www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
Eristatakse kahte normaaliga n. E0 0 T 4 w / m 2 suunda: Pärivoolusuund ja Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset suurenemist pole vedelate soojusvahetite temperatuuride vahe alla 15 oC, soovitatav on gaasidel 50-80 5,67 10 8 absoluutselt musta keha o C. Soovitatakse kasutada vastuvooluskeemi, siis tuleb soojusvaheti väiksema küttepinnaga. Soojus-vahetitele kiirguskonstant. Praktiliste arvutuste valem
www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset 43.Soojuse transformatsioon. Aurukomptressor. soojushulk Q. Soojusvoolu väärtust ühe pinnaühiku suurenemist pole vedelate soojusvahetite temperatuuride Külmutusseadme ringprotse ss. kohta nim. soojusvooks q[W/m2]. q=Q/A. vahe alla 15 oC, soovitatav on gaasidel 50-80 oC. Soojustransformatsioon- nim. soojuse ülekandmist 30.Fourier' seadus ja soojusjuhtivustegur. Soovitatakse kasutada vastuvooluskeemi, siis tuleb madalama temp-ga kehalt kõrgema temp-ga kehale. Soojusjuhtivuseks nim. nähtust, mille juures soojuse soojusvaheti väiksema küttepinnaga. Soojus-vahetitele Seadmeid nim. soojustransformaatoriteks. ·Soojust
m = 1 liiter vett = 1 kg R = 8,31 J/mol.K V = ( 1 x 8,31 x 363 )/ 105 x 0,018 = 1,63 m2 V=? 5. Siseenergia ja selle muutumine. Molekulaarkineetilise teooriast lähtudest on keha siseenergia tema kõikide molekulide ( ka aatomite, ioonide, vabade elektronide jt. ) keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise mõju ( jõu ) keskmise potentsiaalse energia summa. Gaasidel on molekulide keskmine kineetiline energi keskmisest potentsiaalsest energiast tunduvalt suurem - seetõttu on agregaatolekuks gaasiline olek. Vedelikes on molekulide keskmine kineetiline energia molekulide vastastikuse mõju keskmise potentsiaalse energia absoluutväärtusest väiksem, tahkistes aga veelgi väiksem - seetõttu on agregaatolekuks vedel või tahke kuju. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nimetatakse
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
füüsikalised omadused kõik ülejäänud (olek, värvus, lõhn, maitse, lahustuvus, elektri- ja soojusjuhtivus, tihedus, kõvadus, tugevus jne.) Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist (vedelik) ja lahustunud ainest (tahke, vedel või gaasiline). Lahus on küllastunud, kui seal ainet enam ei lahustu. Lahustuvus näitab aine suurimat massi, mis lahustub 100 g vees. Temperatuuri tõustes tahkete ainete lahustuvus tavaliselt suureneb, gaasidel aga väheneb. Aatommassiühik - 0 süsiniku aatomi massist (1 amü = 1,66*10-24 g). Aatommass ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes. Molekulmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Indeks näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvu suhet kristallis. Allotroopia nähtus, mille puhul üks element esineb mitme lihtainena. Allotroopia põhjused:
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
erinevad → sama rühma elemendid võivad moodustada erinevate omadustega ühendeid. 20. Gaas ja aur - definitsioonid. Gaason aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 21. Gaaside omadused. ➢ Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. ➢ Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. ➢ Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. ➢ Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 22. Gaaside olekuparameetrid. ➢ rõhk P ➢ Rõhk on jõud pinnaühiku kohta P = F/A 1N/m2= 1Pa ➢ temperatuur T ➢ moolide arv n ➢ Ruumala (maht) V 23. Ideaalgaasi mõiste. Ideaalne gaas (ideaalgaas) on kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumalata ja
kasutatakse ka tehnikas, näit. kvartsgeneraatorid. Piesoelektriline tantsupõrand 4.4 Gaasilised dielektrikud Dielektrikute hulka kuuluvad kõik gaasid ja nende segud, nagu õhk (N-78%; O2-21%; 0,03%; H2-0,01%; Ar-0,9%) koos veeauruga. Isoleermaterjalidena leiavad kõige sagedamini kasutamist õhk, elegaas, lämmastik ja vesinik . Sageli on isoleermaterjalina kasutavatel gaasidel ka teisi funktsioone, nagu seadme või süsteemi jahutamine ja elektrikaare summutamine. Kõige sagedamini on gaasiliseks dielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks tavaliste õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrge- ja madalpingeseadmete voolujuhtivate osade vahel. Õhk on samal ajal ka jahutavaks ja õhklülitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks. Õhu elektriline tugevus on suhteliselt väike, seepärast kujunevad
