arktiline õhk- on külm ja kuiv. parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm troopiline õhk on soe ja niiske troopiline kontinentaalne õhk on palav ja äärmiselt kuiv ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Õhu saastumine Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase. Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Londonis, kui peaaegu kõiki kodumajapidamisi köeti kivisöega, aga kivisöest tekkis gaas, mis vähendas inimeste nägemisvõimet paari meetrini ja selle järel suri u. 700 inimest. Ilmakatastroofid Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause.
autodega ning seda kõike tänu loodusele. Kahjuks unustatakse, et loodust on vaid üks, aga selle varade tarbijaid miljardeid. Kui me loodust ei kaitse, puudub ka meie endi eludel varsti kaitse ja tulevik, sest loodus on elu alus. Juba Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et igaüks on kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tehtud kahju. Kuid kas rahatrahv on piisav, et hüvitada loodusele tehtud halb? Kui suur hulk mürgiseid gaase on atmosfääri poole lendu lastud, siis ei too tagasi neid mingi rahasumma ning tegu on tehtud. Tihti ei mõisteta, et kõike ei ole võimalik lahendada rahaga ning mõnele probleemile peaks lähenema südametunnistusega. Loodusel on siin maailmas siiski rohkem võimu kui kellelgi teisel. Inimesed on sõltunud loodusest juba nende eksisteerimisest alates. Kuid vanasti kui majanduse areng polnud veel alanud, austasid inimesed loodust palju enam. Näiteks paljud
pommidele on ka seal keemiarelvi. See tähendaks ka suurt kahju eesti majandusele. Väga palju tegeldakse rannaaladel kalapüügi ja müügiga. Kui see variant ära kaob, siis kaob paljude eestlaste sissetulek ning ka toiduallikas. On üks keskkonnaprobleem, mis mõjutab nii Eestit kui ka tervet maailma. Selleks on meie planeedi keskmise õhutemperatuuri iga-aastane kasv. Kõige suurem põhjus on kasvuhoonegaaside pidev suurenemine maailmas. Eesti puhul eraldab neid gaase loodusesse eelkõige Ida-Virumaal asuvad põlevkivikaevandused, kus energia tootmise jääkproduktiks olevat süsihappegaasi eraldub keskkonda nii palju, et taimed ei suuda seda ära fotosünteesida. Lisaks tekib väga palju CO2-te turbarabade valesti majandamisel. Paljudes turbarabades on tekkinud süsihappegaasi emissioon sellest, et pealmine turbakiht võetakse ära ja uut taimestikku sinna kasvama ei panda. Allpool olev mullastikukiht aga pidevalt
VULKANISM JA MAAVÄRINAD Kopeeri ja salvesta antud ülesannete leht oma nimega samasse kausta. Vastused leiad: http://www.gi.ee/ Loodusharidus GEOKOOL õpetajale interaktiivsed õppemoodulid 1) Vulkanism ja vulkaanilised kivimid 2) Maavärinad Vastused kirjuta iga küsimuse järel (jättes alles ka küsimused) mustas kirjas. VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Vastus: Magma on sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. 1. Sulami keemilisest koostisest 2. Temperatuurist 3. Gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1. Mida kõrgem on räni sisaldus seda happelisem, mida mada...
Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse
Külmad joogid · Mineraalvesi põhjavesi, millel on mineraalsoolad, mineraal elemendid ja gaaside tõttu on neil ravitoime. Ei töödelda. Jaguneb soolasisalduse järgi. · Allikavesi Sisaldab mineraalaineid mineraalveest vähem. Võib lisada mineraalsoolasid ja gaase. · Lauavesi Saadakse mineraalvee, allikavee ja kraanivee segamisel. Ravitoime väike. · Kunstlikud mineraalveed Valmistatakse puurkaevu veest ja lisatakse soolasid. MAHL · Toormahl Saadakse toormarja pressimisel või aurutamise teel. · Konserveeritud mahl Vesi eristatakse mahlast, suhkurt ei lisata. · Täismahl 100% saadakse konsendraadile vee lisamisel, suhkut sinna ei lisa. · Nektar Mahla sisaldus peab olema 75%, lisatakse suhkurt ja mahl sisaldab viljaliha.
