plaatidevahelise kaugusega. Laetud juhi E=laadimisel tehtud tööga. .Kogu töö keha laadimisel laenguni q on . 36. elektrivool- asetades keha elektrivälja hakkab juhis olevate vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumine välja sihis (pos.välja suunas, neg.vastassuunas). Metallides, pooljuhtides laengukandjad elektorid. Elektrolüütides, iooniseeritud gaasides elektronid ja ioonid. Vool juhis kestab hetkeni, mil juhi kõigi punktide pot.on võrdsustunud ja väljatugevus (ühik amper A) juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade pot vahet säilitama. Selleks peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tek seadeldis on vooluallikas. Juhte ,mille pot vahe säilitatakse nim vooluallika klemmideks
elueerimiseks kolonnist Kromatograafia tüübid- Ioonvahetus kromatograafia: Komponendid liiguvad piki kolonni, rohkem kinni peetud komponent asendab vähema. Näiteks vee pehmendamine, ioonvahetuskolonniga; ei saa komponente täielikult lahutada; kolonni pikendamine ei mõju Gaaskromatograafia: Vedelikkromatograafia (LC): A on väga väike, B ja C on väikesed, sest vedelikes on difusioon palju väiksem kui gaasides. Elektroforees: Meetodid: Paber-, geel-, kapillaarelektroforees Põhimõte: elektrivoolu toimel liiguvad ioonid, aminohapped või valgud läbi keskkonna (statsionaarse faasi) või läbi kapillaari. Selle protsessi käigus liiguvad ioonid erinevate kiirustega ja on eraldatavad. Kasutamine: DNA, RNA, ioonsed ühendid Põhimõisted kromatograafias- VR-retentsiooniruumala - liikuva faasi ruumala, mis on vajalik poole aine elueerimiseks kolonnist
tihedus Näitab aine massi ruumalaühiku kohta. raskusjõud Gravitatsionijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. elastsusjõud - Keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. hõõrdejõud Jõud, mis tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuute pinda ning on suunatud liikumisele vastu. üleslükkejõud Jõud vedelikes ja gaasides, mis on vastassuunaline raskusjõule. impulss kiiruse ja massi korrutis. Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või nende kompenseerumisel on keha, kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need jõud on absoluutväärtuselt võrtsed, kuid vastassuunalised.
x = A sin(t+0), kus xhälve tasakaaluasendist, Avõnkeamplituud, tvõnkumise faas, 0algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2. 18)Pendlid Vedrupendel: F=kx Matemaatiline pendel: Füüsikaline pendel: 19)Hääl.Heli.Lained Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega vaakumis heli levida ei saa. Laine on võnkumiste levimine, mida põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 20)Ideaalse gaasi olekuvõrrand.Isoprotsessid Ideaalgaasi ehk ka ClayperonMendelejevi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid.
1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik – gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik – tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele.
E-elastsusmoodul roo- Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherentsete lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Helilained.Akustika elemendid Akustika - füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus, tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil. Helid jaot: lihthelid e toonid ;liithelid (madal sagedus + täisarv korda kõrgemad sagedused); mürad (ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks 10-12 W/m2 See sõltub aga subjektist ja sagedusest. Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo, mille int ja 0nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.
Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingmust : 1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi , mis liiguvad ) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma likumise tekitaja ) Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse või keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk ühistunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed . Vabade laengukandjate sisalduse alusel jagunevad ained juhtideks , dielektrikuteks ja pooljuhtideks . Juhid on ained , milles vabade laengukandjate arv ei erine väga palju aatomite (või molekulide) üldarvust . Mitmevalentsesmetallis on vabu elektrone isegi rohkem kui aatomid . Ained loetakse juhiks aga ka ss , kui mitme tuhande aatomi või molekuli kohta tuleb vaid üks vaba laengukandja (nii on see näiteks kraanivee korral ) .
