga oluline makroevolutsiooniline sündmus oli fotosünteesi väljakujunemine 2,7 miljardi aasta eest, mille kaudu vees eksisteerinud bakterid ja vetikad hakkasid tootma hapnikku. Mõnesaja miljoni aasta jooksul seda atmosfääri jaoks palju ei jätkunud, kuna põhiosa hapnikust kulus keskkonda puhastavatele oksüdeerumisprotsessidele ookeanis.
Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) KILPVULKAANID KIHTVULKAANID tekivad räni- ning gaasidevaesest tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, algab Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid.
purskeid o vulkaanid võivad olla erineva ehitusega ja iseloomuga, sõltuvad tavaliselt kivimite koostisest, kui on happelised kivimid, siis on suur plahvatus, kui on aga aluselised, siis on tegu pideva laava voolamisega. Sellisel juhul on in võimalik midagi ette võtta, pursked pole nii drastilised püroklastiline laavavool e. lõõmpilv – kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. 1902. aastal tappis Pelée vulkaanist lähtunud lõõmpilv Martinique’i saarel Saint Pierre’i linnas 30 000 inimest tefra e. vulkaaniline sete – vulkaanist väljapaiskunud materjal
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist...
Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked. Pinna (geoloogiline) vanus määratav nt. meteoriidikraatrite tiheduse järgi. Maa tüüpi planeedid on selgelt liigendunud tuumaks, vahevööks ja õhukeseks kooreks! Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja "kivisemad" kui Jupiteri tüüpi planeedid. 8. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt gaasidest (H, He) ja arvatavalt kivimitest ja/või jääst (vee-, ammoonium- ja metaanjää). Paks ja tihe atmosfäär. Päikesekiirgusest tuleneva kuumuse mõjul toimus planeetide tekke ajal kergesti lenduvate elementide nagu H, He, vesi jt eemaldumine ja raskete elementide ning nende ühendite kontsentreerumine (Fe, Ni, Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks planeediks kus oli
Teekummeli võite juba kaugelt ära tunda tugeva meeldiva kummelilõhna järgi. See on tingitud peamiselt selles taimes leiduvast eeterlikust õlist, kuid temas leidub veel palju teisigi kasulikke aineid, näiteks vitamiini C. Kokku saame kummelitee, mis on erakordselt tugeva põletikuvastase ja ülitundlikkust vähendava toimega. Köha puhul ravib ta kergesti köhimisel tekkivad pisikesed haavad. Samuti leevendab ta tõhusalt kõiki seedeteede ja hingamisteede põletikke, ning gaasidest tingitud kaebusi, kuid ravib ka maohaavandeid. Kummeliteest saab abi ka hambavalu ja igemepõletiku puhul. Välispidiselt võib teda kasutada kompressidena silmade põletike või väsimuse korral, samuti haavandite raviks ja naha ülitundlikkuse vähendamiseks (allergilised nähud ei ilmu nii kergesti). Kummeli imetegudel ei tule lõppu veel niipea. Olgu vaid öeldud, et ühekordseks teeks võiks võtta teelusikatäis kuivatatud õisi poole klaasi keeva vee kohta
Keemia ja materjaliõpetus Adsorbtsioon on aine osakeste kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. Adsorbentideks nim aineid, mida kasut teatud ainete eemaldamiseks gaasidest või vedelikest, taval. on pulbrid või puistematerjalid (aktiivsüsi). Adsorbts isotermid: (6tk: pinnale adsorbeerub monokiht, mitu kihti jne)Temp langedes ads-n tõuseb ja vastupidi. Kasutam tööstuses eri komponentide eraldamiseks gaasisegudest, majapidamisgaaside puhastamiseks lisanditest, gaaside valikuliseks kogumiseks ja säilitamiseks; nii tööstuses kui tavaelus gaaside segudest koos kahjulike ühendite kõrvaldamiseks. Tööstuses on