Rühma OO sisaldavad oksiidid on peroksiidid. Soolad: Nimetused moodustatakse katiooni ja aniooni nimetustest. Erinev oa näidatakse sulgudes. Valemites eelnevad katioonid anioonidele. Nt KNO3 kaaliumnitraat. 20. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 21. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasi isel. Ideaalne gaas. 22. Parameetrid: P, T, V, n. 23. Isoprotsessid: T-conts, P-const, V-const. Dalton: P=P1+P2+...=Pi 24. Gaasi suhteline tihedus on Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus tavaliselt vesiniku või õhu suhtes. Absoluutne tihedus on normaaltingimustel e
heintaimedes, mis muundatakse steariinhappeks, mida on kokku väga vähe. 29. Vatsasisu kihistumine. Vatsa motoorika. Vatsa pH on 5,8- 7,0; madalam vahetult pärast söötmist ja kõrgem söögivaheaegadel. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Kõige ülemine vatsa kiht koosneb gaasidest, mis tuleb käärimisest, eriti süsivesikute käärimisest. Gaas koosneb CO 2 ja CH4, H2S, H2, N2 ja O2. Vatsa kokkutõmbed segavad kääritatud massi ning see aitab gaasidel ülesse tõusta. Järgmine kiht on taimekiud, mis ulbivad/ujuvad vedelikust kihtide peal. See koosneb äsja näritud jämedast loomasöödast, mis on segatud käärimist alustanud osakestega. Rohusööjatel loomadel on ujuvas kihis umbes 10-15 % kuivainet. Palju gaasimulle. Taime osakesed jäävad kerkinud kihti, või veidi allapoole seda, kuni nad sisaldavad märkimisväärses koguses orgaanilist materjali, millest gaasi saab moodustada
Kemikaal - aine, mida kasut või valmist (toodetakse) keemilises protsessis. Mineraal anorg aine, mida leidub looduses. Eksisteerimise olekud: gaasid ja aurud: gaasid-ained, mis on tavatingimustes täielikult gaasilises olekus (nt: He, H 2). Aurud-gaasilises olekus olev aine, mis tavatingimustes eksisteerib ka vedelas või tahkes olekus (nt: veeaur, jood J 2). Kõiki gaase ja aurusid on võimalik viia rõhu tõstimse ja temperatuuri alandamisega vedelasse ja tahkesse olekusse. s.t. et ka gaasidel on sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelikud - ained, mis voolavad raskujõu mõjul. Temperatuuri tõstmisel hakkavad vedeliku osakesed kiiremini liikuma ja nende tõukejõud ületavad tõmbejõud, mistõttu osa neist väljub vedelikust e. aurustub. Temperatuuri alandades igale vedelikule iseloomulikul temp-l osakeste tõmbejõud ületavad tõukejõud ning vedelik tahkub. Moodustuvad kas kristallid või amorfse aine osakesed
niiskus: Katsetulemused taandatakse "normaaltingimustele" Normaaltingimused on: · Temperatuur 293°K = 20°C · Rõhk 101,3 kPa = 760 mmHg · Niiskus veeauru 11 g/m3 23. Elektronegatiivsed gaasid, elegaasisolatsioon Siseisolatsioonis kasutatakse elektronegatiivseid gaase. Need on gaasid, mille molekulid seovad endaga kergesti elektrone, moodustades väheliikuvaid negatiivseid ioone. Seega väheneb vabade elektronide arv lahendusprotsessis, mistõttu nendel gaasidel on suurt elektriline tugevus. Elektronegatiivsete ainete elektriline tugevus ja veeldumistemperatuurid Peamised elektronegatiivsed ained on: floor, kloor, hapnik, lämmastik. Elektronegatiivsuse astet iseloomustatakse sidumiskoefitsiendi abil. Kõigis valemeis, kus esineb põrkeionisatsioonikoefitsient tuleb sel juhul kasutada nn netopõrkeionisatsioonikoefitsienti ehk vahet: Elegaasisolatsiooni kasutamine vähendab gabariite, näiteks 110 kV GIS: Joonis 2
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali...
osades ühesugune väärtus, nimetatakse keha temperatuuriks. Kui kahe kontaktis oleva keha ükski füüsikaline parameeter, näiteks ruumala, rõhk jt ei muutu, siis pole kehade vahel soojusvahetust ja kehade temperatuurid on võrdsed. Temperatuuri mõiste sügavamaks määratlemiseks tuleb leida niisugune suurus, mis on kõikidel soojuslikus tasakaalus olevatel kehadel ühesuguse väärtusega. Gaaside omaduste katselise uurimise tulemused näitavad, et kõikidel soojuslikus tasakaalus olevatel gaasidel on gaasi rõhu p ja ruumala V korrutis jagatud molekulide arvuga N p1V1 pV pV ühesuguse väärtusega: = 2 2 = 3 3 = (teeta). N1 N2 N3 See katseliselt kindlakstehtud fakt võimaldab vaadelda suurust loomuliku mõõduna. 29 N
Euroopa parlamendi määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. 23. Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P temperatuur T kogus (aine hulk) n ruumala V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta (Pa) 1Pa=N/m3 P=F/A 26. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni.
