ümbritseval rannikul. Peale kõige selle kahjuliku mis kaasneb vulkaaniplahvatusega on inimesed aja jooksul õppinud ka sellest ohtlikust olukorrast inimkonnale kasu lõikama. Kui arvestada juba seda, et Maa geoloogilise mineviku uurimine näitab, et kogu Maa atmosfäär ja ookeanivesi ongi alguse saanud vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi just tegutsenud vulkaanide tõttu. Ning paljud meie tänapäeval kasutatavad maavarad on sadenenud just vulkaanilistest gaasidest või vesilahustest, näiteks kasvõi kuld, hõbe või vask. Veel kasutatakse nendest protsessidest tekkinud kivimeid ka tihti ehitusmaterialideks. Nagu eelpool juba mainitud on vulkaanilistel aladel väga viljakad põllud ja seda tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele, mida inimesed ka ära kasutavad. Veel kasutatakse vulkanismist tulenevat kuuma vett energiaallikana ja ka turistide ligi tõmbamiseks, näiteks Islandil ja Uus-Meremaal. Harva
Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. (Aatom kiirgab või neelab valguskvandi vaid siirdel- üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise) Kiirgav aatom loovutab energiat ainult kindlate portsjonite e. kvantide kaupa. Elektroni kaugenemisel tuumast energia neeldub. (läheb madalamalt kõrgemale tasemele) Elektroni lähenemisel tuumale energia kiirgub. (läheb kõrgemalt madalamale tasemele) Joonspekter tekib, kui hõrendatud gaasidest elektrivoolu läbi juhtida ehk nende heledus ei sisalda igasuguse lainepikkusega valgust. Kiirgusspekter neeldumisspekter pidevspekter joonspekter Kui aatom kiirgab kindla energiaga footoni, siis vastavalt energia jäävuse seadusele peab ta kaotama sama suure energiahulga. Aatomis on ka elektronid kindlatel energiatasemetel. Energiat mõõdetakse elektronvoltides eV= 1,6 · 10 J Ergastamine- tavaolekus aatomile antakse energiat juurde Kiiritades aatomeid valgusega.
4) biomassi energia 5) geotermaalne energia (kuumaveeallikate vee kasutamine majade kütteks). Kolmandased: 1) maagaas, varud 50-60a 2) nafta, varud 40a 3) kivisüsi, varud üle 200a 4) pruunsüsi, varud 240a 5) põlevkivi 6) turvas, varud 715a. Nafta töötlemise etapid: I nafta ammutamine (maismaal (puutornid) odav; merest (naftaplatvormid) kallis, õnnetused platvormidega) II nafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. III nafta transport (maismaal torujuhtmeid pidi odav, merel naftatankerid). IV nafta töötlemine (arenenud riikides tarbija lähedal). Maagaasi tootmine: positiivne: kõige suurem kütuseväärtus; kütus katlamajades, elektrijaamades; ammutamine maismaal puutornide abil on odav; transport maismaal torujuhtmeid pidi on odav; põlemisel eraldub vähe saasteaineid; varud suuremad kui naftal. Negatiivne: taastutamatu; ei sobi keemiatööstuse tooraineks; transport meritsi on keeruline
7. Tähtede liikumise trajektoorid ekvaatoril olles: liikumine toimub poolkaare kujul poolusel olles: ringjoon võrdse kõrgusega horisondist 8. Kulminatsioon on tähe läbiminek taevameridiaanitasandist. Täht on loojuv kui on näha ainult ülemine kulminatsioon, loojumatu kui näha mõlemd kulminatsioonid. 9. Ekliptika on Päikese aastane näiline teekond tähistaeva taustal. Ekliptika läbib sodiaagi tähtkujusid-sodiaagivöö. 10. Täheks nim isekiirgavaid taevakehi, mis koosnevad kuumadest gaasidest. Planeetide nimetus tuleneb silmusekujulisest trajektoorist, mis seostub nende tiirlemisest ümber Päikese (+iseloomustus). Astoroidid on Päikese ümber tiirlevad väikeplaneedid. Kuud on taevakehad, mille orbiidid on ümber emaplaneedi. Komeedid on väga pikliku orbiidiga taevakehad. Meteoor on kosmilise osakese tungimine Maa atmosfääri. Meteoriit on meteoorkeha, mis ei jõua är apõleda ja langeb Maale. 11. Faasid tekivad Päikese, Kuu ja Maa vastastikuse asendi tõttu
järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved,põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). MIS ON ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Ülapiiriks peetakse 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi, see tõttu paikneb ta kõigest ülevamal pool. Samuti on ta kõige liikuvam, lahustudes vees ja tungides tahkete osakeste vahele mullas ja kivimites. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhus
