Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"gaas" - 501 õppematerjali

gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d tahke suspensioon kolloidlahus gaas Lahus (vedelike segud) Lahus Tahke Gaas Tahke vaht, Tahke vaht Adsorbeerunu Vedelik gaasimulle Tahke vaht d Tahke sisaldavad Tahked gaas mineraalid kolloidlahus Kristallvedelik Tahke vaht, vedelike ed Tahked tilku sisaldavad lahused, mineraalid segakristallid Segud

Õppeained

Gaaside ja vedelike voolamine -Tallinna Tehnikaülikool
gaas

Kasutaja: gaas

Faile: 0
thumbnail
2
docx

Täheparved konspekt

Täheparved on teatud saarekesed, kus tähed hoiduvad palju tihedamalt kokku. Gaas udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neid tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved....

Astronoomia ja astroloogia
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehituse alused

Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis ) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab ühe keha teise abil liikuma panna nende vahetu kontaktita (kirjeldamiseks impulss). Gaasides leiavad ülekandenähtused aset tänu soojusliikumisele ja molekulivahelistele põrgetele. Mida hõredam on gaas, seda harvemad on ka molekulidevahelised põrked ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib, sõltudes ka temperatuurist ning mehhaanilisest liikumisest (tuul). Ühesugustel tingimustel segunevad kiiremini need gaasid, mille molekulmass on väiksem. Soojusjuhtivust mõjutab gaasi mehhaaniline liikumine (tuul). Eksperimentaalselt väga raske uurida, temperatuuride erinevuse tõttu tekivad mitmesugused gaasivoolud....

Füüsika
178 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Magnetväli ja elektrivool

Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Paljud elektrisoojendusriistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi...

Füüsika
129 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Molekulaarfüüsika

Hüpotees aine atomaarsest ehitusest esines esmakordselt 5. saj. e. Kr. Vana-Kreeka filosoofide töödes. Aatom tähendab kreeka keeles jagamatut. Molekuliks nim. aineosakest, mis osaleb molekulaar- ehk soojusliikumises. Aatomi kohta kasutatakse üldnimetust molekul. Enamiku molekulide suurused on järgus 10 astmes -10 m. Gaas on kõige lihtsamini kirjeldatav aine agregaatolek. Molekulaarkineetiline teooria seletab ainete omadusi, lähtudes sellest, et gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning molekulide vahel on vastastikmõju. Makroskoopiliseks e. makrokäsitluseks nimetatakse käsitlust, kus füüsikalised omadused (makroparameetrid) iseloomustavad keha. Olekuparameetriteks nimetatakse rõhku, ruumala ja temperatuuri. Mikroskoopilise e...

Füüsika
137 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Termodünaamika konspekt

Isotermilises protsessis läheb koju juurdeantav soojushulk paisumistööks (kõige kasulikum). Tsükliline protsess on ainus võimalus kestvaks soojuse muutmiseks tööks ning selle puhul tuleb paisuvat gaasi vahepeal ka jahutada ja kokku suruda. Soojusmasin ei saa töötada ühel kindlal temperatuuril. Kui suruda gaasi kokku paisumisest madalamal temperatuuril, kulub kokkusurumiseks vähem tööd, kui gaas seda paisudes teeb. Jahutiks nimetatakse keha või süsteemi, millele saab ära anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi paisumisel. Efektiivsus tähendab seda, kui palju saadakse kasu võrreldes kulutustega. Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast (ei saa suurendada üle 90%)...

Füüsika
117 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Universum

Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre. Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×10 9 millibaari. Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad. Pind sarnaneb Kuu pinnaga (teravate piirjoontega erinevate vanusega kraatrid ja mäeahelikud). Pinda katab tolm. Laamtektoonika puudub. Astangud ja tasandikud. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Meenutavad Kuu meresid. Koostis on 60­70% ulatuses metalle ja 30% ulatuses silikaate. Sisemuses domineerib suur rauast tuum. Keskmine...

Füüsika
118 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alkaanid - keemia

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdro...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alkeenid

Ande Andekas Keemia - Alkeenid Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele ­een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid , järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked aine...

Rekursiooni- ja...
236 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia - Alkoholid

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures esialgne lõpp ­aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on ­diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulid...

Rekursiooni- ja...
246 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alküünid

Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas ), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid....

Rekursiooni- ja...
206 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eetrid, epoksiidid spikker

Ande Andekas-Lammutaja Keemia ­ Eetrid Eetrite üldvalemiks on R ­ O - R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Nimetuses nimetatakse süsivesinikrühmad tähestikulises järjekorras. Kui ühesuguseid süsivesinikrühmasid on rohkem, siis kasutatakse eesliiteid ­di, -tri jne. Nimetuse lõpuks on ­eeter. Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, sest sidet süsiniku ja hapniku vahel raske lõhkuda (tekivad tugev nukleofiil ­ alkoksiidioon RO ning tugev elektrofiil ­ karbkatioon R +, mis eelistavad ülikiiret taasühinemist). Eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergelt hapnikuga seotud süsiniku juurest. Tekivad peroksiidid, mis on plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad. Ei moodusta omavahel vesiniksidemeid ning ka veega ei anna vesiniksidemeid. Seetõttu ei lahustu hästi...

Rekursiooni- ja...
148 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karbonüülühendid spikker

Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on ­CHO, nimetuse lõpuks ­aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks ­oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas , edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad. Aldehüüdid on...