1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat. Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu
9,1 Jõetransport- transporditakse enamasti väikestes kogustes inimesi ja kaupu. 9,2 Meretransport- Transporditakse hästi suurtes kogustes kaupu on hetkel kõige odavam viis kuidas midagi transportida, kuid see on aeglane. 9,3 Maanteetransport- kiirem kui laev, kuid kulukam ja on suurem võimalus, et juhtub õnnetus. 9,4 Raudteetransport – Kiire, suudab transportida suurtes kogustes etinevaid asju, kuid on piiratud rajast. Torutransport???-Hea viis kuidas transportida nt gaase, töötab 24/7, odav. Lennutransport- viiakse kiirestiriknevaid asju nt puuvilju jms, kuid on hästi kulukas. 10. Turismi kasvu põhjused, turismi liigid ja arengu eeldused. Turismi positiivne ja negatiivne mõju. 10,1 Positiivne Negatiivne Piirkond saab raha Elupaigad hävivad Haritakse inimesi looduse Elustiku mitmekesisuse vähenemine tähtsusest Suur surve loodusressursidel
Olmejäätmed jõuavad tagasi looduskeskkonda Suur osa neeldub Maa kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema – tekib kasvuhooneefekt. Mannerjää sulab, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle. CO hulga ₂ suurenemist on põhjstanud ka Maa ’’kopsude’’ – troopiliste vihmametsade – massiivne hävitamine. On ka kahjulikke gaase – CO. See tekib kütuse mittetäielikul põlemisel. SO ja ₂ NO - need muudavad sademed happesademeteks ning need on väga ohtlikud. ₂ Ka tolm, mis tekib inimtegevuse tagajärjel, saastab oluliselt atmosfääri, rikub osoonikihti. Heitveed reostavad vett, mille tõttu ei saa paljud organismid veestt hapniku ning hukkuvad. Keemia elukeskkonna kaitsel Elukeskkonda ei saasta mitte keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Kuidas vältida elukeskkonna saastumist?
ühenditega. Need juhtuvad tänu rahvastiku arvu suurenemise; tarbimise ja tootmise suurenemise. Samuti on käibel materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Mida saaks ette võtta? Takistamaks saaste imbumist pinnasesse tuleks katta prügimäe alune ala eelnevalt vastava kilega, kasvõi oma enda koduaias. Samuti prügilast eralduvat nõrgvett võiks suunata kanalisatsiooni. Prügilast eralduvaid gaase nt. metaani tuleks koguda kokku ning kasutada kütmiseks, mitte lasta sel niisama õhku lennelda. Tuleks kasutada võimalikult palju korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Tuleks tegeleda võimalikult palju jäätmete sorteerimisega, millega saaks hakkama iga inimene. Viimaks, kõik ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse, mitte visata metsatuka alla. Veekogudega on sama lugu. Maakera veevarudes on magevett vaid 1%. Suurimad
Mitu lahustunud ainet sisaldava lahuse korral Cx=naine1/(naine1+naine2+..nlahusti) Mooliprotsent (C%, mol) näitab, mitu % moodustab lahustunud aine moolide arv lahuse moolide arvust. Ühik: %. Normaalsus (Cn)näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. Ühik: ekv/l, ekv/dm3 Daltoni seadus- keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga; Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks; Püld=p1+p2+...=Ʃpi Pi= PüldxXi Xi - vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus- ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). –ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teistest raskem või kergem D=m1/m2=M1/M2 Suhtelist tihedust arvutatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass M≈ 29 g/mol) või vesiniku suhtes (M H2= 2,0 g/mol) ; Dõhk=Mgaas/29,0 ; D H2=Mgaas/2,0
...................................................4 5. Butaan ........................................................................ 5 6. Lämmastik ............................................................. 5 7. Vesinik ...................................................................... 5 8. Kasutatud kirjandus .............................................................. 7 Erinevad gaasid ja kasutus Igapäevaselt kasutatakse erinevaid gaase nii kodustes majapidamistes, põllumajanduses, energeetikas ja tööstuses ning ka mujal. Väga palju inimesed puutuvad igapäevaselt erinevate gaasidega kokku. Mõned gaasid, mida igapäevases elus kasutatakse: Vesinik · Hapnik · Propaan · Metaan · Butaan · Lämmastik · Vesinik Hapnik Hapniku kasutatakse hingamiseks(kõik elus organismisd vajavad elamiseks hapnikku)