eemaldada, vormisegu kulub vähe, protsessi on kerge automatiseerida 37) Sulavmudeltäppisvalu kasutatakse täpsete, keeruka kuju ja õhukese seinaga mõnest grammist kuni 150 kg massiga valandite tootmiseks. 38) 39) Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu 40) – 41) Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine. Tööpindade pinded hoiavad ära valandi kleepumise vormi külge ja neelavad osa vormis olevatest gaasidest. 2. Valandi intensiivne jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 3. Puudub praktiliselt kokilli järeleandvus, mis ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid. 42) väike tulekindlus 43) survevalu 44) Tsentrifugaalvalu (centrifugal casting) on valumeetodite üldnimetus, mille puhul sulametalli vormitakse tsentrifugaaljõudude toimel. Vormina kasutatakse enamasti metall-, harvem liiv- ja koorikvormi
kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). · Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. · Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? · Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbralik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale. Tallinna 4 jäätmejaama · Artelli 15, teenindab AS Veolia Keskkonnateenused ( tel.1919) · Paljassaare põik 9a, teenindab OÜ Kesto (tel. 6395222) · Suur-Sõjamäe 31a, teenindab AS Ragn-Sells (tel. 15155) · Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium), teenindab AS Veolia
vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor "upub" vahevöösse vastu mandri serva (Vaikne ookean). · Kilp- ja kihtvulkaan (magma sisaldus, magmavool, päritolu näide) Kilpvulkaanid moodustuvad räni ja gaasidevaesest basaltsest magmast, mis on vedel. Seega saab magma kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Vulkaan on madal ja lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, magmavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Vulkaan on kõrge ja järsk. · Keha- ja pinnalained (levi, jaotamine) Kehalained Levi: maapõues kerapinnalaadsete frontidena Jaotamine: a) kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas b) aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna
vesinikku moodustavad ohtliku paukgaasi Vesiniku saamine Tööstuslikult toodetakse vesinikku järgmiselt: veest või looduslikust gaasist: 1) Vee elektrolüüs H2O (elektrolüüs) 2H2 + O2 2) Konversioonimeetod: C + H2O CO + H2(üle 1000 ºC) 3) Loodusliku gaasi (metaani) katalüütiline konversioon veeauruga nikkelkatalüsaatori osalusel: CH4 + H2O CO + 3H2(750 870 ºC) 4) Looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel töötlemisel ja sügavjahutumisel. Vesiniku saamine Laboratoorselt saadakse vesinikku: Aktiivsem metall + hape: 1) Metallide (mis asuvad metallide elektrokeemilise pingereas enne vesinikku) reageerimine (lahjendatud) hapetega: Zn + HCl ZnCl + H2 2) Al, Zn jt. amfoteerseid ühendeid moodustavate metallide reageerimisel leeliste lahustega: 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3) Aktiivsete (1. ja 2
4. Ahelreaktsiooni arenemise, hargnemise ja katkemise reaktsioonid on väga erinevad, näiteks järgmised: NO + ROO° -> NO2 + ja/või teised saadused NO2 + R°-> saadused (näiteks PAN) 19. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. Kui sademetes esinevad tugevamad happed kui lahustunud CO2, võib rääkida happevihmast. Kuid tegemist on ka teiste happeliste sademetega uduga, lumega jt. Happevihma komponendid on põhiliselt HNO3 ja H2SO4, mis pärinevad happelistest gaasidest SO2-st ja NOx-st. Põhiküsimus on: millal nimetada vihma happeliseks ? Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH < 5,6, siis see tähendab juba inimtegevuse mõju vihmale. SO2 on vees rohkem lahustuv kui CO2. Happevihm võib tekkida otse HCl ning väävelhappe hägust. Aga enamus sellest pärineb happelistest gaasidest: Happevihmade leviala on mõnesajast kilomeetrist kuni tuhandete kilomeetriteni.