toimub aine või keha mikroosakeste kaudu (aatomid, molekulid, elektronid jne)Ja nagu teada need mikroosakesed liiguvad kindla kiirusega mis on võrdeline temperatuuriga ning mikroosakeste põrkumiste tõttu annavad kuumemad osakesed soojust üle madalama temp osakestele.(soojusjuhtivus puhtalkujul esineb põhiliselt tahketes kehades) b) Konvektsioon Soojusülekanne konvektsiooni teel toimub ainult gaasides ja vedelikes. Kusjuures vedelikes ja gaasides peale mikroosakeste liikumise võib aset leida ka erinevate temperatuuridega piirkondade või tsoonide vahel. Makrooskoopiliste mahtude ümberpaiknemine ja segunemine. (praktikas pakub erilist huvi konvektiivne soojusülekanne, vedeliku või gaasi ja tahke keha pinna vahel). (loomulik ja sundkonvektsioon). c) Soojuskiirgus: Soojusvahetus kiirguse teel põhineb kiirgava keha siseenergia osalisel muundamisel elektromagnetiliste
Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 7.Metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Korrosioonikaitse. Metalli hävinemist välistegurite mõjul nimetatakse korrosiooniks, Korrosioon toimub õhu, gaaside, vee, lahuste, ja orgaaniliste ainete toimel. K on redoksprotsess, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad ehk muutuvad ioonideks. Jagatakse kaheks: 1)keemiline ja 2)elektrokeemiline. Keemiline toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi voolu (nt AlO3), mis ongi Al - i kaitsekiht. Elektrokeemiline K on seotud galvaani elementide tekkega metalli pinnale (2 erinevat metalli on kontaktis ELLÜ-ga). 8.Metallide levik looduses. Mineraalid ja maagid. Metallurgia Al 8%, Fe 4,9%, Ca 3,6 %, Na 2,8%, K 2,6%, Mg 2,1%, Ti 0,7%; Kulda ja hõbedat leidub küll harva, kuid ehedalt, mistõttu on kergesti kättesaadavad. Paljud metallid, näiteks nagu raud, vask, elavhõbe jne. esinevad ainult
1 Tsütoloogia e rakuõpetus Rakk (cellula, kytos) Inimorganisimis on umbes 100 triljionit rakku. Rakk on organismi põhiline ehituslik ja talituslik ühik, millel on olemas kõik elu iseloomustavad tunnused: ainevahetus, liikuvus, erutuvus ja paljunemine. Organismis on ~200 erinevat rakutüüpi, mis erinevad kuju, suuruse ja talitluse poolest. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt produtseeritud rakuvaheaine moodustavad kudesid Koed moodustavad elundeid Elund on see organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja ta täidab temale omast funktsiooni Elundsüsteem koosneb ehituse, talitluse ja arenemise poolest sarnastest elunditest Raku suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning missugune on raku elu- ja töötsükkel(talitlus). Närvirakkude haraline kuju ja pikad jätked võimaldavad neil kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe m...
punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 2. Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime
eraldub CO2. 101. Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad kergesti õhu toimel andes oksiide, hüdroksiide ja karbonaate. Samas pole oksiidi moodustumine alati ohtlik - näiteks Al pinnale tekib õhuke Al 2O3 kiht, mis takistab edasist korrosiooni, raua pinnale tekkiv oksiidikiht aga on poorne ning pudenev, seega korrosioon jätkub. 102. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega. Näiteks reageerimine hapnikuga: 2Mg+O22MgO 103. Elektrokeemiline korrosioon toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Alati kaasneb elektrivoolu tekkimine
30. Kompleksühendid looduses - Eluslooduse oluliseim reaktsioon fotosüntees peale kogu elusa materjali alusaine loomise on selle reaktsiooni tulemusena atmosfääris vaba hapnik ja maapõues taandatud süsiniku varud (süsi, nafta, põlevkivi, turvas jne.). Kompleksühendid on ka hemaglobiin ja müoglobiin. 31. Aine agregaatolekud mille poolsest erinevad gaasilised ained, vedelikud ja tahkised - Gaasides toimub praktiliselt piiramatu difusioon selle tulemusena jaotub gaas ühtlaselt temale ettenähtud ruumi ja seepärast puudubki gaasil kindel kuju ja maht viimased olenevad selle anuma kujust ja mahust, milles gaas viibib. Vedelikel on vedelike faasis alati kindel ruumala, sest nende molekulid asetsevad üksteisele palju lähemal. Vedeliku molekulid püüavad ruumis paigutuda suuremal või vähemal määral
juurde juurde 104 Soolsus massi järgi 105 Aine kolm olekut (agregaatolekud) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Tahkise ruumala on konstantne Vedelikes on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad on üksteise suhtes liikuvad, kuid nende vahel toimivad nii tõmbe kui tõukejõud Gaasides on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on gaasides väikesed 106 Gaasid merevees · Lämmastik vees lahustunud on tasakaaluliselt oma paritsiaalrõhuga atmosfääris · Hapnik on lahustunud võrdeliselt oma partsiaalrõhuga · Kui õhus tuleb iga liitri õhu kohta 200 ml O2, siis vees on see hulk · Siit veeorganismide aktiivsuse võimalused vees
Senjett-dielektrikud ained, mille korral eelnev võrdeline seos ei kehti Polarisatsiooni tagajärjel tekivad polarisatsioonilaengud ehk kompenseerimata laengud võivad tekkida nii dielektriku pinnal kui ka mahus. Elektriväli dielektrikus E = E 0 + E keskkonna dielektriline läbitavus (õhk ja enamustes gaasides 1, vees 81) 2.3. Elektrinihe Elektrinihe ei sõltu polarisatsioonist, see on abivektor (puudub füüsikaline sisu) Elektrivälja kirjeldamiseks kasutatakse elektrivälja nihke vektorit D = 0 E 2.4. Elektriväli homogeenses dielektrikus
· Teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga, nimetatakse spektroskoopiaks. Spektrid · Kiirgusspektrid Pidevspekter. Tahked ained ja vedelikud Joonspektrid. Gaasid · Neeldumisspektrid. Gaasid tahke aine foonil Spektrijooned ja energiatasemed. Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgalt seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus. c f = (1) Joonspekter tähendab seda, et aatomid kiirgavad kindla energiaga footoneid. Footoni energiat saab arvutada eeskirjast E = hf (2) H=6,62*10-34 Js Plancki konstant ja f kvandi sagedus
o Kaks põhilist soojusfüüsika konstanti (+ arv ja mõõtühik) o Osakeste ruutkeskmised kiirused, võrdlus keskmiste kiirustega ruutkeskmise kiiruse valem : v rk = √ v 2x v2y v2z 3 o Molaarsed erisoojused ja moolsoojuste suhe (+ valemid ja mõõtühikud) o Reaalsed gaasid ja reaalse gaasi isotermid (+ joonis) o Ülekandenähtused gaasides 1. Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele.Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. 2. Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eriosades on ainel erinev temperatuur. 3. Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid
0,015 (kg x m)/s 13. Mitu džauli energiat kulutab mootor, mille kasutegusr on 30 %, kui see teeb kasulikku tlld 45 džauli? 150J 14. Jõu ja jõu õla korrutis on jõumoment 15. Kas on õige väita ”elektrijaamades toodetakse energiat?” Väär - Energia jäävuse seaduse järgi ei teki ega kao, võib vaid muunduda ühest liigist teise. Elektrijaamades muundatakse mingit liiki energia elektrienergiaks. 5. Test 1. Millises keskkonnas milline soojusülekande liik? a. gaasides: põhiliselt konvektsioon b. vedelikes: põhiliselt konvektsioon c. tahketes kehades: põhiliselt soojusjuhtivus d. vaakumis: ainult soojuskiirgus 2. Millised on mikro, millised makroparameetrid? a. molekulide keskmine kiirus: mikroparameeter b. molekulimass: mikroparameeter c. ainekoguse ruumala: makroparameeter d. rõhk: makroparameeter e. temperatuur: makroparameeter 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik a
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Kordamisküsimused “Lahutusmeetodite” kursusest sügis 2014. Kromatograafilise lahutuvuse põhiidee ja taldrikute mudel Ainete lahutamine nende erinevate omaduste põhjal (polaarsus, afiinsus) Teoreetilised taldrikud – Igal tasemel saabub uuritava aine tasakaal mobiilse ja stats.faasi vahel. Mobiilne faas kandub edasi järgmisele teoreetilisele taldrikule. Selektiivsus - parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retentsiooniajad ja kitsamad nende piigid. Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retentsiooniajast (aeg, mis kulub ainel kolonni läbimiseks (sissesüstimise hetkest detektorini jõudmiseks)) ja laiusest; Kuidas avaldub seos elueeruva aine retensiooniruumala tema jaotuskoefitsiendi (mobiilses ja statsionaarses faasis) kaudu Retensiooniruumala – mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik ½ aine koguse elueerimiseks (väljaviimiseks) kolonnist; CS ( ) ...
