Radikaalsetel reaksioonidel on oluline tähtsus biloogias ja meditsiinis, kuna need toimuvad pidevalt eluorganismides. Kahjustavad kõiki elusolendi rakke ja organeid. Radikaalid osalevad vananemisprotsessis, ateroskleroosi arenemises, nad võivad tekitada vähkkasvajaid jne. Oluliselt piiravad organismis radikaalide hulka antioksüdandid (näiteks C-vitamiin), mistõttu on vägagi vajalik viimaseid pidevalt toiduga saada. Alkaanide tuntumad esindajad Metaani leidub kõikides looduslikes gaasides (maagaas, soogaas, kaevandusgaas). Metaan tekib looduses taimsete ja loomsete jäänuste anaaeroobsel käärimisel näiteks kompostihunikus, märgaladel, sealhulgas veekogu põhjas ja soodes, kus metaan võib mullikestena õhku eralduda (soogaas). Metaani toodetakse sünteetiliselt kõrgel temperatuuril vesiniku läbijuhtimisel läbi hõõguvate süte. Metaan on lõhnatu, värvuseta, maitseta, vees mittelahustuv, õhust kergem gaas.
võib tema mass suureneda ainult väljastpoolt juurdetuleva massi võrra. Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 4. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.Ristlained ei levi vedelikes ega gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, mis levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ja koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised
.......................................20 3.1. Ülekandenähtused...................................................................................................................20 3.1.1. Viskoossus.......................................................................................................................20 3.1.2. Soojusjuhtivus.................................................................................................................21 3.1.3. Difusioon gaasides..........................................................................................................21 3.1.4. Molekulide keskmine vaba tee pikkus gaasides.............................................................21 3.2. Gaaside kõrvalekaldumine ideaalsusest. Van der Waalsi võrrand..........................................21 3.3. Gaaside veeldamine. Joule'i-Thomsoni efekt.........................................................................24 3.4. Faasiüleminekud.
mahtuvuse muudetavuse järgi (pöördkon) C=e0eS/d; W=CU2/2 OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA. TAKISTUS. Eri liiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Ohm uuris katseliselt voolu ja pinge vahelist seost metalljuhtide korral ja tegi kindlaks seaduspärasused. Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline takistusega I=U/R. Ohmi seadus kehtib ka elektrolüütide lahuste kohta. Voolukorral pooljuhtides, gaasides jne on sõltuvus I ja U vahel tunduvalt keerulisem Takistus on peamine juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus, ta sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Ühtlase ristlõikega juhi takistus R=l/S Aine eritaksitus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha eritakistus Juhi takistus sõltub temperatuurist =o(1+t), kus on takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur
põhiliselt raua korrosiooni ja korrosioonikaitset. Raua (või raua sulamite) roostetamine tekitab korrosioonidest kõige suuremat majanduslikku kahju. Soodustavateks teguriteks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). Rooste (raua korrosiooni) koostist avaldatakse harilikult valemiga 2Fe2O3 ×nH2O. Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: · keemiline korrosioon; · elektrokeemiline korrosioon; · biokorrosioon. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus, ilma niiskuse juurdepääsuta): 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud.
1. He avastamine ja leidumine · (avastati Päikesel 13 aastat varem kui Maal) · avastasid sõltumatult · prantsl. J.Janssen ja ingl. J.N.Lockyer (art. Nature's 1869) · (teated saabusid Pariisi Akadeemiasse 26. okt. 1868 mõneminutilise vahega) · saadi Maal 1895 mineraal kleveiidist (W.Ramsay) · 1881 L. Palmieri Vesuuvi gaasides · Kosmoses leidub He väga palju (rohkem on ainult vesinikku), · Maal suhtel. vähe · sisaldub õhus (5,27 . 10-4%) - radioakt -lagun. tagajärg · He koguvarud Maal (atmosfääris, litosfääris, hüdrosfääris) 5 . 1014m3 · (kuid "lahkub Maalt") · Leidub absorbeerunult radioakt. mineraalides (kleveiit, monatsiit jt) ja loodusl. põlevgaasides 2. Koobalti ühendid · CoO - hallikasrohel või sinakas krist aine · saadakse O2 või H2O toimel Co-sse üle 940 C juures
ühendatud metalljuhtmega, elektrolüüdilahused aga on ühendatud elektrolüüdisillaga. Üheks näiteks võib olla element, kus tsinkplaat on tsinksulfaadi lahuses ja vaskplaat vasksulfaadi lahuses. Galvaanielemendi elektromotoorjud on määratud elektroodide potentsiaalide vahega Korrosiooniks nimetatakse metallide keemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Metallide korrosiooni jaotatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemiline korrosioon toimub tavaliselt kuivades gaasides või mitteelektrolüütidest vedelikes, kus metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega. Praktikas on see tähtis näiteks kuivas õhus kõrgematel temperatuuridel. Elektrokeemilise korrosiooni korral koosneb protsess kahest omavahel seotud keemilisest reaktsioonist, mis toimuvad metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. Anoodireaktsioonis läheb metall ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid.