moodustab lameda vulkaanikoonuse, Mauna Loa Hawaiil, Hekla Islandil, c. lõhevulkaanid laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu, toimub enamasti ookeani põhjas, nt. Laki Islandil. Lõhevulkaane ei peeta eri liiki vulkaaniks, sest nende piklik lõhe asendub aja jooksul mitme kesklõõriga millest areneb edasi kilp- või kihtvulkaan(id). 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved - kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. b. mudavoolud e lahaarid - vulkaani tipus plahvatliku purske kivimmaterjali segu, valgub alla vulkaani nõlvu. c. fumaroolid - vulkaanilise ala ava või lõhe maapinnas, väljub kuumgaasijuga, sisaldab kollast väävlit. d. geisrid - perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse
Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Kihtvulkaanid Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille
koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4.Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemis on 4 hiidplaneeti: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Olulisimateks tunnusteks: puudub tahke pind, koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind, sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5.Millise kujuga on planeetide orbiidid ja kuidas nad paiknevad Planeetide orbiidid on samas tasapinnas ja ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla vahemiku järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas.
Vulkaanid Magmakolle → lõõr → koonus → kraater → laava Vulkaani võib defineerida, kui lõõri või lõhet maakoores, läbi mille vulkaaniline materjal maapinnale jõuab Vulkaanist väljapaiskuvad materjalid: - Laava - Tefra - tahke - Vulkaanilised pommid - suured - Vulkaaniline tuhk - väga väikesed kivimitükikesed + kristallid Vulkaanilised gaasid: - Veeaur - CO2 - Väävliühendid Lõõmpilv on ligikaudu 1000 kraadine segu vulkaanilisest tuhast ja gaasidest, mille liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaanide levikualad: - Laamade serva-alad - Laamade põrkealad - Vaikse ookeani “tulerõngas” (subdutsioonivöönid) - Nt. KRAKATAU, Kljutš, Fudji, Cotopax - Vahemerevöö - Nt. Vesuuv, Etna - Laamade lahknemisalad - Nt Hekla, Laki, Teide
Tänu sellele tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid, ülaosas toimub kivimi mõningane ülessulamine. Astenosfääri kivimmassid võivad külgsuunas plastiliselt voolata see väljendub litosfääri laamade horisontaalsuunalise triivina. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuiga kristallina. Nad tekivad looduses aine kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Kivimid jagunevad: tardkivimid (tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad maakoores lasunditena; vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast), settekivimid (teke algab maapinnal murenenud kivimitest setete kuhjumisega; kivimiks saab see kivistudes) ja moondekivimid (maakoores, kõrgenenud rõhu
Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Füüs. Omadused: Tavatingimustel on ta värvitu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit. Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keem. Omadused: Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust,
tähtedega, moodustab ta galaktika. See tohutu spiraalikujuline tähtede grupeering on meie kodugalaktika- Linnutee. Koos umbes 30 teise galaktikaga moodustab ta kosmoses galaktikate parve, mida kutsutakse Kohalikuks Rühmaks. Üle kogu Universumi on palju galaktikaparvi, mis on omakorda koondunud superparvedeks. Galaktikad eksisteerivad kõikjal Universumis. Need on määratu suured tähtede kogumid, mida gravitatsioon koos hoiab. Need hiigelkogumid koosnevad tähtedest, gaasidest ja udust. Me näeme Maalt palju galaktikaid, kuid paljud on meie nägemisvõimest kaugemal. Kokku on Universumis umbes 100 miljardit galaktikat. Neid võib näha igas suunas. Mõned on nii lähedal või nii suured, et võib näha nende kuju ja üksikuid tähti. Neid näeb läbi teleskoopide, mis asuvad kas maapinnal või Maa orbiidil. Universumis on kõik liikumas. Maa teeb ööpäevaga ühe pöörde ümber oma telje-meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena. Kõik teised planeedid ja