on alati kuskile kiire. Noored peavad koju või kooli või kuskile veel ühistranspordiga minema. Selle peale kulub raha. Samal ajal, kui väikese linna noored saavad 30 minutiga ühest linnaosast teisse. Elukeskkond on ja jääb tähtsamaks asjaks linnas. Ma ei usu, et vanemad tahaksid elada mingi prügila kõrval, et ta laps kõnniks koolist koju läbi prügikaste. Suurtes linnades on palju ühistransporteid, nad tekitavad heitgaase ja muid gaase, ning see omakorda rikub elukeskkonda ja atmosfääri.Väikestes linnades pole selliseid probleeme, sest seal on vähem busse, autosid, mõndades linnades polegi tramme ja trolle. Nii ,et ongi hea, kui noor tuleb uksest väja kõnnib kooli ja hingab hapnikku sisse, aga mitte heitgaase. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et suurtes linnades on halb keskkond, aga rohkem perspektiive. Seal on ka palju huvitavaid kohti, kus noored saavad enda aega veeta, näiteks: trennid, lisaõpetajad,
Punane päevakübar (purpur-siilkübar) – immuunsüsteemi tugevdav, põletikuvastane toime. Küüslauk – külmetushaiguste sümptomite korral; kõrge kolesteroolitase ja vererõhk; seedetrakti kasvajate prfülaktika. Harilik saialill – aitab kaasa haavade paranemisele ja on põletikuvastase toimega, soodustab kudede taastumist; toimib seen- ja viirusinfektsioonide vastu. Harilik raudrohi – haavaparandaja ja vere kinnipanija, põletikuvastane, seedimist soodustav ja gaase ning spasme vähendav, köha korral. Teekummel – põletikuvastane ja spasme leevendav, nõrk rahustav vahend, välispidiselt põletikuvastane ja antiseptiline. Harilik astelpaju – aitab kaasa haavade paranemisele ja on põletikuvastase toimega; soodustab kudede taastumist. Teepuu – soodustab haavade paranemist, on põletiku- ja seenevastase toimega. 7. Millised on vitamiinide saamisallikad? Milline allikas on kõige olulisem. Milliseid
raskemad ained keskosas. Kui maakoor oli lõplikult tahenenud algas aktiivne vulkanismiperiood. Sagedased vulkaanipursked tekitasid gaasikesta, mis koosnes peamiselt veeaurust ja CO2. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Gaasikest sisaldas ka metaani(CH4), ammoniaaki(NH3), H2, S. Nendest eraldus ja lendus vesinik kosmosesse , ülejäänud elemendid moodustasid maakera ümber gaasikesta. Gaase tuli maale ka meteoriitide ja komeetidega. Maakera jahenedes langes veeaur vihmana maale, mis viis vähehaaval jõgede, järvede, ja merede moodustumiseni. Tekkis hüdrosfäär e. vesikest ligikaudu 3 miljardit aastat tagasi. Vesi koosnes tol ajal H2O, CO2, Cl, S, F, N. Esimesed veemassid olid planeedi pinnal reaktsioonilt happelised. Vesi muutis kiiresti maakera. See murendas maakoort ning nõnda kogunes vette uusi keemilisi
Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks. 2. Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. 3. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu. 4. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad. 5. Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist. 6. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud. 7
ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega (Wikipedia i.a)
saa kindel olla kas on elav või mitte. 13. Defineeri: Patogeensed bakterid- Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürgistest bakteritoksiinidest Bakteritoksiinid- bakteris olevad mürkained Tuumapiirkond- koht kus asub tuum Plasmiidid- seal asub bakteril DNA Gaasivakuool-bakterirakus asuvad mahutid, mis sisaldavad gaase. Need on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need aitavad vees pinnast põhja ja vastupidi liikuda. Spoor-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Generatsiooniaeg- ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid- bakterid kes vajavad hapniku Anaeroobsed bakterid-bakterid kes ei vaja hingamiseks hapniku
Üheks neist on jäätmeprobleem, kus inimesed lihtsalt loobivad prügi sinna kuhu tahavad, selle põhjusteks on rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine , tootmise suurenemine ja kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastpudelid). Selle ära hoidmiseks tuleks kasutada korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud kogumispunktidesse. Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni ja prügist eralduvaid gaase (nt:metaani) saab koguda ja kasutada kütmiseks. Veel üheks probleemiks on hapestumine ehk happevihmad. Need kahjustavad metsi, mulda , taimejuuri, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Probleemi põhjusteks on kütuste põletamine ,tööstuste saaste ja transprodist pärinev saaste. Lahenduseks saaks vähendada atmosfääri saastamist väävi- ja lämmastikoksiididega. Samuti on proovitud veekogude lupjamist. Eestis tasakaalustab aga happesust paene aluskivim
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata kons...
