Võimaldab määrata liikide või kõrgemate taksonite ligikaudset lahknemisaega ja sel viisil mõnikord täpsustada paleontoloogiliste andmete järgi leitud aegu. Sordi ja tõuaretus- tõestab, et muutuvad aja jooksul. Keemiline evolutsioon- Oparin esitas seisukoga, et elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon, mida võimaldasid noore Maa iseärasused. Selles pidi puuduma vaba hapnik, osoonikiht puudus, ürgookean. Atmosfäri läbid ultraviolettkiirgus, radioaktiivsus. Atmosfäär koosnes gaasidest nagu vesinik, lämmastik, ammoniaak, vesiniktsüaniid, metaan, süsinikoksiidid, vesiniksulfiidid ja veeaur. Leidus ka fosfaate. Keemilise evolutsiooni protsessid- 1 aste: bioloogiliste monomeeride teke(aminohapped, lämmastikalused, monosahhariidid, nukleotiidid) 2 aste: bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) 3aste: polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks-see oli üleminek keemilistelt evolutsioonilt bioloogilisele
viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Käesolev tekst on osa TÜ geoloogiamuuseumi kodulehest. Vt. õpik lk.96! Täida lüngad! Esimesed elusolendid olid AINURAKSED PROKARÜOODID, kes lahknesid kaheks: ARHED ja BAKTERID Arhebakterid elavad tänapäevani ÄÄRMUSLIKES ELUTINGIMUSTES, NT. SÜGAVAL MAAKOORES, OOKEANI PÕHJAS VÕI KUUMAVEEALLIKATES Kemosünteesijad on organismid, kes elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava org. aine oksüdatsioonil
Kõik esmase (ilma hapnikuta) atmosfääri gaasid olid pärit Maa sisemusest, eraldudes pikaajaliselt. Pärast seda kui Maa gravitatsiooniväli suutis gaase juba kinni hoida, uhinesid neist mõned keemilistel reaktsioonidel. Atmosfääri tihedus kasvas kogu aeg Maa sisemuse pideva degaseerumise tõttu. Suur hulk veeaurust kondenseerus ja langes maapinnale, väiksem osa jäi ka atmosfääri. Osa gaasidest tekkis ka radioaktiivsete elementide lagunemisel (He, Ar). Ainult väga kerged gaasid (He ja H2) hajusid kosmosesse, inertne argoon kogunes atmosfääri. Ligikaudu 3,5 miljardit aastat tagasi oli lämmastiku-ammoniaagi-susihappegaasi atmosfäär, CO2 oli juba 50-60%. Praeguseks on atmosfääri koostis inimtegevuse ja bioloogiliste protsesside tagajärjel tundmatuseni muutunud
orgaaniliste ühendite kompleksid Aatomitest olid tekkinud olekulid Tekkisid monomeersed ogaanilised ühendid Polumeeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: · Sagedased vulkaanipursked · Maal puudus mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega · Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär · Atmosfääris puudus vaba hapnik · Puudus osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Stanley Miller: · Tõestas 1953 aastal, et nt. H2, H2O, NH3, CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Evolutsiooni mehhanismid · Evolutsioon toimub ainult organismirühmades. · Üksikindiviidid ei evolutsioneeru · Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR(-80% kogu atmosääri õhust; poolustel 8-9km paks; ekvaatoril 15-17km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta -0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri
Keemiline evoluts. - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised ained. Bioloogiline evoluts.- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne-inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 3.Kirjeld. millised ting. valits.Maal 4miljrd. aast. tagasi- Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 4.Keemil.evoluts.etapid- Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid.Teisel etapil toimus selliste ainete liitumine(polümeriseerumine). Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast
1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 miljardit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. Päikese poolt väljastatav energia (3
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste protsesside produkt ehk looduslik moodustis, mis tekib looduses aine tahkestumine ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne. 2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised Mehaanilised Organogeensed MOONDE EHK METAMORFSED KIVIMID 2.3 Looduskivimite tekkimine Algselt magma tardkivimid (kristalliseerumine)murenemine settiminekivistumine(settekivimid taimsed ja loomsete lisaainetega) moone
Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurumist, määrab mets maa-ala veereziimi ja kliima kujunemise. Seega määrab mets suure osa ka aine- ja energiaringes. Neid peetakse keskkonna tasakaalustajateks ja kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Samuti puhastavad need õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. 1 hektar männimetsa neelab aastas umbes 25 tonni tolmu. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. 1 hektari metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kilogrammi süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kilogrammi hapnikku. Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks auto kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas
Vulkaanid purskavad seetõttu, et vulkaani lõõri koguneb palju gaase mis otsivad teed maapinnale, ning gaasid pohjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja hakkab purskama vedelat laavat. Oma seisundilt võivad olla kustunud, suikunud, aktiivsed. 80% vulkaanidest paikneb Vaikse ookeani tule rõngas (ring of fire). KILPVULKAAN KIHTVULKAAN TEKE Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest väikese viskoosusega basaltsest rikastunud ning märgatavalt magmast suuremaviskoosusega. KUJU Lame mägi maapinnast kõrgem, ilma Kõrge nagu mägi, terava tipuline kus kraatrita, purskeid ei toimu vaid on kraater ja toimub purse. laava voolab mäe lõhedest välja.
