See hõlmab endas tervet Maakera ja seda ümbritsevat atmosfääri, mis tähendab, et mõista tuleb igat kohalikku ökosüsteemi ja väga põhjalikult. Näiteks võib tuua tselluloositehase, mis ehitatakse sisemaale, suure jõe äärde. Kui traditsiooniliselt oleks ökoloogid käsitlenud tehase mõjusid kohalikule loodusele, siis globaalökoloogia vaatab asja laiemalt. Uurimisele läheks näiteks: kui palju reovett jõgi tehasest ookeani uhub? Kas tehase korstnatest tulevad gaasid põhjustavad happevihmapilvi? Kus see happevihm maha sajab? Kuidas see mõjutab sealset loodust? Globaalökoloogiat peetakse keskkonnakaitsjate pärusmaaks ning üleüldiselt väga tööstusevastaseks teadusharuks, sest globaalökoloogid usuvad, et kaitsta tuleb kogu maailma, mitte ainult osa sellest. Gaia Hüpotees Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism
Tekib kloriidion Halogeenide keemiline aktiivsus on seotud aatomiraadiusega. Kõige kergemini liidab elektroni fluor, seega on ta kõige aktiivsem ja ta on üldse kõige aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seega aktiivsus väheneb F2<-Cl2<-Br2<-I2 Nad reageerivad 1.Metallidega 2Na + Cl2 ->2 NaCl 2.Mittemetallidega H2 + Cl 2 = 2HCl vesinikkloriid HF , HCl , HBr, HI on teravalõhnalised gaasid , lahustuvad vees ja vesilahused on happelised. 3.Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni ühendist välja 2NaCl + F2 = 2 NaF + Cl2 4.F2 reageerib väga energiliselt veega F2 + 2 H20 = 4 HF + O2 Cl2 + H20 = HClO + HCl HclO on hüpokloorishape ja laguneb HclO = HCl + O siin eraldub aktiivne monohapnik , mis valastab värve ja kasutatakse pleegitusvahendina. Saamine: Cl2 toodetakse sulatatud keedusoolast elektrolüüsimisel :
Kilpvulkaanid cähe räni ja gaase, väike viskoossus, basaltne magma. Valgub pikkamööda-> ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid Mauna Loa Kihtvulkaanid palju räni ja gaase, suur viskoossus, graniitne magma, laavavool lühike, plahvatused Kaldeera tekib vulkaani magmakolde lae sissevajumisel -> hiidkraater. Plahvatuslikul vulkaanipurskel võib kh tekkida nt St Helensi Kaasnevad nähtused: 1) mudavoolud 2) lõõmpilved gaasid (N, Cl, F) + vulkaaniline tuhk MAAVÄRINAD Maavärinad maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e. fookus koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina murrang Maavärina keskmik e. epitsenter kolde kohal asuv paik maapinnal Seismilised lained: 1) kehalained (ruumi-) levivad keralaadsete frontidena a) P-lained e. pikilained levivad vedruna, kiiremini b) S-lained e. ristilained levivad aeglasemalt, S-kujuliselt
igasugustes peredes. On tehtud uuringuid, mis näitavad, et üleliigne televisiooni tarbimine võib viia vaimsete tervisehäireteni. Liigne teleka ees passimine ei ole tervislik. Uuemad telekatüübid Tänapäeval on levinud mitmed erinevad telekatüübid: LCD telerid - Teleri ekraani tagant paistab puhas valge valgus, enne seda on LCD-valgusfiltrid, mis on kas rohelised, sinised või punased. Plasmatelerid - Väga keerulised. Ekraan koosneb miljonitest kambrikestest, kus paiknevad gaasid. Need gaasid muudavad vajadusel värvust. On ka teisi liike, kuid need kaks on levinuimad. Aitäh, et lugesite/kuulasite seda esitlust. Kasutatud materjalid: Wikipedia - History of Television, Television, Television Set. Chimeira - Televisiooni ajalugu. Tehtud Google Docsiga.
Kasvuhoonenähtuse tugevnemine Atmosfääri süsinikdioksiidi peamiseks allikaks energeetikatööstus (87%); taimkate ja ookean töötavad CO2 neelu ja varuna; metsade hävitamisega vabaneb see varutud süsinikdioksiid (11%); umbes kolmandik metaanisaastest lähtub looduslikest bakteriaalsetest protsessidest; pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest; enne tööstuslikku arengu algust tasakaalustasid atmosfääri gaasid atmosfääri ja ökosüsteemide vahelist gaasivahetust; fotosüntees seob vabanenud süsinikdioksiidi uuesti taimedesse; merede ja maismaa taimkate on võimeline assimileerima umbes poole inimkonna vabastatud süsinikdioksiidist; atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem soojuskiirgust, tagajärjeks on maakera temperatuuri tõus; Temperatuurimuutused Kui saasteainete tulv jätkub praeguse tempoga, siis tõuseb temperatuur aastaks 2025 1°C ja aastaks 2100 3°C.
