Samas aga eraldavad taimed ühendeid, mis koostoimes lämmastikoksiididega saastavad õhku mürgise osooniga. Taimedest eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid ehk lühendina VOC Oluline on taimsete orgaaniliste ühendite osalus osooni tekkel. 50 km kaugusel maa pinnast, kaitseb osoon maakera päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, seevastu maalähedases õhus, mida me hingame, toimib osoon mürgina. Osoon on lõhnatu ja värvusetu, väga tugeva oksüdeerimisvõimega gaas. Kuigi osoon on lõhnatu, võib näiteks umbses kopeerimismasina või laserprinteri ruumis tunda nn. osooni lõhna. Osoon tekib troposfääris dihapniku ja monohapniku reageerimisel. Kas taimed saastavad rohkem kui inimene? (Nox)Lämmastikoksiide vabaneb kõikides sisepõlemismootorites ning üha hoogustuva autostumise tõttu ei suuda me enam lämmastikoksiidide kontsentratsioone piirata. Pealegi on tegemist hajusa saastusega, sest auto sõidab kõikjal
..) 2)mikroparameetrid- füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Neid on võimalik arvutada makroparameetrite abil. Olekuparameetrid: 1) rõhk p 1Pa 2) ruumala V 1m³ 3) temperatuur T 1K või 1ºC kui muuta ühte olekuparameetrit muutub ka vähemalt üks teine parameeter Mikro- ja makroparameetrid Temperatuur Ideaalse gaasi olekuvõrrand ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel omadused: 1)molekulid on punktmassid (mõõtmeteta) 2)molekulide põrked on elastsed molekulide kiirus põrgetel anuma seintega ei muutu 3)molekulide vahelisi vastastikmõjusid ei arvestata ideaalse gaasi olekuvõrrandit iseloomustab: p- rõhk 1Pa n- konsentratsioon 1m³ T- temperatuur 1K(kelvin) k- boltmanikonstant 1.38*10²³7 J/K
Süsi ja tahm Aktiivsüsi saadakse kui puidusöest juhitakse läbi veeauru, see suurendab sõe poorsust ja võimet siduda mitmeid aineid Kasutatakse: meditsiinis, sõjaväes Tahm on kõigep uhtam süsinik ja koosneb grafiidi kristallidest Kasutus: trükivärvid, llõhkeained, kummitööstus Süsiniku tähtsamad ühendid Vingugaas tekib kütuse mitte täielikul põlemisel 2c + o2 = 2co Füüsiline: värvuseta, lõhnata, mürgine gaas Tekitab peavalu, oksendamist, pea ringlemist Vingugaas reageerib veresoleva hemoglobiiniga, tekib mürgine ühend, mis takistab hapnikukandumist organismi Esmaabi vingu mürgituse puhul: värske õhk, nuuskpiiritus, kange tee Süsihappegaas tekib kütuse täielikul põlemisel c +o2 =co2 Tekib käärmisel, kõdunemisel, välja hindamisel -värvuseta, lõhnata, nõrga hapuka maitsega, vees lahustub hästi Kasutamine tulekustutid, gaseeritud joogid, kuiv jää Co2 + h20=h2co3
Kristalliliste ehk tahkete ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ümber kindla keskme. Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on aine temperatuur. VEDELIK on voolav ja ei säilita kuju. · Osakesed paiknevad tihedalt, korrapäratult. · Vastastikmõju on tugev. · Osakesed võnguvad korrapäratult, vahetades sageli asukohta. GAAS on voolav, kuid erinevalt vedelikust puudub neil kindel ruumala. Osakeste kauge paiknemise tõttu on gaas kokkusurutav. · Osakesed paiknevad hõredalt, korrapäratult. · Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel. · Osakesed liiguvad korrapäratult. 4. Mis on soojuspaisumine? Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse SOOJUSPAISUMISEKS. Gaaside, vedelike ja tahkiste korral kehtib seaduspärasus: aine ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Soojuspaismise seaduspärasustega arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. 5
ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega vaakumis heli levida ei saa. Helitaset mõõdetakse detsibellides(dB). Laine on võnkumiste ruumis levimine, mida põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 26,* Gaaside kineetilise energia põhivõrrand P=2/3 E*n 27*, Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas on selline gaas, mille osakesed on punktmassid ning mille vahel vastastikmõju puudub. Ideaalgaasi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus p-gaasi rõhk(Pa), V-gaasi ruumala (m3), n-gaasi moolide arv (mol), 3 kT 2
Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. · Deuteerium 21H ehk D (raskevesinik) Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. · Triitium 31 H ehk T (üliraske vesinik), radioaktiivne. Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole
10 Süsiniku oksiidid Süsinikul on kaks oksiidi ja mõlemad tekivad süsinikurikaste ainete põlemisel. Kui põlemisel on hapnikku (õhku) piisavalt, siis toimub täielik põlemine ja tekib süsinikdioksiid e. süsihappegaas. C + O2 CO2 Kui aga põlemine toimub hapniku puudusel (mittetäielik põlemine) siis tekib süsinikoksiid e. vingugaas. 2C + O2 2CO Süsinikoksiid e. vingugaas on värvuseta väga mürgine gaas. Sissehingatud CO ühineb vere hemoglobiiniga ja veri kaotab tänu sellele õhuhapniku sidumise võime ning organism hukkub. Kõrgel temperatuuril CO oksüdeerub ja tekib CO2. 2CO + O2 2CO2 Seda omadust kasutatakse metallide tootmisel oksiidsetest metallimaakidest FeO + CO CO2 + Fe Süsinikdioksiid e. süsihappegaas on värvuseta õhust raskem gaas nõrgalt hapuka lõhnaga, mis tekib süsinikurikaste kütuste põlemisel. Veel tekib teda hingamisel,
I.Ideaalgaaside seadused Mool on ainehulk, mis sisaldab 6,02·1023 ühesugust osakest. Molaarmass (M, g/mol) on ühe mooli aine molekulide (aatomite,ühe mooli ioonide) mass grammides. Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korrla aatomeid). Daltoni seadus. Keemileselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga, Osarõhk on rõhk, mis avaldaks gaas, kui teise gaase segus pooleks. Püld = p1 + p 2 + ... = p i pi = Püld X i X i -vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (P,V, T) . GST on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m M D= 1 = 1 m2 M 2 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel e 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel M gaas [ g mol ] 0 = dm 3 [
kasulikum). Termodünaam I seadus: Q=U+A, gaasile soojushulga, siis osa energiat kasut siseenergia muutmiseks, osa tööle. = Q1-Q2/Q1 * 100% Q soojushulk,1J U siseenergia Akas kasulik töö,1J m mass,1kg Q1 tsüklis soojendilt saadud soojushulk Q2 tsüklis jahutile antud soojushulk S entroopia. A=pV A=Fs n=Akas/Q1 100% (n-kasutegur %) Akas=nQ1 /100% Akas=Q1-Q2 (Q2-välja gaas mis jääb üle) n=T1-T2 /T1 100% (273') n=Q1-Q2 /Q1 100% T2/T1=Q2/Q1 A=Q1-Q2
Ande Andekas Keemia - Alkeenid Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked aine...
Ventiili ülesanne on aga õhku ühtepidi sisse lasta ja teisipidi jooksmist kinni hoida. Inimesed pole nii tugevad, et puhuda suuremat rõhku kui üks õhupall on võimeline hoidma. Selleks lahenduseks on leiutatud pumbad. Neid on mitmeid liike, on nii axial-, tsentrifuug-, kruvipumpasi kui ka teisi. Kõikidel on üks ja sama sarnasus. Nad pumpavad õhku, läbi ventiili, mahutisse. Õhk ei pea alati olema 21% hapniku ning 78% lämmastiku. Võib olla ka puhas heelium või muud sorti gaas. Peab olema teadlik sellest, et gaasid erinevad, näiteks heelium on kergem kui õhk ning xenon on raskem. Seega kui pumbata 10l õhku mahutisse siis on mahuti rõhk suurem kui heeliumiga täidetuna ning väiksem kui xenon gaasiga täidetud mahuti. Sellega kaasneb aga oht. Juhul kui rõhk mahutis ületab sellele määratud piiri siis mahuti võib igahetk rõhule järele anda. Et rõhku mõõta on leiutatud ese nimega manomeeter. See näitab kui suur on rõhk möödetavas mahutis.