Liigitus: kustunud (teada olevalt pole pursanud), uinunud vulkaan(ajutises purskerahus), tegutsev. Magma on ülessulanud kivimimass. Kihtvulkaan: magma voolab vaevaliselt, magma koosneb ränist ja gaasist, suure viskoossusega, äkiline purse, esineb mandritel ja laamade vahevöösse vajumisel. Kilpvulkaan: magma on hästi voolav, magma on räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega basaltne, purse on rahulik, esineb: Havail, ookeanides. Lõõmpilvkuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Kasu vulkaanidest: kivimeid kas ehitusmaterjalina, tuhk teeb mullad viljakaks, kuum vesi energiaallikana. Maavärinateks nim maapinna vibratsiooni ja nihkeid, mis tekivad maapõue kivimite kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Mv kolle on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine, mv kese e epitsenter on vahetult kolde kohal olev paik maapinnal
Astronoomia ja füüsika:Galileo Galilei.16.saj.väitis Mikolaj Kopernik, et Maa tiirleb ümber Päikese ja esitas heliotsentrilise maailmasüdteemi idee.1600a. põletati tuleriidal Giordano Bruno,kes jõudis järelduseni, et universum ei ole loodud, vaid eksisteerib igavesti(pandi pahaks õpetust maailmade paljususest).Itaallane Galileo Galilei(15641642).Õppis algul arstitedust,hiljem pühendus matemaatikale,oli professor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.1609a.valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi.Uurides Kuud avastas, et seal on mäed ja arvas nägevat ka meresid.1610 avastas neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ja leidis, et Kopernikul oli õigus väites, et Maa tiirleb ümber Päikese.Avastas vaba langemise seadused ja inertsi.1632a.avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise Maailmasüsteemi kohta"selle eest anti inkvisitsioonikohtu alla.Elu päästmiseks oli sunnitud lahti ütlema oma...
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad
Päike 1. Üldandmed. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus on 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 30 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese "atmosfäär" koosneb kahe...
· Enamike asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele · On kujult ebakorrapärased · Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite · Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni · Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi · Umbes 160 asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga C-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö kaugemas osas · Peegeldavad 3% valgusest S-TÜÜPI ASTEROIDID · Nendel arvatakse olevat raud-nikkel tuum · Sisaldavad palju räni · Peegeldavad tagasi 15% valgusest M-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad puhtast rauast ja niklist · Peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust Komeedid · Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline' · Sabatähed
ATOMOSFÄÄR Maa sfäär, Maad übritsev õhukiht. 16.Atomosfääri koostis: Gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% , argoonist 0,93%, süsihappegaasist 0,03% ja mitmesugustest teistest gaasidest 0,04%. Atmosfääri ehitus: 0-12 km TROPOSFÄÄR-80% õhumassist, 1 km temp. langeb 6', kujuneb ilm,kliima, sademed, pilved. 8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss:
UDUKOGU MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. • Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja ...
laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. b) kuuma täpi piirkonnas Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine) Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked, mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv, Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11
Aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma poolt tekitatud maavärinad ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumisi, varinguid jms. 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgele sisaldusele. Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadestunud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus- Meremaal ja mujal. Uuringud näitavad, et vesi on alguse saanud vähemalt 3.5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Murranguastang. 18. Nimeta seismiliste lainete liigid.