Süsinikuringe Süsinikuringet tagavateks protsessidest eluslooduses on olulisemad fotosüntees ning hingamise ja kõdunemise/lagundamisprotsessid. Fotosünteesi käigus seotakse atmosfäärist süsihappegaasi, hingamisel ja kõdunemisel see vabastatakse taas. Eluta looduses on süsinikuringiga seotud näiteks setete ladestumine, fossiilsete kütuste põletamine, süsihappegaasi lahustumine maailmameres sõltuvalt temperatuurist (jahedas vees lahustuvad gaasid paremini). Mõned näited element süsiniku ringlusest: · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntees loomade toitumine ja hingamine CO2 · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntee, biomassi juurdekasv taimtoiduliste toitumine ja loomade biomassi juurdekasv loomtoiduliste loomade toitumine ja biomassi juurdekasv taimede ja loomade surnukehade lagundamine seente ja bakterite poolt CO2
lisandunud ebaharilikult kõrge vulkaaniline tegevus. Arvatavasti oli ka see üheks faktoriks, miks selle tegevuse lakkamisele järgnev temperatuuri tõus oli tavalisest kiirem ja seekordne tsükli miinimumaeg kogu holotseeni aegseist külmim. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on soojuskiirgust neelavad gaasid. Süsihappegaas on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Dilämmastikoksiidi moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes. F-gaasid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisega.
Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad vedelikud nõu põhja nii, et nende ülemine pind on tasane. Vedelikes on osakestevahelised tõmbejõud liiga nõrgad, et hoida neid kindla kujuga. Selle asemel võivad osakesed libiseda kergesti üksteisest mööda. GAASID Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad – nad võtavad end ümbritseva nõu kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu. SULAMISTEMPERATUUR Kui aineosakeste kineetiline energia muutub, siis võib aine muutuda tahkest vedelasse, vedelast gaasilisse olekusse jne. Kineetiline energia kasvab või kahaneb temperatuuri muutumisel. Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine
· Ketiõlid · Eriõlid Konsistentsed ehk määrded · Üldmäärded · Raudtee määrded · Kuumuskindlad määrded · Erimäärded · Külmumisvastased ühendid Tahked · Metallid (vask, nikkel, plii, tina, indium, kuld) · Grafiit · MoS2 · PTFE ehk teflon Gaasilised · Õhk · Muud gaasid Dünaamilised · Suured kiirused · Väikesed koormused · Kõrge täpsus Staatilised · Väiksemad kiirused · Suuremad koormused · Madalam täpsus
- Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud - Laamade liikumise tagajärjel on toimunud ka mandrite triivimine Vulkaanid Magmakolle → lõõr → koonus → kraater → laava Vulkaani võib defineerida, kui lõõri või lõhet maakoores, läbi mille vulkaaniline materjal maapinnale jõuab Vulkaanist väljapaiskuvad materjalid: - Laava - Tefra - tahke - Vulkaanilised pommid - suured - Vulkaaniline tuhk - väga väikesed kivimitükikesed + kristallid Vulkaanilised gaasid: - Veeaur - CO2 - Väävliühendid Lõõmpilv on ligikaudu 1000 kraadine segu vulkaanilisest tuhast ja gaasidest, mille liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaanide levikualad: - Laamade serva-alad - Laamade põrkealad - Vaikse ookeani “tulerõngas” (subdutsioonivöönid) - Nt. KRAKATAU, Kljutš, Fudji, Cotopax - Vahemerevöö - Nt. Vesuuv, Etna - Laamade lahknemisalad
Vulkaanid Nad on kunagi pursanud või purskavad tulemäed. Need võib jaotada kolmeks: · Kustunud · Suikuvad · Aktiivsed Vulkaani tegutsemisel tulevad välja : · Gaasid, veeaur, tolm · Suuremad ja väiksemad vulkaanilised kivimid · Laava Laavalise koostise järgi jagunevad vulkaanid: 1. Kilpvulkaanid ( tumeda värvusega, vedel voolav laava ) 2. Kihtvulkaanid ( koonus kõrge , erinevate kihtidega, väga sitke, heleda värvusega, aeglaselt liikuv laava) Vulkaanid: · Vesuuv · Etna · Krafla · Stromboli · Krakatau · Pinatubo · Teide · Kenya · Hekla · Cotopax · jne