Molekulaarfüüsikas nim. molekuliks aineosakest, mis osaleb molekuaarliikumises ehk soojusliikumises. Gaaside molekulaarkineetilises teoorias lähtutakse: gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises,molekulide vahel on vastastikmõjud. Palju seoseid võib leida ilma molekulidele mõtlemata kasutades füüsikalisi suurusi,mis iseloomustavad keha tervikuna, sellist käsitlust nim. makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse nim. makroparameetriks. Gaasi koguse oleku määravad rõhk,ruumala ja temp. ning neid nim. olekuparameetriteks.
oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv. Enamus Egiptuse alast on kõrb (ning laieneb). Impordivad puitu. Niiluse ääres tegeletakse kalandusega, kuid ei mängi majanduses suurt rolli. Energiamajandus Hüdroelekter Petrooleum (toornaftat leidub enamasti Suez'i väinas ja Lääne kõrbes). Naturaalne gaas (Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne kõrbes). Naftat toodavad 664 000 barrelit päevas. Gaasi toodavad 47,5 miljardit m³ päevas. Metallurgia Fosfaadid Rauamaak Kuld selle kaevandamine on kiirelt kasvav tööstusharu. Hiiglaslikud puutumatud kullareservid Ida kõrbes (eriti Sukari mägedes). Masinatööstus Masina-ja metallitööstuse keskused on Kairo ja tema eeslinnad, Aleksandria, Port Said ja Ismailija.
arvu kasvuga see järjest suureneb ja on kahjulik. CO ei lase soojusel hajuda maailmaruumi ja maal tekib nn kasvuhooneefekt ehk maa soojeneb pidevalt. Hingamisel tekib samuti süsihappegaas. CO saab inimene enda tarbeks ära kasutada. Karastusjookide valmistamisel kasutatakse süsihappegaasi. Kuna süsihappegaas ei põle vaid takistab põlemist, siis saab seda kasutada tulekustutites. SO2 - vääveldioksiid on õhusaastet põhjustav mürgine gaas. See tekib väävliühendite põlemisel. Tekivad väävlit sisaldavate kütuste põlemisel. Oksiididena esinevad a mitmed maagid, näiteks Fe 2O3. Seda sisaldub roostes ja maalrivärvina punamuldades. Seda kasutatakse veel mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. CaO kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. Seda kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Kaltsiumoksiidi looduses ei leidu, aga on võimalik toota lubjakivist. Kõige levinum oksiid Maal on vesi (H2O)
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Soome pindala on ligikaudu 300 000 km2 2. Rootsi rahvaarv on ~10 miljonit 3. Soome pealinn on Helsinki 4. Rootsi kaks suuremat linna on Göteborg, Malmö 5. Soome riigikord on parlamentaarne vabariik II. Iseloomusta Soome geograafilist asendit kahe lausega Soome asub Euroopa põhjaosas, Läänemere ääres. Piirinaabrid on läänes Rootsi, põhjas Norra ja idas Venemaa, lähisriik on Eesti. III. Rootsi pinnamood 1. Lääneosas asub Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim punkt on Kebnekajse (üle 2000m) 2. Põhjaosas asub Norrlandi platoo ja äärmises lõunaosas asub madal ja tasane Smålandi tasandik IV. Soome siseveed 1. Nimeta kolm Soome suurimat järve: Saima, Päijänne, Inari 2. Nimeta kaks Soome pikimat jõge: Kemi, Tornio V. Rootsi kliima, iseloomusta Rootsi kliimat kahe lausega 15% territooriumist asub polaarjoonest Põhja pool, kus on lähispol...
ja aerofotolennukid Mis on reaktiivliikumine? Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt – kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. REAKTIIVMOOTOR http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4c/Jet_engine.svg/2000px-Jet_engine.svg.png Reaktiivliikumine looduses Seepia ehk tindikala on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Seepia on kala, kes kasutab reaktiivliikumist.