Liitaine koosneb mitme elemendi aatomitest, näiteks väävelhape (H2SO4) ja vesi (H2O). Ainete omadused on tunnused, millepoolest üks aine erineb teisest. Näiteks: värvus, lõhn, maitse, külmumis- ja keemistemperatuur, tihedus, lahustuvus. Enamasti mõistetakse difusiooni all aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkond. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades (tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas). Molekulaarse difusiooni puhul toimub lähteainete segunemine ehk ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Browni liikumine on tõend selle kohta et osakesed vibreerivad ja liiguvad. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
H2 jne. kauguse, kattuvate orbitaalide paiknemisest. ruumala. Kuna nendevahelised jõud on väikesed, on nad alalises Liitaine koosneb erinevate elementide aatomitest N: H2O, HCl Elemendid püüavad reaktsioonides omandada väliskihile 8 korrapäratud liikumises (kaootiline). Gaasides on kaugused jne. elektroni rida nim.oktetiks OKTETT. molekulide osakeste mõõtmetega võrreldes suured ja molekulide Molekul lihtaine või ühendi väiksem osake, mis eksisteerib Metalli aatomitel on kergem loovutada väliskihilt 1-3 elektroni, kui vastastik toime suhteliselt nõrk. Sellist oletatavat gaasi, milles
Lühikest aega kulgeva tühjenemisvoolu toimel eraldub juhis laetud kondensaatori elektrivälja energia ekvivalentne soojushulk. 3p.Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide
tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q/2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U2/2 35.Elektrivool Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse,
Tasalaine(võrrand). Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st lainepind on tasapind. Y=Acos(ωt-kx) 22. Hääl. Pikivõnkumine, kuuleme 20-20000 Hz, ultra ja intraheli, dB, võnkeosakeste amplituud kuni 1mm Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega vaakumis heli levida ei saa. Laine on võnkumiste levimine, mida põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 23. Doppler’i efekt. Kui hääl liigub eemale, siis ... Doppleri efekt seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.
