agregaadid sublimat. vulkaanil. gaasidest Apatiit Endogeenne Endogeenne Klaasi, L ebaselge K5 M (F,Cl, OH Isel. krist. kuju, värvus, Ca5[PO4(CO3)]3 ( F, OH, Cl) prismalised, tupljad roheline, kollane murdel vaha T 3,15-3,2 apatiidid); noast pehmem heksagonaalne krist.; teral. agreg.; sinine, MO; BK
juuremügarate moodustumisel taimel. - Olmeheidete puhastamisel. 12. Millised, keskkonna tegurid mõjutavad bakterite elutsüklit. Temperatuur, soolsus, pH, kiirgus, hapnikku konsentratsioon, rõhk. 13. Milles seisneb bakterite roll süsinikuringes? - Metanogeenid sünteesivad metaani sellistest ühenditest nagu h2, c02, äädikhape. - Metanogeenste bakterite toimel moodustub metaani. Teatavasti on metaan oluline kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. 14. Milles seisneb bakterite roll lämmastikuringes? Bakterid on ainsad organsimid, mis suudvad lämmastkallikana kasutada õhulämmastiku. 15. Kuidas mõjutavad patogeensed bakterid organismi? Enamik patogeenseid baktereid moodustub mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. 16. Nimeta üks bakteriaalne haigus? Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid? Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida? Tuberkuloos. - levib õhupiisknakkusena.
kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis nn kuumad täpid). Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning gaasidevaesestväikese märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt viskoossusega hästi liikuvast voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. basaltsest magmast. See voolab Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad suhteliselt rahulikult maapinnale, üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla
VESINIK Grete Ojandu TT1 Olustvere TMK 2009a. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1[1]. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element[2]. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[3]. Elektronkonfiguratsioon on 1s1[4]. Vesinik on tüüpiline mittemetall[5]. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga dives...
edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi 3 nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas Heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke Heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub Heelium teistest gaasidest halvemini. (1l vees lahustub 0ºC juures vähem kui 10 ml Heeliumi, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui HCl. Tavalistes tingimustes on Heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He
tuulevaikne ja kuiv. Küllastusvöönd-maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.laam- litosfääri plokk, mis tiivib astenosfääril. Lama sukeldumine ehk subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Ltosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. Lõunatsüklon-Vahemere või Musta mere piirkonnas tekkinud tsüklon, mis on liikunud põhja suunas ning millega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõõmpilv-kuum, gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlva alla. Maa tuum-2900kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis januneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks. Maakoor-maa kõike välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandiliseks kooreks. Maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-või seljakulaadne pinnavorm madalas vees
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid.
· Et magnetosfäärist tungib atmosfääri ülaosasse miljardeid osakesi, toimub põrkeid tohutul hulgal ja hetke pärast võime näha lugematuist pisivälgatustest moodustuvaid virmalisi 6 · Põrked toimuvad kõige sagedamini 100-300 km kõrgusel, kus enamasti ilmuvad ka virmalised. 7 Virmaliste värvid Virmaliste värvid tulenevad eelkõige atmosfääris leiduvatest gaasidest. Nii kiirgab hapniku aatom tavaliselt rohelist valgust, punane värv on aga iseloomulik lämmastiku aatomitele. Virmaliste heledus, nende aktiivsus, on tihedalt seotud Päikese seisundiga. Kuna suurem osa virmalisi põhjustavatest laetud osakestest on pärit Päikese välimistest kihtidest, seega mida aktiivsem on Päike, seda enam näeb Maa peal virmalisi. Levinuim värv on roheline. Sageli võib näha ka punast ja sinist. Kollakasroheline valgus
läheb süsinik tagasi. Samas ka metaan on üheks produktikssüsiniku tagasihingamisel (CH ). Metaan kuulub kasvuhoonegaaside hulka. (süsinikdioksiid samuti). Metaan põhjustab 10 korda rohkem kliimasoojenemist kui süsinikdioksiid. Tekib ta aga ainult anaeroobsetes keskkondades (rabid,sood). Tekib ta spetsiaalsete bakterite tulemusel. (metanodroofid ehkanoroobsed lagundajad). Metaan on ka biogaasi peamine komponent. Tänapäeva küttesüsteemides kasutatavast põlevkivist,naftast ja gaasidest tekib peale polemist CO ja ka väiksemates kogustes ka CO. CO-d tekib palju just transpordist , kus toimub mittetäielik põlemine. Mere keskkonnas süsiniku ringes on oluline osa kus tekib ka lubi CO , mis ladestub mere põhja ja võib ka kivistuda. Seda ei saa energiana enam kasutada aga on ikkagi osa süsiniku ringest. Süsiniku ringes on olulised troopilised metsad kus toimub süsiniku akumuleerimine. Geomassi produksioon on väga aktiivne. Fosfor ringe.