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
*Osooni kontsentratsioon on kuni 10 ppm (20 000g/m3) Troposfäär *Troposfäär ulatub maapinnalt 9 17 km kõrguseni *Temperatuur langeb troposfääris 17 0C maapinnalkuni -52 0C troposfääri ülemistes kihtides *Troposfääris toimuvad protsessid, mis kujundavad ilma *Troposfääri lahutab järgmisest kihist tropopaus *Kokku moodustavad troposfäär ja tropopaus atmosfääri alumise kihi *Troposfääris on enamus atmosfääri veeaurust ja raskematest gaasidest *Stratosfääris tekib hapniku molekulide ja aatomite rekombinatsioonil osoon (kuni 90% atmosfääri osoonist), mis omakorda neelabelektromagnetkiirgust diapasoonis 290-320 nm ehk ultraviolettkiirgust. 1 Atmosfäär 1.1 Atmosfääri keemiline koostis o Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust kokku ca 99% o Argoon moodustab veel 0,9% o Kõik ülejäänud gaasid moodustavad vaid alla 0,1% o Sellest omakorda moodustab süsinikdioksiid 90%
milline lahustab neid teatud hulgal. Gaaside allikaks atmosfääriõhk, mis puutub 6 kondensaadiga kokku soojaveekastis, lisaveetsisternides (tankides) ning kondensaatori ebatiheduste korral ka kondensaatoris. Kuid ka katla töö ajal võivad vees toimuvad keemilised reaktsioonid kaasneda gaaside eraldumisega, nagu näiteks CO2 eelpoolkäsitletud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaatide lagunemisel. Vees sisalduvatest (lahustunud) gaasidest tulevad arvesse vaid hapnik O2, lämmastik N2 ja süsinikdioksiid CO2, kõiki teisi on tähtsusetutes kogustes. Neist hapnik on peamine katla vee-aurutrakti, s.h. küttepindade keemilist korrosiooni põhjustav aine. Hapniku aktiivsus kasvab koos katla töörõhu ja auru temperatuuri suurenemisega, mistõttu kesk- ja eriti kõrgrõhukatelde toitevee maksimaalsele lubatud gaasidesisaldusele esitatakse palju rangemad nõuded võrreldes madalrõhu- (eriti leektoru-) kateldega
gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). Gaasi maht on pöördvõrdelises seoses rõhu tõstmisega. Kui rõhu muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Boyle'i-Mariotte'i seadus, mis väidab, et konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). Boyle-Mariotte ja Gay-Lussaci võrrand: Segude iseloomustamine - Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest(osarõhkudest). Osarõhk rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. P üld = P1 + P2 + P3 + ... (nt õhk on gaaside segu: põhikomponendid: N2 78%, O2 21%) Clapeyroni võrrand: pV = nRT. 8
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juh...
3. GAASISEGUD. 3.1. Ideaalsete gaaside segud. Soojustehnikas puututakse sagedasti kokku mitmesuguste gaaside segudega (õhk, põlemisgaasid, gaaskütused jne.). Töötava kehana ei kasutata termodünaamikas mitte ühte gaasi, vaid gaaside segu, mis pole keemiliselt omavahel seotud. Sellise segu näiteks on meid ümbritsev õhk. Kuiv atmosfääri õhk koosneb lämmastikust, hapnikust ja teistest gaasidest. Gaaside segud on ainete põlemisel tekkivad gaasid. Sellistes segudes on lämmastik N2, süsihappegaas CO2, väävlioksiidid SO2, SO3, veeaur H2O, hapnik O2. Looduslikus gaasis on peale metaani CH4 etaani C2H6, propaani C3H8, vesinikku H2. Õhuga segunedes võivad nad moodustada plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleohutusalastes arvutustes peame kasutama gaasisegudele kehtivaid seadusi. Oletame, et gaasisegu komponendid ei reageeri omavahel ning alluvad põhilistele gaasiseadustele