Keemia
325 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lahused

osakesed on väga väikesed, hästi püsivad, filtrimisel ei saa eraldada pihustunud ainet. Segusid, milles üks aine on teises jaotunud suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks e. pihusteks (kreemid, kohvi). Emulsiooni puhul on vedelik pihustunud tilgakestena vedelikus (piim, majonees), suspensiooni puhul on vedelikus pihustunud tahke aine (hambapasta, kummiliim), vahu puhul on vedelikus pihustunud gaas (mannakreemil). Aerosool on pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on õhk (deodorandid, ravimid). Tarre on voolavuse kaotanud ning näiliselt tahke kolloidlahus (sült, juust, leib)....

Keemia
74 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Oksiid

(1%). Hapniku saadakse tööstuses põhiliselt vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, nii tööstuses kui ka laboris vee elektrolüüsil ja laboris hapniku sisaldavate ainete lagundamisel. Hapniku tõestatakse hõõguva pirru viimisega uuritava gaasiga täidetud anumasse. Kuna hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini, kui õhus, süttib pird hapniku puhul heleda leegiga põlema. Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine. Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3).Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite laeng ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline ja ta näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Tähtsamad oksiidid on kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi (Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine...

Keemia
141 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vesinik ja Vesi

Lihtainena vesinikku Maal peaaegu ei esine, kuid ta kuulub väga paljude ühendite (vesi) koostisse. Lihtainena on vesinik värvuseta, lõhnata ja maitseta gaasiline aine. Ta on kõige kergem gaas, olles õhust ligi 15 korda väiksema tihedusega. Vesinik on nii kerge gaas, et Maa külgetõmbejõud ei hoia tema molekule kinni ja seetõttu hajubki õhku sattunud gaasiline vesinik aegamisi maailmaruumi, olles kosmoses levinuim aine ja moodustades põhiosa Päikesest ja teistest tähtedest. Koos süsiniku ja hapnikuga on vesinik üks tähtsamaid orgaaniliste ainete koostiselemente. Tavatingimustel on vesinik üsna püsiv ja keemiliselt väheaktiivne aine, kõrgemal temperatuuril muutub ta aktiivsemaks. Vesiniku segu õhu, eriti...

Keemia
83 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Osooniaugud

http://www.abiks.pri.ee Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas . Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas....

Bioloogia
132 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõisted

abiks.pri.ee DIFRAKTSIOON lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest (paindumine tõkete taha) ELASTSUSJÕUDesineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga ENERGIAiseloomustab keha võimet teha tööd HOOKE´I SEADUSväikestel deforml on pinge võrdel keha suhtel pikenemga HÕÕRDEJÕUDesineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda F=N IDEAALNE GAASselline gaas mille molekulid mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike IMPULSI JÄVUSE SEADUSkui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv m1v1+m2v2 = m1v1'+m2v2' INTERFERENTSon lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi...

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Termodünaamika tunnikonspekt

vastastikmõju potensiaalne energia Siseenergia ­ keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise energia summat nim siseenergiaks U=3/2m/MRT (üheaatomilise ideaalse gaasi siseenergia) Soojushulgaks nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Soojushulka arvutatakse valemiga Q=cm..t Kui keha pannakse liikuma talle rakendatud jõu mõjul, siis tehakse meh. tööd A=Fs cosa Tööd võib teha mistahes keha, näiteks gaas mis mõjudes jõuga kolvile paneb selle silindris liikuma A=Fs=pSs=p..V (gaasi töö isobaarilise protsessi valem)' TDI ­ süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb selle siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd Q=..U+A TDI ­ süsteemi siseenergia muut selle üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga ..U=A1+Q SOOJUSMASIN...

Füüsika
138 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuuma- ja termotuumareaktsioonid

Tänapäevastes pommides on kütuseks Liitiumdeuteriid LiD. Termotuumapommi detonaatori lõhkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite voog ka liitiumi heeliumiks, tulemuseks on plahvatus, mis ületab tavalise tuumapommi võimsuse kümneid või sadu kordi. Juhitav Reaktsioon Ioniseeritud gaas (plasma) temp on võimalik tõsta, tekitades selles elektrivoolu. Lisaks kõrgele temp on vaja saavutada ioniseeritud gaasi küllaldane kontsentratsioon ja tagada, et kõrgetemperatuuriline plasma säiliks teatud aeg ­ tuumareaktsiooni kulgemise aeg. http://www.abiks.pri.ee Tokamak (juhitava termotuumarektsiooni uurimisseadis) on omapärane tarfo. Raudsüdamikul (1)...

Füüsika
154 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kloor - Cl2

algul kasutati kloori enamasti tekstiilitööstuses valgendajana või desinfektsioonivahendina, et vältida haiguste levikut. Peale selle hakati tootma ka soodat, mille leiutas prantslane NicolasLeblanc. Samuti kasutatakse kloori joogivee steriliseerimiseks, kuid ka basseinide vete puhul. Paljud ained nagu paber, petroolium, tekstiilid, värvid, tulekustutid, plastikained ja putukamürk sisaldavad kloori või on kasutatud kloori nende valmistamiseks. Kloor oli ka esimene gaas , mida kasutati sõjanduses. 1915. aprill vabastas Saksa armee prantslaste, kanadalaste ja aafriklaste poole 180 tonni kloori gaasi. Kannatada sai umbes 20 000 inimest. 5000 neist suri ning paljud jäid eluks ajaks vigaseks. Kloor on raske (2,5 korda raskem kui õhk) rohekaskollane, terava lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elava suhtes. Kloor reageerib veega, vesinikuga ja metallidega....

Keemia
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun