Üldjuhul on nad hiidtähed. Jaotatakse vastavalt perioodi (pulseerimis) pikkusele. Pulseeruvad ehk tsefeiidid. (Kefeus). On ka selliseid pulseeruvaid tähti, mille heledus kasvab järsult. Tähel tekib mingi purse või plahvatus väliskihis, see paiskub eemale, ja heledus muutub nim. novadeks. (Nova uus). Võimsam purse Supernova. Heledus võib kasvada järsult kuni 20 tähesuurust. Plahvatus toimub tähe tsentris ja tähe struktuur hävib. Järele jääb gaas ja kosmiline tolm ( täiesti laiali). Kui sisemus tõmbub kokku, siis jääb järgi ,,must auk" suhteliselt haruldane nähtus. (Novad kaksiktähed, Supernovad üksiktähed). · Tähtede areng tähed tekivad tähtede vahelise gaasi ja tolmupilvede kokkutõmbumise tagajärjel raskusjõu mõjul; aine tiheneb. Tihenemisperioodi pikkus sõltub pilve massist. Kokkutõmbumise tagajärjel sisemuses temperatuur
· Füüsikalised omadused: esimesed 4 liiget on gaasid, liikmed 5-16 on vedelikud ja ülejäänud alkaanid tahked. Kõik alkaanid on värvuseta, veest kergemad, vees ei lahustu. Gaasilised ja tahked alkaanid on lõhnata, vedelatel on bensiini lõhn. · Keemilised omadused: 1) põlevad, saadusteks alati süsihappegaas ja vesi, erandjuhul tahm (süsinik) 2) reageerivad halogeenidega Metaan · Füüsikalised omadused: värvuseta ja lõhnata gaas, vees ei lahustu, segus õhuga plahvatab. · Keemilised omadused: 1) põleb CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O 2) kõrgel temperatuuril laguneb 3) reageerib halogeenidega CH4 + Cl2 = HCl + CH3Cl 4) tavatingimustel ei reageeri leeliste ega hapetega · Kasutamine: metaani kasutatakse kütusena ja tema halogeenderivaate ravimitööstuses. Metaani lagunemisel saadakse tahma, mida kasutatakse trükivärvide ja autokummide valmistamisel. Metaanist saadud vesinikku kasutatakse ammoniaagi tootmisel.
REFERAAT ROOSTEVABA TERASE KEEVITAMINE Õppeaines:Keevitamine Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Õige terasetüübi valimisega on enamus keskkondades võimalik korrosiooni täielikult vältida. Roostevaba terase erilised omadused on tingitud kroomist, mida peab teras sisaldama vähemalt 12% kogumassist. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. 3. KASUTUSALAD...
laengud. Seda nähtus nim. elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Selle tulemusena saab sumaarne elektriväli juhi sees võrdseks nulliga. Juht omandab ühesuguse potendsiaali. Juhi välispind on eksvipotentsiaalpind. Dielektrik elektriväljas polaarsete dielektrik molekulid on diipolid. S.t , et molekuli + lanegukese ja - laengukese ei ühti. Mittepolaarsetel molekuli laengukese ja pluss laengukese ühtivad. Nt: Süsihappe gaas. Kui polaarses dielektrikus tekitab elektriväli, siis hakkavad diipolid orienteeruma välise välja sihiks. Kuna diipolile enda vastu elektriväli on välisele vastu summaarne elektriv. nõrgeneb. Mittepolaarsete dielektri molekulid hakkavad elektrivälja mõjul polarseerima. Jällegi hakkab selle tulemusena väliline väli nõrgenema. Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda on elektrivälja aines nõrgem kui elektrivaakumis
Leegis plemata jnud ssinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel. krakkimine- nafta destilleerimissaaduste lagunemist lhemate ahelatega henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. vedelgaas ehk baloongaas- Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel suurusjrgus 1-4% olenevalt nafta kvaliteedist. isomeeria- kui ainetel on sama molekuli koostis ja molekulmass, kuid erinevad omadused. 1
Avada põleti ventiilid, tühjendades keevituspõleti, reduktorid ja voolikud gaasist. 5. Vabastada reduktori reguleerimiskruvi. Atsetüleen, hapnik ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150°C-ni. Atsetüleen on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja – rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugu lõhnaga gaas. Selle gaasi kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgitust. Atsetüleen on plahvatusohtlik, 0,15-0.20 Mpa rõgu all plahvatab sädemest või leegist ning samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini, mis ületab 200°C. Temperatuuril 530°C toimub plahvatuslik atsetüleeni lagunemine. Kõige plahvatusohtlikumad on atsetüleeni ja õhu segud, mis sisaldavad 7-13% atsetüleeni. Propaan on läbipaistev, terava lõhnaga gaas. Propaani saadakse naftasaafuste
