-Kohalikus Galaktikarühmas suuruselt teine 8. MERKUUR: -nimetus Vana-Rooma jumala järgi -ööpäevas 2 aastat -pruunikas värvus -täksitud pinnas 9. VEENUS: -oranzikas-sinakas värvus -tegevvulkaanid -ööpäevas 2 aastat -puuduvad kaaslased 10. MAA: -1 kaaslane -aastas 365 ööpäeva -mass 6 x 1024 kg -aastaajad 11. MARSS: -Maale kõige lähedasemate omadustega -roosakas värvus -atmosfäär 1/3 Maa omast -pinnavormiks kivikõrb 12. HIIDPLANEEDID: -suured -palju kaaslasi -koosnevad gaasidest, peale astuda ei saa -madal temperatuur 13. Planeedid reastatud Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun
Elu teke Maale Teadlased ei tea siiamaani, kuidas on tekkinud elu Maale. Selle tekkest ning arengust on tekkinud 3 põhiteooriat. Minu arvates on nendest kõige tõenäolisem, et elu tekkis Maale elutu aine arengu tulemusena. Maa algas oma teekonda füüsikalise evolutsiooniga, mille käigus moodustus meteoriiditükkidest algne planeet. See juhtus umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Algne Maa oli elutu ning oli pidevas kliimamuutumises. Toimusid sagedased vulkaanipursked ning planeeti pommitas veel suur hulk asteroide. Puudus mullakiht, sest ei eksisteerinud veel elu, mille tulemusena saaks üldse muld tekkida. Kuna atmosfääris puudus hapnik, siis asendasid seda igasugused vesinik- ning lämmastikühendid, mis tekkisid vulkaani gaasidest. Meie planeet nägi välja kui maapealne põrgu. See on ka üks põhjustest, miks elu siis tol hetkel veel ei eksisteerinud. Lihtsatest molekulidest hakkasid tekkima lõp...
kilomeetrit, kuid oma suuruse tõttu on ta Maalt teleskoobiga hästi vaadatav. Jupiter on nii suur, et kui tema sisse saaks panna kõik teised planeedid, jääks seal ikka veel vaba ruumi üle. Ta on 2,5 korda raskem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid kokku. Oma suuruse ja raskuse tõttu on teadlased hakanud Jupiteri kohta ütlema ka "brown dwarf" ehk siis eesti keeles pruun kääbus ja seda sellepärast, et tema mass ehk kaal on tähe ja planeedi vahepealne. Jupiter koosneb peamiselt gaasidest ja seepärast nimetatakse teda ka gaasiliseks hiiglaseks. Tema sisemus toodab ise ka energiat, samuti saab ta energiat päikesest. Ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire pöörlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku. Jupiteri ööpäev kestab napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Jupiteril on teada 66 kaaslast, mis on rohkem kui ühelgi teisel planeedil
2. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval- selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskusid vulkaanid. 3. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. 4. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud (umbes 2 miljardit aastat hiljem), kattis valdavat osa Maast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna
Veenus On mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga Veenus teeb ühe täistiiru ümber Päikese 225 Maa ööpäevaga Veenusel on väga tihe atmosfäär, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist. Seetõttu on planeedi pinnal väga kõrge temperatuur (470°C) Maa Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning 1% ulatusest teistest gaasidest Maal kulub ümber päikese ühe täistiiru tegemiseks 365,26 päeva Alates Maast on kõigil planeetitel kaaslased. Maa kaaslaseks on Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis Marss Oma suuruselt Maa ja Kuu vahepealne Ühe täistiiru tegemiseks ümber Päikese kulub Marsil 687 Maa päeva Atmosfäär on väga hõre ja koosneb peamiselt süsihappegaasist Marsil on ka vett, kuigi see
väljalaskeava, mille kaudu läbipõlenud gaasid väljuvad välisõhku. Enne väljalaskeava avanemist on läbitöötanud gaasid veel väikese rõhu all, mis põhjustabki läbitöötanud gaaside väljavoolu silindrist. Edasisel kolvi liikumisel allapoole avab kolb oma ülemise servaga veel ühe ava - sisselaskeava, mille kaudu voolab karterist surve all olev küttesegu silindrisse. Sel hetkel toimub silindri läbipuhumine, mille ülesandeks on silindri puhastamine läbitöötanud gaasidest ja. silindri täitmine värske kütteseguga. kahetaktilise mootori töötsüklit jätame meelde, et kahetaktilisel mootoril leiame töötsüklist samad taktid mis on omased neljataktilisele, kuid need ei ole nii selgepiirilised. Kahetaktilise mootori kolb liigub alumise surnud seisu poole alati töötaktiga.