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest
Välimine Päikesesüsteem Välimine Päikesesüsteem on koduks hiidplaneetidele ja nende kuudele. Mõned lühiperioodilised komeedid tiirlevad samuti selles piirkonnas. Kuna nad asuvad Päikesest kaugemal, sisaldavad nad palju lenduvaid aineid, nagu ammoonium ja metaan, kui maa- sarnased planeedid ning külmem temperatuur aitab neid tahkena hoida. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel puudub tahke pind, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Hiidplaneedid Jupiter Jupiter on kõige massiivsem planeet (318 Maa massi). Päikesest asub ta 5,2 astronoomilise ühiku kaugusel. Põhiliselt koosneb see vesinikust ja heeliumist. Jupiteri kõrge kuumus, atmosfääri alumistes kihtides, tekitab pool-jäävaid nähtusi atmosfääris, nagu seda on suur punane laik. Saturn
Kulminatsioon tähe läbiminek taevameridiaanitasandist. Täht on loojuv-kui on näha ülemine kulminatsioon. Täht on loojumatu on näha mõlemad kulminatsioonid. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö? Ekliptika on taevasfääri suurringjoon, mida mööda toimub Päikese näiv liikumine. 10. Päikesesüsteemi kehad: Täht, planeedid, asteroidid, kuud, komeedid, meteoorid ja meteoriidid? Tähtedeks nim. üldiselt isekiirgavaid taevakehi, mis koosnevad põhiliselt kuumadest gaasidest. Planeedid ehk ekslevad tähed, mis tiirlevad ümber Päikese. Asteroidid kujutavad endast Päikese ümber tiirlevaid väikeplaneete. Asteroide on tuhandeid ja nende orbiidid on koondunud põhiliselt marsi ja Jupiteri orbiidi vahelisele alale. Asteroidide mõõtmed on suhteliselt väikesed. Kuud ehk planeetide kaaslased. Komeedid ehk sabatähed on piklikel orbiitidel liikuvad ning Päikese-lähedastel orbiidilõikudel udukoguna helkivad väikesed taevakehad
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfäär ehk õhkkond on ca 1000 km paksune, täpset piiri ei ole võimalik öelda. Atmosfäär koosneb erinevatest gaasidest, mida hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust (78%), hapnikust(21%) ja argoonist(0.93%). Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluorii
Tegelikult toimub selline protsess kogu aeg, kuid alati ei ole seda palja silmaga näha. Näha saab seda vaid siis, kui kiirgavate aatomite ja ergastavate osakeste hulk on piisavalt suur. Ja vaid siis nimetame seda loodusnähtust virmalisteks. Norralane Kristian Birkeland oli teadlane, kes ülaltoodud seletuse 1908. aastal esimesena välja pakkus ning praeguse hetkeni ei ole me suutnud teisi teooriaid välja mõelda. V Virmaliste värvid tulenevad eelkõige atmosfääris leiduvatest gaasidest. Nii kiirgab hapniku aatom tavaliselt rohelist valgust, punane värv on aga iseloomulik lämmastiku aatomitele. Virmaliste heledus, nende aktiivsus, on tihedalt seotud Päikese seisundiga. Kuna suurem osa virmalisi põhjustavatest laetud osakestest on pärit Päikese välimistest kihtidest, seega mida aktiivsem on Päike, seda enam näeb Maa peal virmalisi. Levinuim värv on roheline. Kuid näha on ka sinist, kollakasroheline, punast:erepunane ja purpurpunane.
peamiselt Kagu ja LõunaEestis. Vähem levivad Kirde, Põhja ja LääneEestis ning saartel. Metsade tähtsus üldiselt Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. 1 ha männimetsa neelab aastas umbes 25 t tolmu. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. 1 ha metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kg süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kg hapnikku. Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks auto kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet.
Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. 3) Vihmametsade üldiseloomustus? Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ekvatoriaalses kliimavöötmes. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, ka osake Põhja- Austraaliast. Kliima. Eraldi aastaaegu moodustunud
Kus leidub vulkaane? - Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja sukeldumise vööndites. Näiteks : Islandil, Havaii saarestikul – muuseas on Havaii saarel asuv vulkaan Mauna Kea hetkel kõirgeim vulkaan, mille kõrgus on jalamilt tipuni 10 kilomeetrit. Kuidas on vulkaanid seotud laamade liikumisega?-Laamade lahknemisel ning ookeanilise maakoore sukeldumisel tungib magma pinnale ja esinevad vulkaanipursked. Sammuti tekivad vulkaanid ka siis, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? Vulkaane jaotatakse kustunuks, suikunuks või aktiivseteks. Vulkaanid võivad uinuda sadadeks, tuhandeteks ja isegi mitmeks sajaks tuhandeks aastaks, kogudes jõudu järgmisteks purseteks. Mida pikem on aeg pursete vahel, seda võimsamad need on. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske i...
suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit, niinimetatud granulatsiooni). 4 Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 miljardit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. Päikese
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Hi...
konstrueeritud lendama just stratosfääris, kus õhk on hõredam ja kütusekulu on seetõttu väiksem. Saksa lennukompanii Lufthansa hinnangute kohaselt suureneb kütusekulu juhul kui lennukõrgus alandatakse troposfääri alakihtidesse, ligemale 1/10 võrra. Mõned teadlased on esitanud teooria, et osoonikihi hõrenemine polaaralade piirkonnas loomulik looduslik protsess. Osooni tekib atmosfääris kõige rohkem 20-30 km kõrgusel. Kuna osoon on atmosfääri teistest gaasidest u 50% raskem, siis hakkab Maa külgetõmbejõud teda maapinnale lähemale tõmbama. Külgetõmbejõu mõju summutab Maa pöörlemisel ümber oma telje tekkiv tsentrifugaaljõud, mis ekvaatori kohal kannab osooni edasi kiirusega 500 m/s. Põhja ja lõunapoole liikudes kiirus väheneb ja muutub polaaraladel nulliks. Maa külgetõmbejõu mõju osoonile on kõige tugevam polaaraladel. See hõrendab looduslikku osoonikihti. Osoonikihi taastamine
Havai saared ja Kanaari saared KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel ( lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi) Tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivi Moondekivimid sette-või tardkivimite moondumisel ( gneiss, marmor) · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös NÕLVAPROTSESSID Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest
Orcus (läbimõõt 1600...1800 km) ja 2003 UB3 (läbimõõt 2500...3200), mis on nüüdseks samuti kääbusplaneetide hulka arvatud. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna (läbimõõt 1700 km). Asteroidide koostis Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi kolme gruppi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. 1.C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. 2. S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni
jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel. Meteoriidid Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud
laenusid, mida ei suuda tagasi maksta. Rohkem tuleks kasutada ka ühistransporti või siis hoopis kõndida või rattaga sõita. Sellega säästab raha bensiini pealt, mis on hetkel liigagi kallis. Tähtis on elada keskkonnasõbralikult, sest asi pole ainult meis, vaid küsimus on ka selles millist maailma tahame me enda lastele ja lastelastele? Kohe kindlasti ju mitte sellist, kus on prügi igal pool vedelemas ning õhk mürgistest gaasidest tulvil. Meie peres sorteerime prügi ning sellega säästab palju. Tegelikult säästab pikaajalisemas perspektiivis ka raha kokku hoida kodus tulede kustutamine, vee kinni panemini kui seda just ei kasutata ning elektriseadmete eemaldamine vooluvõrgust. Vähem kulutada saab ka meelelahutuse pealt. Ei pea minema kallisse restorani, käima kinos või teatris korduvalt sama etendust vaatamas. Samas on ka asju mille pealt ei ole mõttekas säästa nagu näiteks tervis
Maapinna kerkimise tulemusel on need kihid hiljem maapinnale lähemale sattunud. Nafta töötlemine Nafta töödeldakse ümber vedelkütusteks, määrteõlideks ja teisteks saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks ja seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevade ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimisseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi, diiselkütust. Atmosfääridestillatiooni jääki, masuuti, kuumutatakse uuesti toorahjus ja destileeritakse uuesti ühes või mitmes vaakumkolonnis. Saadakse rasket gaasiõli ja
Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Paljud asteroidid on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad (nn. ,,sabatähed"). Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist, nad ei põhjusta häireid planeetide liikumises, kuid planeedid nende liikumist mõjutavad. Üldiselt eemalduvad Komeedid Päikesest sadade tuhandete aü kaugusele. Meteoorkehad tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini. Nende tihedus on 0,9 g/cm3. Meteooride kiirus on suur, sattudes Maa atmosfääri nad plahvatavad
· Ookeanilise maakoore hävimine KUUMAD TÄPID Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KILP-JA KIHTVULKAAN · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked,
Puudused: Nõuab suuri kapitalimahutusi, lisainvesteeringuid, õnnetuse korral üliohtlik, terrorioht Piirkonnad: USA, Kanada, LAV, Euroopas: Alpid, Prantsusmaa, Venemaa; Hiina, India, Austraalia, Niger Nafta Tekkinud karboniaegsete metsade fossiilidest. Saamine: Puurtornid (ka mereplatvormid), Ammutamine maismaal odav, merepõhjast kallis; põhjamerest kuni 4 km sügavusest, pumpamine. Töötlemine: Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. Töötlemine tarbija lähedal- linnade, sadamate juures. Transport tarbijani-torujuhtmed, tankerid Kasutamine: Lennukikütus, autokütus, petrooleum, masuut (elektrijaamadesse või asfaldiks), keemiatööstuse tooraine-plastmass, kile, farmaatsiatööstus-arstirohud, kunsttekstiil - sünteetilised materjalid, elektriks (masuudist). Piirkonnad: Araabia, Iraak, Kuveit, Iraan, Ladina-Ameerika: Mehhiko, Venezuela, Brasiilia, Kolumbia, Argentinas.
Osoonikihi hõrenemine – freoonid hävitavad osooni, tagajärjeks osooniaugud – maakeral rohkem UV-kiirgust - nahavähk Happevihmad – ühku paisatud vääveldioksiid oksüdeerub teiste õhus olevate ainetega väävelhappeks, happevimad hävitavad taimestikku Veekogude eutrofeerumine – üleväetamine, järved kasvavad kinni (lämmastikväetised, SO3, kasvuhooneefekt – põhjustatud erinevatest gaasidest, tagajärjeks kliima soojenemine 11.Ammoniaagi omadused ja kindlakstegemine NH3 – lõhnav, värviline gaas, õhust 2x kergem, väikeses koguses turgutav – NH 3 * H2O – nuuskpiiritus, polaarne – lahustub hästi vees, nõrk alus, koguda saab ammooniumkloriidi (NH4Cl) kuumutamisel 12.Võrdle Konts. H2SO4 Lahj. H2SO4 Pruun, õlijas Vedel
täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas. Ta jõudis järeldusele , et tegu on uue seni tundmatu gaasiga ja nimetas selle osooniks. Osooni olemasolu atmosfääris on meile teada aastast 1923. Aukude avastamine osoonis Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas Osoonikihi olukord polaaraladel Osoon on teistest gaasidest raskem, seega on raskusjõu mõju osoonile tugevam ja hõrendab looduslikku osoonikihti Osoon vajab eksisteerimiseks ultraviolettkiirgust, kuid polaaröö ajal päike ei paista Olukord väljaspool polaaralasid vahemikus 1984-1994 vähenes Euroopa piires osooni kontsentratsioon 6-7% 1991/1992 talvel oli Euroopa kohal osooniauk talvel 1992/93 oli Ameerikas osoonitase 15% alla normi 1993 aasta algul oli osoonikihi paksus mitme Kanada piirkonna kohal kuni 25% alla normi
kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad 1 mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. TV. Ül. 5-9 lk. 18. · Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse? · Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. ......................
kogu kristallvõre. Vabad elektronid võimaldavad elektrijuhtivust ja võtavad osa ka soojusjuhtivusest. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallide aatomid on metalli omadega võrreldes suhteliselt väikesed ja aatom hoiab elektrone tugevamalt kinni, seepärast pole mittemetallides vabu elektrone, mis võimaldaksid elektrijuhtivust ja võtaksid osa soojusjuhtivusest. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht? Õhk koosneb gaasidest ja gaasid on halvad soojusjuhid, sest nende soojusjuhtivustegurid on väikesed. Õhus enamuse ajast osakesed ei põrku omavahel ja seega on osakeste põrkamise tõenäosus ka väike, mistõttu on õhk väga halb soojusjuht. 26. Kus kasutatakse metallide väga head soojusjuhtivust? Pannipõhi, radiaator 27. Kus kasutatakse õhu väga halba soojusjuhtivust? Riided, eriti villane riie, ehitusmaterjalid, lindudel suled 28. Mis on soojusisolaator? Nimetage neid.