otstarbel. Tänu kõrgele tootlikusele kaetakse sellega 3x’lt siseturu vajadused. Seetõttu on oluline põllumajandus saaduste väljavedu. Põhiharu on loomakasvatus, mis annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paikneb Jüütimaal, kasvatatakse palju teravilja, millest tähtsamad on nisu ja oder ~3%. Tööstus 1. Energiamajandus Tuuleenergia annab ~30%. Nafta ja gaas – tootmisel Norra ja Suurbritannia järel kolmandal kohal. 2. Tööstusharud ja tooted Tuulegeneraatorid Laevad Meditsiinitehnika Kodumasinad Seadmed põllumajandusele ja toiduainetetööstusele Ehitusmaterjalide tööstuse seadmed 3. Toiduainetetööstus Lihatööstus – kõikvõimalikud variandid; sealiha ekspordilt esimesel kohal Piimatööstus – juust, või
R M O T U U MA ENE RG TE IA LI VO D JA JA JA A NIK A K A R AMKOVA ANNE 11.C TERMOTUUMAENERGIA • TERMOTUUMAENERGIAKS NIMETATAKSE PROTSESSE, MIS TOIMUVAD TÄHTEDES VÕI PÄIKESES • VÄIKESE MASSIGA AATOMITUUMAD „SULAVAD“ KOKKU JA VABANEB ENERGIA KUIDAS SEE TOIMUB MAAL? • ON VAJA VÄGA KÕRGET TEMPERATUURI (150 MILJONIT °C), INTENSIIVSET KIIRGUST JA TEADUSLIKKU TESTSÜSTEEMI • SELLE KÄIGUS MUUTUB GAAS PLASMAKS, PLASMA ELEKTRONID EEMALDUVAD AATOMITUUMADEST TÄIELIKULT • PLASMAT KONTROLLIVAD MEHANISMID, MASINAD: TOKAMAK- VENEMAAL VÄLJAMÕELDUD TERMOTUUMAREAKTOR • HETKEL POLE ÜHTEGI TÖÖTAVAT TERMOTUUMAREAKTORIT, MIS ANNAKS ROHKEM ENERGIAT KUI SELLE ESILEKUTSUMISEKS VAJA ON • TERMOTUUMAREAKTORITES ON KÜTUSTEKS KAKS VESINIKUGAASI: DEUTEERIUM JA FRIITIUM • TULEVIK - ITER TULEVIK - ITER § LÜHEND ITER TÄHENDAB “INTERNATIONAL THERMONUCLEAR EXPERIMENTAL
1. tööratas; 2. sisendkollektor; 3. spiraalkamper; 4. tööratta võll; 5. difuusor Ehituselt on telgventilaatori tähtsamaks osaks tööratas, mis on ühendatud ajamiga võlli abil. Tööratas koosneb esi- ja tagakettast, mille vahel asetsevad labad. Ventilaatori põhiparameetriks on tööratta läbimõõt. Olenevalt tööratta konstruktsioonist ja labade paigutusest on radiaalventilaatori kasutegur 40-80%. Ventilaatorisse sisenev gaas suundub sisendkollektori kaudu tööratta labadele. Spiraalkambri ülesandeks on gaasi suunamine nõutavasse suunda. Spiraalkambri lõpus olev difusoor muudab ventilaatorist väljuva gaasivoo dünaamilise rõhu staatiliseks. F1 – ventilatsiooniseadme kaitselüliti F5 – neljanda ventilaatori kaitselüliti KM1 – ventilatsiooniseadme liinikontaktor F6 – ventilatsiooniseadme juhtimisskeemi sulavkaitse
Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke. Pestitsiid Mürkkemikaal taimehaiguste, kahjurite, ja umbrohu tõrjeks. Isomeeria: C5 H11 Cl - kloropentaan: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 Cl 1-kloropentaan CH3 CH2 CH2 CHClCH3 2-kloropentaan asendisomeerid CH3 CH2 CH(CH3 )CH2 Cl 1-kloro-2-metüülbutaan
Happed on liitained mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Saamine 1)Happeline oksiid+vesi SO2+H2O -> H2SO3 2)Gaasiline aine + H2 Cl2+H2 -> 2HCl 3)Tugev hape+Sool K2S+2HCl -> 2KCl+H2S 4)Gasilise vesiniku lahustumisel vees HCl(gaas) + H2O -> HCl (hape) Liigitus:Tugevad happed(HNO3;H2SO4;HCl), Nõrgad happed(H2CO3; H2S; H4SiO4; H2SiO3) ülejäänud on keskmise tugevusega. Keemilised omadused: 1)Reageerivad metallidega pingerea alusel (LI-Pb reageerivad, Cu- Au ei reageeri) Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Reageerivad aluseliste oksiididega Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Happed reageerivad alustega Cu(II)(OH) 2+H2SO4 -> Cu(II)SO4+2H2O 4)Reageerivad endast nõrgemate sooladega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O Redoksreaktsioon on keemi...
) Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril 33 kraadi Celsiust. Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Kloori lühend on Cl. Milleks kasutame kloori tänapäeval ? Vaba kloor - Osa vees olevast kogukloorist mis ei ole muundatud bakterite, vetikate või muu orgaanilise aine poolt ja millel on suur oksüdeerimise ja desinfitseerimise võime, et hoida vesi puhas ja selge. Peab märkima, et vaba kloori desinfitseerimisvõime sõltub ka pH tasemest
LINNUTEE ehk MILKY WAY Head kuulamist ja vaatamist! Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. (taustaks või siis väikse pildina kõrvale) Suurus *Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. *Paksus 1,000 valgusaastat *Mass 5.8 × 10 11 Päikese massi *Raadiusega umbes 40.000 valgust aastat (3,8 × 10 17 km) Vanus *Vanus on umbes 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum ise. *Vanimate tähtede vanus ulatub 13,6 ± 0,8 miljardi aastani. *Galaktika õhuke plaat on hinnanguliselt moodustunud 6,5 ...
Ka maagaas vajab puhastamist kohapeal, kuid erinevalt naftast on maagaasi transportimine kallis. Veidi kergem on ümber käia vedelgaasiga. Tänapäeval kaetakse üle 4% maailma energiatarbest vedelgaasiga. Suurimad vedelgaasi importijad on Indoneesia ja Alzeeria, peamised importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa. Maagaas on muutunud keemiatööstuse oluliseks tooraineks. Viimasel ajal on hakatud rajama maagaasi töötlemise tehaseid ka leiukohtade lähedusse, et muundada gaas kohapeal mootorikütuseks, sest selle transportimine on odavam ja ohutum.
võib konstantseks jääda. 3liiki: isobaariline(muutumatu-p), isohooriline(muutum.-V), isotermiline(muutum.-T). pV = const. seletatavad nähtused: gaasi kuumutamine kinnises balloonis on isohooriline protsess., väikeste õhumullide ruumala sõltuvus rõhust vee all on isotermiline prots., Gaasi kuumutamine liikuva kolviga anumas, kui kolvi peal on raskus, on isobaariline prots. Reaalse gaasi molekule ei käsitleta punktmassina ja arvestatakse molekulide vahel mõjuvat tõmbejõudu. Ideealne gaas:1.molekulid on punktmassid, 2. põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, 3. molekulide vahel pole vastastikmõju. Soojusülekande liigid on:1.soojusjuhtivus - soojus kandub osakeslt osakesle ilma, et aine ümber paigutuks. Nt kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvst otsast, metall hea soojusjuht.2.konvektsioon - soojus kandub edasi aine ümberpaigutum tõttu, toimb vedeliks ja gaasids. Nt soojad hoovused määravad õhutemp. 3.soojuskiirgus -
Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti.
sulfiidina rohelise malahhiidina Vaske leidub ka ehedalt, see tõttu on ta üks vanimatest metallidest Füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised: Keemilised: Punaka värvusega Lahjendatud hapetega Valtsitav ja traadiks vask ei reageeri Soojenemisel reageerib tõmmatav metall vask kontsentreeritud Hea soojus- ja väävelhappega ja eraldub elektrijuht mürgine gaas Õhus kuumutamisel vääveldioksiid SO2 vask oksüdeerub, tema Vask ja selle ühendid on pinnale tekib musta mürgised, sellepärast ei värvi vaskoksiidi kiht tohi toiduaineid ja vett vasest nõudes hoida Kasutamine Vaske kasutatakse elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks sest see on hea soojus- ja elektrijuht Vase sulamitest tuntumad on messing ja pronks