õhku palju heitegaase. Kuna Võru linn on pindalalt üpris väike, on siin head võimalused liigelda näiteks rattaga, olemas on ka rattateed. Eelistada tuleks samuti ühistransporti. Linnaelanike seas tuleks propageerida kekskonnasõbralikke kütuseliike ja keskkonnasõbralikku käitumist. Õhu väiksem saastatusetase tagab parema elukvaliteedi. Võru linna õhusaastatust vähendavad oluliselt ka linna ümbritsevad metsad. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Üks hektar metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kilogrammi süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kilogrammi hapnikku. Inimene tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Metsad on olulised puhta õhu tagajad. 3.1 Võru linn 4. Kokkuvõte Referaadi koostamisel sain ülevaate Võru linna üldisest saastatusest. Võru linnas esineb nii vee, maapinna kui ka õhu saastatust. Võrreldes teiste linnadega on see oluliselt väiksem, kuid
Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevadega ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destillaatidena saadakse
ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist nimetatakse dehüdrogeenimiseks. Cr2O3 CH3 - CH3 _ CH2=CH2 + H2 Laboratoorselt on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud väävelhappega. Konts. H2SO4 CH3CH2OH _ CH2=CH2 + H2O
Litosfäär koosneb kivimitest, 50-200km paks, tihe. Pedosfäär e mullastik koosneb mullast, mikroobidest, seentest,taimedest, paksus 2cm-10m, on hõredam kui litosfäär. Hüdrosfäär koosneb maailmamerest, järved-jõed-sood, liustiku- japõhjavetest, paksus 0-11km, hõredam kui litosfäär. Atmosfäär koosneb õhust, seal lenduvatest gaasidest, ulatus kuni 100-1200km, hõre. Biosfäär koosneb elusorgansimidest, koguruumala kui 105-106 km3 . Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem-toimub aine/energiavahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Ajas muutumatu ehk staatiline, muutuv ehk dünaamiline. Energeetiliselt on maa avatud süsteem, maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. Päikeseenergia:pärineb päikesest, käivitab
2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 Vee elektrolüüsil, see meetod on majanduslikult õigustatud odava elektrienergia kasutamisel. Konversioonimeetod, selles juhitakse veeaur läbi hõõguvate süte: C + H2O = CO + H2 Maagaasi katalüütiline konversioon veeauruga: CH4 + H2O = CO + 3H2 Suurtootmises saadakse H2 looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel töötlemisel ja sügavjahutusel. Enimlevinud meetod on tsingi reaktsioon vesinikkloriidhappega: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 http://keemiavideod.ut.ee/?video=10 Videos veel: · läbi tiigli seebivette juhitud gaas. · 1/3 osa hapnikku ja 2/3 osa vesinikku. Nimeta vesiniku tähtsamad kasutusalad ? Milline on vesiniku põhiline oksüdatsiooniaste ühendites ? Tsink + vesinikkloriidhape Zn + HCl = ZnCl + H
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus
tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Kiht-ja kilpvulkaan kilp= vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. kiht=suhteliselt suur, pikaealine pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisest maapinnal. Aktiivne ja kustunud vulkaan A=siis kui ta purskab või ta sees toimub veel midagi