KLASSIFIKATSIOON · Sõiduautode akud · Kommertssõidukite (veokite) akud · Tavaakud (vähe hooldust nõudvad) · Hooldusvabad (EU eeskirjade kohaselt) · Täielikult hooldusvabad Ja · Suletud tüüpi (enamus käivitusakudest) vabalt liikuva elektrolüüdiga, gaasid saavad väljuda kaanes oleva ava kaudu · Tihendatud tüüpi (hermeetiline) võimaldab gaasidel väljuda rõhu tõusmisel üle teatud piiri, elektrolüüti ei saa lisada, elektrolüüt on absorbeeritud klaasfiiber-matti (AGM) või kasutatakse geel-elektrolüüti ohutusnõuded saad lehe pealt 55. Aku laadimine ja elektrolüüdi valmistamine Juhul, kui toimub aku laadimine siis on keemiline võrrand järgmine: Tühi dest. vesi Laetud
Maakoores on levikukiirus alates 6 km/s ja see suureneb sügavusega. Maksimaalse kiiruse 14 km/s saavutavad pikilained Maa vahevöö ja välistuuma piiril (D'' tase), sügavusel 3000 km o S-laine (inglise secondary) ehk ristilaine on seismiline laine, mille levikul toimub kehaosakeste nihe risti laine levikusuunale. Seda tüüpi lainet juhivad vaid tahked keskkonnad. Tahked ained on reeglina jäigad. Vedelikel ja gaasidel puudub jäikus, mistõttu need ei juhi ristilaineid. Erinevalt pikilainetest ei levi ristilained Maa välistuumas, kuna see on vedelas olekus. Seismiline energia levib välistuumas P-lainete näol. o Ristilained levivad üldiselt aeglasemalt kui pikilained. Seega jõuab S-laine seismojaama teisena, pärast P-lainet. (Meenutab mao liikumist) o Pinnalained, mis saavad levida mööda maapinda, on jaotatud Raylegh' ja Love'i laine laineteks.
mööda. Seetõttu võib vajadusel vahetada eseme ja selle kujutise asukohti. Näiteks, kui punktvalgusallikas panna punkti A, siis tema kujutis tekib punktis A1. Kui aga valgusallikas panna punkti A1, siis kiired läbivad süsteemi samu teid mööda, ainult vastassuunas ja kujutis tekib punktis A. 59 Valguse dispersioon 60 Voolised Vedelikel ja gaasidel on nende siseehitusest tulenevalt üks eriline omadus nad võivad voolata. Seepärast nimetame vedelikke ja gaase edaspidi üheskoos voolisteks. Prantsuse teadlane Blaise Pascal tegi katsetega kindlaks, et vedelikus ja gaasis levib voolisele avaldatav rõhk igas suunas edasi ühteviisi nimetatud lauset tuntakse seepärast ka Pascali seadusena. Seda omadust kasutatakse näiteks autode pidurisüsteemides (vaata skeemi) avaldades piduripedaaliga
olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur Näide: CO2 balloon praktikumis (balloonis on vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina). 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 25. Gaaside olekuparameetrid. Gaasi iseloomustavad suurusedolekuparameetrid: rõhk P, temperatuur T, moolide arv n, Ruumala (maht) V, Rõhk- jõud pinnaühiku kohta 1 N/m2 = 1 Pa P = F / A 26
sadeneb lahusest välja ja vastupidi, rõhu liigsel alanemisel tärkil hüdrolüüsitakse suhkruks. 150. Nernsti tasakaaluline potentsiaal: elkem potents erinevus kahel pool rakumemb. Tüüp tasak r.mem: 0,1-0,2V. 151. Voolamine – peamine trasnport, 1/η, η-viskoossus. Süstoolne/ diastoolne. 80- 130. 152. Viskoossus isel sisehõõrdumist. Pa*s. Põhjustaud molekulide tõmbejõududest, väheneb T* langusel eksponentsiaalselt. Gaasidel suureneb. Ei sõltu gaasi rõhust. (tihedus kasvab, kuid vaba tee kahaneb). 153. Aasta keskmisena Maa igale ruutmeetrile 342W päikest. Maa peegeldusvõime e albeedo 0,3. AGA maa kiirgusbilanss nullis, lahkuva kiirguse kvaliteet on langenud, (tarbime energia kvaliteeti, mitte energiat). FS kasut 0,025%. ülejäänd neeldub nt ookeanis ja muutub soojuseks, st suure entroopiaga energiaks. FS CO2+H2O+valgus- >CH2O+O2. 154. Toit: suhkur, rasv, valgud, CHO
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
[H+]=6,3*108mol/l c)kui pH=12,8, siis [H+]=6,3*1012mol/l. 7. Gaasi ja auru mõiste Gaas: aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemp (18-23 °C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur: selline aine gaasilises olekus, mille keemistemp on kõrgem kui toatamp nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Omadused: l) gaaside võime paisuda ja kokkusurutavus; 2) gaasidel ei ole kindlat kuju, nad võtavad anuma kuju; 3) gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub (ruumala sõltub temp ja rõhust); 4) gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikidele seintele ühesugune, nt P= 101325 Pa = l atm; T= 273,15 K = 0°C; VM= 22,4 l/mol. Gaaside seadused: Boyle-Mariotte- Gay-Lussaci võrrand: PV/T=P1V1/T1, Clapeyroni võrrand: pV=RT. Kriitiline temp: temp, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega N:CH4 -82°C.