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib:
Hakkasid tekkima galaktikad, mis tekkisid kosmilisest tolmust, mis moodustusid supernoova tagajärjel. Kosmiline pilv hakkas kokku tõmbuma ja tekkisid planeedid, sealhulgas ka planet Maa. Raskemad ained vajusid Maa tuuma, pinna pealne tahkus ja tekkis maakoor. Algeselt oli Maa jahe, siis hakkas soojenemine. Maad hakkasid tabama hiiglaslikud meteoriidid ja hakkasid purskama vulkaanid. Maal hakkas aktiivne vulkaaniperiood, vulkaanilistest gaasidest moodustus atmosfäär, see sisaldas metaani, vett, ammoniaaki, sinihapet ja võibolla ka süsihappegaasi, vaba hapnik puudus. Maakera jahenedes veeaur langes maale vihmana, tekkisid veekogud.Moodustusid lihtsad orgaanilised ühendid. Seejärel toimus nende ühendite polümeriseerumine, moodustusid polümeerid. Seejärel moodustusid mikrokerad, mis sarnanesid mõnede bakteritega. Keemilise evolutsiooni käigus kujunesid eeldused elu tekkeks. Vesi murendas maakoort, nii tekkis vette uusi
lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. Heelium sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivset es mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium-4, heelium-3 osakaal on väga väike. Universumis on heelium üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sisemuses. Saamine : Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 2-7% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,1-0,4) protsenti heeliumi. Gaas kuivatatakse ja vabastatakse CO2 st, seejärel jahutatakse astmeliselt põhikomponentide eraldamiseks, kuni saadakse küllalt puhas He. Omadused : Kõige inertsem tuntud ainetest. Ei moodusta keemilisi ühendeid ega klatraate. Molekulidevahelised vastasmõjud on heeliumis väiksemad kui üheski teises aines. He aatom (ühtlasi molekul)
Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused. Hiidplaneetideks loetakse Jupiteri, Saturni, Neptuuni ja Uraani. Nad on tunduvalt suuremad kui Maa-rühma planeedid ning väikese tihedusega. Koosnevad enamjaolt erinevatest gaasidest ja jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub arvatavasti vedelatest mineraalidest ning gaasidest tuum. Samuti iseloomustavad hiidplaneete rõngad ning arvukad kaaslased. 5. Millise kujuga on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on peaaegu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega, enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.
4. Ahelreaktsiooni arenemise, hargnemise ja katkemise reaktsioonid on väga erinevad, näiteks järgmised: NO + ROO° -> NO2 + ja/või teised saadused NO2 + R°-> saadused (näiteks PAN) 26. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. Kui sademetes esinevad tugevamad happed kui lahustunud CO2, võib rääkida happevihmast. Kuid tegemist on ka teiste happeliste sademetega uduga, lumega jt. Happevihma komponendid on põhiliselt HNO3 ja H2SO4, mis pärinevad happelistest gaasidest SO2-st ja NOx-st. Põhiküsimus on: millal nimetada vihma happeliseks ? Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH < 5,6, siis see tähendab juba inimtegevuse mõju vihmale. SO2 on vees rohkem lahustuv kui CO2. Happevihm võib tekkida otse HCl ning väävelhappe hägust. Aga enamus sellest pärineb happelistest gaasidest: Happevihmade leviala on mõnesajast kilomeetrist kuni tuhandete kilomeetriteni. Happevihmade kahjulikud efektid on
Plahvatused purustasid mäe põhjakülje, paisates üles kive ja koolibussi suurusi jääkamakaid. Kiviprügilaviinile järgnesid kõrvetavkuuma gaasi ja lämmatava tuha lained. Kuigi 600 ruutkilomeetri suurusest ohutsoonist päästeti 189 inimest. ei jõudnud 61 sealt õigeaegselt lahkuda. St. Helensi kolme plahvatusliku purske materjal kandus põhja poolejääva asustamata piirkonna peale. Valdavat osa sellest piirkonnast tabas esmalt võimas kividest, tuhast, aurust ja gaasidest koosnev pilv. Kuumus pilves ulatus +260 kraadini ja see tormas mäest alla kiirusega 1078 km/h. Puud 4,8 km raadiuses hävisid aurustusid või paisati teadmata kohta. Järgmise löögi andis peamiselt mudast, tuhast, kividest ja jääst koosnev sagelaviin. Liikudes kiirusega 250 kuni 290 km/h, surus vee Spiriti järvest välja just nagu vannist. Mudavoolud, mille põhjustas kuum tuhk, mis vulkaani tipust varisenud jäätükid üles sulatas, andsid kolmanda ja viimase löögi
lihtsalt lüket, et käivitada lumepalli effekt, mis tipneks ökoloogilise olukorra paranemisega. Kõige lihtsam viis anda oma panus oleks prügi sorteerimine, mis ei nõua indiviidilt ülemäära suurt energiakulu ega vaeva. Õnneks on selline käitumismall jõudnud enamike inimeste ajju sööbida vähemasti Eestis. Ka taaskasutus on võimalik variant säästa loodust kuhjuvast prügist ning prügimägedel tekkivatest gaasidest, mille tagajärjel suureneb kasvuhooneeffekt. Lihtsad asjad, mis aitavad hoida me linnu muutumast Napoliks. Aasta tagasi hulgaliselt meediakajastust saanud prügiuputus Napolis avas paljude silmad ja aitas rohelise mõtteviisi levimisele kaasa. Inimesed vajavad alati praktilisi näiteid, enne kui tegutsema hakkavad. Õnneks jõuab meedia enamike kodudesse ja kui siia lisada veel õppefilmid koolides, siis peaks inimeste teadmus olukorrast olema üsna põhjalik.