Suur osa pakendeid ongi plastikust. Kui varem kasutati jäätmeid sageli energia saamiseks, siis tänapäeval kasvab prügi juurde tunduvalt kiiremini, kui seda likvideerida või millekski muuks kasulikuks muuta osatakse. Prügi veetakse spetsiaalselt selleks kohandatud paikadesse prügilatesse (prügimägedele). Need tekitavad keskonna probleeme, sest jäätmete lagunemise japõletamise tõttu satub õhku reistavaid ja ebameeldiva lõhnaga gaase. Inimene on õppinud prügimäel tekkivaid gaase kasutama. Ka eestis on juba loodud prügilagaasil töötavaid katlamajad. Tulevikus sellise gaasi kasutamine kindlasti laieneb. Eestis tekib olmejäätmeid ühe inimese kohta aastas umbes 380kg, mõnes Euroopa riigis 311kg, aga Eurooma Liidu maades keskmiselt 505kg. Jäätmestatistika järgi tekkis 2000. aastal Eestis 11,6 miljonit tonni
). Veatakse suurte ümberlaadimistööd, kokku –ja laialivedu. vahemaade taha. Reisijatel aja võitmiseks ja pikema maa taha reisimiseks. Toru- Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja Vedada saab ainult vedelikke ja küllaltki paindlik. Tööviljakus väga kõrge. gaase. Veetavad kaubakogused transport Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. suured.
Mool on ainehulk, mis sisaldab 6,02·1023 ühesugust osakest. Molaarmass (M, g/mol) on ühe mooli aine molekulide (aatomite,ühe mooli ioonide) mass grammides. Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korrla aatomeid). Daltoni seadus. Keemileselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga, Osarõhk on rõhk, mis avaldaks gaas, kui teise gaase segus pooleks. Püld = p1 + p 2 + ... = p i pi = Püld X i X i -vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (P,V, T) . GST on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m M D= 1 = 1 m2 M 2 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel e 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel M gaas [ g mol ] 0 = dm 3 [ 22,4 dm 3 mol ]g
Kehra Keskkool Astronoomia uurimismeetodid Referaat Kehra 2007 1 Sisukord Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Astronoomia lk 3 Astronoomia ajalugu lk 3 Astronoomia uurimismeetodid lk 3-4 Pildid lk 5-6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Astronoomia Enne kui saan asuda teema kallale ,,astronoomia uurimismeetodid," pean ära selgitama, mida tähendab astronoomia. Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia ...
Referaat St. Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a
sekundaarsed energiaallikad Tekivad esmaste energiaallikate toimel. Nende kasutus on keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt mitte alati max. kasutatav. Piirkonniti kasutusvõimalused väga erinevad 3) Tertsiaarsed e. kolmandased energiaallikad On tekkinud elusorganismide ladestumisel kauges minevkus. Tehnoloogiliselt osatakse hästi kasutada. Hästi energiarikkad. Nende kasutus saastab keskkonda, kuna nende põletamisel tuuakse atmosfääri gaase. Nad on taastumatud. Millest toodetakse: Toodetakse päikeseenergiast, tuumaenergiast, maa siseenergiast, termotuumaenergiast. Energiaallikade osatähtsuse muutumine: Puidu osatähtsus langeb alates 1850-ndast. Söekasutus kasvas kuni 1900-ndani, nüüd langeb. Nafta kasutus tõusnud alates 1900-ndatest. Gaasi kasutus tõusnud alates 1900-ndatest. Tuumaenergia järsk tõus 1975-ndatel. Energiamajanduse struktuur tänapäeval:
lihtne. Tööjõudu peab instrueerima ohutuse osas ,ning ka sulatusahju kasutamise osas. Töötingimuste kriteeriumiteks on hea ventilatsioon ning võimalikult suur tuleohutuse tagamine, sest töötatakse sula metalliga ,mis on kõrgel temperatuuril ning väga tuleohtlik, Keskkonna ohutuse mõttes pole valu tootmine soositud ,sest selle käigus eraldub väga suur kogus ebameeldivat lõhna ning mürgiseid gaase ning kui see tootmine toimub asustatud kohas siis on see seal elavatele inimestele väga ebameeldiv. Jääkprodukte tekiv suhteliselt vähe ,sest vormisegu on võimalik taaskasutada ning ka üleliigsed metallid saab taas sulatada ning uuesti vormi valada. Analoogsed protsessid tooriku saamiseks. Valu liik Mõõtmete Pinnakar Töötlusvaru Defektiva Hind Tootlikus tolerants edus (mm) ba (*Liivvorm (tk/t