katioonideks(Na+) ja anioonideks (saab olla kas elektrolüütiline ehk voolu abiga või iseeneslik). Elektrood(katood, anood) - nt söepulgad, mis asetatakse vette/lahusesse. See on elektrijuht, mis võimaldab luua mittemetallilises keskkonnas elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega. • Elektrolüüsi kasutusvaldkondi: esemete katmine kulla või hõbedaga (nt pannes vette, osakesed tõmuvad eseme külge vms) • Elektrivool gaasides – ionisatsioon, põrkeionisatsioon: Ionisatsioon - protsess, kus molekul või aatom saab mingi laengu ehk ioniseerub. Põrkeionisatsioon - elektron(miinuslaeng) põrkub aatomi või molekuliga, kust põrkub veel elektrone välja, nüüd on aatomi ioon positiivse laenguga ja protsess kordub jälle (ehk ioniseerub põrkumise tulemusena) • Pooljuht: Andes rõhku või muutes temperatuuri, saame kontrollida, kas ta juhib või ei juhi elektrit
1.Pascalli seadus rõhu kohta. Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse muutumatult edasi vedeliku/gaasi igasse punkti. 2.Archimedese seadus fn=Gv*g*Vx Kehtib vedelikes/gaasides mõjub kehale üleslükkejõud, mis on võrde selle keha poolt välja tõrjutud vedeliku/gaasi raskusjõuga. 3.Newtoni I seadus: kiirendust põhjustab kehale mõjuv tasakaalustamata jõud, kui jõud puuduvad/on tasakaalus siis kiirendust ei toimu, NewIs kehtib ainult kindlas taustsüsteemides, ei kehti kiirendusega liikuvates taustsüst.. On olemas selliseid taustsüsteeme, milles kehad liiguvad ühtlaselt või sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud on kompenseeruvad. 4.Newton II kehale antud kiirendus on võrdeline kiirendust põhjustava jõuga ja pöörvõrdeline kiirendatava keha massiga a=Fi/m 5.Newton III kaks keha mõjutavad vastastikku jõududega, mis on suuruselt võrdsed, suunalt vastupidised ja mõjuvad neid ühendava sirge sihis. F2=-F1 6.Imp...
Selgita metallilist sidet elektrongaasi mudeli põhjal. Ioonvõre moodustavad ioonid ja neid osakesi hoiab koos iooniline side. 13. Kujutage täppvalemi abil järgmiste ainete teke vastavatest aatomitest. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest. Katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid. Nii liikuv kogum moodustab ühise elektronpilve. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, mistõttu seda nimetataksegi "elektrongaasiks". 14. Iseloomusta molekulvõrega aineid / kovalentse sidemega mittemolekulaarseid aineid / ioonseid aineid / metalle (millistest aineosakestest koosnevad, milline on keemis- ja sulamistemperatuur, olek ja selle iseloomustus, vees lahustuvus, elektrijuhtivus jm oluline) lk 64, 65 15. Milliste aatomite vahel on kovalentne side kõige polaarsem / vähem polaarne? Põhjendage. Reastage
Lamp mille takistus on 23 oomi Kui suur on lambi võimsus mõlema patarei puhul? Elektrivool Elektrivool vedelikes Elektrivoolu juhivad just elektrolüüdid. (aluste, hapete, soolade vesilahused, ioonid sees) positiivne elektrood on anood, negatiivne elektrood on katood Elektrolüüsis esineb elektrolüüdi keemiline toime(eraldub keemilisi aineid) Esemeid kaetakse metallikihiga et kestaks kauem.(elektrotehniliselt) Elektrolüüsi põhiseaduse avastas FARADAY Elektrivool gaasides Üldiselt on Gaasid dielektrikud. Teatud tingimustel võivad gaasid muutuda juhiks kui tahame et Gaas juhiks elektrit, tuleb gaas iooniseerida. Kuidas iooniseerida? Kõrge temperatuuriga, tõstame gaasi temperatuuri kuni muutub plasmaks(täielikult iooniseerinud gaas, plasma juhib väga hästi elektrit.) Elektrivälja abil, (äike) Täna kosmilisele kiirgusele on õhus alati ioone. Üldine nimetus on gaaslahendus
tähistatakse tähega x. SI mõõtühikute süsteemis on hälbe mõõtühikuks 1 meeter (m). Suurimat hälvet nimetatakse amplituudiks. Amplituud Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel. Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter. Pikilaine Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel
skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari,mis on võrdne mitteharmooniline võnkumine. =i/2kT; kus i-molekulide vabadus aste,k-Boltzmanni nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga Kahe vastastiku ristuva võnkumise liitmisel oleneb konstant ja T-temp. koossinuse korrutisega: tulemus võnkumiste sagedusest ja faasidest: 32.Ülekandenähtused gaasides:Difusioon (massi 4.Vektorite vektoriaaalne korrutamine: kahe vektori -kui võnkumised on sama sagedusega ja samas faasis,siis kandumine). dM=-(d/dx)dSdt Mingist pinnast vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne summaarne liikumine toimub mööda sirget. läbikantav aine mas(dM) on võrdeline tiheduse
muundumine tööks, ei ole võimalik. Termodünaamika III printsiipAbsoluutne nullpunkt vastab keha väikseimale siseenergiale ja on termodünaamilise temperatuuriskaala alguspunkt. Absoluutne nullpunkt on põhimõtteliselt saavutamatu, ehkki talle saab jõuda kui tahes lähedale. 19.Adiabaatiline protsess, Poissoni võrrand Gaasides või vedelikes toimuvaid protsesse nimetatakse adiabaatilisteks juhul, kui need toimuvad soojusvahetuseta ümbritseva keskkonnaga. kus on Laplace'i operaator, g on teadaolev ja f on otsitav funktsioon. 20.Carnot' tsükkel, soojusmasina teoreetiline kasutegur suvalist kinnist tsüklit - diagrammil saab esitada lõpmata väikeste, suvaliselt ülesehitatud tsüklite summana täpselt samuti, nagu tehakse matemaatikas pindintegraalide arvutamisel
Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning ringjoont liikuva punkti(m tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinus) funktsiooni järgi. 3.Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega () mööda ringjoont liikuva punkti (m) valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid projektsioon (P).Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (W k) ja jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei pot. Energia (Wp) summaga. x=A 0·sin,kus A0-amplit väärt;sin=sin(t+0). ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10 -12)See sõltub aga 4
Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² ) Kui rõhku on vaja suurendada, siis vähendatakse pindala. N/m² =1Pa Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus: Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. Vedeliku poolt avaldatav rõhk on võrdeline vedeliku samba kõrguse ja vedeliku tihedusega. Mida suurem on mass, seda suurem on rõhk. p=*g*h p- Rõhu arvutamine (vedelik) - Tihedus h- Vedeliku (samba) kõrgus g- G-tegur Ülesslükkejõud
Seega säilitatakse etanooli kinnises anumas. Etanool on tugev sõltuvust tekitav aine, mis on legaalne enamasti kõikjal väljaarvatud araabia maades. Selle manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Etanooli 40-protsendilist vesilahust tuntakse viinana. Etanooli saadakse kolmel põhilisel meetodil: pärmseentega kääritamisel, tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel või nafta krakkimisel eralduvates gaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid on näiteks õlu, vein, siider, šampanja, sake, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jt. Destilleerimisel saadud alkohoolsete jookide hulka kuuluvad viin, viski, konjak, brändi, liköör, rumm, džinn, tekiila, kalvados, slivovits, grappa, absint, akvaviit, nastoika, piiritus, puskar, pontikka jt
= igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega(ω) mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e 4variant tugevust nim kuuldeläveks (10-12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus
hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega() mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-käsitleb häält ja tema seost teiste füüsikaliste nähtustega..Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10-12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0-nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB 4
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna ...
= igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega(ω) mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e 4variant tugevust nim kuuldeläveks (10-12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus
Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² ) Kui rõhku on vaja suurendada, siis vähendatakse pindala. N/m² =1Pa Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus: Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. Vedeliku poolt avaldatav rõhk on võrdeline vedeliku samba kõrguse ja vedeliku tihedusega. Mida suurem on mass, seda suurem on rõhk. p=*g*h p- Rõhu arvutamine (vedelik) - Tihedus h- Vedeliku (samba) kõrgus g- G-tegur Ülesslükkejõud
tee pikkusest ja temperatuurist. Ühe ja sama temperatuuri juures segunevad väiksema molaarmassiga gaasid kiiremini. Soojusjuhtivus gaasis Gaasi soojusjuhtivus on väga halb ja kergesti mõjutatav välistegurite poolt. Soojusjuhtivuse puhul levib soojusenergia molekulide omavahelise põrgete tulemusena. Gaaside halba soojusjuhtivust kasutatakse soojus isolatsiooniks. Tuleb takistada gaasi liikumist. Sisehõõre gaasides Gaasis liikuvale kehale mõjuvad alati takistusjõud, mis sõltuvad: 1 keha kujust 2 gaasist 3 gaasi tihedusest 5 gaasi temperatuurist 6 teistest teguritest Takistusjõud tekivad tänu sellele, et gaasi molekulid põrkavad vastu keha pinda ja annavad osa impulsist
Seda nim.jäävaks kareduseks ja see ei eemaldu. Plahvatus Reaktsioon mille käigus toimuvad ühinemisreaktsioonid. Et reaktsioon toimuks on vaja ergastada üks osake ja edasine on ahel reakt. Kõige ohtlikumad:aur-õhk (atsetoon, bensiin); gaas-õhk (NH3, butaan); tolm- õhk(suhkur,tärklis,väv) 24. Difusioon osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontstandi ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusioonikiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ja tahked ained. Difusiooni kiirus sõltub temperatuurist. Mida suurem seda kiirem. dif Gaasides - Erinev vert. Ja horis. suundades, kui osakeste vahe on suur. H2 0,634cm2/sek; O2 0,178; CO2 0,139 dif Lahustes Oluliselt väiksem kui gaasides ja aurudes, erinevad hor. ja vert. kiirused. Horisontaal suunas on kiirem. dif Tahked ained difusiooni kiirus on väiksem, kokkupuutuvate ainete dif on teineteisega seotud suure juhusega.
Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: mehaaniline töö ja soojusülekanne. Soojusülekandeks nimetatakse keha siseenergia muutmise viisi, kus energiat antakse mehaanilist tööd tegemata ühelt kehalt teisele. SOOJUSJUHTIVUS on soojusülekande viis, milles antakse edasi osakeste võnkumise energia, aine ise kaasa ei liigu. Head soojusjuhid on metallid, halvad gaasid. KONVEKTSIOON soojusülekande viis vedelikes ja gaasides, mis toimub aine enda ringlemisena. SOOJUSKIIRGUS soojuslekande viis, mis toimub ka tühjuses. Kiiratava energia hulk sõltub temperatuurist, kiirguri pindalast. Samal temperatuuril kiirgavad (neelavad) tumedad kehad rohkem kui heledad. 6. Mis on soojushulk? SOOJUSHULGAKS nimetatakse keha siseenergia hulka, mis keha saab või kaotab soojusülekandes. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulga tähis on Q Soojushulga ühik on 1J ja 1cal
Küllastumata süsivesinikud (küllastumata = molekulis mitmikside) Alkeenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside CnH2n (Süsinik II valentsolekus 1200) Alküünid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside CnH2n-2 (Süsinik III valentsolekus 1800) (Alka)dieenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet CnH2n-2 analoogiliselt võib rääkida dieenidest, trieenidest ...... polüeenidest Nimetused Kaksiksidet tähistab liide -een ja kolmiksidet -üün Peaahel sisaldab kõige rohkem mitmiksidemeid - kõige olulisemad on just kaksiksidemed Peaahel nummerdatakse nii ,et kaksiksidemed saavad väiksemad numbrid Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1. CH3-CH(CH3)-CH=CH2 3-metüül-1-buteen 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5...
Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) 2. Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis. Positiivse laenguga välja suunas ja negatiivsega vastassuunas. Metallides ja pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ja ioniseeritud gaasides lisaks ioonid. Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga I=dq/dt (A) 3. Dielektrikud ehk isolaatorid on ained, milles vabade laengute hulk on väga väike. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapärast. 4. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel, see on elektrolüüs
aine koguse elueerimiseks kolonnist Kromatograafia tüübid: Ioonvahetus kromatograafia: *Komponendid liiguvad piki kolonni, rohkem kinni peetud komponent asendab vähema. *Näiteks vee pehmendamine, ioonvahetuskolonniga; *ei saa komponente täielikult lahutada; *kolonni pikendamine ei mõju -Gaaskromatograafia: -Vedelikkromatograafia (LC): A on väga väike, B ja C on väikesed, sest vedelikes on difusioon palju väiksem kui gaasides. -Elektroforees:Meetodid: Paber-, geel-, kapillaarelektroforees Põhimõte: elektrivoolu toimel liiguvad ioonid, aminohapped või valgud läbi keskkonna (statsionaarse faasi) või läbi kapillaari. Selle protsessi käigus liiguvad ioonid erinevate kiirustega ja on eraldatavad. Kasutamine: DNA, RNA, ioonsed ühendid Põhimõisted kromatograafia: VR-retentsiooniruumala - liikuva faasi ruumala, mis on vajalik poole aine elueerimiseks kolonnist
Elektrostaatika Laengute vastastikune toime ja laengu jäävuse seadus Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv: Elektrostaatilise välja tugevus ja selle graafiline kujutamine Elektrostaatiline väli - paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positii...
neutronite arv 32 ja elektronide arv 27 8. Vedelikku (või gaasi) sukeldatud kehale mõjuva üleslükkejõu leidmiseks võib kasutada valemit Fü=gV, kus g on raskuskiirendus, on a. Vedeliku tihedus V on a. Allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala 9. Aatomituuma osakesed on a. Prootonid b. Neutronid 10. Kui konstantse ruumala korral gaasi rõhk suureneb, siis gaasi temeperatuur a. Suureneb 11. Gaasides a. Toimib Pascali seadus b. Toimib gaasisamba poolt avaldatav rõhk c. Toimib üleslükkejõud 12. Keemilise elemendi keemilised omadused määrab ära a. Tuumalaeng 13. Maal on kõige levinuim keemiline element a. Hapnik 14. Milline on aine väikseim osake, millel säilivad tema keemilised omadused? a. Molekul 15. Kui samale pindalale mõjuda 4 korda suurema jõuga, siis a. Rõhk on 4 korda suurem 16
Väga olulist mõju avaldavad lisategurid- Sõltub vaba tee pikkusest ja temperatuurist. Ühe ja sama temperatuuri juures segunevad väiksema molaarmassiga gaasid kiiremini. Soojusjuhtivus gaasis Gaasi soojusjuhtivus on väga halb ja kergesti mõjutatav välistegurite poolt. Soojusjuhtivuse puhul levib soojusenergia molekulide omavahelise põrgete tulemusena. Gaaside halba soojusjuhtivust kasutatakse soojus isolatsiooniks. Tuleb takistada gaasi liikumist. Sisehõõre gaasides Gaasis liikuvale kehale mõjuvad alati takistusjõud, mis sõltuvad: keha kujust gaasist gaasi tihedusest gaasi temperatuurist teistest teguritest Takistusjõud tekivad tänu sellele, et gaasi molekulid põrkavad vastu keha pinda ja annavad osa impulsist
Väga olulist mõju avaldavad lisategurid- Sõltub vaba tee pikkusest ja temperatuurist. Ühe ja sama temperatuuri juures segunevad väiksema molaarmassiga gaasid kiiremini. Soojusjuhtivus gaasis Gaasi soojusjuhtivus on väga halb ja kergesti mõjutatav välistegurite poolt. Soojusjuhtivuse puhul levib soojusenergia molekulide omavahelise põrgete tulemusena. Gaaside halba soojusjuhtivust kasutatakse soojus isolatsiooniks. Tuleb takistada gaasi liikumist. Sisehõõre gaasides Gaasis liikuvale kehale mõjuvad alati takistusjõud, mis sõltuvad: keha kujust gaasist gaasi tihedusest gaasi temperatuurist teistest teguritest Takistusjõud tekivad tänu sellele, et gaasi molekulid põrkavad vastu keha pinda ja annavad osa impulsist
Turbulentne Kihi keskmise kiiruse vektorid voolamine on selline vedeliku voolamine, kui vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. 34. Mis põhjustab sisehõõrdumise? Vedelikes osakeste tõmbejõud. 35. Kuidas muutub sisehõõrdumine vedelikes temperatuuri suurenemisel? Molekulide vahed suurenevad. 36. Kuidas muutub sisehõõrdumine gaasides temperatuuri suurenemisel? Temperatuuri suurenedes sisehõõrdumine suureneb. 37. Mille poolest erinevad amorfsed ained kristallidest? (nii väliselt vaadeldavate omaduste kui partikulaarse ehituse seisukohast) Amorfsetel ainetel esineb voolavus, kuid aeglane. Osakesed vahetavad oma kohta, 38. Vett valatakse väikese nirena. Algul moodustab vesi pidevalt voolava nire, siis katkeb. Mis põhjustab vedeliku nire katkemise?
Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Passiivne transport ei nõua energiakulu. Võimalusteks on difusioon (aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas; difundeerub hapnik verre ja süsihappegaas verest välja; taimede puhul toimub enamasti vastupidine protsess) ja osmoos. Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Kui protsessiks ei kulutata täiendavat energiat, siis on see molekulide passiivse transpordi üks vormidest. Aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Seda saadakse energiarikastest ühenditest
puudub sideme polaarsus, suunalisus, küllastatavus. kristallvõre tüübid – metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre MOLEKULIDEVAHELISED JÕUD molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral, mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. olulisem kokkusurutud gaasides, vedelikes, molekulivõrega kristallides – jõud kahaneb kaugusega kiiresti. nt: O2; CH4; C (grafiit); CH3Cl; H2S; SO2; CH3COCH3; PCl5 neist sõltub sulamis- ja keemistemperatuur ning lahustuvus. kui molekulil on suur dipoolmoment (vesi), on ülekaalus orientatsioonijõud, kui molekulil on suur polariseeritavus (HI), on ülekaalus dispersioonijõud. 1. orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime. polaarsed
Kehade surve mõõduks on rõhk. Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale mõjuva rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega. p=F/S. Ühik: Pa. Rõhk on 1Pa, kui 1N mõjub 1m2 pinnale. Mõõteriist: manomeeter, õhurõhul baromeeter. Tihedus on füüsikaline suurus, mis võrdub ainekoguse massi ja selle ruumala jagatisega. J=m/V. Ühik: kg/m3. Mõõteriist: areomeeter. p=Jgh. Pascali seadus: vedelikes ja gaasides kandub rühk edasi kõikides suundades ühteviisi. Normaalrõhk (õhus) on 101 325Pa või 760 mmHg. Kehale vedelikus või gaasis mõjub üleslükkejõud. Keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass ja ruumala on võrdne keha massi ja ruumalaga. Üleslükkejõud sõltub keha poolt välatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuvast raskusjõust. Fü=JgV. Ujumise korral Fr=Fü, keha tihedus väiksem keskkonna tihedusest. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul
Ühtlaselt muutuv ringliikumine on ringjooneline liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra, st kiirendus on jääv. Nurkkiirus pole konstantne sellepärast, et on olemas nurkkiirendus, mille vektor on nurkkiirusega samasuunaline e aksiaalvektor. Ühtlane ringliikumine keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad ühel sirgel- pöörlemisteljel . ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis kui kiirusvektor ei muutu. Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirghoonelise liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null. Mitteühtlaselt muutuv sirgliik...
Sekundaarlained on keralained. Kehade ja lainete võrdlus: KEHAD: On materiaalsed – mingist ainest tehtud Ei saa olla samal ajal samas kohas Kokkupõrkel vahetavad energiat LAINED: Ei ole materiaalsed Saavad olla samal ajal samas kohas Saavad läbida üksteist ilma mõjuta Akustika Helilained e. kuuldav heli e. heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz. Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkistes ka ristilainena. Heli on keskkonnas levivad rõhu võnkumised NB! Heli ei saa levida vaakumis! Kosmoses ei ole heli! Heli levimise kiirus: Sõltub keskkonnatingimustest, mitte heliallika omadustest! Olulist rolli mängivad molekulide vahelised seosed, isel. Jäikus, kokkusurutavus. Mida jäigem ja raskem kokku suruda, seda suurem helikiirus. Aine tihedus. Heli levimise kiirus ei sõltu heli sagedusest!