läheneb süsteemi omavõnkesagedusele 20.Tasalaine(võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=Acos(ωt-kx), k=2 π/ λ 21.Hääl. Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli, levib õhus pikilainetusena. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz(infra-ultra). Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega vaakumis heli levida ei saa. Helitaset mõõdetakse detsibellides(dB). Laine on võnkumiste ruumis levimine, mida põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 22.Doppler’i efekt – nim. heli kõrguse olenevust allika liikumisest vastuvõtja
redutseerumine. NT anood: 2Cl- - 2e- Cl2 n katood: 2H2O + 2e- H2 + 2OH- 111. Elektrolüüsi kasutamine- H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest; Leeliste ja raske vee tootmine. XI KORROSIOON 112. Korrosioon- materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Liigitus- keemiline korrosioon, elektrokeemiline korrosioon, biokorrosioon, erosioonkorrosioon. 113. Keemiline korrosioon- toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes. Näited: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid. 114. Elektrokeemiline korrosioon- toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Näited- raua rooste. 115. Korrosioon uitvoolude toimel- Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Kaitse-Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; Killustiku või kruusa
- ühe juhi pindala (m2) d - juhtidevaheline kaugus (m) Laetud kondensaatori energia : Wp = q . U / 2 (W= q2/2C; W=C.U2/2) Energiatihedus näitab ruumalaühiku kohta energiahulka. Wp = Wp / V (J/m3) Kondensaatori elektrivälja energiatihedus : Wp = 0 . . E2 / 2 E - plaatidevaheline elektrivälja tugevus (V/m) Elektrivool keskkondades Laengukandjad erinevates keskkondades vôivad olla : a) metallides - elektronid b) vesilahustes, vedelikes - ioonid c) gaasides - tekivad ionisaatori môjul ioonid ja vabad elektronid d) vaakumis - puuduvad egasugused osakesed, laengud tuleb tekitada e) pooljuhtides - elektronid ja "augud" Faraday I seadus : elektrolüüsil eraldunud aine mass on vôrdeline elektrolüüti läbinud voolutugevuse ja voolu kestmise ajaga. m = k . I . t k - on aine elektrokeemiline ekvivalent, mis näitab kui suure aine massi eraldab elektroodile 1C suurune laeng. k = m / q (kg/C)
kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 117. Korrosioon: mõiste, liigitus. Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. · keemiline korrosioon · elektrokeemiline korrosioon · biokorrosioon · erosioonkorrosioon 118. Keemiline korrosioon: mõiste, näited. Toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega. Näiteks reageerimine hapnikuga: 2 Mg + O2 ® 2 MgO · Keemilisel korrosioonil ei teki elektrivoolu. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel (sisepõlemismootori klapid), elektrisoojendite kütteelementidel, küttekolde restidel, silindrites, kolvides, summutites, gaasi
E energiamuut; m- massimuut C valguse kiirus vaakumis üheaegses toimes mõlema atmi tuumaga. Tüüp-ne kov side mood- Kuna nendevah-d jõud on väikesed, on nad alalises korrapäratus (3*108m/s) b lähedaste elektronnegat-tega elem-de aatomite vahel. N: O on liik-s(kaootiline). Gaasides on kaugused mok-de osakeste E=m*C 2 (C=3*108m/s). Kui võrreldes lugejaga on väga suur väliskihil 6 ekt-i. O moki mood-l tekib 2 kovalentset sidet. mõõtmetega võrreldes suured ja mok-de vastastiktoime suht nõrk. siis massimuut reak.s on väga väike. Kahe erisug. atmi vahelise kov. sideme puhul nihkub siduv ekt- Sellist oletatavat gaasi, milles gaasimok-de vahel ei esine jõudusid 1.3
· elektrokeemiline korrosioon · Põhjustab ootamatuid avariisid. · biokorrosioon · Esineb kõrglegeeritud terastes · erosioonkorrosioon · tugevalt oksüdeerivas keskkonnas 115. Keemiline korrosioon: mõiste, näited. 120. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (rida). (orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega. Näiteks reageerimine hapnikuga: 121. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni 2 Mg + O2 ® 2 MgO vältimiseks. · Keemilisel korrosioonil ei teki elektrivoolu
· biokorrosioon · Põhjustab ootamatuid avariisid. · erosioonkorrosioon · Esineb kõrglegeeritud terastes · tugevalt oksüdeerivas keskkonnas 115. Keemiline korrosioon: mõiste, näited. toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes 120. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile (orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna (rida). komponentidega või oksüdeerijatega. Näiteks reageerimine hapnikuga: 2 Mg + O2 2 MgO 121
Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektred saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega. Spektroskoop, spektromeeter. Pidevspektris läheb üks värvus sujuvalt üle teiseks värvuseks , mis tähendab , et em.kiirguse sagedus muutub pidevalt . Pidevspektri tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid . Elektronide energia kuumutatud vedelikes ja gaasides muutub nii väikeste kogustena , et saab võimalikuks kõikvõimalike sagedustega footonite kiirgumine ja neeldumine.Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuutist . Värvuste intensiivsus on võrdeline hõõgumistemperatuuriga. Inimsilma valgustundlikkus oleneb valguse lainepikkusest - kõige tugevama aistingu annab roheline valgus . Joonspektrid võivad olla kas kiirgusspektrid , mis kujutavad endist üksikuid värvilisi
6. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: ² ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.); ² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal
6. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: ² ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.); ² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal
assimileeritakse Maalt kiirguv soojus (seotakse bio- Maa ökosüsteemi energia pikalainelise kiirgusena produktsioonis) sisend ja väljund ca 12 mikronit Kasvuhooneefekt Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. Globaalsed ookeanihoovused Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat.