sisepõlemismootorit. Võib näida ülemäärane, et raisatakse nii palju aega ja raha, et arendada ökonoomsemaid autosid alternatiiviks bensiiniga töötavatele sõidukitele, eriti kui üleüldine populatsioon näib olevat perfektselt õnnelik olemasoleva iseliikuva auto tehnoloogiaga, aga hübriidautod pakuvad teist suurt eelist; kõvasti madalamat väljavoolu. Kui väljavool või väljalaske toru väljavool on mainitud auto arutlustes, siis tingimused eelistavad bensiini põlengus tekkinud gaase, mis saastavad atmosfääri. Need gaasid on Carbon Dioksiid, Carbo Monoksiid, Nitro Oksiid ja Hüdrocarbon. Need gaasid, harilikult eelistatud kasvuhoone gaasidena on tegelikult suureks mureks, sest nende efekt maa kliimale, püüdes kuumust atmosfääri, mis muidu põrkuksid tagasi kosmosesse. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab
5. Maavärinate, vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskonnale, inimesele ja majandustegevusele · Maavärinad- põhjustavad ulatuslikku kahju, põhjustades mägede piirkonnas laviine, varinguid ning kahjustavad hooneid. Maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained ehk tsunaamid tekitavad suuri kahjustusi ranniku aladele ja nõuavad paljude inimeste elu. · Vulkaanid- vulkaanipurske tagajärjel paiskub keskonda tohutult gaase ning tuhka, mis vähendab maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaani purskamine mäetipus võib oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis liiguvad mööda nõlva alla ja hävitab kõik mis teepeale jääb. 6. Kivimite liigitamine tekke järgi: · Tardkivimid- tekivad magma tardumisel maakoore ülemistes kihtides või lava tardumisel maapinnal a) Graniit- tekib magma aeglasel jahtumisel maakoores.
Aatomielektrijaama kasutegur on 33% piires. plussid: väike kütusekulu, ei saasta keskkonda suitsu ja tolmuga miinused: võib põhjustada plahvatusi, jäätmete ladustamine Jäätmeid ladestatakse sügavale maa alla, seal asuvatesse hoidlatesse. TUUMAKÜTUS Töötatakse välja sulasoolareaktorit. Miks on see parem: 1. tavalistes kuhjuvad ajapikku jäätmed reaktorituuma, uues reaktoris mitte. Soolast väljameelitatavaid gaase saab kergest kokku koguda. Jääkprodukte on võimalik jooksvalt eraldada jaama juurde ehitatud uudses keemiavabrikus. 2. Lekkimisel ei juhtu midagi sool voolab välja ja jahtub ja kuivab ning muutub soolakristallideks mida on kerge kokku koguda 3. Hajutuseks ei kasutata vett. Pole vaja karta vesiniku plahvatust 4. Pole ülerõhku 5. Tooriumi jätkuks kauemaks 6. Reaktorit saab konstrueerida ka nii, et see hakkaks kütteainena kasutama teiste
kurvides vasakule-paremale justnagu hüpiknukud. Seisjate kiirus on miskipärast suurema alalhoiuinstinktiga ja kui nad kõvasti kinni ei hoia siis koperdavad nad tihtipeale transpordivahendis edasi-tagasi või põrkavad teineteisega kokku. Kuigi viimasel puhul ei mõjuta keegi kedagi rohkem ning veel vähem on kiiruse säilitamine muude mõjutajate puudumisel kellegi otsene süü, sõimab temperamentsem tegelane ikkagi oma liigikaaslasel näo täis, sundides selle saavutamiseks gaase kopsudest läbi kõrisõlme liikuma. Meid kõiki vedava konteineri rattad aga jätkavad pöörlemist. Selle eest hoolitseb juba põranda all asuv sisepõlemismootor, milles jällegi rõhu abil tehakse edasiviivaks jõuks muutuvat tööd. Leidlike ülekannete abil paneb mootor liikuma lõpuks ka rattad, mille joonkiirus ongi seesama, mida näen juhikabiini spidomeetril, kui sinna sisse piilun. 75km/h - bussi kohta arendame päris korralikku tempot!