kristallid. GAASID Gaasid lahustuvad samuti vedelikes, moodustades lahuseid. Gaaside lahustuvus kahaneb temperatuuri tõustes. Selle tõttu moodustuvad kuumutatavas vees õhumullid kaua enne selle keemahakkamist. Gaasi rõhu tõstmine suurendab gaasi lahustuvust vedelikus. Gaasi lahustuvust mõõdetakse 0°C ja ühe-atmosfäärilise rõhu tingimustes. Selliste tingimuste ajal on näiteks hapniku lahustuvus vees 49 cm³ ühe liitri kohta. Vedelikud lahustuvad gaasides samuti. Näiteks merest aurab vesi ning veeaurud segunevad õhuga. Kui soe niiske õhk tõuseb ja jahtub, ei suuda ta enam lahustada kõike endas sisalduvat vett. Siis ilmuvad väiksed vedeliku piisakesed pilvede, udu ja vihmana. TAHKISED Lastes vedelal lahusel tahkestuda, saadakse tahkeid lahuseid. Tahketest lahustest moodustavad olulise klassi sulamid. Sulamid on ühe või mitme metalli või mittemetalli tahked lahused teises metallis, mis moodustab sulamist olulise osa
elemendid uhutakse maapinna alimistesse kihtidesse. o Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine. Millest on tingitud kasvuhooneefekti süvenemine? o Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid. (süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid) o Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi. Sellist nähtust nimetatakse kasvuhoonefektiks. Mis on Eesti olulisim keskkonnaprobleem? o Eesti ökoloogilised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. o Keskkonna saaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist. o Põlevikivi kaevandamisega muudetakse palju maad kasutuskõlbmatuks.
roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ka energia. Interferentsiks nim koherentsete lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Helilained.Akustika elemendid Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks 10-12W/m2See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB) - heli valjuse ja intensiivsuse vaheline seos.
Temperatuuril ei ole lühikest ja kõikehõlmavat definitsiooni. Sageli öeldakse , et temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul. Tahkistes molekulid võnguvad kindlate tasakaaluasendite ümber, vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega, gaasides aga liiguvad molekulid pidevalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega. Kõigil mainitud juhtudel on molekulide liikumiskiirused tavamõistes suured, suurusjärgus 10 2... 103 m/s. Õhus toatemperatuuril ja normaalrõhul toimub ühe molekuliga ca 1010 põrget ja ilma põrkumata saab molekul liikuda keskmiselt 0,1 ... 0,01 mikromeetrit (10-7 m). Temperatuurist olenevad paljud füüsikalised suurused: ruumala, rõhk, tihedus, pindpinevustegur, sisehõõrdetegur , eritakistus jne.
4. Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust 5. Aatomite püsivuse selgitamiseks tuleb leida teistsugused füüsikaseadused, mis erinevad oluliselt makrofüüsika seadustest. 22.11.12 12 Spektrijooned ja energiatasemed. 1. Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, Spektrite liigid mille spekter on joonspekter. 2. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. 3. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgaltJoonspekter seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale Pidevspekter lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus. (1) neeldumisjoontega Joonspekter tähendab seda, et aatomid kiirgavad kindla energiaga footoneid. Footoni energiat saab arvutada eeskirjast (2) c f = (1) E = hf
Kasvuhooneefekti tekitavad aurumine veekogudest ja vulkaanipursked. „Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale.“ (http://www.envir.ee/1147506) Kasvuhooneefekt on tegelikult looduses normaalne nähtus, aga suurem probleem tekib siis, kui sellesse sekkub inimene. See on halb siis, kui inimene põletab fossiilseid kütuseid, raiub metsi, harib põlde ja kasvatab loomi. Kui kasvuhooneefekt puuduks ja soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis oleks kogu maakera kaetud jääga ning elu siin oleks võimatu.