Rutherfordi aatomimudel-aatomi keskel on võrreldes aatomiga väga väike positiivselt laetud tuum ja selle ümber on elektronkate Bohri-rutherfordi aatomimudel-bohri postulaadid Elektronid liiguvad sellistel orbiitidel, millele mahub täisarv De Broglie lainepikkuseid Pidevspektris läheb üks värvus sujuvalt üle teiseks. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ja suure tihedusega gaasis Kiirgusspekter on värvilised jooned mustal. Selle tekitab kuum gaas Neeldumisspektril on mustad jooned pideva spektri taustal. Tekib kui valgus läeb läbi klaasi Spektroskoopia rakendused-kriminalistika, keemia, füüsika, kosmoloogia, astronoomia Mudelite kasutamine: · originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus); · protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid); · originaali uurimine on liiga kallis või ohtlik ( näit. tuumaplahvatus);
Elektrivool erinevates keskkondades: Metallides: Vabadeks laengukandjateks valentselektronid (vabad elektronid.) Vedelikes: Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nim. elektrolüütideks. Elektrolüütides on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides: Gaasid on üldjuhul dielektrikud, sest neis ei leidu vabu laengukandjaid ja järelikult ei kanna nad ka voolu edasi. Et gaasis saaks tekkida elektrivool tuleb sinna vabad laengukandjad tekitada gaas tuleb ioniseerida. Voolutugevus: Voolu tekkimiseks juhis on vaja, et juhi otstel oleksid erinevad laengud. Mida suurem on laengute erinevus, seda tugevam on vool. (Tähis on I ja ühik on A-amper) Pinge: Laengute erinevus kahe otsa vahel (Tähis U ja ühik V-volt) Pinge näitab, kui palju tööd tehakse ühikulise laengu viimisel juhi ühest otsast teise. (Valem: U=A/q V=J/C pinge=Töö/laeng) Takistus: Iga juht avaldab voolule takistust. (Tähis on R ja ühik on )
Laboratoorne töö 1 Töö ülesanne süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Sissejuhatus Ideaalgaas-oletatav gaas, mille molekulidel puudub ruumala, on ainult punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Gaasi mahu arvutamine normaaltingimustel: temperatuur (t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg Gaasi mahu arvutamine standardtingimustel: temperatuur:(t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel
jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal. Reaalsetel gaasidel on omaruumala, mis määrab gaasi kokkusurutavuse. Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas kondensatsioonile, seda suuremad on tema kõrvalekalded iseaalsusest. Ideaalne gaas, omadused: Osakesed osalevad soojusliikumises Osakestevaheline toime puudub Osakestel puudub omaruumala 2) Millised väited on õiged ideaalgaasi kohta? (a) osakestel puudub omaruumala (b) osakeste vahel puudub vastastikune toime (täpsemalt van der Waalsi toimed) (c) osakestevahelised põrked on elastsed
Nii järeldaski Russell, et peajadal peab toimuma tähe liikumine vasakult ülevalt paremale alla (NB! Täht ise füüsiliselt ei liigu, tema asukoht graafikul muutub). Meie Päike kuulub spektriklassi G2, mis tähendab kollast tähte (iga spektriklass O...M on jagatud veel kümnesse alaklassi 0...9). Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon
tootjad on Venemaa, Alzeeria, Holland, Suurbritannia ja Indoneesia. Maagaasi transportimine on kallis. Gaasijuhtmetes on vajalik rõhk ca 80 atm, tanklaevadega on mõtet vedada vaid vedelat gaasi. Tänapäeval tehakse üle 4% maailma energiatarbest vedelgaasiga. Suurimas vedelgaasi eksportijad on Indoneesia ning Alzeeria, peamised importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa. Viimasel ajal on hakatud rajama maagaasi töötlemise tehaseid ka leiukohtade lähedusse, et muundada gaas kohapeal mootorikütteks, sest selle transportimine on odavam ja ohutum. 4. Nafta töötlemine Stabiliseeritud naftat töödeldakse edasi naftatöötlemistehases ning naftakeemiatehastes. Naftatöötlemistehastes kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes, aurud juhitakse destillatsioonikolonni. Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid.