(Perry, 1997) Vulkaanipurske tagajärjel on üsnagi haruldane nähtus tekkiv lõõmpilv. See sööstab suure kiirusega mööda mäenõlva alla hävitades kõik, mis teele ette jääb. Taoline ajalooline juhtum leidis aset 1902 aastal Saint-Pierre´i linnas, kus lõõmpilv kogu linna tuhaks põletas ning 30 000 inimest surmas (Rast, 1988). Rast (1988) tähendab ka oma raamatus, kuidas juba enne vulkaanipurset õhku eralduvad mürgised gaasid linde ja loomi lämmatasid. 1963 aastal aastal hävitas Gunung Agungi vulkaan ühe viiendiku Bali saarest ning vulkaaniline tuhk kattis enda alla viis küla (Rast, 1988). Islandil toimunud 1783 aasta lõhepurske tagajärjel puistas tuhasadu üle kõik karjamaad. Loomad haigestusid ning pikemat aega püsimajäänud väävligaasid õhus takistasid rohu kasvmist kirjeldab Rast (1988) oma raamatus. Uusaja suurim vulkaanipurse toimus 1815. aastal Indoneesias, kus Tambora vulkaan
TERVISERISKIDE HINDAMISLEHT Jrk.nr Tööruum, seade, Risk, ohutegurid Põhjus, ohuallikad Riski Vajalikud meetmed . objekt hinne 1 Keevitus Kahjustab inimese Kiiritus,põletusoht ja 3 Vastav riietus, mask, silmi, kopse jne. mürgised gaasid. gaaside väljatõmbaja. 2 Töökoda rikub Müra 2 Kõrvatropid kõrvakuulmist 3 Töökoda inimene haigestub tuuletõmbus 2 vastav riietus 4 kanal saab viga sissekukkumis oht 3 vastav plaat või katte kanali peal.
10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? Riskipildi kujunemine avarii korral: 1) TTMA keemilised ja füüsikalised omadused, 2) avarii ulatus, 3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets), 4) ilmastik, 5) aine leviku iseärasused keskkonnas, 6) avarii toimumise aeg (talv, suvi, öö, päev). 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9). 1) lõhkained, 2) gaasid, 3) põlevvedelikud, 4) põlevad tunked kehad, 5) oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid, 6) mürgised a ja nakkusohtlikud ained, 7) radioaktiivsed ained, 8) sööbivad ained, 9) muud ohtlikud ained. 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? o veearvestid, o neitgaasianalüüsaatorid. 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart?
tolmumask - hingamisteede kaitseks tolmu eest, klassid P1, P2, P3; hingamismask - poolmask või täismask; kuulmekaitsmed - kui müratase ületab 85 dB. Kaitsemaskid Filtrite ülesandeks on puhastada sissehingatavat õhku tervisele ohtlikest osakestest. Filtrimaterjalid peavad vastama kahjulikele ainetele. Gaasifiltrid kaitsevad õhus leiduvate kahjulike gaaside eest. Tahkete osakeste filtrid kaitsevad tolmu, suitsu ja aerosoolide eest. Filtrite liigitus: A2 orgaanilised gaasid ja aurud, pruuni värvi; B2 anorgaanilised gaasid ja aurud, halli värvi; P1 mittetoksiline tolm, max kontsentratsioon ületab kuni 4 korda töökohal lubatud väärtuse; P2 kaitsevõime vähemalt 95%, kaitseks tervist kahjustava tolmu, udu ja suitsu eest (tahked ja vedelad osakesed), milliste kontsentratsioon ületab kuni 10 korda töökohal lubatud väärtuse; P3 kaitsevõime vähemalt 99%, kaitseks mürgiste ainete, aerosoolide, vähki
LAKI Brigita Joosing & Gregor Kulla • Laki on Islandi kõige ohtlikum ja aktiivsem vulkaan. • Vulkaan paikneb Islandi lõunaosas. • Vulkaani kõrgus on 818 meetrit. PURSKED • 8. juunil 1783 alanud ja 7. veebruarini 1784 kestnud purskes paiskas Laki koos kõrvalasuvate kraatritega välja 12–15 km³ laavat, mis kattis 565 km² suuruse ala. • Laki purse oli Islandi elanikele üks ajaloo suurimaid katastroofe. Vulkaanilised gaasid ja tuhk hävitasid viljasaagi ja heina, mürgituse ja nälja tõttu suri kolmveerand kariloomadest. Nälga suri viiendik Islandi elanikest. Tänan kuulamast!