suveromansist Eesti pankranniku maalilise looduse taustal. Nende romanssi sekkub ootamatul rikas preili Margot, kes meelitab Arno Pärnusse lõbusat kuurordielu nautima. Helja jääb aga pankrannikule armsama järele igatsema. Pärast „Päikese laste“ edukat läbilööki töötas Luts Eesti Kultuurifilmis. 1928 – 1930 tulid ekraanile suured dokumentaal- ja õppefilmid „Noorsõduri esimesed päevad“, „Kas tunned maad…“, „Gaas! Gaas! Gaas!“, „Meie läänerannik ja saared“, „Kihnu“ ja „Ruhno“. Mõnesse neist lülitas autor lavastatud lõike või rakendas mängufilmi dramaturgiavõtteid. Eesti filmiajaloo pioneer Theodor luts oli ka Soome filminduse mitmekülgne tegelane ja mõjutaja. Ta sai tuntuks Soomes nii operaatori, stsenaristi kui ka režissöörina. Lutsu side Soomega algas filmi „Päikeselapsed“ helindamisest. Tutvudes asutuse juhataja Erkki Karuga sai
balloonidele kinnitusmutri või survepoldi ja klambriga. 1.3.1 Hapnikureduktori skeem 1.Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks kõrgrõhukambris) 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks madalrõhukambris) 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktori töökäik: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi avanemist takistab lisaks kõrgrõhukambris olevale gaasi rõhule ka survevedrust nõrgem vedru.
14. Mida näitab temperatuur ? kuidas on seotud osakese liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur (kineetiline energia ehk liikumisenergia). 15. Erinevad temp skaalad. Celsius, Faraday, Kelvin, Reaumur 0K = -273C 20C = 293K 16. Siseenergia ? Keha siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga. 17. Ideaalne gaas ? + võrrand ? Reaalne gaas ? Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks) b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel. c) molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu) Ideaalse gaasimudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. pV=m/M RT 18. Isoprotsessid ? iseloom + ül !
1. Katseklaas aktiivsem kui Zn. Katset tehes ei olnud märgata katseklaasis mingit muutust. 2. Katseklaas Reaktsioon toimub, sest Zn on vesinikust vasakul. Selles reaktsioonis eraldub gaasiline vesinik tsingi pinnalt mullikestena. redutseerija oksüdeerija Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? redutseerija |x2 oksüdeerija Segu muutub roheliseks, hakkab eralduma pruunikas gaas. Reaktsiooni lõppedes, lõppes ka pruuni gaasi eraldumine. Pruunikas gaas oli NO2. Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu
Na2SO4. Täpsimini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu nt 2OH- + Cu2+ Cu(OH)2. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde: aq- ühend lahuses s- tahke ühend või sade () l- vedelik g- gaas () Ioonvõrrandite kirjutamisel tuleb jälgida: 1.lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid 2.vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja 3.kokku jäetakse gaasid jt mittedissotseeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt), vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt), vesi
hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu. Spiraalse galaktika ketas sisaldab nii noori kui ka vanu tähti. Halo koosneb ainult vanadest tähtedest. Spiraalharudes toimub pidevalt uute tähtede teke. Ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika keskme ümber. Spiraalharud tiirlevad samamoodi galaktika keskme ümber. Elliptilistel galaktikatel ketas ja selge allstruktuur peale tiheda keskse tuuma puudub. Elliptiline galaktika sisaldab ainult vanu tähti ning uute tähtede teket pole viimase 10 miljardi jooksul täheldatud. Tähed liiguvad juhuslikes suundades. Võrreldes spiraalse galaktikaga sisaldab elliptiline galaktika vähesel määral gaasi ja tolmu