Õhukeses Marsi atmosfääris ei sa hingata, sest see koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Varasemad jõed on kuivanud, kuid pinnases võib leiduda külmunud vett. Põhja- ja lõunapoolusel on jäämütsid veest ja tahkest süsihappegaasist, mida nimetatakse kuivaks jääks. 7. Millised tunnused on kõikidel hiidplaneetidel? Kirjelda kõiki hiidplaneete eraldi 2-3 lausega. Hiidplaneetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. Jupiter Jupiter lapik ja poolistest kokku surutud. Suur pöörlemiskiirus tekitab tuuli, mille tagajärjel moodustuvad atmosfääris tõusvate ja langevate gaaside vööndid. Jupiteri pilvedest leitud vesinik ja heelium on gaasid, millest koosnevad Päike ja kõik tähed. Jupiteri
atmosfääri. Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävad tiirlema ka ümber kustunud Päikese. 5 Päike Päike on Päikesesüsteemi kõige massiivsem komponent, tema arvele langeb umbes 99% kogu Päikesesüsteemi massist. Päikese peamine koostiselement on vesinik, mõningal määral leidub temas ka heeliumi, süsinikku, lämmastikku, hapnikku, kaltsiumi, rauda. Päikese keskosa, mida nimetatakse tuumaks, koosneb ioniseerunud gaasidest ehk plasmast, mille temperatuur on Celsiuse skaala järgi 18 milj. kraadi. Päikese suure massi (332 990 Maa massi) tõttu on tema tuumas väga kõrge temperatuur ja rõhk, mille tulemusena toimuvad Päikese tuumas termotuumareaktsioonid. Arvatakse, et ligikaudu 85% tähtedest on Päikesest väiksemad. Joonis 1. Päike 6 Maa-tüüpi planeedid
Tuum Välistuum 2900- Ülitihedad Vedel 5100 raua nikli silikaadid Sisetuum 5100- Sama, tahke Tahke 6378 1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendamise protsessis koos kivimite rebestamisega. 2. Kihtvulkaan tekivad ränist, rikastunud gaasidest, suurema viskoossusega, laavavoolud on lühikesed, harvad v puuduvad, laava tardub pimsina. 3. Kilpvulkaan tekivad räni-, gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast, hästi liikuv magma, mis voolab suht rahulikult, see ehitab lameda vulkaanikoonuse, kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. 4. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. 5
Maast 149,6 miljoni km kaugusel Läbimõõt on 1,392 miljonit km Mass 1,9891×1030 kg Galaktika keskmest on ta 25000 valgusaastakaugusel. Liikub orbiidil kiirusega 230 km/s Teeb täistiiru 200 miljoni aastaga Pöörlemiskiirus ekvaatoril 25 päeva Päikese ehitus Koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%) Päike pole tahkis nagu Maa. Ta koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta pind erineva kiirusega Päikese tuumas, kus temperatuur on umbes 15,7 miljonit Kelvinit, toimuvad termotuumareaktsioonid. Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks energiaks gamma kiirguse kujul. Päikese
*Antitsüklon ehk kõrgrõhuala-laskuvad õhuvoolus, ilm selge ja pilvi pole. *Front-erinevate omadustega õhumasside eraldusalad. *Kliimategurid: 1.Geograafiline laius-koha kaugust ekvaatorist 2.Üldine õhuringlus 3.Maismaa ja mere erinev soojenemine 4.Soojad ja külmad hoovused 5.Koha kõrgus merepinnast, pinnamood. *Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust,argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. *Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb, osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. *Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. *Ilm-ajutine, on antud hetkel, antud kohas. Ilmaelemendid: temperatuur, tuul, õhurõhk, õhuniiskus jne. *Külm front - külm õhk liigub sooja õhu peale. pilved frondi taga. ( äikesepilved, paduvihmad) õhutemperatuur langeb , õhurühk tõuseb. tuule suund muutub.