Erinevused väljenduvad kerguses, kuidas põlemine võib alata (toimub süttimine), tulekahju leviku kiiruses (leegi ulatus) ja genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus). Põlevainete hulka kuuluvad: 1) tahked põlevad ained: · tselluloosi sisaldavad (puit, tekstiilmaterjalid); · kütused (nafta, kivisüsi, turvas); · toiduained (teravili, jahu, õlid-rasvad); · keemilised ained (naatrium, kaalium, väävel). 2) vedelikud: põlevad tööstustoorained, näiteks piiritus; 3) gaasid: atsetüleen, vesinik, ammoniaak, propaan-butaan; 4) aerosoolid (vedeliku osakesed pihustatud õhus); 5) tolmud (tahke aine osakesed õhus); 6) gaaside segud õhuga. Aerosoolid, tolmud ja gaaside segu õhuga võivad olla plahvatusohtlikud sobivates kontsentratsioonides. 3.PÕLEMISPROTSESS Põlemine toimub kas leegiga või ilma. Ilma leegita põlevad suure süsinikusisaldusega ained (tahm, koks, puusüsi). Enamik põlevaid aineid põleb leegiga
Üldine käsitlemine · Enne laadimise algust kontrollida trümmides pilsikaevude kaevukatete seisukorda. Teha seda ka peae laadimist (maakdie puhul). · Raskete lastide korral jälgida koormust lastiruumi põhjale. · Lasti nihkumise vältimiseks vaheseinad. · Laadimisel ja transportimisel tuleb järgida rahvusvahelisi ohutusreegleid ja nõudeid. "Esmaabijuhend õnnetusjuhtumite korral ohtlike lastidega" Nt last hakkab oksüdeeruma -> eralduvad toksilised gaasid - >isekuumenemine lasti kõrgendatud niiskusesisaldus (sööbiv mõju nahale, silmadele, limaskestale aga ka laeva konstruktsioonidele)-> eralduvad mürgised gaasid -> meeskonnal käsitlemisel isiklikud kaitsevahendid Üldine käsitlemine · Lasti ohtlikusest peab laeva teavitama kaubasaatja · Trümmi võib siseneda ainult siis kui on kontrollitud, et hapnikusisaldus normaalne -> tuleb ventileerida. Ka peale ventileerimist võib esineda kohti, kus hapniku
SÜSIVESINIKUD On orgaanilisedühendid mis koosnevad süsinikust ja vesinikust Alkaanides on 1-4 liiget gaasid ja alates 5. on vedelikud. ALKAANID 1) Metaan CH4 2) Etaan C2H6 3) Propaan C3H8 4) Butaan C4H10 5) Pentaan C5H12 6) Heksaan C6H14 7) Heptaan C7H16 8) Oktaan C8H18 9) Nonaan - C9H20 10) Dekaan C10H2 ALKOHOOLID Alkohoolide nimetus on tuletatud süsivesinikest, millest üks või mitu on hüdroksiid. Alkohoolide nimed pannakse lähtudes alkaanide reast C-de(süsinike) arvu järgi. CnH2 + 2 = AAN lõpuga
· Kahjustavadkeknärvisüsteemi, perifeerset süsteemi hiljem, võib olla surmav ALKAANIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED : · Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Vett-tõrjuvad · Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. · Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. · Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED: ·
Kuu on meie poole ühe ja sama küljega. See on tingitud pöörlemise, tiirlemise sarnasusest. Kõik neli planeeti on tahked, metallilise tuumaga. Maal on vedel metallikiht, mis pöörlemisel tekitab elektri ja magnet välja. Mida lähemal on planeet päikesele seda suurem kiirus, sest päike mõjutab oma gravitatsiooniga Planeetida koostis ja ehitus: 1. Nad on gaasilised, koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. 2. Sissepoole minnes lähevad gaasid üle vedelasse olekusse. Tuum on väike, tahke- raua ja räni ühendid. Kuna uraan ja neptuun asuvad kaugemal on neil rohkem kivistaineid ja jääd- 3. Kõigil neljal planeedil on rõngad. Kuu: Kuu on maakaaslane. Keskmine kaugus maast on 384000 km. Tiirlemine ümber Maa 27,3 ööpäeva. Pinna materjal: tumehall tsemendi taoline paakuv pulber. See on tekkinud meteoriitidega kokkupõrkel. Esimesena käisid kuu peal Apollo 11 1969 21 juuli, kell 02:56.