• Valgus on elektromagnetkiirgus. - Elektromagnetiline kiirgus on laetud osakeste kiiratav neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena. Kust me saame valgust? • Me saame valgust kahte erinevat moodi: 1) Looduslikest valgusallikatest - (Kuu, tähed, päike) 2) Tehislikest valgusallikatest - (Lambid) Kuidas valgus levib? • Valgus levib lainetena • Valguslained saavad liikuda nii vaakumis (kosmoses, kui ka aines) (vedelik, gaas, osad tahked ained). Kas valgusenergiat saab salvestad? • Valgusenergiat saab salvestada. • Valgusenergiat saab muuta ka teisteks energialiikideks näiteks – heliks, soojuseks, elektrienergiaks. Huvitavat vaatamist • https://www.youtube.com/watch?v=50B8ErvdElI Aitäh kuulamast
Kristalliliste ehk tahkete ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ümber kindla keskme. Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on aine temperatuur. VEDELIK on voolav ja ei säilita kuju. · Osakesed paiknevad tihedalt, korrapäratult. · Vastastikmõju on tugev. · Osakesed võnguvad korrapäratult, vahetades sageli asukohta. GAAS on voolav, kuid erinevalt vedelikust puudub neil kindel ruumala. Osakeste kauge paiknemise tõttu on gaas kokkusurutav. · Osakesed paiknevad hõredalt, korrapäratult. · Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel. · Osakesed liiguvad korrapäratult. 4. Mis on soojuspaisumine? Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse SOOJUSPAISUMISEKS. Gaaside, vedelike ja tahkiste korral kehtib seaduspärasus: aine ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Soojuspaismise seaduspärasustega arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. 5
peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. Aatomi suurust iseloomustavad näitajad Vesiniku aatommass on 1,00794 aatommassiühikut. Arvutuslik aatomiraadius on 25 (53) pm. Kovalentne raadius on 120 pm. Koht perioodilisussüsteemis Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav[6], sest ta on elementide seas erandlikul kohal[7]. Mõnikord paigutatakse ta VII
· Erinev aatomite paigutus kristallvõres(nt teemant ja grafiit) Vesinik VIIA rühmas sellepärast ka, et tal on halogeenidega sarnaseid omadusi. Hapniku ja räni järel üks levinumaid elemente. Lihtainena on teda suhteliselt vähe. Esineb looduses isotoopidena. Tavaline vesinik ehk prootium, raske vesinik ehk deuteerium(1 prooton, 1 neutron), üliraske vesinik ehk triitium( 1 prooton, 2 neutronit). Isotoop on radioaktiivne. Lihtainena: · Lõhnatu, maitsetu, värvusetu gaas · Kõige kergem · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur -253 C, molekulivahelised jõud nõrgad, sellepärast on madal Keemilised omadused: · Suhteliselt väheaktiivne · Enamasti käitub redutseerijana, o.-a. I · Reageerimisel aktiivsete metallidega käitub oksüdeerijana, tekivad hüdriidid. O.-a. I. Saamine: · Tsingi reageerimisel väävel- või soolhappe lahusega.(tekib ZnCl ja vesinik) · Vee elektrolüüsil (vesinik ja hapnik)
kombinatsioon kinnitab iooni olemasolu. 3 Vee (H2O) kindlaks tegemine Määramismeetodid Tulemused Lisada veevaba vasksulfaati. Valge vasksulfaadi pulber värvub siniseks. Lisada veevaba Sinine koobalt(II)kloriid värvub roosaks. koobalt(II)kloriidi. Gaaside kindlakstegemine Gaas Sümbol Määramismeetodid Tulemused Hapnik O2 Panna hõõguv pird Pird süttib. anumasse, milles on hapnik. Süsinikdioksiid CO2 Juhtida lubjavette. Lubjavesi muutub häguseks. Vesinik H2 Panna süüdatud pird Põleb plõksudes. anumasse, milles on vesinik. Anioonide tuvastamine
kiirgumine. Lambert-Bouguer-Beeri seadus: Lahuses neeldunud valguse intensiivsus on eksponentsiaalses sõltuvuses valgust neelduva aine kontsentratsioonist ja valgust neelduva kihi paksusest. Spektrofotomeeria rakendusi: Spektrofotomeerilise aparatuuri põhilised koostisosad: Lamp,detektor,difraktsioonivõre Kromatograafia põhimõte: Eraldamise meetod, mis põhineb ühe või mitme analüüsitava aine vastastikusel toimel erinevate faasidega; Liikuv faas- gaas või vedelik, mis läheb läbi kolonni, Statsionaarne faas-tahke aine või vedelik, mis ei liigu. Proovi komponendid kantakse liikuva faasiga läbi statsionaarse faasi; Erinevaid komponente hoitakse statsionaarses faasis kinni, erinevate interaktsioonide tõttu: - pindadsorptsioon, - suhteline lahustuvus, - laeng. kromatograafia on meetod, mille abil saab segusid üksikuteks komponentideks lahutada, teostatakse kolonnis, mis on täidetud statsionaarse (liikumatu) faasiga.