teha, nähtus kus liiguvad lahustunud osakesed, aine või energia ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon on omane nii elutule kui elusloodusele ja temale tugineb kõikide gaasiliste ning vedelate ainete omavaheline segunemine. Difusiooni abil realiseerub side nii raku sise- ja väliskeskkonna vahel kui ka rakusisene ainete ümberpaiknemine. Toimub kõikides agregaatolekutega keskkondades ( tahkistes, vedelikes, gaasides, plasmades) Näiteks: toitainete imendumine seedetraktist vereringesse (veres toitaineid vähem) Difusioon ainete iseeneselik segunemine ehk ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Passiivse transpordi üks viise. 7. Mida tähendavad hüpo-, iso- ja hüpertoonia spordijoogi pudelil? Kirjelda kellele ja miks sa soovitaksid erinevaid jooke? Joogi tüübi määrab selle osmolaarsus. Mida madalam on joogi osmolaarsus, seda kiiremini ta imendub
võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U22 JOONIS Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime.
olekusse. Keevisõmbluse geomeetrilise kuju järgi eristatakse: • punktkontaktkeevitust, • joonkontaktkeevitust, • reljeefkontaktkeevitust, • põkk-keevitust. 21 Joonis 17. Punktkontaktkeevitamine 26. Korrosioon ja tõrje Korrosiooniks nimetatakse metalli ja kekskkonna vahelist reaktsiooni, milles metall hävib. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes näiteks: nafta või bensiin. Metallid reageerivad keskkonna agresiivsete komponentidega, ilma et sellega kaasneks elektrivoolu teke. Elektrokeemiline korrosioon toimub vettsisaldavas keskkonnas ja sulaelektrolüütides. Korrosiooni põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdilahuste kokkupuutepinnal. Elektrokeemilise korrosiooni tõttu hävinevad metallid merevees, hapete,
6. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: ² ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.); ² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal
6. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: ² ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.); ² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal
Lahuse leemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. (Ke ebullioskoopiline konstant, sõltub lahusti omadustest, iisotooniline tegur) Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist. (Kk küroskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest) Difusioon aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. · Kiireneb kõrgemal temperatuuril, · Gaasides kiire, vedelikes aeglasem, · Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmootne rõhk () osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastav rõhk tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub.
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
u−v A 0 suhtes, vv – vaatleja kiirus, vA hääle kiirus, υ -vastvõtja registreeritud sagedus, υ0 - allika sagedus 25, Heli ja hääl. Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli, levib õhus pikilainetusena. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz(infra-ultra). Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega vaakumis heli levida ei saa. Helitaset mõõdetakse detsibellides(dB). Laine on võnkumiste ruumis levimine, mida põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 26,* Gaaside kineetilise energia põhivõrrand P=2/3 E*n 27*, Ideaalse gaasi olekuvõrrand.