milj 1600-2500milj Rhyac Sider Arhaik Neoarhaikum põhiliselt um 2500-2800milj polnudgi,sest maa atmosfäär koosnest surmavatest gaasidest Mesoarhaikum 2800-3200milj Paleoarhaikum Ei eristata 3200-3600milj ajastuid 2500- Eoarhaikum 4600mi 3600-4600milj lj
Atmosfäär Sandra Tšarnetski Nele Oks Taebla Gümnaasium Sisukord • Atmosfääri koostis ja ehitus • Kiirgusbilanss • Tuul ja õhuringlus • Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhu saastumine Atmosfääri koostis ja ehitus • Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest • Atmosfääri moodustavate gaaside ainesisaldus peaaegu ei muutu. • Atmosfäär võimaldab hoida Maal elutegevuseks sobivat temperatuuri. • Atmosfääri puudumisel kuumeneks maapind Päikesekiirguse arvel päeval 100C-ni ja öösel -100C-ni ja alla selle. • Maa atmosfääri paksus on umbes 1000- 1200km. Kiirgusbilanss • Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt hajunud kiirguse vahe. • Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja
4,5 miljardit aastat tagasi 5. inimene ilmus Maale d. 2 miljonit aastat tagasi 6. esimesed maismaaloomad f. Lülijalgsed 8. Kirjelda Maal valitsenud tingimusi keemilise evolutsiooni ajal. Mille poolest tolleaegsed tingimused erinesid tänapäevastest? 3 p. Esiteks, keemilise evolutsiooni aeg puudus osoonkiht, seetõttu sai maa intensiivset ultraviolettkiirgust. Teiseks, puudus vaba hapnik. Kolmandaks, vaane atmosfäär kujunes vulkaanilistest ja kosmilistest gaasidest. 9. Miks ei ole elu tekkimine tänapäeval enam võimalik? 2p. Sest tänapäeval puuduvad vajalikud tingimused keemiliseks evolutsiooniks: Hapnik "põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained. Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. Maal elavad organismid kasutaksid toiduks "isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 10. Kuidas on omavahel seotud taime- ja loomariigi evolutsioon? 2p.
pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormita kivikamakas. Enne kui see kivikamakas lopsakaks ja roheliseks muutus, kulus veel kaks ja pool miljardit aastat. Ümber Maa tiirles õhuke kiht kosmilist tolmu. Sadade miljonite aastate jooksul pommitasid meie koduplaneeti veel komeedid ja suured kivikamakad, mis tekitasid suurel hulgal kraatreid. Igal pool ümber terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa algupärasesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht. Vesi aga on põhiline aspekt, mida on vaja evolutsiooniks, arenemiseks ja kõigis muudes elu tekkimisel vajalikes näitajates.
mitte ketastena. Kuidas asteroidid tekkisid? H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: 1. tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest 2. tekkinud üheaegselt komeetidega 3. tekkinud komeetidest asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad 4. tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel Asteroidide koostis C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni
Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes nii, nagu Kuu tänapäeval selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks
Teema 8-Jäävusseadused mehaanikas 1. Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks. Nii tekibki raketi reaktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.Kasutatakse Newtoni kolmandat seadust. 2. Raketi kiirus .vr = -mk/mr *vk raketi kiirus võrdub -tekkiva gaasi mass jagatud raketi massiga ja korrutada see jagatis gaaside väljumise kiirusega 3
a. Saturn b. Uraan c. Jupiter d. Neptuun 10. Sea vastavusse objekti kirjeldus ja selle nimetus a. Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt 0,110 cm, Maa atmosfääri sattudes plahvatavad meteoorid/asteroidid/komeedid b. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1 1000 km meteoorid/asteroidid/komeedid c. Tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest meteoorid/asteroidid/komeedid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu a. 460 tuhat aastat b. 4,6 miljonit aastat c. 4,6 miljardit aastat d. 460 miljardit aastat 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Järjesta värvused temperatuuri järgi, alustades kõige madalamast. a. madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c. kõrge temperatuur sinised 13
1. vedel välistuum 2. tahke sisetuum · Litosfääri põhilised koostiselemendid on hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. · Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomulike kuju ja kindla struktuuriga kristallina. · Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. · Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. · Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. · Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolmeks : 1. tardkivimid (magmakivimid) 2. moondekivimid 3. settekivimid · Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast. Süvakivimid(magmakivimid) tarduvad maakoores lasunditena.
sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Litosfääri mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Tekkeviisi järgi jagatakse kivimid kolme suurde rühma: 1. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. 2. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. 3
loodete energia elektri tootmine. geotermiline massiline soojus, kuuma põhjavee kasutamine majade kütteks. biomassi energia ammu kasutuses, osatähtsus väike. kolmandased: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi pruunsüsi, põlevkivi turvas. 4. Naftatööstus: 1. Nafta ammutamine maismaal odav, mere põhjast kallis, Põhjamerest saab 2,5 4 km sügavuselt. 2. Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. 3. Nafta transport tarbijale: maismaal torujuhtmed, merel nafta tankrid 4. Nafta töötlemine linnade lähedal. Tooted: bensiin, diiselkütus, masuut, kemikaalid, plastmass, kunstkiud, sünteetiline kumm. 5. Maagaasi tootmine. positiivne: 1. Suur kütteväärtus. 2. Põlemisel eraldub vähe saasteaineid. 3. Ammutamine maismaal, odav. 4. Kütus soojuselektrijaamades, katlamajades. 5. Transport torujuhtmete mööda odav. negatiivne: 1. Taastumatu. 2
Osoonikihti lõhkuvate ainete tarbimisest kõrvaldamine on keeruline, sest tänapäeva tarbimisühiskond ei saa nende aineteta kuidagi hakkama. Ja nende ainete kasutamine puudutab igaüht meist, kas või kodus oleva külmkapi või konditsioneeri kaudu. Rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt tahetakse niisuguste ainete kasutamine lõpetada aastaks 2035. Tarbimisest kõrvaldatavatele ainetele püütakse leida asendajaid, kuid ka nendega tekib üsna tihti probleeme. Kliimat mõjutavatest gaasidest on kõige olulisem süsihappegaas. Selle emissioon ulatub miljarditesse tonnidesse ja nüüd püütakse jõuda kokkulepetele selle gaasi emissiooni vähendamise osas. Vähendamise võimalused on aga väga problemaatilised, eriti suurtes arenenud riikides, kus soojus- ja elektrienergia tarbimine on väga suur. Eesti on lubanud vähendada CO2 kogust 1990. aasta tasemega võrreldes 8% ja sedagi aastaks 2012. Põhiline
seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. 6. Päikeselaigud- Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50 000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7. Siseehitus- Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. 8. Protuberantsid- e
*Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud *Õhk(78% N2, 21% O2, 0,03% CO2, 0,9% argoon, teised gaasid, Lisaks VEEAUR, TOLMU- ja SOOLAOSAKESED) * atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär *TROPOSFÄÄR(ulatub umbes 16 km-ni) - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist. T° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Siin leiavad aset
Asteroidid ja kääbusplaneedid Pluuto Asteroidid Asteroidid on väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Kui õnnestuks kõik asteroidid ühte kerasse kokku koguda oleks saadava ,,planeedikese" läbimõõt umbes 1500km ehk vaevalt pool Kuu läbimõõdust. Asteroide jaotatakse nende koostise järgi kolmeks eritüübiks: ü Ctüüpi ( koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega) ü Stüüpi( koosnevad enamasti ränist) ü Mtüüpi ( koosnevad puhtast rauast ja niklist) Asteroidide päritolu ei ole kindel, kuid selle kohta on olemas 4 hüpoteesi: ü Tekkinud algset udukogust või eraldunud Päikesest ü Tekkinud üheaegselt komeetidega ü Tekkinud komeetidestasteroidid on gaasümbrise kaotanud kommetide tuumad ü Tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel
õhku. Soe õhk tõuseb üles, millega kaasnevad sademed ja õhurõhk langeb. Inimese tegevuse mõju. Kasvuhoone effekt on olemas looduslikult, teeb Asemele liigub õhk neid tuuli nimetatakse passaadideks. Õhk laskub ~30° ilma väga soojaks, mida põhjustavad erinevad gaasid (enemasti veeaur ja laiustel, kus niiskus madal, rõhk kõrgem ja sademeid vähem. Õhk liigub inimeste tegevuselt CO2). Lühilaineline valgus tuleb nendest gaasidest läbi alati madalama rõhu suunas. ~60° laiustel õhk jälle tõuseb, kuid pilved on ja soojendab maakera ja õhku, soojuslained on pikad ning ei tule läbi madalamad, ~90° laiustel langeb taas. Õhuliikumisi mõjutab maa gaaside. Tagajärjeks on maakera kliima soojenemine (paisub ookean, pöörlemisest tingitud Goriolise jõud ekvaatori suunalised tuuled sulavad liustikud, võivad kaduda mõned jõed ja tekkida veepuudus). kalduvad vasakule
muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor - ulatus: 5-10 km; kivimid: vasaltne magma; vanus 180mlj aastat Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid; vanus 4mlj aastat. Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa. Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on ränist ja gaasidest rikastunud ja suure viskoosusega. Tekivad mandril. Nt Etna. Kontinentaalne rift - on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Nt: Reini jõe oru rift. Kurdmäestik - on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis
Atmosfäär Autor: Nikita Gushtshin Atmosfäär Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Maakera. Panoraam. Atmosfäär Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär Atmosfääri tunnused Pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär Gaaside segu Gaasiline, hõre keskond Kihiline ehitus Ulatus u. 1000 km
Pelgulinna Gümnaasium Heelium Koostaja: Iida-Mai Einmaa Juhendaja: Anna Perova Tallinn 2011 Andmed Heeliumi suhteline tihedus gaasina on 0, 14. Suhteline tihedus vedelikuna on 0,12. Sulamis temperatuur on -270ºC ja keemis temperatuur on -269ºC. Lahustuvus vees on 1,5mg/l. Ühest liitrist vedelast heeliumist saab umbes 740 liitrit gaasilist heeliumi. 5l heeliumiballoonist jätkub gaasi 75 keskmise suurusega õhupalli täitmiseks. Looduses leidub heeliumi õhus, paljudes radioaktiivsetes mineraalides, maagaasis ning mõnedes kuumaveeallikates. Tööstuslikult saadakse heeliumi kõrvaltootena maagaasi puhastamisel. Avastamine Heeliumi avastas 1868.aastal J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Loukger ja E.Frankland. Heelium avastati Päikeselt. Heeliumi...
eri kivimite ülessulamisel. Nad on erineva räni-sisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedal seotud teda toitma magma omadustega. Vulkanism ei ole vaid keskkonnale häiriv, vaid vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas. Kilpvulkaanid- tekivad ränist ja gaasivaestest väikse viskoosusega basattest magmast. Hästiliikuv, ning maapinnale voolab rahulikult, valgub pikkade vooludena laiali( lamevulkaanikoonus) Kihtvulkaanid- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning on suurema viskoosusega, voolavad aeglaselt. Sellistel vulkaanidel on lavavoolud harvad või puuduvad üldse. Sageli tardub vulkaani lõõris(hiljem võivad plahvatada). Tugevate vulkaanipursete käigus võib lõõr sisse vajuda, moodustade hiiglaslikku kaatri(kaldeera) Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne. koosnevad vulkaanilise massi ja sulandu liustike või lume segust. Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete
3.Loeng (16.veebruar 2009) Elu areng Maal: 1. Pre C 2. Paleosoikum, trilobiidid 3. Mesosoikum, saurused 4. Kainosoikum, inimene Arhaikumi atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Vanimad elu jäljed: 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraalias. 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanused .. Proterosoik: proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. (2500-542 milj. Aastat). Paleosoikum: algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat a lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Poleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks.