Mida rohkem tarbitakse riigis ühe elaniku kohta riigis, seda arenenumaks ja globariseerumaks peatakse riiki. Elektroenergeetika: Elektrit kasutatakse kütteks, toiduvalmistamiseks, elektri seadme tööks. Elektrit toodetakse elektrijaamadeks. Elektrijaamad jagunevad: · Soojus-elektrijaamadeks toodetakse maailma elektrienergiast üle poole. Soojuselektrijaamade paiknemine sõltub maavarade leiu kohtade lähedusest. Soojus- elektrijaamade tõttu tekib palju kasvuhooneid, gaase ja tahkeid jääkaineid. · Hüdroelektrijaam- toodetakse maailma elektrienergiast 10-20%. Asukoht sõltub vee rikaste ja suure languga jõgede olemasolust. Suurimad jaamad asuvad Aasias, Aafrikas, Lõuna-ja Põhja Ameerikas. Hüdroelektrijaama ehitamine Jangaste jõele toob kaasa suurte alade üleujutused ja veereziimi muutumise. · Tuumaelektrijaam. Tuumaenergiat hakati kasutama 20 saj. teisel poolel. Tuumajaamade kütteks kasutatakse uraani maad
happevihmad. OPEC: Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Liikmesriigid on Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi-Araabia, Venezuela. 5. Tuuma-, vee-, tuule-, päikese-, geotermaal- ja biomassienergia kasutamise võimalused, piirkonnad maailmas, kasutamise eelised, kasutamise puudused ja keskkonnaprobleemid. Tuumaenergia: Kasutusalad: Elektrienergia. Varud: Kanada, USA, LAV. Eelised: Ei põhjusta kasvuhoone gaase, happevihme jt., majanduslikult seisukohalt võrdne kivisöega, vajab vähe maad ja materjali ladusi, energiasõltumatus. Puudused: Väga ohtlik, terroristid, tuumajäätmed. Veeenergia: Kasutusalad: Elektrienergia. Varud: Venemaa, Hiina, Skandinaavia ps., Alpid, India, USA. Eelised: Taastuv energia, keskkonnasõbralik, ei saasta õhku, väikesed kulud, omahind väike. Puudused: Haldab suure osa maaalast, ehitamine väga kallis, võimalik ehitada vaid suure languga veerikkas jões, suur
hapnikujuga.Käsilõikamise põleteid:*põlevgaasi liigi järgi*põlevgaasi ja hapniku segamise viisi järgi*otstarbe järgi *lõikeviisi järgi tükeldus- pinnalõikamis- räbustihapnik1õikamis- ja piikõikamispõletid.Atsetüleenigeneraatorid-aparaat,milles toodetakse atsetüleeni kaltsiumkarbiidi veega lagundamise teel.Neid on olemas erineva tootlikkusega alates 0,5 ...160 m3/h.Gaasiballoonid:Rõhu all olevaid suru-, veeldatud ja lahustatud gaase hoitakse ja veetakse terasballoonides. Balloonid on mitmesuguse mahutavusega - alates 0,4 kuni 55 dm 3.Surugaasireduktorid: Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Samuti hoiab see rõhu püsiva sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. 3) Käsiperforaatorid Kasutatakse põhiliselt erineva diameetri ning sügavusega avade moodustamiseks mitmesuguse kõvadusega materjalidesse. Mõned mudelid võivad töötada haamri või puuri reziimis
uued lambid on tundlikumad 4.Lühitutvustus ja kokkuvõte ühe alternatiivi kohta + arvamused/artiklid + viited : LED lambid Lampide erinevast tööpõhimõttest tulenevalt saame mitu võrdluspunkti: 1. LED-lamp on umbes 25 korda säästlikum kui säästulamp ning kuni 10 korda säästlikum kui hõõglamp; 2. LED-lamp ei sisalda elavhõbedat ega muid kahjulikke gaase, mis on probleemiks säästulampide puhul säästulamp tuleb pärast kasutusaja lõppu viia ohtlike jäätmete kogumispunkti; alati on risk, et säästulambi purunemisel sattub elavhõbe ruumi ja seda on väga keeruline ja kulukas sealt kõrvaldada; 3. LED-lambi elueaks pakutakse tüüpiliselt 50000 põlemistundi; säästulambil 120020000 tundi kusjuures sellisel säästulambil, mis 20000 tundi põleb, on hind juba üsna lähedane LED- lambi hinnale; 4
Numbrid aitavad kindlaks teha mis plastikust toode on valmistatud.Sellest on kasu nii tarbijale kui ka hiljem jäätmete sorteerijatele.Viimased saavad välja sorteerida taaskasutatava prügi. Toodet võib põletada Leegiga tikk tähistab põhiliselt plastiktooteid ja materjale,mida võib põletada.Need tooted ei eralda põlemisel toksilisi gaase. Viska prügikasti Selle ökomärgiga soovitakse kauba ostjale meelde tuletada,et ta selle pakendi hooletult maha ei viskaks.Prügi tuleb ikka prügikasti visata.See märk soodustab ka prügisorteerimist ning taaskasutamist uuesti toormena. WWF Panda Seda nn ökomärki annab kõikvõimalike ettevõtete toodetele ülemaailmne
3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vahel. Selleks loodi nn uus kalender. Täissajalistele aastatele ei lisata ühte päeva;täistuhandelistele lisatakse. Iseloomustage Maad (mass, raadius, tihedus, atmosfäär). Maa raadius on 6370 km, keskmine tihedus 5500 kg/ m3 , mass 6 10 24 kg. Maad ümbritseb atmosfäär: 78% lämmastikku, 21 % hapniku. Teisi gaase on seal tühisel hulgal. Iseloomustage Kuud ( suurus, atmosfäär, pinnavormid, temperatuur). Puudub atmosfäär, veidike on tolmu lendamas;temperatuuri kõikumised väga suured: päeval 20 , öösel 170 0 C.Läbimõõt 3477 km. Kuu külje tumedamaid osasid nim meredeks.Kuul on ka kõrgeid ja väga kõrgeid alasid;väga palju on rõngasmägesid nn tsirgid, kus tasase ala keskel on küngas.Väiksemad rõngasmäed on lihtsalt kraatrid.