Kuid Priestley ütles ka, et puhta hapniku hingamine võib olla ohtlik. Ta väitis, et nii nagu küünal põleb hapnikus kiiremini kui õhus, nii võib ka inimese elu kestus olla hapnikus lühem kui õhus. Siiski polnud Priestley päris esimene, kes hapniku olemasolust teadlikuks sai. Hiina õpetlane Mao Hoa arvas juba 7.- 8. sajandil, et õhk koosneb kahest gaasist: üks soodustab põlemist ja hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi
on väga haprad, ei juhi hästi elektrit ega soojust, üldjuhul oksüdeerijad. 6. Allotroop on keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. 7. Lk 111 Halogeenid on VIIA rühma elemendid F, Cl, Br, I. Nende oksüdatsiooniaste on –I, toimivad lihtainetena oksüdeerijana. 7 elektroni väliskihil. Mürgised. Madala keemistemperatuuriga. 8. Kalkogeenid on VIA rühma elemendid, tuntuimad S ja O. Hapnik on lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv, keemistemperatuur -183 oC. Toimib oksüdeerijana. Tekib fotosünteesil. 9. Lk 106 Vesinik asub IA rühmas, kuna ta väliskihil on ainult 1 elektron. Vesinik moodustab maakoorest alla 1 massiprotsendi, kuid aatomite arvult on ta üks levinumaid elemente. Vesinik on niivõrd kerge, et vesinik hajub maailmaruumi. Vesinikul on kolm isotoopi: tavaline vesinik ehk prootium(0 neutronit), raske vesinik
, tahkum., kondenseerum., aurustum., sublimatsioon). Mis on vee kolmikpunkt? Vesi võib olla kolmes olekus: tahke vesi (jää), vedel vesi (vesi), gaasiline vesi (aur). Exotermiline muutus on muutus kus vesi läheb vedelast tahkesse. S.o.külmumine. vesi läheb tahkesse olekusse, andes endast ära soojust. kondsenseerum. tahkum. GAAS VEDEL TAHKE aurustum. veeldum./sulam. sublimatsioon desublimatsioon GAAS VEDEL - TAHKE GAAS TAHKE GAAS TAHKE üleminek jääst otse auruks Tahke jää CO2 tükid miinus 72 C juures. Ei lähe vedelaks, vaid otse gaasiks. Vee kolmikpunkt s.o., kus vee sulamis- ja keemit. On võrdsed.kui rõhku vähendada 0 atmosfääri juurde, siis vee sulamis ja keemist lähevad võrdseks. Ta on kas juba tahke või juba keeb. Vee olulised om.d elu jaoks vesi on v.olul.komponent maal. Ilma veeta ei oleks elu.
LÄMMASTIK (N) Anzelika Raagmets Aatomiehitus N+7I 2)5) VA rühm 2. periood Oksüdatsiooni aste -3 kuni 5 Aatommass 14,0067 Läbimõõt 0,32 Füüsikalised omadused Maitseta, lõhnata, värvita gaas Vees vähelahustuv Õhust veidi kergem Tihedus 1,251 kg /m 3 Sulamistemperatuur 210 C , keemistemperatuur 196 C Keemilised omadused Keemiliselt väga püsiv Aatomite vahel tugev kolmikside N N Keemiliselt vähe aktiivne Reageerib kõrgel temepratuuril Tähtsamad ühendid Lämmastikoksiidid : a) N20 dilämmastikoksiid (naerugaas) b) NO lämmastikoksiid Lämmastikhape ( NHO3 ) Ammoniaak (NH 3) Tähtsus looduses Mullale väetiseks
Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5 Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 vedelik 36, 0 Heksaan C6H14 CH3CH2CH2CH2CH2CH3 vedelik 69, 0
käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasikäitumisele, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele. 3 1.0 Mis On Hapnik? Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon ( O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega.