peetakse tulevikus tõenäoliseks kustunud vulkaan-vulkaan, mis arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud murrang-geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärina kolle-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine epitsenter-otse kolde kohal maapinnal olev paik seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami-merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine ATMOSFÄÄR 1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist, metaanist ja teistest gaasidest. Lämmastik vabaneb orgaanilise aine lagunemisel. Hapnikku tuleb õhku fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, metaani lagunemisprotsesside tõttu märgaladel, prügimägedel, riisipõldudel, loomakasvatuses 2
Sellist materjali nimetatakse hapraks (näit. klaas, tellis). 45. Kuidas määratakse kristallide kõvadust? Kuna kõige kõvem kristall on teemant, siis tõmmatakse kriips üle teise kristalli või surutakse teemantkoonud teise kristalli, selle järgi näeb, kui kõva kristall on. Mohs'i skaala järgi määratakse kristallide tugevust. 46. Kui keha saavutab kiiruse 8 km/s, siis soodsate tingimuste korral keha lahkub Maa gravitatsiooniväljast. Milline tuntud gaasidest on Maalt lahkunud? Maal ei ole heeliumit ja vesinikku. 47. Kuu gravitatsiooniväli on Maa omast ligikaudu kuus korda nõrgem. Miks Kuul puudub atmosfäär? Kuul puudub atmosfäär, kuna kuu gravitatsiooniväli on liiga nõrk. Kui osake on kuust juba liiga palju eemaldunud, siis osake on jõudnud maa gravitatsioonvälja. Maa aitab palju kaasa. Osakesed liiguvad väga erineva kiirusega. 48. Miks Kuul, Merkuuril puudub atmosfäär
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond. Tänapäeva ilmaennustamiseks kasutatakse satelliitpilte, ilmaradareid, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Arvutid on palju arengule kaasa aidanud. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisest ja on vajalik taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes
kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel 9 METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani.