SISUKORD Definitsioon.................................................................................................................................2 Planeetide teke............................................................................................................................ 2 Jaotus...........................................................................................................................................2 Nimetamine.................................................................................................................................2 Päikesesüsteemi planeedid..........................................................................................................2 Merkuur...................................................................................................................................3 Veenus.......................................................................................
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb,
Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. MÕISTED: metsatüüp – kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, metsade liigitamise põhiüksusi metsamajandus – tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni metsasus – näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets
Ja Elusloodus ja Kiviriik nende lad, keelsed nimetused Keemia 1)Lavoisier uuris met. roostetamist. 2)Cavendish Avastas Vesiniku Õhk koosneb gaasidest Arstiteadus 17 saj. Ravimeetodid: klistiir, 17 saj. Arstiabi osutajad: Edward Jenner-vaktsinee kupud, aadrilaskmine ämmaemandad, habemeajajad -rimine rõugete vastu Valgustatud Absolutism Austrias Valgustatud despootia Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt
Pärsia lahe äärsetes riikides, USA 25)Miks nimetatakse naftat ''mustaks kullaks''? Sest nafta on kallis ja palju tahetud. 26)Millised eelised on maagaasil võrreldes naftaga? Seda on suhteliselt lihtne toota, ei vaja erilist töötlemist, torujuhtme kaudu on ökonoomne trantsportida, tema põlemisel tekib vähe saasteaineid, mugav kasutada 27)Mida tuleb sageli toornaftaga enne kasutamist teha? Eeltöödelda- puhastada veest, mineraalsooladest, lauhustunud gaasidest ja happelistest ühenditest 28)Kus toodetakse tänapäeval peamiselt energiat? Elektri tootmises 29)Iseloomusta 5 lausega soojuselektrijaamu: Soojuselektrijaamade ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Ehitatakse tavaliselt kaevanduspiirkonna lähedale, sest veokulud on kõrged. Väga suur CO2 eraldumine atmosfääri. Palju tahkeid jäätmeid. Saab reguleerida tootmismahtu. 30)Iseloomusta 5 lausega hüdroelektrijaamu: Hüdroelektrijaamade ehitamine on kallis ja võtab palju aega
hoides ära maapinnale kukkudes võimsaid plahvatusi. 2.Õhu koostise peamised komponendid on lämmastik 78%, hapnik 21%, süsihappegaas ja teised gaasid moodustavad 1% (argoon). Otstarve: hapniku ja süsihappegaasi suhted : elusolendites (hingamisel ja toidust energia kättesaamisel organismis), taimede elutegevuse käius (fotosüntees ja hingamine taimedel) ja põlemisel. Energia salvestamiseks on vaja süsihappegaasi, energia vabastamiseks on vaja hapnikku. 3.Troposfäär koosneb raskematest gaasidest , veeaurust, heitgaasidest, tolmust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastiku nähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. 4.Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osoonikihi roll seisneb selles, et see neelab päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum.