Galileo Galilei 1564-1642 Oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.Valmistas 1609.aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Mikolay Kopernik 16.sajand Väitis,et Maa tiirleb ümber päikese. Renee Descartes 1596-1650 Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli.Ta arvas,et inimhingel on kaks omadust : Mõistus ja tahtevabadus Isaac Newton 1643-1727 Leiutas peegelteleskoobi, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.Newtonii nime all on teaduste ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooni- seadused. Karl Linne 1707-1778 Teadusajalukku on läinud botaanikuna.Leidis,et kogu elav loodus jaguneb kolmeks:taime-,looma- ja kiviriigiks.Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse. Antoine Laurent de Lavoiser 1743-1794...
loomakasvatusfarmide sõnnikuhoidlatele, millest osa paikneb otse lageda taeva all ja kujutavad endast suurt ohtu põhjaveele. Biogaasi tootmisjaam võimaldaks kasutada tekkivaid jäätmeid biogaasi tootmiseks, millega hoitakse ära hoidlas tekkiva metaani paiskumine õhku. Alternatiivkütuste kasutusele võtmine on väga vajalik. Lisaks sellele, et biokütused rahuldavad mingil määral meie energiavajadust, säästavad nad ka keskkonda. Biogaasi valmistatakse kahjulikest gaasidest, nagu metaan, süsihappegaas jt, mis muidu atmosfääri paiskuksid ja põhjustaksid osooniauke. Nõnda taaskasutatakse neid gaase energia saamise eesmärgil. Kasutatud kirjandus: Niitra, N. 2006. Imelaut teeb lehmakoogi haisust elektrit. Postimees 07.03., lk 10 http://www.scribd.com/doc/13416009/ajakiri3 http://forte.delfi.ee/news/varia/eesti-jaab-biogaasi-tootmises-latist-maha.d?id=25330917 Määrits, M. 2007
Veenuse pinnatemperatuur on umbes 480 kraadi. MAA Maa atmosfäär on õhk. maal on ka vett täis ookeanid. Et planeedil oleks elu, peab seal olema nii õhku kui ka vedelas olekus vett. Maa keskmine temperatuur on 22 kraadi. Kui ma oleks kuumem, siis auraks vesi ära, kui aga külmem siis see jäätuks. MARSS Marss on väike ja kuiv, punaka kivise pinnasega planeet. Seal on külm, umbes -23 kraadi. planeedil on kaks jääst ja külmunud gaasidest polaarmütsi. Marsil on kaks väikest kaaslast: Phobos ja Deimos. JUPITER Jupiter on suurim Päikesesüsteemi planeet. Tal on 16 kaaslast. Keerlevate gaasipilvede vööndid katavad tema vedelas olekus pinda. Jupiter on külm planeet, teda ümbritseb tolmuosakestest rõngas. Asteroidid Peamiselt Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil tiirleb tuhandeid väikeplaneete, mida nimetatakse asteroidideks. Enamik neist on mõnekilomeetrise läbimõõduga kivimi- ja metallitükid. SATURN
lõpus suur asteroid 90377 Sedna (läbimõõt 1700 km). Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 10 Hygeia ja 15 Eunomia. Asteroidide koostis Erinevate kosmosesondide poolt külastatud ja ühes skaalas esile toodud asteroidid. C-tüüpi asteroide on 75–85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. S-tüüpi asteroide on 13–17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinna omadega sarnased kivimid. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Ida ja tema kaaslane Dactyl Potentsiaalselt ohtlike asteroidide orbiidid (võrgu moodustavad sinised jooned). IDA JA TEMA KAASLANE DACTYL
vaja) – kõrvaliigutajalihas, tagumised hambad, sabalülid -pseudogeenid (geneetika, molekulaarbioloogia) -looteline sarnasus- embrüoloogia -taimesordid- selektsioon (kiirendab looduslikku valikut) Elu päritolu: „elu hällid“ Jääkamber Soe lomp Kuum katlake 4.miljardit aastat tagasi -sagedased vulkaanipursked (õhuke maakoor, sisemised surved) -Planeedil Maa pinnal puudus mullakiht (polnud taime-,loomajäänuseid) -Ürgne atmosfäär koosnes valdavalt vulkaanilistest gaasidest -Maapind kaetud madalate meredega -Maa ümbert puudus osoonikiht, erinevad kiirgused jõudsid Maale 1953.a Miller tõestas, et ürgsetes tingimustes võib saada aminohappeid. 1960. a Ameerikas biokeemik Fox näitas, et aminohapetesegu kuumutamisel laavatükil tekivad biopolümeerid Kui algelised valgud puutusid kokku veega, siis moodustusid kerajad struktuurid e mikrokerad – sarnanevad ürgsetele bakteritele Evolutsiooniteooria- Õpetuste kogum elu arengu tekkest kuni tänapäevani.