kõveruskeskpunkti poole ja on kiirusvektoriga risti. joonkiirus Ringliikumisel läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe. periood Ringliikumisel ühe täisringi tegemise aeg. sagedus Ühes ajaühikus tehtud täisringide arv. hälve Keha kaugus tasakaalu asendist. amplituud Maksimaalne keha kaugus tasakaalu asendist. ristlaine - laine, kus võnkumine toimub levimissihiga risti. pikilaine laine, kus võnkumine toimub piki levimissihti. Soojusõpetus ideaalne gaas lihtsaim gaasi mudel. omadused : a) molekulid on punktmassid. b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed. ( molekulide kiirus ei muutu) c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju. molekul molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks aineosakest, mis osaleb soojusliikumises.(keemilises mõttes molekulid, ioonid ja aatomid) siseenergia kõikide keha koostisosakeste liikumisest (kineetiline energia) ja vastastikmõjust
Ta näitas aastal 1752, et naatriumkarbonaat, kaaliumkarbonaat, magneesiumkarbonaat ja kaltsiumkarbonaat on tollases kõnepruugis kaustiliste alkaalide ühendid gaasiga, mida ta nimetas kinnitatud õhuks või seotud õhuks (Loe: fixed air). Tema tulemused ilmusid aastal 1755 raamatus ,,De humore acido a cibis orto et Magnesia alba". Sellega näitas ta esimesena, et on olemas erinevate omadustega gaase ning et gaas võib peale eraldumise ka ühineda tahkete ainetega, moodustades keemilisi ühendeid. Samuti näitas ta, et põletatud lubi muundub õhu käes aeglaselt kaltsiumkarbonaadiks. Sellest ta järeldas, et atmosfääris peab olema vähesel hulgal süsihappegaasi; see oli esimene märk sellest, et õhk ei koosne ainult ühest ainest. 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Black (02.02.16) 4 1760. aasta paiku leiutas Black kalorimeetri
reaktsioonid. Elektrolüütide lahuste kokkuvalamisel võib keemiline reaktsioon toimuda, kuid võib ka mitte toimuda. Keemiline reaktsioon elektrolüütide vahel toimub (läheb lõpuni) juhul, kui (vähemalt) ühe ainena tekib: · vähelahustuv või mittelahustuv aine e. sade (): BaCl2 + Na2SO4 = 2NaCl + BaSO4 (sademe tekkimist saab kontrollida ainete lahustuvustabelist: l-lahustuv, vl-vähelahustuv, e- praktiliselt lahustumatu) · gaas () ( H2S, NH3, ka HCl): NH4Cl + NaOH = NH3 + H2O + NaCl K2S + HNO3 = KNO3 + H2S · nõrk (nõrgem) elektrolüüt H2O, nõrgad(nõrgemad) happed, alused: NaOH + HCl = NaCl + H2O K2CO3 + 2 HCl = 2 KCl + H2O + CO2 (NB! Selles reaktsioonis peaks formaalselt tekkima süsihape H2CO3, kuid viimane laguneb väga kergesti, eriti tugeva happe juuresolekul veeks ja süsihappegaasiks, sama kehtib
Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. Vedel Üksikud molekulid pole seotud kindlate asenditega. Aurumine - vedelik saab väljaspoolt soojust, mille käigus osad molekulid omandavad suure energia, et saavad vedelikust lahkuda. Gaasiline Aine molekulid/aatomid liiguvad täiesti vabalt ja korratult. Pole kindlat ruumala ega kuju. Plasmaolek Aine koosneb elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning vabadest elektronidest. Ioniseeritud gaas, kus on positiivse laenguga ioonid ja negatiivse laenguga elektronid. 15. Termodünaamika I seadus · Energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. · Suletud süsteemi siseenergia väheneb, kuna soojus, mis läheb välja (ekso), ning töö, mida süsteem teeb, on negatiivsed; s.t süsteemi energia muutub. · Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub. · Tsüklilises protsessis on süsteemi töö võrdne
Põhiolekud: vedel, tahke (jaotakse tahkisteks ja amorfseteks aineteks) ja gaasiline olek. Tahke aine säilitab nii kuju, kui ka mahtu, omab suhteliselt suur tihedust; osakesed tahkes aines võnkuvad tasakaalu seisundi juures. Vedelik säilib mahtu, kuid ei säili kuju, tihedus on väiksem, kui tahkes aines; vedeliku molekulidel ei ole määratud asendi, kuid samal ajal nende vahel ilmuvad mõjud, mis tõmbavad neid kokku. Gaas ei säili kuju, ega mahtu ja iseloomustub väikse tihedusega; gaasi osakesed liikuvad kaootiliselt ja peaaegu vabalt põrkumiste vahel, mille ajal tekkib järske liikumise iseloomu muutumine. Agregaatoleku muutus kaasneb hüppelise vaba enrgia, entroopia, teheduse ja teiste füüsiliste omaduste muutusega. 5) Keemilised reaktsioonid. Aatomite ja molekulide tasemel: tänu soojusliikumisele toimuvad põrged aatomite ja molekulide vahel. Tähtis on, et molekulidel oleks õige
Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps.
energiavajadusse on praegu veel väga väike. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Energia on peamiselt lühilaineline kiirgus mis on suunatud kõikjale kosmoses. Kui see kiirgus kohtub mingi kehaga, siis ta peegeldub, läbib keha ja neeldub. Päikeseenergia on mittesaastav. Energia ise ei maksa midagi kuid seadmestik selle kogumiseks ja kasutamiseks eeldab investeeringuid ning seadmestiku kõrge hind võrreldes fossiilse energeetikaga (süsi, gaas ja vedelkütus) on takistanud selle laiemat kasutamist. . Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Eesmärk aastaks 2010: üks viiendik elektrienergiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest Eesti ei saa praegu minna üle vaid rohelise energia tootmisele, sest probleemiks on taastuvate energiaallikate saadavus ja selle energia hind. Vara hommikul ja hilja õhtul, kui päike on madalal, peavad kiired läbima atmosfääris
Omandatud immuunsus ei ole pärilik 19.Immuunsus, immuunsussüsteem (lõpeta laused). 20.Kopsusombu e. alveooli 2 iseloomulikku tunnust. Kuidas need omadused aitavad kaasa gaasivahetusele? Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk. Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. 21.Milline gaas liigub alveoolist verre, milline gaas liigub verest alveooli? Alveoolist liigub verre hapnik ja verest alveooli liigub süsihappegaas.
Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Propaan, butaan · Värvitu õhust raskem eriti tuleohtlik gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi aineid. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Mittepõleva lekke korral võib kinnistes ruumides välja tõrjuda hapniku ja tekitada peavalu, uimasust, teadvuse kaotust, soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud
Elektrolüüs: Aine eraldumine elektroodil, elektrolüüsiseadus:elektroodil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbiva voolutugevus ja ajaga. (m=kIt) Kasutusalad: galvanosteegia(metallesemetele katete peale kandmine, kroomimine jne), galvanoplastika(esemetest jäljendite valmist.), Al tootmine, Cl tootmine. 14. Mis on gaasi ionisatsioon, kuidas ionisatsiooni tekitada, mis on gaaslahendus ? Gaasi ionisatsioon: normaaltingimustel gaas eletrivoolu ei juhi(puuduvad vabad laengu kandjad, gaas tuleb ioniseerida. Saab tekitada: temp.tõstmine, UV vi röntgenkiirgus, radioaktiivne kiirgus. Gaaslahendus: elektrivool gaasides. 15. Mis on sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus? Sõltumatu gaaslahenduse liigid. Sõltuv: lakkab pärast välise ionisaatori mõju lõppemist. Sõltumatu: jätkub pärast ionisaatori mju lõppemist. Sõltumatu: Huumlahendus (hõrendatud gaasid, valgusreklaam, päevavalguslamp, JOONIS!!!),
Lühendatud ioonvõrrand 2H+ + CO32 H2O + CO Ioonvõrrandite kirjutamine ·Ioonidena kirjutatakse tugevad hästilahustuvadelektrolüüdid tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl tugevad alused - (IA ja IIA rühma metallide alates Cahüdroksiidid) lahustuvad soolad ·Molekulaarselt kirjutatakse nõrgad happed nõrgad alused praktiliselt lahustumatud soolad H2O, oksiidid, lihtained, gaasid ·Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kuitekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt Ioonvõrrandite näiteid ·Näide 1 NaOH + NH4NO3 NH3 + H2O + NaNO3 Na+ + OH-- + NH4+ + NO3-- NH3 + H2O + Na+ + NO3 OH-- + NH4+ NH3 + H2O ·Näide 2 Fe2(SO4)3 + 6NaOH 2Fe(OH)3 + 3Na2SO4 2Fe3+ + 3SO42-- + 6Na+ + 6OH-- 2Fe(OH)3 + 6Na+ + 3SO42-- Fe3+ + 3OH-- Fe(OH)3 Neutralisatsioonireaktsioon Reaktsioon H+ ja OH-- vahel NaOH + HCl NaCl + H2O Na++OH--+H++Cl-- Na++Cl-- +H2O OH-- + H+ H2O
.............................................8 2 Sissejuhatus Energia säästmine tähendab kasutatava energia hulga vähendamist, kuid siiski samaväärse lõpptulemuse saavutamist. Energia säästmine on igati tulus, sest nii on võimalik säästa raha ja keskkonda samal ajal. Energia tootmine nõuab hinnaliste loodusvarade kasutamist, nagu kivisüsi, nafta või gaas. Seega aitab energia säästmine loodusvarasid säilitada, et neid jätkuks kauemaks. 3 1 Miks on tähtis energiat säästa? Mida vähem kasutavad inimesed energiat, seda väiksem on vajadus energiatootmist suurendada. Niiviisi saaks hoiduda näiteks uute jõujaamade ehitamisest või energia sisseostmisest välisriigist. Energia tootmine nõuab hinnaliste loodusvarade kasutamist,
Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits või aerosool. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. Kontsentratsiooni väljendamisviise on mitmeid. Näiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon jne.