ÕHU SAASTAMINE 8.kl Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Õhku saastavad ained Väävliühendid, eriti S02; Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid NOx Freoonid Saasteainete kogused Tartus Globaalsed probleemid väljenduvad:
Kui on negatiivseid aatomeid, siis parim koagulant on Al2(SO4)3, sest Al3+ on surima vastaslaenguga. Reagent- ühend,mis ainult selle uuritava lahusega annabteatud värvi, oleneb värvi tugevusest, saab teada kontsentratsiooni. Gaaside lahustumine vees. · Kui osakestevahelised kaugused on suured, siis mõjud ka nõrgemad, seepärast pole oluline, milliste osakestega on tegu. Gaasi omadused ei sõltu, millise gaasiga tegu on. Gaasid segunevad omavahel väga hästi, juhul kui osakesed omavahel ei reageeri. · Aur on sama, mis gaas. See on gaas, mille koostisosad normaaltibngimustel on vedelal või tahkel kujul. Kui tõmbejõud on nõrgad, auruvad kergesti (piiritus) · Ideaalgaasi võrrand PV=nRT n gaasi molekulide arv. R gaasi universaalne konstant. T temperatuur. 0 kraadi on 273K. P rõhk. V ruumala. P*V/T=const, siis kui n=const.
suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Dispersiooniks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spektrite liigid on kiirgusspekter, mis jaguneb pidevspektriks (annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist) ja joonspektriks (annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul; mustal taustal on värvilised jooned) ning neeldumisspekter (annavad külmad gaasid; pideval spektri taustal on mustad jooned). Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Ainete koostise teadmine on oluline nii farmaatsias, astroloogias, mineraloogias, loodushoius,
2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes silindris küttesegu (diiselmootori puhul õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab niinimetatud ülemisse surnud seisu tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhust. 3. Takt. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti kõrgele rõhule ning suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. 4. Takt Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes ärapõlenud gaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu algab jälle 1. takt. Neljataktilist mootorit käivitatake tavaliselt elktristarteri ehk käivitiga, mis paneb
See on lihaseline. See takistab seedimatutel osakestel peensoolde tagasi minna.. Jämesoole peenehitus: Soolenäärmed, kus toodetakse lima. Näärmed on tubuloossed torujad, peamiselt karikrakud. Teatud määral imendub vesi, mineraalained, lühikeseahelalised rasvhapped. 20 40% välajheite kuivmassist on bakterid. Bakterid lagundavad seedimatuid taimseid produkte. Bakterid sooltes on anaeroobid, nt. soolekepike E. coli. Gaasid on CO2, N2, metaan; O2 tõrjutakse välja. Gaasid imenduvad tavaliselt verre, kuid võivad ka teisel kujul väljuda.
alternatiiviks bensiiniga töötavatele sõidukitele, eriti kui üleüldine populatsioon näib olevat perfektselt õnnelik olemasoleva iseliikuva auto tehnoloogiaga, aga hübriidautod pakuvad teist suurt eelist; kõvasti madalamat väljavoolu. Kui väljavool või väljalaske toru väljavool on mainitud auto arutlustes, siis tingimused eelistavad bensiini põlengus tekkinud gaase, mis saastavad atmosfääri. Need gaasid on Carbon Dioksiid, Carbo Monoksiid, Nitro Oksiid ja Hüdrocarbon. Need gaasid, harilikult eelistatud kasvuhoone gaasidena on tegelikult suureks mureks, sest nende efekt maa kliimale, püüdes kuumust atmosfääri, mis muidu põrkuksid tagasi kosmosesse. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsamatel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal.
Inimtegevusest tulenev Loodussündmused Tehnoloogia Majanduslikud ning õiguslikud ohud 10. Nimetage olulisemad riskitüübid (tsiviilõnnetused) Eesti ühiskonnas. 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? TTMA keemilistest ja füüsilistest omadustest. 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9) 1) lõhkained, gaasid, põlevvedelikud, põlevad tunked kehad, oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid, mürgised a ja nakkusohtlikud ained, radioaktiivsed ained, 2) sööbivad ained, muud ohtlikud ained. 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? 14. Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 15. Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis 33 1203 16
Tahketes ainetes sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Gaasides on molekulide liikumise kiirus nii suur, et jõud ei suuda neid enam kinni hoida. Seetõttu saavad molekulid vabalt ruumis liigelda. 12) Mis asi on difusioon? Difusioon - ainete iseeneslik segunemine. Gaaside liikumist ruumis nimetatakse difusiooniks (deodorandi liikumine õhus; 2 tõrvapappi tükki muutuvad 5-6 aasta möödudes samaks tükiks koos olles). 13) Kas gaasid on head või halvad soojusjuhid? Kus seda ära kasutatakse? Gaasid on väga halvad soojusjuhid. Kasutatakse ära talvejopedes (sulejoped). 14) Mille poolest erineb mittemärguv aine märguvast ainest? Mittemärguv aine ei valgu siledal pinnal laiali, kuid märguv aine valgub. Mida suurem on märgumisteguri väärtus, seda paremini laoutub aine ruumis laiali. 15) Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest?