/5/ Esimest korda tõestati, et Maa on kera kujuline ja ümber selle on võimalik sõita kui 1522. aastal jõudis tagasi 1519. aastal teele asunud laev ,,Victoria", mille juhiks oli Fernão Magal- hães. See näitas ka, et Maa ümbermõõt on surem kui seda ennem arvati 5 olevat. Ümber maakera on umbes 1000km paksune õhukiht, mida nimetatakse atmosfääriks, see koosneb erinevatest gaasidest. Kuna maa omab külgetõmbejõudu siis tõmbab ta enda poole ka õhku ja see avaldab rõhku, mida nimetatakse õhurõhuks. Tuul ehk õhu liikumine tekib tänu sellele, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale. /12/ Maal on kaaslane Kuu. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu diameeter umbes 4 korda väiksem Maa omast. See on 3476 km. Raskusjõud on Kuu
GEO III PERIOOD II TÖÖ 1. Mis on ÕHK? õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (1%), CO2st (0,03%) ja teistest gaasidest (0,04%). 2. Kuidas tekib ja milleks vaja: LÄMMASTIK tekib orgaanilise aine lagunemisel vajalik toitaine taime kasvuks. HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5
Keemiliselt on helium väärisgaas. Et heeliumi aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on heeliumi keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim ehk siis 268,934 kraadi. Heeliumi tihedus on 0,0001787 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 272,2 kraadi. Heelium on värvusetu ning väga kerge (kergem kui õhk). Kuna Maa atmosfäär praktiliselt heeliumi ei sisalda, siis võetakse kogu meile vajalik heelium heeliumi sisaldavatest looduslikest gaasidest. Laialdased heeliumivarud USAs, PõhjaAafrikas ja Venemaal katavad kogu maailma vajadused. Heeliumit kasutatakse: 1) õhupallide täitmiseks kuna heelium on õhust kergem, siis heeliumiga täidetud õhupallid püsivad kõrgel õhus. Heelium püsib õhupalli sees maksimaalselt 1012 tundi 2) tuumareaktsioonide jahutajana 3) segus Nega gaasilahendus ja signaallampide täiteks 4) erinevate uuringute abigaasina 5) keevituskaitsegaasina 6) lasergaasina
1. SO2 tootmine. H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus regenereeritakse kuumutamisel, H2S eraldub ning teda põletatakse, et saada SO2 H2S (g) + 3/2 O2(g) SO2 (g) + H2O(g); Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2
| | | CH 3 H H 2metüül propanool Metanool Metanooli tntakse veel puupiirituse all mis on tulnud sellest et metanooli tehti puidust kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta Füsioloogiline toime: kuni 5g teeb pimedaks kuni 30g surmav NB pärnu tragöödia Metanooli füüsikalised omadused Maitse kõrvetava maitsega spetsiifiline lõhn(viina lõhn) keemis temp 70 C Etanool C2H5-OH Toodetakse, teraviljast kartulist, naftakkrakk gaasidest Füssioloogiline toime: hävitab närvi ja sugurakke seega põhjustab väärsünde ja põhjustab alkoholismi Alkoholide keemilised omadused Reageerimine metallidega Alkohol + metall = alkoholaat + vesinik C 2 H 5 OH Na C 2 H 5ONa H 2 NB alkoholid põlevad (O2) Põlemine on reageerimine hapnikuga Alkohol + hapnik = süsihappegaas + veeaur + energia C 2 H 5 OH O2 CO2 H 2 O Q CH 3OH O2 CO2 H 2 O Q Etanooli kasutamine
· Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine. · Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastiku taimekasvuks. · On elukeskkond: linnud, putukad, eosed jne. · Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed. Atmosfääri koostis ja ehitus 3) Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,93%), süsihappegaasist (0,03%) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks
langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool. Frontide puhul on oluline meelde jätta, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral aga taga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist Stratosfäär- atmosfääri kiht, ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Osoonikiht - on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suuremosooni kontsentratsioon.
Elavad ju maapealsetes ookeanides, kus vee väljasurve tõttu on kaal väiksem, hoopis suuremad loomad, kui maismaal (nt. sinivaalad). (2) 10 2. HIIDPLANEEDID Hiidplaneedid on kõik üpris sarnased. Nende keskmine tihedus on natuke suurem vee tihedusest. See tuleneb sellest, et planeedid koosenvad peamiselt gaasist. Nii atmosfäärid, kui planeedid ise koosnevad peamiselt vesinikust. Ülejäänud gaasidest võib leida heeliumit ja vähesel määral ka metaani ja ammoniaaki. Suure kauguse tõttu Päikesest on hiidplaneetidel väga madal temperatuur. (6) 2.1 Jupiter Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Tähistaevas on ta Veenuse järel kõige heledam "täht" ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass
Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Joonis 10. Kiht ja kilpvulkaan Tabel 2. Kiht- ja kilpvulkaani võrdlus KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.