Selektiivne difusioon. soojusülekanne energia ülekanne sisehõõre impulsi ülekanne · Osata seletada, mis on temperatuur ja mida see tähendab mikroskoopilisel tasandil - Temp. iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat · Tunda erinevaid temperatuuri skaalasid ja osata üle minna ühelt skaalalt teisele · Teada, mis on rõhk ning millised on rõhu ühikud ning atmosfääri normaalrõhk. atm normaalrõhk on 101300 pa · Teada, mis on ideaalne gaas - Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid) · Molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed kiirus ei muutu, muutub suund · Molekulide vastastikmõju ei arvestata. Soojusmasin - Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Nt aurumasin TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2
Hapnikku esineb ka õhus: on vesiniku aatomid. Õhk - CO 2 ~ 0,03% b) ühenditena on laialt levinud. Kõige tuntum Pinnases: nt. liiv- SiO 2 ; paas CuCO 3 ühend on vesi. Ta kuulub kõikide looduslike Vesi: H 2 O kütuste, süsivesikute, rasvade ja valkude koostisesse. III Füüsikalised omadused - värvuseta, lõhnata, vees vähelahustuv gaas. III Füüsikalised omadused veidi raskem kui õhk: *on kõige kergem gaas. M (O 2 ) = 32 g/mol o 14,5 x kergem, kui õhk M (õhk) = 29 g/mol o 16 x kergem, kui hapnik. ktº = - 183 ºC M (õhk) = 29 g/mol 14,5 M (H 2 ) = 1 x 2 = 2 g/mol IV Keemilised omadused M (O 2 ) = 32 g/mol 16 - kõige tuntum oksüdeerija - värvuseta, lõhnata, vees lahustumatu
Mõlemat tüüpi mootorites võib kasutada ka vastava kütuse ja metanooli segusid.. Metanooli baasil või metanooliga segades on võimalik luua samuti mootorikütuseid. Bensiinis olles tõstab metanool kütuse oktaanarvu ning muudab selle seetõttu stabiilsemaks. Metanooli kasutatakse ka seetõttu vahel tavakütuses lisandina. Diiselkütuse puhul alandab metanool kütuse leekpunkti, parandades seeläbi kütuse põlemisomadusi. Kütused Diiselmootoritele: Dimetüüleeter gaas - Diiselmootorites kasutatav kütus, mis ei vaja peale gaasiseadme suuri ümberehitusi. Gaas tekib näiteks kõrvalproduktina metanooli tootmisel ning seetõttu võib sisaldada väikestes kogustes metanooli ja vett. Kõrvalprodukt on samas kasutatav kütusena, ega jää kasutamata. Biodiisel taimeõlist - Metanooli kasutatakse biodiisli tootmisel. Toiduõlile metaani lisamisel (reaktsiooni katalüüsib naatriumhüdroksiid) eraldub kõrvalproduktina õlist
Suitsetamine Mida sisaldab üks sigarett? Atsetoon on küünelaki eemaldaja! Ammoniaak on puhastusvahendite koostises, näiteks ka WCpuhastusvahendis! Arseen mürk, kasutatakse rotimürgi koostises näriliste hävitamiseks! Benseen lahusti, kütuste lisa! Tugev kanserogeenne aine ja seostatakse leukeemia tekkimisega inimorganismis Butaan kergesti süttiv gaas, mida kasutatakse "välgumihklites"! Kaadmium (Cd) metall, mida kasutatakse patareides Süsinikmonoksiid ühend mootorsõidukite heitgaasides Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit seostatakse vähkkasvajate, hingamisteede, naha ja seedesüsteemi probleemidega suitsetajatel! Hüdrogeenitud tsüaniid mürk gaasikambrites!