peavad neil olema ka mikrobioloogiaalased (bakterite ja seente elutegevusest) teadmised, kuidas tööstuslikult toota joogi-, liha-, piima-, pagari- ja kondiitritooteid, maiustusi, konserve jms. Näiteks juustu tootmisel kasutatakse mitmesuguseid baktereid. Pilt ja alltekst: Järelvalmimisel omandab juust bakterite toimel iseloomuliku maitse, lõhna ning struktuuri. Augud tekivad juustu sisse bakterite elutegevuse tulemusena eralduvatest gaasidest. --- 75 Ülesanne (probleemide lahendamine) Bakterite paljunemine piimas Bakterid paljunevad soodsates tingimustes kiiresti, kuid mõne aja pärast nende paljunemine pidurdub ning võib lõpuks seiskuda. Bakterite paljunemises ja sellele järgnevas elutegevuses saame eristada nelja etappi. a. Kohanemine. Bakterid peavad sobiva toitaine lagundamiseks vajalikud ühendid esmalt sünteesima. Selles etapis tuvastavad bakterid, milliseid toitaineid keskkonnas
H = D – deuteerium (“raske vesinik”) – looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid 3 H = T – triitium (“üliraske vesinik”) Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%) aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%) leviku poolest Maal 9. kohal universumis kõige levinum element Keemis- ja sulamistemperatuurid väga madalad 20,4 K 14 K 2.1.2. Saamine Suurtootmises: looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamisel või katalüütilisel töötlemisel 1) Hõõguv süsi + veeaur veegaas: C + H2O → H2 + CO veegaas katal. CO + H2O → CO + H2 eraldatakse pesemisel veega rõhu all 2) Süsivesinike mittetäielikul oksüdeerimisel hapniku või veeauruga: 2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH-
plokikaane temperatuur, mis mõnevõrra vähendab surveastet. Protsessis tekivad lisakaod , mis on seotud: Silindri täitmine värske õhuga peab kulgema selliselt, et see täituks Pöörete mõju täiteastmele sõltub mitmest asjaolust. Hüdrauliliste 1. põlemiskambri vabastamisega töötanud gaasidest ja värske õhu maksimaalselt. takistuste suurenemise tõttu sisselasketraktis väheneb suurtel pööretel või küttesegu silindrisse juhtimisega . Tegelikult jääb silindri täide väiksemaks , sest sisselasketrakt takistab rõhk Pa ja suureneb jääkgaaside tegur r.
Vee ja õhu koostise järgi saabki teada, kas planeedil on elu. Maa atmosfääris on väga palju hapnikku ja on ka metaani. Need kaks gaasi ei saaks omavahel rahulikult koos eksisteerida, kui nende kontsentratsiooni kogu aeg paigal ei hoitaks. Lovelock tõdes, et elusolendite kogum Maal optimiseerib oma keskkonda. Endla Reintam, 2008/2009 19 Marsi atmosfäär koosneb stabiilsetest gaasidest, mis omavahel ei reageeri. "Teil ei ole mõtet raha raisata ja minna Marsilt elu otsima," järeldas Lovelock. Sellest hoolimata saatis NASA 1976. aastal välja oma Vikingi ja on tänapäevani Marsil edutult elu otsinud. Lovelock sõnastas oma Gaia hüpoteesi 1972. aastal. Maa on elus ja iseorganiseeruv süsteem. Maa pole hunnik kive ja tükike tuld selle keskel ning õhuke elu kiht selle pinnal. Vaid midagi enamat. Maa pole organism
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
kogu hüdrosfäär : kõik maailma veed kuni maksimaalse sügavuseni – 11022 m ) litosfääri ( maakoore ) ülemised osad ( kuni 2-3 km ) Biosfäär seob elus-ja eluta looduse üheks tervikuks siin toimuvate energia ja aineringete kaudu. Atmosfäär Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfääri stratifikatsioon kirjeldab atmosfääri struktuuri. Kihtideks jagatuna võib iga teatud paksusega õhukihti kirjeldada talle omaste karakteristikutega, nagu näiteks temperatuur, koostis või paigutus teiste kihtide suhtes. Atmosfääri mass on 5×1018 kg,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