Gaasi siseenergiamuut on võrdne gaasile antud soojushulgaga ja gaasi poolt sooritatud töö vahega. Gaasienergia kujutab endast summat, mille liidetavateks on 1) molekulide soojusliikumise geneetiline energia (kõik liikumised) ja 2) molekulide vastasmõju potensiaalne energia (üld juhul molekulide siseenergia. Gaasi siseenergiat saab muuta 1) töö kaudu, 2) soojusülekande teel ja 3) kiiruse kaudu. 8. Isoprotsessid gaasides, seosed olekuparameetrite vahel isoprotsessidel. On tasakaaluline protsess, mille käigus gaasi mass ja üks oleku parameetritest ei muutu. m m pV= M RT, kus M R on const. 1) Kui T(temperatuur) on muutumatu, siis nimetatakse seda isotermseks protsessiks (T=const., s.t. 1 rõhk on pöördvõrdeline ruumalaga: p~ V ). 2) Kui p(rõhk) on muutumatu, siis nim. isobaarseks protsessiks (p=const., s.t
c) Molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. 2.Gaasi olekuvõrrand. pV=m/M*(R*T) p-rõhk (Pa), V-ruumala(m3), m-gaasi mass(kg) M-molaarmass (kg/mol), universaalne gaasikonstant R=8.31 PILET10 1.Soojusülekande liigid. Mehaaniline töö ja soojusenergia. 1) Soojusülekande liigid: *soojusjuhtivus- soojus kandub osakestele, ilma, et aine ümber paigutuks. Metall on hea soojusjuht. Konvektsioon-soojus kandub edasi aine ümberpaigutamise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides. Nt: hoovused.Soojuskiirgus- soojus kandub kiirgusena edasi. nt:päike.Meh. Töö- füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega Soojusenergia- kõigi osakeste liikumisnergiate summa. 2.Termodünaamika I printsiip. Termodünaamika I seadus: Gaasi sisenergia muutub tehtud töö ja saadud soojushulga arvelt. Valem: U = A + Q. Kui tööd teeb gaas ise või toimub jahtumine, siis on mõlemad suurused negatiivsed, sest gaasi energia väheneb
ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*4πέ0 2. Elektrivool. - Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks. Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim
Annika Luikjärv Põlemine 2. Põhimõisted Tulekahju all mõistetakse mittejuhitavat põlemisprotsessi. Põlemisprotsess eeldab põlevainete olemasolu. Põlevaineid võib leida praktiliselt kõikjalt: hoonetes, kus me elame, töötame või puhkame, kindlasti tööstus- ja majandus tegevuses kasutavates gaasides, vedelikes ja tahketes ainetes. Vaatamata põlevmaterjalide väga erinevale keemilisele ja füüsikalisele koostisele omavad nad põlemisel ühiseid jooni. Erinevused väljenduvad kerguses, kuidas põlemine võib alata (toimub süttimine), tulekahju leviku kiiruses (leegi ulatus) ja genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus). Põlevainete hulka kuuluvad: 1) tahked põlevad ained: · tselluloosi sisaldavad (puit, tekstiilmaterjalid);
Klassifikatsioon: · Homogeenne katalüüs katalüsaator ja reageerivad ained on samas faasis (lahustes ja gaasides). · Heterogeenne katalüüs katalüsaator ja reageerivad ained eri faasides (gaas ja tahke aine, vedelik ja tahke aine, erinevad tahked); katalüsaator on enamasti tahke; reaktsioon toimub katalüsaatori pinnal. Bioloogilised katalüsaatorid on ensüümid. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni isotermid, adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis; gaasi korral sõltub osakeste suurusest, polaarsusest. Difusiooni kiirus gaasides on rõhuga võrdelises seoses (osarõhkude summa)
rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes kindlate suuruste võrra, kui kahaneb siis aeglustuv liikumine.Ühtlaselt muutuvat liikumist iseloomustab kiirendus (a). Kiirendus näitab kiiruse muutumist ajaühikus. A=V-V /t V Algkiirus, V Lõppkiirus, t aeg Pilet 2.2 Isoprotsessid gaasides. Isoprotsesside all mõistame sellist protsessi kus üks gaasi iseloomustav suurus jääb muutumatuks. Kui gaasi temp ei muutu siis sellist protsessi nim. Isotermiliseks. Kui gaasi rõhk ei muutu siis selline protsess on isobaariline. Kui gaasi ruumala ei muutu siis kutsutakse protsessi isobaariliseks.??????? Pilet 2.3 Ül: Fotoefekti rakendamine. E=hf=h c/ Hf=A+mv²/2 Pilet 3.1 Kehade Vabalangemine, vertikaalselt visatud keha liikumine. Ühtlaselt kiireneva liikumise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