atmosfääri püsikomponentidest (va. H2O) suurim · CO2 tekib:fossiilkütuste põletamisel,lageraiete tagajärjel,organismide hingamisel,organismide jäänuste lagunemisel Metaan (CH4) · CH4 tekib: energia tootmisel, gaasileketest, põllumajanduses, jäätmetest Osoon (O2) · Mõju soojenemisele kolmandal kohal CO2 ja CH4 järel · Maapinna lähedal CO2st mitmeid kordi tugevam kasvuhoonegaas>kahjustab taimi Teised gaasid · Freoonidkeemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega · NO2kontsentratsioon315ppb,soojendav efekt umbes 296 korda suurem kui CO2l · http://www.youtube.com/watch? v=CxUK2TizQ4g
Võnguvad kindlate asendite teiste osakestega ümber Kineetiline energiaon väike Koosnevad molekulidest ning Kineetiline energia on suur aatomitest Potensiaalne energia on suur Sublimatsiooni korral tahked Potensiaalne energia kehad muutuvad gaasideks praktiliselt puudub ning teistpidi gaasid muutuvad tahkedeks kehadeks. Osakesed paiknevad väga Mõlemad võivad olla Osakesed paiknevat väga lähidalt vedelikuks kaugelt Temperatuuri muutumine mõjub neile. Mõned neist võivad olla küteks
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape
Jaanika Sunni, Andra Vebus Päikeseenergia Taastuv Alternatiivne energia Eelised Taastuv ja lõputu Kättesaadav kõikjal Kättesaamiseks ei pea reostama Päikeseenergia hind ei kõigu Kasutamine ei reosta Puudused Päikesepaneeli maksumus Halb ilm mõjutab energiat Öösel pole elektrit Kasutamine Eestist Eesti ja Saksamaa päikesepaneelide tootlikus on aastas ligikaudu sama Märt kuni oktoober 90% eesti kogutoodangust. Keskonnaprobleemid Fotoelemendi kasutamisel tekivad kasvuhoone gaasid ja selle tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle Faktid päikeseenergia kohta Maa pinnale jõuab ühe aastaga kaks korda rohkem kiirgust kui meie saaksime kõigist oma taastumatute energia allikatest. Kallid päikesepaneelid Kaks tootmisviisi Kui minna üle ainult päikeseenergiale, siis õhu saaste väheneb 90% võrra. Päikesepaneele kasutatakse ainult rikastes riikides Päikeseenergia jaamad puuduvad eestis, aga kasutatakse eramajades.
MEHE VILJAKUST MÕJUTAVAD ELUKUTSED 1. ÕPETAJAD, ÕPPEJÕUD JT ÕPETAMISEGA SEOTUD MEHED Stress: hormonaalse tasakaalu häired Pidev kiirustamine Töö ka puhkeajal Kriiditolm 2. SÕDURID Stress Halvad elutingimused Mürgised gaasid, toksiinid mutatsioonid spermatosoidide ehituses Vigastused JALGRATTURID Pikk sadulas istumine: Ülekuumenemine Väheneb spermatosoidide hulk Surve, hõõrdumine veresoonte ja närvide kahjustused Kukkumised, vigastused PÕLLUHARIJAD Kemikaalid Mutatsioonid spermide ehituses Kasvajad Spermide arvu vähenemine BÖRSIMAAKLERID, FINANTSANALÜÜTIKUD Stress Pidev kiirustamine Ebakorrapärane WCs käimine Puudulik toitumine
näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Seda saab kasutada ka mõneks teiseks energialiigiks, näiteks elektrienergiaks. Selleks tuleb soojusenergia abil ajada vesi keema, veeaur juhtida turbiini labadele, need panevad tööle generaatori, mis tekitab elektrienergiat. Soojusjuhtivustegur näitab, milline hulk soojust kandub läbi pinnaühiku ühikulise temperatuurigradiendi korral Soojusenergias gaasid peaaegu puuuduvad. SOOJUSJUHITUVUS ON SUUREM TAHKES KUI VEDELAS OLEKUS JA VEDELAS SUUREM KUI GAASILISES OLEKUS SOOJUSJUHTIVUS - TERMILISE ENERGIA EHK SOOJUSENERGIA SPONTAANNE KANDUMINE KUUMEMALT KEHALT (VÕI KEHAOSALT) KÜLMEMALE KEHALE (KEHAOSALE ) AINEOSAKESTE VASTASMÕJU TAGAJÄRJEL Mittemetal. tahked ained AINE SOOJEMAS OSAS TOIMUVAD SUUREMA ENERGIAGA AATOMITE VÕNKUMISED ANNAVAD SELLE ENERGIA ÜLE NAABERAATOMITELE , KANDES ENERGIA AINE KÜLMEMASE OSSA
Füüsikalised omadused · o Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. o Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n +2 o Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. o Alkaanid vees ei lahustu. o Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus,
Halogeenalkaanid-Alkaanid,milles üks või mitu H-aatomit on asendatud Hal-aatomitega. Omadused: #Võivad olla erinevates olekutes #Madala molekulmassiga gaasid, kõrgemaga tahked või vedelad ained. #Vees ei lahustu, hüdrofoobsed. Veest tihedamad #Mürgised (mürgisus kasvab reas F->I) #Kahjustavad rängalt maksa ja kesknärvisüsteemi. Võivad kaasneda geenimutatsioonid. Ahelaisomeer-muutub C-ahela pikkus. Asendiisomeer- Ahela pikkus sama, asendusrühma asukoht muutub. Kasutusalad: 1)Rasvade-, õlide-, vaikude, polümeeride jt lagundamiseks. 2)Tulekustutites. 3)Külmutusseadmetes. 4)Vahtpolümeeride valmistamisel.
savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust. Tekib nn kasvuhooneefekt.
taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa
loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et meteoriidid peegeldavad maa siseehitust. Kivimeteoriidid- sarnanevad koostiselt maise tardkivimitega. Kivi-raud- (sega-)meteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust. Raudmeteoriid- · Laboruuringud- võime modelleerida rõhu, temperatuuri, sügavuse.. Aeg?? Suurus??
Armosfääri koostis ja ehitus Armosfääri koostis ja ehitus Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Argooni, CO2, muud. Argooni, CO2, muud. N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel. N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel. 02 tuleb fotosünteesist. 02 tuleb fotosünteesist. Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st. Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st. CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur soojusmahtuvus) soojusmahtuvus) Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed. Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed. Troposfäär, 80% õhkkonna massist, iga km kohta langeb ...
See on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfäär oli algselt oma koostiselt praegusest erinev ja koosnes Maa sisemuse ülessulamise ja degaseerimse produktidest: ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust . Süsihappegaasi (CO2 ) sisaldus on kaheldav. Kõik esmase (ilma hapnikuta) atmosfääri gaasid olid pärit Maa sisemusest, eraldudes pikaajaliselt. Pärast seda kui Maa gravitatsiooniväli suutis gaase juba kinni hoida, uhinesid neist mõned keemilistel reaktsioonidel. Atmosfääri tihedus kasvas kogu aeg Maa sisemuse pideva degaseerumise tõttu. Suur hulk veeaurust kondenseerus ja langes maapinnale, väiksem osa jäi ka atmosfääri. Osa gaasidest tekkis ka radioaktiivsete elementide lagunemisel (He, Ar).
nahavähki ja katarrakti, ta hävitab nukleiinhapped ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri ja vähendab põllusaaki. Põhjused: Kui inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), hakkab osoonikiht lagunema ning tekivad osooniaugud. ¨ Kui inimesed heidavad prügi hulka osooni lagundavaid aineid, võivad osooniaugud suureneda. ¨ Suurettevõtete korstnatest paiskuvad kuumad gaasid tõusevad vaikse jaheda ilmaga kiiresti kõrgustesse ja võivad põhjustada lokaalseid osoonihõrendusi. ¨ Klooriühendeid, mis lagundavad osooni, satub atmosfääri ka vulkaanipursetel ning mereveest. ¨ Ka lämmastikuühendid lagundavad osooni. (nt. lämmastikväetistega väetamine) ´
Areng tuumaenergia rakendamise osas on olnud väga kiire ja muljetavaldav vaadates teaduse seisukohalt, see on olnud kiire ja mugav viis saada elektrienergiat. Kuid ma arvan, et see toob meie ühiskonnale rohkem kahju, kui otsest kasu. Kuigi tuumaenergia tootmisel ei teki CO2te, siis on radioaktiivsed jääkained ikkagi kõigile elusolenditele väga ohtlikud. See väljendub näiteks eralduva kiirituse näol. Maailmas on juhtunud palju õnnetusi, mille tagajärjel pääsesid radioaktiivsed gaasid väliskeskkonda. Ja sellest olukorrast maha jäävad jääkained ei lagune maa sees ka mitme sajandi jooksul. Lisaks sellele on tuumaenergiat kasutatud sõjalistel eesmärkidel ja ei saa kunagi kindel olla, et tulevikus ei võeta seda meetodit uuesti kasutusele. Tuumapommidel on äärmiselt laastav mõju. Arvestades eelnevalt mainitut arvan ma, et tuumafüüsika areng ei ole tulnud inimkonnale kasuks.
teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab"sabatäheks" · · · · . Komeedi füüsiline loomus · Väike, mõnekilomeetrise läbimõõduga tuum on komeediainus tahke osa. · Tuuma on koondunud kogu komeedi mass. · Komeedi tuum koosneb arvatavasti tolmuosakestest, aine tahkete osakeste ja külmunud gaaside,- süsihappegaasi,ammoniaagi,metaani- segust.Päikesele lähenemisel komeedi tuum soojeneb ja gaasid ning tolm hakkavad tuumast eralduma, tekitades tuuma ümber gaaskesta,mis koos tuumaga moodustavadki komeedi pea. · Hele komeet See kui hele komeet meile taevast paistab sõltub kolmest asjast: · komeedi suurusest, täpsemalt temast välja paiskuva aine hulgast. Mida rohkem ainet komeet välja purskab, seda heledam ta on; · komeedi kaugusest Päikesest. Väljapaiskuv aine ise ei kiirga, vaid hajutab päikesevalgust. Mida lähemal, seda
vesinikku. Teised osoonikihti kahandavad ained on haloonid, mis on süsivesinike broomiühendid, sisaldades ka fluori, kuid osooni hävitav ühend neis on kloori asemel broom. Tuletõrjes kasutatavad haloonid hävitavad osooni 310 korda rohkem kui freoonid, samas on nende kogus tunduvalt väiksem kui külmamajanduses levinud freoonidel. Päikesekiirgus muundub atmosfääris: - osa kiirgusest hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel aerosoolidel; - osa kiirgusest neeldub. Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). Neeldumise tulemusena muundub päikeseenergia teisteks energialiikideks: enamuses soojusenergiaks aga samuti elektrienergiaks (kõrgemates atmosfäärikihtides). Neeldumine on selektiivse (lainepikkusest sõltuva) iseloomuga. Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on
Süsivesinik keemiline aine, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Polümeer - keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Kaksikside keemiline side, kus on ühinenud 2 elektronpaari. Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Üksikside - ühendis süsiniku aatomi ja teise süsiniku aatomi või muu elemendi vahel. Alkaan - (vahel ka parafiin) süsiniku ja vesiniku ühend, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Süsinikahel - üksteisega vahetult seotud süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Tsükkel - kinnine süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Süsivesinike omadused: *vett tõrjuvad;*lahustuvad orgaanilistes lahustites;*bensiin, tärpentiin;*agregaatolek toatemp.'l * C1kuniC4- gaasid, C5kuniC15- vedelikud, alates C16+ - tahked (parafiin);* põlemine . 2C2H6 + 7O2 -> 4CO2 + 6H2O. ...
Alumiste hingamisteede põletikud bronhiit ja pneumonia Viktoria Koltsov, Darja Bohanova F1-3 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Mis on bronhiit? Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Kliinik köha koos rögaeritusega, teised külmetushaiguste tunnused. Tekitajad 2050%l juhtudestviirused; 515%l mükoplasmad; 525%l klamüüdia; adenoviirus; RSviirus; pneumokokid; seened kandida; mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Ravi antibiootikumid; bronhe laiendavad ravimid(teofülliinipreparaadid, ipratroopiumbromiid); rögaveeldajad ja rögalahtistid; hingamisvõimlemine. Ennetamine Kroonilise bronhiidi teket aitab vältida suitsetamise lõpetamine, töötingimuste parandamine. Mis on pneumoonia? Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Tekitajad Streptococcus pneumoniae (pneumokokk); Mycoplasma pneumoniae; Chlamydia pneumoniae. ...
SÜSIVESINIKUD.- sisaldavad ainult H ja C aatomeid. Küllastunud süsivesinikud. C vahel on ainult üksiksidemed Alkaanid. Üldvalem: CnH2n+2 Metaan CH4 Vees mittelahustuvad gaasid. Etaan C2H6 Lõhnata, maitseta. Kas. Küttegaasina jm. Propaan C3H8 Butaan C4H10 C5 C15 Vees mittelahustuvad, veest kergemad, bensiini lõhnaga vedelikud. Nendest koosnebki bensiin ja petrooleum. Bensiin-hea lahusti. Alkaani nimetusel on lõpp- aan Alkaani nimetused on alusteks kõigi teiste ainete nimetuste moodustamisel. Süsivesinike täielikul põlemisel tekib CO2 ja H2O CH4+O2 - CO2+H2O
9b Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Selle kõige suuremaks põhjuseks on osoonikihi hõrenemine ja osooniaukude teke. -- Nende teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatorid. -- Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. -- Teised osooniohtlikud gaasid on veel: metaan, lämmastikoksiidid, süsihappegaas, veeaur. -- Globaalne soojenemine põhjustab liustike , pooluste sulamist. -- Kõrbestumist. -- Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. Varasemad kevaded Pehmemad talved Suuremad tormid ja üleujutused Suureneb metsatulekahjude oht Soojemate kliimade erinevad loomaliigid hakkavad sisse rändama Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra Liustikud on märgaltavalt sulanud