Suudmiku ummistumisel suureneb segukambris põlevsegu rõhk ja segu küllastub hapnikuga, mis samuti suurendab keevitusleegi oksüdeerivat toimet. Injektorpõleti puuduseks on põlevsegu koostise ebastabiilsus, eeliseks aga võime töötada põlevgaasi keskmisel ja madalamal rõhul. Juhiseid keevituspõletite käsitlemiseks. Keevitupõleti käsitlemisel tuleb täita kõiki töökaitsenõudeid, sest nad töötavad atsetüleenil ja seda asendavail gaasidel, mis õhu või hapnikuga segunemisel moodustavad väga plahvatus-ohtlikke segusid. Ei ole lubatud töötada mittekorras põletiga (lekib), mis võib põhjustada plahvatusi ja tulekahjusid, samuti põletushaavu. Korras põleti annab normaalse ja püsiva leegi. Kui põleti põleb ebaühtlaselt, kustub või rebeneb leek või tekivad tagasilöögid, on vaja kontrollida ja reguleerida põleti kõiki sõlmi. Kuid enne kontrollimist tuleb tutvuda ikkagi antud põleti kasutuseeskirjadega.
muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemperatuur(18-23°C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Omadused: 1. gaaside võime paisuda ja kokkusurutavus; 2. gaasidel ei ole kindlat kuju, nad võtavad anuma kuju; 3. gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub (ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust); 4. gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikidele seintele ühesugune, nt P = 101325 Pa = l atm; T = 273,15 K = 0°C; VM = 22,4 l/mol. Põhisedused: Normaaltingimused: T = 273,15 K (0 C); P = 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mmHg, 10 m H2O sammast +4oC ) Vm = 22,4 dm3/mol
Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Gaasilise agregaatoleku mõtteliseks mudeliks on valitud ideaalgaas kaootilises soojusliikumises olev molekulidest koosnev süsteem. Aur on selline aine gaasilises olekus, mis on tavatingimustes kas vedelas või tahkes olekus ning mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutatavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Sublimatsioon: kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Gaaside käitumist iseloomustatakse: kriitilise temperatuuriga temp, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega;
Gaaside elektrilise tugevuse veel polarisatsioonikaod. sõltuvusele rõhust on iseloomulik suurem elektriline tugevus väga madalatel ja ka kõrgetel rõhkudel. Kaod tahketes dielektrikutes on seotud nende struk- Vedeldielektrikute elektriline tugevus on tun- tuuriga. Tahkete dielektrikute struktuur võib olla duvalt suurem, kui gaasidel normaaltingimustel, kuid väga mitmesugune ja nendes esinevad kõik eespool oleneb suurel määral lisandite olemasolust. Prakti- vaadeldud kaoliigid. Ka tan väärtused võivad kas kasutavates vedelikes on lisandid peaaegu alati kõikuda väga suurtes piirides: neutraalsetel olemas. Kõige tavalisemad lisandid on niiskus ja -4 -3 materjalidel suurusjärgus 10 ..
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juh...
ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne gaas mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuril rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Sublimatsioon kõiki gaase ja aure on
kondenseerumist ressiiveris), tuleb käsitsi või ja silindrisse antav õhu hulk omavahel kindla seaduspärasusega automaatregulaatoritega juhtida jahutusvee hulka õhujahutitele. Gaasiturbiinina kasutatakse turbolaadurites reeglina reaktiivturbiine, kus turbiini labade vahede ristlõige ei ole konstante ja gaasidel on seotud. Peale võimaluse forsseerida st. tõsta ülelaadimisega sama silindrimahuga mootorit võimsust (anda silindrisse rohkem kütust), labade vahel võimalik paisuda. Peamasina töötamisel sõukruvi tunnusjoone järgi fikseeritud