kilpvulkaanis on vähem gaase ja seetõttu saab laava rahulikult vulkaani lõõrist välja voolata. 15.Miks võivad vulkaanide pursked olla plahvatuslikud? Kuna gaas tahab hõivata palju rohkem ruumi, kui tal maa sees on, siis otsib ta väljapääsu. Magma on aga väga viskoosne, mistõttu ei suuda gaasid magmast välja murda ning hakkab kogunema, tekitades vulkaanis järjest suuremaid pingeid. Seetõttu toimuvadki vulkaanis plahvatused, millega murrab osa lõksu jäänud gaasidest tee vabadusse ja võtab endaga ühes ka hulga magmat. Kontrolltöö toimub 18.nov.
toitva magma omadusega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim on vulkaan Mauna Loa. Kihtvulkaanid koosnevad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral
kurrutus - Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. murrang - maavärin maa lühiajaline järsk rappumine maavärina kolle koht, kus maavärin tekib epitsenter- koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam seismilised lained lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel tsunami- on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. magma Maa sügavuses tekkinud veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuumi kivimite sulam. laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. kilpvulkaan vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, moodustab lameda kuhiku. Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan
sünonüümsed) või orgaanilises keemias levinud hüdroksüülrühma nimetuse segiajamisest hüdroksiidiooniga. Ülesanne 1. Tuli ja vesi Kõnekeeles peetakse vett tule vastandiks, mis tule kustutab. Ometigi ei ole see keemia seisukohalt alati tõene. 1) Milliseid põlevaid aineid/ainete segusid siit nimekirjast ei tohi veega kustutada? Põhjendage valikut! a) toiduõli b) puit c) magneesium d) paber e) puuvill Gaasiline lihtaine X reageerib veeauruga põledes. Moodustub gaasidest A ja B koosnev segu. Kahest elemendist koosnev gaas A sisaldab 5,04% vesinikku ja gaas B tihedus õhu suhtes on ligikaudu 1,1 (õhu molaarmass on 29 g/mol). 2) Leidke ainete X, A ja B valemid ning kirjutage gaasi X veeauruga reageerimise võrrand. Vesi saab toimida ka katalüsaatorina, mis süütab tule. Tilga vee lisamisel reageerib metalli Y pulber tahke lihtainega C, kerkib ere leek ja eraldub lilla aur. Tekivad ühend D, mille
tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Kaaslasi väikekehadel ei ole. Suuruselt teine planeet on gaashiid Saturn, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Satrni rõngad on kõige ulatuslikumad ja tähelepanuväärsem. Lai, kuid õhuke süsteem on jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngastest. Iga rõngakese moodustavad
Referaat Mulle huvipakkuv loodusnähtus Karin Torim 7.B Võib ainult aimata, millist kohutavat hirmu ja õudu võisid tunda meie kauged esivanemad, kui nad jälgisid pimedatel talveöödel muidu nii rahulikus tähistaevas virmaliste lummavat etendust. Nüüdisajal, mil inimesel pole enam aega vaadata taevasse, sest tuleb põrnitseda tähesõdadest täidetud teleekraani või võidelda tulnukatega arvutiekraanil, on hirm kadunud. Kuid ega me veel sellepärast või öelda, et teame kindlalt, mis need virmalised õieti on. Ei tea seda isegi teadlased. Kummatigi on virmalised astunud uuesti inimese ellu, mõjutades ülemaailmset suhtlemist, ja seepärast on neid üha enam ning enam uurima hakatud. Peaaegu kõigi põhjamaade rahvaste legendides esinevad virmalised kui sillad jumalate ja inimeste, surnute ja elavate vahel. Arvatakse isegi seda, et paljude rahvaste folklooris tegutsevad draakonid on ajendatud just virmalistest. Alles hiljaaegu uskusid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