php?p=7709119 Paremal: Havail tegutsevad vulkaanid. Saar laieneb. http://powerofvolcanoes.blogspot.com/ 4.2. Vulkaanide liigitamine KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava k KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest gaasidevaesest väikes magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. viskoossusega hästi Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn liikuvast basaltsest laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad magmast. See voolab gaasid
eralduvad metallis lahustunud gaasid, mitmekordselt väheneb mittemetalsete, sulametallis hõljuvate osakeste kogus. Kasutatakse samuti kopast väljavalatava metallijoa vakumeerimist. Vakumeerimine on odav meetod hapnikonverter- ja martäänmeetodiga toodetud terase kvaliteedi tõstmiseks. Ümbersulatamine on sulatuse eriliik, kus tavaliste meetoditega toodetud metall sulatatakse mittesoovitatavate lisandite vähendamise eesmärgil ümber. Ümbersulatamisel vaakumis toimub metalli puhastumine gaasidest ja mittemetalsetest osakestest. 2.4Valuplokkide tootmine Terase tootmismeetodist olenemata valatakse valmis teras valuplokkideks, mis kuuluvad edasiseks töötlemiseks pooltoodeteks peamiselt valtsimise ja sepistamise teel. Valuplokkide saamisel läheb teras vedelast tahkesse olekusse ehk toimub tardumine. Nii nagu sulatamisel püütakse saada kvaliteetset sulaterast, nii ka valuploki tardumisel on vaja saada sobiva struktuuriga, võimalikult defektivaba metalli.
Aatomitest tekkisid molekulid. Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid). Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. KEEMILISE EVOLUTSIOONI TINGIMUSED Sagedased vulkaanipursked Maal puudus mullakiht Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär (N2, CO2, SO2, H2, NH2, CH4) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: Hapnik “põletaks” ära lihtsad orgaanilised ained. Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. Maal elavad organismid kasutaksid toiduks “isetekkinud” orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid.
4. Marss-kõige rohkem uuritud planeet, esinevad aastaajad ja kliimavöötmed, 2 kaaslast, polaarmütsid poolustel, punakas kivikõrb, Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kuivanud jõesängid, Phobos ja Deimos: juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, korrapäratu kujuga kaljurahnud, meteoriidikraatrid ja lõhed · Hiidplaneedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst, puudub tahke pind, vaadeldav ainult pilvkatte välispind, iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased, lühike ööpäev 1. Jupiter-suurim, tiirlemisperiood 12 a, pöörleb kiiresti, atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, 63 kuud, triibuline, Suur Punane Laik, tugev Magnetväli, Io:kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha, Jupiterile lähim suur kuu; Europa:pind sile ja detailivaene; Ganymedes:suurim
Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid tardunud laava kihid KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena
Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Hiidplaneedid Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi).
aluselisest ehk basaltsest magmast. Magma on hästi voolav ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Vulkaani ehitus on vahelduv tardunud laava kihtidest. c. lõhevulkaanid tekivad ookanilaamade lahknemisel ookeanide põhjast. Magma on jõudnud maapinnale maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslike lõhede kaudu. 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, kuumadest gaasidest ja tefrast koosnevad vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuvad tulikuumad pilved. Üks ohtlikemaid vulkaanidega seotud nähtusi. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Lõõmpilved tekivad tavaliselt subduktsioonivööndiga seotud ränirikaste purskeproduktidega vulkaanidel. b. mudavoolud e lahaarid, koosnevad peamiselt veest ja püroklastilisest
Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes nii, nagu Kuu tänapäeval selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks
Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime ,,2099 Opik". Asteroid number 3738 kannab nime ,,3738 Ots" eesti laulja Georg Otsa järgi. Asterid number 1743 kannab nime ,,1743 Schmidt" Eestist pärit ptiku ja astronoomi Bernhard Schmidti järgi. ASTEROIDIDE LIIGITAMINE Värvuse järgi Asreroide liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest nad koosnevad. 75% asteroide näivad tumedana ja koosnead külmunud gaasidest. 17% asteroide näivad eredaina ning neil arvatakse olevat raud-nikkel tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Ülejäänud asteroidid on pistut vähem eredad ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Mõned asteroidid on koostiselt ka veel erinevad. Asukoha järgi Asteroide saab veel liigitada ka nende asukoha järgi Päikesesüsteemis: 1. Maalähedased asteroidid 2. Peamine asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel 3.Ka Veenuse ja Maa vahel tiirlevad mõned asteroidid 4
igavene need kustuvad. Meteoorkehad tahked raua-, jää- või kivitükikesed, mis justkui hakkaksid taevas alla kukkuma, kuid siis kustuvad. Neid nimetatakse ,,langevateks tähtedeks", nad on milligrammiraskused ainekübemekesed, mõõtmetelt millimeetrist väiksemad. Helendama hakkavad nad 100-120km kõrgusel ja 80km kõrgusel on nad juba tavaliselt ära põlenud. Helendav jälg tekib lendtähe kehast mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. On ka suuremaid kamakaid, mis võivad maapinnani jõuda neid ni. Meteoriitideks. Eestis on Kaali järv Saaremaal, kuhu see on kukkunud. Meteoorkehad liiguvad ümber Päikese parvedena, parv tervikuna omab kindla orbiidi. Need parved on tekkinud komeedi lagunemisel. Päikesesüsteemis mängivad meteoorid tähtsat rolli, sest need on üks kindel osa tähedevahelisest ainest, mille kokkutõmbumisel
Päikesesüsteemi-väliseid planeete ei nähta otse. Kui planeet ümber tähe tiirleb, paneb see ta vibama küll vähe, ent siiski. Ja seda tähe värelemist osataksegi suurte teleskoopide ning nende külge ehitatud kaamerate ja tarkade arvutiprogrammidega näha või õigemini välja rehkendada. Esimene päikesega sarnaneva tähe ümber tiirlev planeet leiti kakskümmend aastat tagasi. Nüüdseks on neid avastatud peaaegu viissada. Enamik neist on suured, meie Jupiteri moodi ja koosnevad gaasidest ja seda seetõttu, et gaasilised planeedid peegeldavad päikese valgust paremini kui tahked planeedid. Kuid on leitud ka maast vaid mõned korrad suuremaid planeete. Kas need on kivised nagu maa, seda veel ei teata. Sel aastal nähti esimest korda planeeti otse, mitte tähe vibamise järgi. See on hiigelsuur ja gaasist ning tiirleb oma tähe ümber sama kaugel kui Saturn Päikesest. Säärane edu näitab, et planeedikütid ei lõpeta enne, kui on avastanud mõne maaga sarnaneva planeedi
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist
või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis – nn kuumad täpid). Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning väikese viskoossusega hästi liikuvast märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt basaltsest magmast. voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, Laavavoolud on lühikesed ja harvad või
Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. 1 ha männimetsa neelab aastas umbes 25 t tolmu. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. 1 ha metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kg süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kg hapnikku. Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks auto kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet.
eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Tsüanobakteritele (varem tuntud kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. AGUAEGKOND (2500- 542 miljonit aastat tagasi) Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest
lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt. Mauna Loa, mis moodustab suure osa Hawaii saarest. o Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris, moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada
nagu ta ise seda nimetas, elektriinfluentsi kohta. Lähtudes oletusest, et ka elektrostaatiliste 6 tungide kandjaks on laenguid ümbritsev keskkond ehk vahem, arendas ta paari järgneva aasta kestel elektritungjoonte ja elektrivälja teooriat elektrostaatiliste nähtuste seletamiseks. Aastal 1838 uuris Faraday elektri läbiminekut hõrendatud gaasidest, kusjuures ta pani tähele tumedat kihti katoodi lähedal, mida hiljem hakati nimetama Faraday tumekihiks. Ka pani ta tähele, et valgusnähtused niisugusel elektrilahendusel ehk purgel katoodi ja anoodi juures erinevad teineteisest. Ta nimetas sinakat valgusnähtust katoodi pinnal katoodnähtuseks, valgusnähtust anoodil anoodnähtuseks, need nimetused on tarvitusel veel praegugi. Aastaid kestnud pingutav ja väsitav uurimistöö hakkas pikapeale halvasti mõjuma Faraday tervisele
ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär See paikneb 50 kuni 80 k...