Kiviriik kui elav loodus- pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad. ·Jagas taime-ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse- seejuures andis nimetuse 5900 taimele. Keemia ·Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria- flogiston. Raua roostetamine seega- aeglane põlemine. ·Lavoisier väitis, et metall ühineb õhuga oksüd-misel, aga ei põle. väitis, et õhk koosneb gaasidest 1/5 hapnikku ja 4/5 lämmastikku ·Cavendish avastas vesiniku ja ühendas selle tavalise veega, sünteesides niimoodi vett. - tema ,,Keemia elemendid" raamatus loetles ta 33 n-ö põhiainet, millest Maa koosneb. Arstiteadus ·Hirmsaimaks nakkushaiguseks oli sajandeid rõuged- paljud surid, ellujäänutel tüsistused ja armid. ·18. saj rõugete vastu alustati kaitsepookimist. ·Edward Jenner(1749-1823) õppis arstiteadust, asus tööle arstina
Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik, kõik elus pärineb elusast. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad
madaltemperatuuril vedelikuks, mis on kõige kergem vedelik: ~15 (14,45) korda veest kergem; universumis on vesinik kõige levinum element, teda leidub kogu universumis- Päikesel, tähtedel, udukogudes ja maailmaruumis; Maa peal on vesinik seotud põhiliselt mitmete ühendite näol, kuid peamiselt veena maakera pinnal; gaasiline vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta mitte mürgine gaas, mis veeldub -271°C, anumas säilib vedelikuna 12 päeva; vesinik difundeerub kõikidest gaasidest kiiremini ning juhib kõige paremini soojust (vesiniku soojusjuhtivus on 7 korda suurem õhu soojusjuhtivusest); vesiniku kergusel põhines tema esimene kasutusala; Arvestades vesiniku (0,09kg/m3 ) ja õhu tihedust (1,29kg/m3)ning tuginedes Archimedese seadusele saab arvutada 1m3 vesiniku tõstejõu: 1,29- 0,09= 1,20 kg. Et vesinik on tuleohtlik, hakati kasutama vesiniku asemel heeliumit, kuigi heeliumi tõstejõud on veidike väiksem 1,11 kg kui vesinikul. Vesinikku kasutatakse:
kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat Koosnevad peamiselt veest, vähesel määral süsinikust, hapnikust ja teistest elementidest. Tuum, pea, saba. Meteoorid on eredad välgatused öises spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad. Linnutee - nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika). taevas, kutsutakse "langevateks tähtedeks". Meteoor on Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosse sattudes süttivad nad
poolkaksiksidet.cis-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad samal ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni pool kaksiksidet.terpeen-organismides ja taimedes leiduv lahtise vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. süsinikuahelaga või tsüklilis looduslik Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel moodustuvatest alkeen.nukleofiilsustsenter-vaba elektronpaariga aatom. gaasidest ja teiste maavarade termiliseltöötlemisel.Laboratoorselt elektrofiilsustsenter-elektofiili koostisesse kuuluv tühja või on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud osaliselt tühja orbitaaliga aatom. väävelhappega. Suurem osa eteenist läheb polümeeride hüdrogeenimine-liitumisreaktsioonid vesinikuga (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste
,,Elektrimaterjalid" kokkuvõte Gaasidest kasutatakse isoleermaterjalidena enim õhkuu, lämmastikku ja elegaasi. Kõige sagedasemat kasutust leiab õhk, mis on isolaatoriks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste muude pingeseadmete osade vahel. Õhk on samal ajal ka õhklülitites ka elektrikaare kustutajaks. Kõrgepingeseadmetes on voolujuhtivate osade vahekaugus suur. Vesinik leiab kasutust väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi kasutatakse enamasti vedelas vormis, et madalal temperatuuril ülijuhtivat keskkonda saavutada. Elegaas, mille elektriline tugevus on õhu omast 2,5 korda suurem, leiab laialdast kasutust gaasisolatsiooniga jaotlates, trafodes ja võimsuslülitites. Gaasisolatsiooniga 110kV jaotla maht on vastava õhujaotla mahust lausa 5 ... 10 korda väiksem. Elegaasi probleemiks on juba 600 k...
19.Milline on seos loomamassi ja südamelöökide kiiruse vahel? 20.Seos aine osakeste liikumise ja temperatuuri vahel 21.Mis on aluseks Celsiuse ja Kelvini temperatuuridel? 22.Seos Celsiuse ja Kelvini temperatuuride vahel? 23.Loetle termomeetri tööpõhimõtet. 24.Meditsiinilise termomeetri ehitus. 25.Milline on inimese keha normaal temperatuur? Millised on ohtlikud? 26.Kirjuta ideaalgaasi oleku võrrand selgitustega. 27.Nimeta isoprotsessid. Näited 28.Millistest gaasidest koosneb õhk (protsentides) 29.Mis on mägitõbi? Kuidas hoiduda? 30.Mis on kessoontõbi? Kuidas vältida? 31.Mis on voolutugevus, pinge, takistus? 32.Kuidas on seotud südametöö elektri nähtustega? 33.Mille abil saab kontrollida südametööd? 34.Miks on elektrivool inimesele kahjulik? 35.Millised voolutugevused on inimesele tunnetatavad, ohtlikud, surmavad? 1. Inimene saab energia toidust, päikesest. 2. A=Fscosα (A)= 1N*m= 1J 3
sisetuum 5100-6378 Raud, nikkel tahke Mineraal - Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid). Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi ja fossiilid. Tardkivimid - magma tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivimid - sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor. Maak- metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