Töö peamiseks raskuseks oli andmete kattuvuse probleemid. Enamasti tekitatud õhuseire süsteemi muutumisest. Informatsiooniallikaks oli internet. Enamasti Riikliku keskkonnaseire programm, Välisõhu seire linnades 2002-2012. 3 1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL 1.1 Süsinikmonooksiid Süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg
Töö peamiseks raskuseks oli andmete kattuvuse probleemid. Enamasti tekitatud õhuseire süsteemi muutumisest. Informatsiooniallikaks oli internet. Enamasti Riikliku keskkonnaseire programm, Välisõhu seire linnades 2002-2012. 3 1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL 1.1 Süsinikmonooksiid Süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg
Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mool on ainehulga mõõtühik 6.02e23 samasugust osakest 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi ja ühitada neid makrosuurusteks mida saab mõõta (p,V,T ja tihedus). Molekulid ideaalses gaasis on ainepunktid ja kõik põrked on absoluutselt elastsed. 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks
Sama kehtib ka mitmete mineraalsoolade ja metallide varude kohta, mida merevees leidub lahustunud kujul astronoomilistes hulkades. Nii näiteks hinnatakse maailmamere keedusoolavarusid (NaCl) 38 1015 tonnile, magneesiumi- (Mg) 16 1014 T, kaaliumi- (K) 48 1013 T, broomi- (Br) 83 1012 T, kulla- (Au) 1 1012 T. Merede ressursside hulka kuuluvad: 1. Füüsikalised ressursid 1.1 Ehitusmaterjalid 1.2 Kemikaalid 1.3 Looduslik gaas Ressursid, mis tegelikud võib lugeda ka bioloogiliste alla, kuna nende tekkeks toimuvad bioloogilised protsessid. 3 1.4 Nafta Joonis 4. Nafta tekkimise protsess Joonis 5. Nafta ja maagaas merepõhjas 1.5 Merevaik 1.6 Ravimuda 2
On tühja või osaliselt tühja orbitaali leidumine, saamine laboris, füüsikalised omadused ja osake.isomeeria-molekulmass,kuid erineva ehituse tõttu erinevad kasutusalad. Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, omadused.trans-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad mõlemal vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna poolkaksiksidet.cis-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad samal ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni pool kaksiksidet.terpeen-organismides ja taimedes leiduv lahtise vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. süsinikuahelaga või tsüklilis looduslik Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel moodustuvatest alkeen.nukleofiilsustsenter-vaba elektronpaariga aatom. gaasidest ja teiste maavarade termiliseltöötlemisel.Laboratoorselt
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kol...
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
1. Millest koosnevad meid ümbritsevad kehad? Millistest osakestest kehad koosnevad? Ainest, aine osakestest. 2. Mida nim füüsikas aine faasideks? Loetle vähemalt kolme. Ainekogus, tervikuna samade omadustega. Vedel, gaas, plasma ja tahke. 3. Mis on faasisiire? Mis toimub ainekestega selle korral? Aine üleminek ühest faasist teise. Aine omadused muutuvad. 4. Kirjelda tahkise siseehitust: Kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud, kuidas liiguvad? Kuju säilitav aine, molekulid lähedal ning võnguvad. 5. Mis on tahkise välisteks tunnusteks? Säilib ruumala ja kuju. 6. Millist keha omadust nim isotroopuseks? Keha omaduste sõltumatus suunast. 7
mootorikütus,soojus,elekter,keemiatööstus*paiknemine:Saudi-Araabia,Iraak,Araabia ÜE *tootjad:Usa, Saudi-Araabia,Venemaa *Export:Saudi-Ar,Vene,Nigeeria *Import:USA,kesk- eur,jaapan* eelised:suur kütteväärtus,võimalik tr suuri koguseid *puudused:merest ammutamisel merereostuse oht, enne kasutamise vajab ümbertöötlemist * 1920. a tootmine kiiresti kasvanud, rahvusvah ettevõtted:OPEC(eesmärk:reguleerida toornafta hinda maailmaturul,määrata ekspordi kvoodid) LukOil,Statoil, Shell GAAS:28% ei taastu,trad *kasut:soojus, elekter, kodune majapidamine *paiknemine:Lähis-Ida,Venemaa,SRÜ riigid *tootjad:USA, vene, Kanada* Exp:vene,kanada,norra*Imp:USA, Jpn,Lõuna-korea*eelised:suur kütteväärtus, võimalik tr suuri koguseid,tekib väha saasteaineid,ei pea ümber töötlema *Puudused:meritisi tülikas tr, tr kõrge rühu all on ohtlik,terrorism* Gaasi kasutatakse aina rohkem, TAHKED KÜTUSED,KIVISÜSI: 20& ei taastu,trad*kasut:elekter,soojus,keemiatööstus,
Ande Andekas-Lammutaja Keemia Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O - R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Nimetuses nimetatakse süsivesinikrühmad tähestikulises järjekorras. Kui ühesuguseid süsivesinikrühmasid on rohkem, siis kasutatakse eesliiteid di, -tri jne. Nimetuse lõpuks on eeter. Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, sest sidet süsiniku ja hapniku vahel raske lõhkuda (tekivad tugev nukleofiil alkoksiidioon RO ning tugev elektrofiil karbkatioon R +, mis eelistavad ülikiiret taasühinemist). Eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergelt hapnikuga seotud süsiniku juurest. Tekivad peroksiidid, mis on plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad. Ei moodusta omavahel vesiniksidemeid ning ka veega ei anna vesiniksidemeid. Seetõttu ei lahustu hästi ...
http://www.abiks.pri.ee Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas.