Maa on ainus meile teada -olev maailmaruumi planeet, kus on elu.Maa atmosfääris on hapnikku ja ookeanides vett, mis mõlemad on eluks häda-vajalikud.Kõikidest päikese-süsteemi planeetidest on Maa Päikesest just parajal kaugu-sel, et mitte olla liiga kuum ega liiga külm. 4. Õhkkond Ümber Maa on umbes 1000 km paksune õhukiht, mida nimetatakse õhkkonnaks e. atmosfääriks. Maad ümbritsev õhk koosneb mitmesugustest gaasidest. Õhk on erinevate gaaside segu. Kuna Maa tõmbab enda poole kõiki asju, siis tõmbab ta enda poole ka õhku.Õhk rõhub seega maapinda. Seda rõhku nimetataksegi õhurõhuks.Kõrgmäestiku kohal on õhukiht õhem. Mäe tipus on seega õhurõhk väiksem kui mäe jalamil. Õhk on pidevas liikumises. Tuul on õhu liikumine . Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale. 5. Vesi Maal
tardumisel graniit, gabro süvakivim basaltpurskekivim Moondekivimid settevõi tardkivimite moondu misel gneiss, marmor · Kilpvulkaan räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused · Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu · Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga · Geisrid vett purskav kuumaveeallikas · Fumaroolidkuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad
Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Asteroidide koostis C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. S-tüüpi asteroide on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Asteroidide asukoht Asteroide, mille periheel (ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese
· Evolutsioon on elu areng Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerinud liikidest ja järk-järguliselt keerukamate eluvormide teket. Vormid: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. · Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi inglise teadlane Charles Darwin. Teooria: liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. · Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid palentoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Palentoloogiast tulenevad ka kõige otsesemad andmed organismivormide eksisteerimisaja, nende ajaloolise vanuse kohta. Kuidas määratakse kivististe vanust? Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus- näitab kivististe tegelikku vanust. Geokronoloogiline skaala- saadud maailma eri piirkondade kivististe järjes...
Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päike, kaheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi. 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Murkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, neil on väikesed mõõtmed, suur tihedus ja vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Tunduvalt suuremad, väikese tihedusega ja koosnevad gaasidest. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta ei liigu ringilähedasel orbiidil, ei ole samal tasapinnal ja tema orbiit on piklikum. 6. Millised on planeetide orbiidid? On peaegu ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7. Kirjelda Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Mõõtmetelt umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises domineerib süsihappegaas (96,5) ja ülejäänud on lämmastik. 8
et seletada Universumi paisumise kiirenemist. Tumeenergia avaldab negatiivset rõhku ja loob veidra, tõukava gravitatsioonitüübi. Suur Pauk- ~14 miljardit aastat tagasi toimus, mille tagajärjel hakkas tekkima Päikesesüsteem. Päikesevarjutus toimub noorkuu ajal, kuuvarjutus täiskuu ajal. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Maa atmosfäär koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioon . Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt maalt. AÜ pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Valgusaasta vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta =0,307 parsekit =63240 AÜ. Gravitatsioon jõud, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille
inimajaloovältel mitte pursanud, suikkuvad - ajutise purskerahu seisundis olevad või aktiivsed -pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. See valgub pikade laavavooludena laiali ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükke, tuha ja laavatilkade segu.
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B
Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid.
Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) , heeliumist (28%) ja ( 2%) moodustavad veel 68 keemilist elementi. Päikeseaktiivsuse pikaajaliseks keskmise perioodi pikkuseks on 11 aastat. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel
1 kaaslane. (Kõikide nende planeetide jaoks tiirlemisel ümber Päikese kehtivad 3 Kepleri seadust: 1. kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsit, mille fookuses on Päike. 2. Planeetide raadiused kujundavad tiirlemisel ümber Päikese võrdsete aegade jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudu suhtuvad nagu nende pooltelgede kuubid. ) 8. Maa atmosfääri koostis ja funktsioonid. 3 mlrd aastat tagasi koosned Maa atmosfäär peamiselt järgmistest gaasidest: ammoniaak NH 3, Kloor Cl2, metaan CH4, vesinik H2. Väiksemal arvul oli seal ka hapnikku O2 ja Lämmastikku N2. Praegu on koostis järgmine: Lämmastik 78%, hapnik 21%, süsihappegaas CO2 0,03%. Vähemalt määral muid gaase. Need muutused on toimunud pikaajalise elutegevuse tulemusena Maa peal. Oluline on seejuures see, et Maa gravitatsioonijõud on piisav atmosfääri hoidmiseks enda ümber. Atmosfääri funktsioonid: · elu alalhoidmine Maa peal
Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt
heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. Päikese poolt väljastatav energia (3
He sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium4, Heelium3 osakaal on väga väike. Universumis on He üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sisemuses (seejuures vabaneb 175 milj kWh energiat 1 kg He kohta). Saamine Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 27% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,10,4) protsenti heeliumi. Gaas kuivatatakse ja vabastatakse CO2 st, seejärel jahutatakse astmeliselt põhikomponentide eraldamiseks, kuni saadakse küllalt puhas He. Omadused He on: · Kõige inertsem tuntud ainetest. Ei moodusta keemilisi ühendeid ega klatraate. Molekulidevahelised vastasmõjud on heeliumis väiksemad kui üheski teises aines
Aastal 1801 avastas Giuseppe Piazzi nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil polnud, ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Siiski avaldas ta vaatlustulemused ettevaatliku oletusega, et tegu on komeediga. Aasta lõpus avastati objekt uuesti ning see sai nimeks Ceres. KOOSTIS Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. CTÜÜPI ASTEROIDE on 75% 85% koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega asuvad asteroivöö kaugemas osas, kuid neid on ka Päikesepoolsel asualal. STÜÜPI ASTEROIDE on 13% 17% nendel arvatakse olevat raudnikkeltuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid sisaldavad ka palju räni nimetatakse veel kiviasteroidideks asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas. MTÜÜPI ASTEROIDID koosnevad puhtast rauast ja niklist peegeldavad valgust hästi ASTEROIDIDE ASUKOHT
Kiviõli 1. Keskkool Päikesesüsteemi väikekehad referaat Koostas: Kevin Tammearu Kiviõli 2009 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete. ASTEROIDID Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: · tekkinud algsest udukogust või e...
Uue sajandi väljakutsed 21. sajandi alguse eel valitses inimeste hulgas teadmatus ning paanika tuleviku suhtes. Arvati, et milleeniumivahetusel saabub maailma lõpp. Apokalüpsis jäi siiski tulemata, kuid kas oli hirm uue ajastu ees õigustatud? Teadlased on leiutanud mitmeid asju, mis aastasaja alguses veel täiesti mõeldamatuna tundusid, ning mis on toonud inimkonnale võib-olla rohkem kahju kui kasu. Praeguses ühiskonnas on väga oluline haritus ja oskused. Veel sajand tagasi piisas kohalikus külakoolis omandatud algharidusest, kuid tänapäeval teevad masinad inimeste eest ära tööd, mis nõuavad lihtsamaid teadmisi. Selleks, et ära elada ning elus oma kohta hoida või saavutada on vaja omandada rohkelt tarkusi, olla ambitsioonikas ja jõuda kõige muutuvaga sammu pidada, sest vastasel korral on elu hammasrataste vahele sattumina üsna tõenäoline ning sealt välja saada on palju raskem kui sinna sattuda. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