metüüloranz, kroomgeenmust ET-00, bürett, pipett, koonilised kolvid, mõõtsilinder, statiiv. Neutralisatsioonimeetodi üheks tähtsamaks rakendusalaks on vee kareduse määramine. Loodusliku vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsooladest: Ca(HCO3)2; Mg(HCO3)2; CaSO4; MgSO4; CaCl2; MgCl2; CaSiO3. Peale soolade sisaldab looduslik vesi veel kolloidaalselt lahustunud ränihapet, orgaanilisi kolloide ja vees lahustunud gaase: CO2; O2 ja N2. Karedust väljendatakse katlakivi tekitajate Ca ja Mg soolade sisaldusega mg-ekvivalentides ühe liitri (cm3) kohta. Vee üldkaredus jaotub mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduva kareduse põhjustavad süsihappe happelised soolad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2, mis on kõrvaldatavad vee keetmisega, sest vesinikkarbonaadid lagunevad termiliselt: Ca(HCO3)2 CaCO3 + CO2 + H2O Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2
Lankkaevandaminekombain Kaevandamise piirangud Tehnoloogilised piirangud Mäemasinaid on olemas igasuguste tingimuste jaoks. Peamine on tehnoloogiline piirang rikastamine., pole valmisskeeme. Keskkonnakaitselised piirangud peamine piirav tegur, keskkonna ja ühiskonna vähene taluvus. Mõju põhjaveele rikutakse veereziim, alanduslehtrid, reostus (Rakveres karstiilmingud) Diktüoneemakilt kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väävelhape ja raskemetallid. Lisaks õhusaaste (radoon). Lahendus matmine savikihtide vahele. Kaevandamise piirangud Majanduslikud piirangud Kaevandamise tasuvus ei ole tõestatud. Fosforiiti ei peeta ülemaailmsel turul konkurentsivõimeliseks. Tooret tuleb rikastada ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks = suured investeeringuid Kinnisvara hindade langus piirkonnas. Majadel kahjustused lõhkamise tagajärjel.
Eesti tähtsamad keskkonnaprobleemid Tänapäeval on väga kuum teema keskkond ja sellega seonduvad probleemid. Järjest rohkem süvenetakse keskkonna küsimustesse ning nähekse suuremat pilti. Näiteks järjest rohkem populaarsust kogub veganlus ja ökonoomne elustiil. Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide l...