HAPNIK Laura Lepik Koeru 2017 Mis on hapnik? · Keemiliselt aktiivne mittemetall · Värvitu, lõhnata ja maitseta gaas · Sümbol on O · Maalkõige levinum keemiline element (enamasti õhus, maakoores, veekogudes) · Moodustab 21% õhu koostisest ruumala järgi · Õhus leiduv hapnik tekib peamiselt fotosünteesil · Peamine kasutusala: õhu rikastamine hapnikuga · Soodustab põlemist Hapniku tähtsus · Hapnikosaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides · Atmosfäärisesinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks
2,2dimetüül 2,3dimetüül butaan butaan KOKKUVÕTVALT heksaani C6H14 isomeerid 2metüülpentaan 2,3dimetüülbutaan nheksaan 3metüülpentaan 2,2dimetüülbutaan NÄIDE 2 aine koostis C2 H6 0 ehitus on erinev ALKOHOL EETER omadused aine olek vedelik gaas on erinevad omadused keemistemperatuur 78,4° C 23,7° C on erinevad Lusti isomeeride valemite koostamisel! http://antoine.frostburg.edu/cgi-bin/senese/tutorials/isomer/index.cgi
Pa ehk N / m2 kgf/cm2 mmHg Pa 1 10 -5 0,0075 kgf/cm2 10 (98067) 5 1 735,6 mmHg 133,3 1,36× 10 - 3 1 4. Ideaalse gaasi olekuvõrrandid Ideaalne gaas on kujutletav gaas, milles täielikult puudub molekulide vastastikune mõju. Tugevasti hõrendatud reaalsed gaasid (näiteks õhk nornaaltingimustel) on omadustelt lähedased ideaalsele gaasile. Olekuvõrrand annab seose gaaside rõhu, temperatuuri ja ruumala vahel Tihti vaadeldakse protsesse, mille puhul üks olekuparameeter jääb konstantseks (ei muutu). Rõhu jäävuse puhul nimetatakse protsessi isobaarseks. Temperatuuri jäävuse puhul nimetatakse protsessi isotermiliseks
Neid struktuurilt või molekulis paiknevate aatomite arvult erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Halogeenid 1) Halogeenide iseloomustus, esinemine looduses. 2) Halogeenide värvus ja agregaatolek. 1) Halogeenid on keemiliselt aktiivsed mittemetallid. Looduses neid lihtainena ei leidu, vaid sooladena mitmesugustes mineraalides, kuna neil on suur reaktsioonivõime. 2) Fluor (F2) on helekollane väga mürgine gaas, kloor (Cl2) rohekaskollane väga mürgine gaas, broom (Br2) kergesti lenduv punakaspruun vedelik ning jood (I2) hallikasmust metalse läikega kristalne aine. Tsinkkloriid (ZnCl2) jootevedeliku koostisosa Hõbekloriid (AgCl) kasut. valgustundlikkuse tõttu fotopaberi valmistamisel. Kaaliumkloriid (KCl) kasut. kaaliumväetiste tootmisel. Halogeenid asuvad VIIA rühmas (4 tk. F, Cl, Br, I) Hammaste tugevdamiseks kasutatakse hambapastades fluori.
2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape Happeline keskkond Nõrk alus + Tugev hape Neutraalne keskkond Tugev alus + Tugev hape
Butaan. Butaani (C4H10) struktuurivalem on CH3CH2CH2CH. Ta on nelja süsiniku aatomiga alkaan. keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Butaan on üks alkaanide tuntumaid esindajaid. Teda leidub nii looduslikus gaasis kui ka lahustununa naftas. Ta on värvusetu, lõhnatu, vees lahustumatu, õhust raskem gaas, mis suhteliselt kergesti veeldub. Butaani lisatakse bensiinile lenduvuse tõsmiseks. Ta on ka lähteaineks mitmete polümeeride tootmisel. Butaan on laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Butaan leiab noorte seas tarvitamist rekreatiivsetel eesmärkidel, põhjustades eufooriat. Samas on gaasi sissehingamine ohtlik, takistades tarvitamise järel hapniku normaalset omastamist õhust. Hapnikuvaeguse ja muude kõrvalmõjude tagajärjed võivad olla eluohtlikud. 15. augustil 2013. a
Alkaanid ja nende kasutamine: metaan, etaan, propaan Jane Tõevere, Triin Rannak LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaa...
Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Suur vesiniku sisaldus päikeses ja psüsteemis. Planeetidest on kõige H-rikkam atmosfäär Jupiteril. Saamine laboratoorselt: metallid enne vesinikku reageerivad hapetega (Zn ja Fe)(HF, H2SO4) Zn(s) + 2H(aq)+ Zn2(aq) + H2(g) tööstuses vt slaidilt Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas.·Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. Vesiniku molekulil kõige väiksem aatom- ja molekulmass ning sellest tingitult ka kõige suurem liikumiskiirus (difusioonkiirus). Tavatingimustes ja madalal temp on väheaktiivne, toatemp reageerib vaid flouriga. Kasutusalad: õhupalli täitegaasina, aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks.(ka vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide sünteesis lähteaine).
Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Sulamistemperatuur-on temperatuur, mille juures aine sulab. Aurustumissoojus-näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Vee keemise etapp: tekivad mullikesed anuma seintel(vedeliku lahustunud gaasi eraldumise tulemusel) Gaasi hulk väheneb ja gaas hakkab eralduma. Edasisel vee kuumutamisel mullikesed paisuvad. Üleslükkejõu tõttu tõusevad need üles.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