Energia liik, selle Kasutusalad Varud, kus Suurimad Suurimad Suurimad Kasutamise Kasutamise puudused. paiknevad tootjad eksportijad importijad eelised keskkonna probleemis osatähtsus Nafta 40% Mootorkütuseks, 66% Lähis- Ameerika Saudi-Araabia Ameerika Kõrge kütte Merepõjast raske kätte taastamatu soojuse Idas Saudi-Araabia Norra USA väärtus, suurtes saada.Suur saastamisne, saamiseks, Ameerikas Venemaa Venemaa Jaapan kogustes vajab ümbertöötlust elektrienergiaks, 6% Mehhiko Inglismaa Saksamaa trantsportida kee...
a) Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. b) Aineosakesed on pidevas liikumises. c) Aineosakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud. 4. Soojusliikumine. 5. Kaootiline liikumine. 6. Soojusliikumine gaasides. 7. Soojusliikumine vedelikes. 8. Soojusliikumine tahketes kehades. 9. Temperatuur. 10. Celsiuse skaala. 11. Kelvini skaala. 12. CK ja KC. 13. Rõhk. 14. Rõhu ühikud. Pa (paskal), mmHg, bar, at (atmosfäär) 15. Ideaalne gaas. 16. Isoprotsessid. T=const (isotermiline) p=const (isobaariline) V=const (isohooriline) 17. Boyle´i Mariotte´i seadus. 18. Gay Lussaci seadus. 19. Charles´i seadus. 20. Clapeyroni võrrand. 21. -25. Ülesanded. 22.
Mittemetalli oksiidid (eesliitega) 1. kristallvõre laguneb N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon happelised - enamasti mittemetalli oksiidid (B met max o- MgBr2 + 2KOH - Mg(OH)2 + 2KBr astmega) · täielik ioonvõrrand amfoteersed - nii aluselised kui happelised Al2O3, Zn Mg + 2Br + 2K + 2OH - Mg(OH)2 + 2K + 2Br
Rutherfordi mudel - planetaarmudel 3) See, et elektronide hajumisnurk on seda suurem, mida väiksem on osakeste arv. Jõudis selleni, et aatomi tuumas peab olema positiivne laeng, kui elektronid on negatiivse laenguga. 4) See on seletatav osakese liikumishulgaga. Selle väljaarvutamiseks on vaja teada valguse kiirust vaakumis, plancki konstanti, footoni impulssi, kvandi massi. 5) Kiirgusspektri abil. Kõik gaasilised ained annavad kiirgusspektri. Iga gaas kiirgab vaid teatud värve teatud viisil spektris ning selle abil saab kindlaks määrata, mis ainega tegu. 6) Joonspekter on gaasiliste ainete spekter madalal rõhul. Sest see iseloomustab kehade koostisesse kuuluvate aatomite kiirgust ning mida hõredam on aine, seda enam väljendub joonspekter. 7) 1. Elektron võib liikuda ainult oma kindlal teljel (orbiidil) ning ei kiirga. 2. Kui elektron läheb ühelt orbiidilt üle teisele, siis aatom kiirgab või neelab valgust kindlate kvantide kaupa.
Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke. Alkaanid on hüdrofoobsed ja vees ei lahustu Alkaanid lahustuvad mittepolaarsetes lahustites nt. Bensiin Isomeeria on nähtus, mis seisneb selles, et leidub aineid millel on sama molekuli koostis ja sama molekulmass, kuid mis on oma omadustelt erinevad. Vastavaid aineid kutsutakse isomeerideks Isomeerid on ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev molekuli ehitus.
Keemia Süsivesinikud 1) Milliseid aineid nimetatakse süsivesinikeks? Süsivesinikud on liitained, mille molekul koosneb süsinikust ja vesinikust. 2) Millised ained on alkaanid, nende üldvalem + nimetused Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on ühekordne kovalentne side. Üldvalem: CnH2n+2 Nimetused: CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan 3) Millised ained on alkeenid, nende üldvalem + nimetused Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on üks kaksikseos. Üldvalem: CnH2n Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse een'iga. 4) Millised ained on alküünid, nende üldvalem + nimetused Alküüniod on küllastamata süsivesinikud...