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust (combustibility) iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad non-combustible - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2
kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust (combustibility) iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad non-combustible - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2
Vees lahustuvas paljud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Enamus anorgaanilised ained katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud. Anorgaanilised ained osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides ja tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on palju orgaanilisi ühendeid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid ja orgaanilised happed. Tsütoplasmas on ka kõik biopolümeerid valgud, nukleiinhapped. Peale selle on veel ainevahetuse produkte, pigmente, regulaatoreid ja gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises on seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Milline on rakutuuma ehitus ja ülesanne? Tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Membraanide sees on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus rakku ja rakust välja. Tuumamembraanid on sarnased teiste rakkude membraanidega. Tuuma sisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks ja see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d jne. kromosoomid on raku olulisimad osad
saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju. 2. Molaarmass - on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogadro seadus - Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). 4. Daltoni seadus - Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus: a. Suhteline tihedus - on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. b. Absoluutne tihedus - normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaas g
suuri purustusi ning raskeid õnnetusi. Atsetüleeni segud vahekordades õhuga 2,3...84% ja hapnikuga 2,3...93% võivad plahvatada nii sädemest kui ka tugevast kuumusest. Peale atsetüleeni kasutatakse metallide keevitamisel ning lõikamisel ka teisi, odavamaid ja vähem defitsiitseid põlevgaase ning aure. Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC- se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Propaani ja hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm
vigadest," on öelnud vihmametsadekaitsja Illar Muul. Tuleb hoolikalt läbi mõelda, miks ja kuidas metsasid raiuda. Üheks suureks metsi kahjustavaks teguriks on metsapõlengud. Viimastel aastatel on olnud tohutuid katastroofe, kus tuld kustutatakse nädalaid, kuid sellest hoolimata ei suudeta sellele piiri panna. Metsatulekahjud ei ole kahjulikud mitte üksnes metsade hävimise näol, vaid see saastab ka õhku. Põlemisel eraldub palju erinevaid gaase, mis kõik on suuremal või vähemal määral mürgised. Atmosfääri paiskuvad gaasid on ka ühe aktuaalse globaalprobleemi- kasvuhooneefekti põhjustajateks. Siit võib järeldada, et metsi kaitsta, tuleb neid nii palju, kui inimmõistus ja -võimed seda lubavad põlengutest säästa. Viimasel ajal on kliima soojenemise tõttu esinenud hulgaliselt torme ,mille kahjud on laiaulatuslikud. RMK andemetel hinnatati 2005. aasta tormide kahjustusi
plasmiidid DNA rõngad bakteri tsütoplasmas Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Missugused organellid kuuluvad bakteriraku ehitusse? Prokarüoodi sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. ribosoomid valgusüntees gaasivakuoolid membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab gaase, esineb mõnedes vees elavates bakterites spoor moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, pole paljunemisotstarbeline. Bakter väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest, organellide arv väheneb, bakteri ruumala väheneb, kattub tiheda kestaga. Spoori kujul saavad bakterid elada aastasadu ilma täiendava vee ja toitaineteta. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. tsüanobakterid sinivetikad
Nende liikumine ja nõuded võivad mõnel juhul pidurdada majanduse arengut, aga samas aitavad nad looduse puhtana ja korras hoida. Eestis kasutatakse põhiliselt energia tootmiseks põlevkivi, kuna seda ei pea sisse ostma ning seetõttu on see odav. Üldjoontes on sellega üpriski mugav ja soodne energiat toota, aga seoses põlevkivi kaevandamisega kaevatakse üles suured maa-alad ning maastik kaotab oma loodusliku vormi. Peale selle põlevkivi põletamisel satub õhku palju gaase, mis põhjustavad happevihmade teket ja need omakorda kahjustavad taimi. Eestiski on Roheliste Liikumise üldprogrammis eesmärk vähendada taastumatute loodusressursside kasutamine ning tahetakse tarvitada rohkem taastuvaid ressursse. Selle pärast on kasulik kasutada tuule-, päikese-, ja hüdroenergiat. Nende kasutamine on isegi odavam kui taastumatute loodusvarade kasutamine ning loodust kahjustavad nad väga vähe, küll aga on neilgi oma negatiivsed küljed. Kuna
riikide vahel erinevalt jaotada. Tänaseks on teada, et see nii ei ole. Aastasadade pikkuse hooletu kuritarvitamise tõttu on inimese koduplaneet saastunud ja välja kurnatud. Olukorra parandamiseks loodud rohelisele liikumisele astuvad ülemaailmses debatis vastu konservatiivsema suuna pooldajad. Keskkonnakaitsjate peamiseks mureks on reostus. Tööstus ja olmekeemia paiskavad atmosfääri freoone ning teisi kahjulikke gaase. Selle tulemuseks on osooniaukude suurenemine ja kliima soojenemine, mis ähvardavad Maa elamiskõlbmatuks muuta. Neile probleemidele pööratakse ülemaailmses poliitikas üha rohkem tähelepanu. Õhusaaste hulga piiramiseks loodud Kyoto protokoll kohustab riike keskkonnareostust vähendama. Protokoll ei ole aga eriti populaarne roheliste arvates ei piisa sellest elamisväärse keskkonna säilitamiseks Maal. Siiski on tegemist lootustandva sammuga, mis annab märku inimeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