Mis on vulkaan Vulkaanid tekivad tavaliselt maakoorte lõhedest (mis on omakorda tekkinud seoses laamade liikumise ja maavärinatega) st. Magma (vahevöös olev sulanud kivimimass) otsiblõhede kaudu teed maakoore ülemistesse kihtidesse, kus ta rõhu vähenemisel paisub, vabaneb gaasidest ja muutub vedelamaks (maapinnale voolanuna muutub magma laavaks). Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi.
Referaat VESINIK JA HAPNIK Koostaja: Jonathan Simson VII B 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1.0 Mis On Hapnik?....................................................................................4 1.1 Hapnikutarve....................................................................................5 1.2 Hapnikusisaldus...............................................................................5 1.3 Hapnikuringe...................................................................................6 1.4 Hapniku Toksilisus..........................................................................6 1.5 Lahustunud Hapnik..........................................................................6 2.0 Mis On Vesinik?.........................................................
ruumilise püsimise ja arengu. Elu tekkele Maal eelnes keemiline evolutsioon, mis lõi eeldused elu tekkeks. Keemiline evolutsioon kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Maakoor oli rahutu, esines vulkaanipurskeid, maapinnale tungisid magmavoolud. Puudus mullakiht ja paljaid kivimeid katsid klibu- ja liivakivid. Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega. Vulkaanilistest gaasidest moodustus esmane atmosfäär, mille koostis ei ole täpselt teada. Puudus hapnik ja osoonikiht ning ultraviolettkiirgus jõudis takistamatult maapinnani... Keemilise evolutsiooni esimesel etapil moodustusid atmosfäärigaaside omavaheliste reaktsioonide tulemusena monomeersed orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja monosahhariidid. Teisel etapil toimus selliste ainete liitumine ehk polümeriseerumine. Nii tekkisid polüamonihapped või polünukleotiidid
väikeplaneedid; komeedid ja loendamatu arv pisikesi kivi- ning jäätükikesi ja tolmuosakesi. Kogu süsteem liigub maailmaruumis kui pöörlev ratas, mida hoiab koos Päikese tohutu raskusjõud. Päikese külgetõmbele allub kõik olemasolev kuni umbes poole kauguseni lähimatest planeetidest. Kukkumisest Päikesesse päästab planeete vaid kiire tiirlemine tema ümber. Esimese rühma taevakehadest moodustavad tähed. Tähed on isekiirgavad taevakehad, mis koosnevad põhiliselt kuumadest gaasidest, tüüpiline täht ongi meie Päike, milleta ei oleks elu Maal. Päikesesse mahuks enam kui miljon Maa suurust planeeti, kuid tegelikult on Päike tähtede seas kääbus. Leidub temast suuremaid ja heledamaid (teda on võrreldud ülihiidtähega Betelgeusega Orioni tähtkujust, Miles ja Smith 1999), kui ka väiksemaid ja tuhmimaid. Tähti on tohutult palju. Teise rühma taevakehadest moodustavad planeedid ehk ekslevad tähed (kr k planetes ekslev). See on seotud nende tiirlemisega ümber
alumiselt orbiidilt ülemisele. 16. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku omadus püüelda kerakujulisuse poole. 17. Võrdle sisehõõret gaasis vedelikus Sisehõõre on takistusjõud, mis mõjub kehale vaadeldavas keskkonnas. Sisehõõre on vedelikus suurem kui gaasilises aines. Mida suurem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on selle sisehõõre. 18. Kirjelda tahkiste ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad tahkiseid gaasidest ja vedelikest. Tahkis – gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala. Tahkis – vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult – voolavus. 19. Iseloomusta lühidalt ülekandenähtusi tahkistes. Tahkistes praktiliselt puudub difusioon ja sisehõõre. Tahkistes on parem soojusjuhtivus kui vedelikel. 20. Kirjelda sulamist (ka mikrotasandil) ja mis on tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse, mille käigus aine neelab energiat.
laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. lõõrvulkanism- Lõõrvulkaanist väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. kaldeera- vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 3km läbimõõduga süvend. lõõmpilv-kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. mudavool-vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike vee ning mitmesuguste kivimmaterjali segu, mis vulkaani nõlvu mööda alla valgub. fumarool-vulkaanilisele alale iseloomulik ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum, kollast värvi sadestav gaasijuga. kuumaveeallikas- allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või ületab asumispiirkonna aasta
Enamasti on neist eralduvate suitsugaaside CO2 - sisaldus väike (515%). Üks võimalustest süsinikdioksiidiheite vähendamiseks on lahutada CO2 muudest suitsugaasidest, tekitades voo, mis sisaldab nt 90% CO2. Teine võimalus on lahutada süsinik enne põletamist, nii nagu siis, kui maagaasist (CH4) toodetakse vesinikku ja süsinikdioksiidi. CO2 kinnipüüdmine on hästi tuntud tehnoloogia mitmes tööstusharus, kus juba praegu lahutatakse CO2 muudest gaasidest. Käesoleval ajal heidetakse CO2 kas lihtsalt õhku või puhastatakse seda nt karastusjookide tootmisel kasutatava ülipuhta CO2 saamiseks. Kuigi tuntakse mõnd selleks sobivat tehnoloogiat, ei ole veel sellist, mis sobiks CO2 kinnipüüdmiseks suurtes elektrijaamades. Mitmes riigis uuritakse hoolega uusi lootustandvaid lahendusi ning täiustatakse olemasolevaid tehnoloogiaid, et vähendada kinnipüüdmise maksumust ja energiamahukust. Samal ajal kavandatakse elektrijaamades
otsekiirguse intensiivsust. Sm = So*Pmm Õhutemperatuur ja muutused. Maapind soojeneb otseselt päikesekiirguse mõjul ning selle kaudu ka pinnas ja õhk. Seepärast on temp maapinnal kõige kõrgem. Temperatuuri määrab eeskätt aluspinna ja õhumassi soojusvahetus. Muutust võib põhjustada õhumasside vahetumine või õhumasside vertikaalne ümberpaiknemine. Pilet nr 12. Õhu(atmosfääri)koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri vahel. Õhk koosneb gaasidest, veeaurust ja aerosoolidest. Õhus 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Pilet nr 13. Pikalainelinekiirgus atmosfääris, Boltzmani seadus. Pilvede klassifitseerimine. Pikalainelinekiirgus atmosfääris ehk maa ja atmosfääri kiirgus atmosfääri põhilised gaasid ( lämmastik, hapnik ja argoon) neelavad pikalainelist kiirgust suhteliselt vähe. Peamised pikalainekiirguse neelajad on veeaur ja süsihappegaas. Et atmosfäär neelab
- (orbiit võib olla ka lahtine, parabool või hüperbool) - ka Pluutost kaugemal on avastatud hulk asteroide - (kosmilised kiirused 7,9 km/s ja 11.2 km/s) - komeet on väike taevakeha (läbimõõt mõni kilomeeter) - planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - koosneb tolmust, jääst, kivikestest, külmunud gaasidest - mida lähemal on planeet päikesele, seda suurem on tema kiirus - komeetide orbiidid on väga ekstsentrilised (on teada mõnikümmend perioodilist - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide suurte komeeti, mida on korduvalt vaadeldud näit. Halley komeet)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