keha temperatuur. 14. Soojusjuhtivus, Fourier-i seadus Soojusjuhtivus – soojuse (energia) edasi kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. Molekulide liikumisenergia edasikandumine võib toimuda: tahketes ainetes (kristallvõresse seotud molekulide ja vabade elektronide (metallidel) võngetena), vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega, gaasides: juhuslikult liikuvate molekulide juhuslike kokkupõrgete tulemusena. Fourier’i seadus – kirjeldab soojusvoogu ehk soojusvoolu tihedust. Seadus väidab, et soojusvoog „q“ sõltub materjali soojuserijuhtivusest ning temperatuurigradiendist. Teisisõnu soojusvoog on võrdeline temperatuuride erinevusega. δT δT δT Valem: q=−λ ∇ T =− λ ( ,λ ,λ δX δY δZ ,W /m2 )
Molekulide vahelisi jõude nimetatakse VAN SER WAASI jõududeks. Nad on tingitud elektronide ebaühtlasest jaotusest ja elektronide liikumisest aatomites. Nad jagatakse orientatsiooni induktsiooni ja dispersiooni jõududeks. 4.1 Ideaalgaas ja reaalgaas Gaasilise oleku puhul täidavad gaasi molekulid ühtlaselt kogu ruumala, kuna nende vahelised jõud on väikesed, siis on nad alalises korrapäratus liikumises. Gaasides on kaugused molekulide vahel osakeste mõõtmetega võrreldes suured ja molekulide vastastikune toime suhteliselt nõrk. Sellist oletatavat gaasi, milles gaasimolekulide vahel ei esine jõudusid ja mille molekulid ei oma ruumala, nimetatakse IDEAALGAASIKS. Kui tingimused ei erine palju normaaltingimustest ( 273 K (0 o C) 1 atm (760 mmHg; 101325 Pa) on erinevused ideaal- ja REAALGAASI vahel väikesed. 4.2 Gaasi olekuparameetrid ja olekuvõrrandid
sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: süsteem aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; süsteem gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3;süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon teineteisega kokkupuutuvate ainete vastastikune segunemine aineosakeste korrapäratu soojusliikumise (Browni liikumise) tulemusena (ilma mehhaanilise sekkumiseta).
suurendab ühe reakts kiirust, kuid ei suurenda teise sarnase reakts kiirust; *keemiliselt osaleb reakts-s nii et ühes staadiumis kasutatakse ja teises regenereerub. Kat saab kasut korduvalt. Skeem: A+B=AB (esim staadium: A+kat=Akat ja teine staadium: Akat+B=AB+kat) 22) Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis; gaasi korral sõltub osakeste suurusest, polaarsusest. Difusiooni kiirus gaasides sõltub rõhust, võrdeliselt (osarõhkude summa). Lahustes kulgeb oluliselt aeglasemalt kui gaasides, sõltub temperatuurist, võrdeliselt. Veel aeglasemalt kulgeb tahketes ainetes. Oluline on difusiooni kiirus erinevates suundades! Vertikaalsuunas on palju aeglasem kui horisontaalsuunas. Difusioon looduskeskkonna s st et difusioon toimub koos välismõjudega seega pole võrdeline kontsentratsioonigradiendiga. Boyle-Mariotte-Cay-Lussaci võrrand:
www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
· Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse · Andis ladinakeelseid nimetusi taimedele Keemia tekkimine · Kujutlus, et Maa koosneb neljast elemendist õhk, tuli, maa, vesi · Probleemiks: miks puu põleb, kivi mitte · Flogistoniteooria põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria (arvati, et sama toimub ka metalli roostetamisel) · Lavoisier tuli järeldusele, õhk koosneb gaasides, sisaldades viiendiku hapnikku ja neli viiendikku lämmastiku o ,,Keemia elemendid" loetles põhiaineid, lükkas ümber selle, et Maa koosneb 4st ainest. · Cavendish avastas 1766 aastal vesiniku ja seda hapnikuga ühendades sünteesis 1781aastal tavalise vee Arstiteadus · Eelnevateks ravimeetoditeks olid klistiir ja aadrilaskmine · Rõugeepideemiad · Jenner juurdles rõugete vältimise teemal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
