AEL teaduslikuks juhendajaks dotsent Kalju Kudu ning moodustati laboratooriumi neli sektorit: aeroioonide spektromeetria, aerosoolide, gaaslahenduse ja elektromeetria sektor. Rektori käskkirjaga 31. jaanuarist 1983 jaotati AEL 1. veebruarist kaheks iseseisvaks laboratooriumiks: aeroelektrilaboratoorium (AEL) ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium (KKFL). Pärast Eesti iseseisvumist algasid Tartu Ülikoolis põhjalikud struktuurireformid 1992 aastal. Pikaajaliste läbirääkimiste tulemusena fikseeriti uued struktuurid Füüsika-Keemia-, Kehakultuuri-, Matemaatika- ja Õigusteaduskonnas TÜ nõukogu otsusega 27. novembrist 1992. a. kehtestamisega 1. veebruarist 1993.
Füüsika reaalses elus Maa on lame ketas, mis toetub hiigelkilpkonna turjale, mis omakorda toetub veel ühele hiigelkilpkonnale ning iga kilpkonna all on veel üks kilpkonn ning päike tiirleb ümber maa. Need olid esivanemate arvamused maailma ehitusest. Mida rohkem edasi on arenenud teadus, sealhulgas ka füüsika, seda rohkem on muutunud põlvkondade vaade maailma ehitusest ja toimimisest. Iga järgneva füüsikasaduste avastamine ja tõestamine tõi inimestele rohkem võimalusi edasi arenemiseks ning elukvaliteedi parandamiseks. Füüsika on teinud inimeste elu ohutumaks, mugavamaks ja inforohkemaks. Tehes igapäevaseid tegevusi, inimesed ei pane tähele seda, et näiteks lükates poekäru, nad rakendavad mitmeid erinevaid füüsika seadusi. Külakiik on olnud läbi aastate
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Ettevalmistus arvestuseks 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus
Füüsika X Tööleht nr 1. MEHAANIKA Füüsikaliste nähtuste puhul muutub aine olek või keha kuju. Aine koostis jääb muutumatuks. N. Vee keetmine, vee muutmine jääks. Füüsikalisteks kehadeks nim. kõiki meid ümbritsevaid objekte. N. Laud, tool. Füüsika on teadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikaliste kehade omadusi. Mehaanika on füüsika osa, mis uurib keha liikumist ja liikumist põhjustanud mõjusid. MEHAANIKA Kinemaati ka Dünaamika Staatika uurib liikumist uurib mõjusid uurib tasakaalu ( kinos filmilint liigub, (miks ta liigub) (miks ta seisab, miks ta tasa- kuidas ta liigub) kaalus on)
7 12,34 0,056 0,003136 8 12,41 -0,014 0,000196 9 12,39 0,006 0,000036 10 12,36 0,036 0,001296 Keskmine 12,396 Kokku: 0,011240 Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 Tabel 3. Silindri välisläbimõõt. Silindri läbimõõdu mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: F15 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm
7. Nimeta soojusülekande liigid. · Soojusjuhtivus · Konvektsioon · Soojuskiirgus 8. Mida nimetatakse soojusjuhtivuseks? Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. 9. Mida nimetatakse konvektsiooniks? ©anmet.rtg 2007 1 Füüsika 10. klassile _____________________________________________________________________ Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu. 10. Mida nimetatakse soojuskiirguseks? Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. 11. Joonisel on kujutatud sojusülekande viise. Kirjuta iga tähe juurde õige soojusülekande nimetus,
o. isik, kes hoiab linnas korda). Enamasti kuulub 10-liikmelisse kolleegiumi, mis on valitav üheks aastaks. Kosmos, Bioloogias kõrgekasvuline erinevates värvitoonides korvõieliste sugukonda kuuluv perekond, mille tuntuim esindaja on Ameerikast pärit aia-ilutaim harilik kosmos (Cosmos bipinnatus). Filosoofias: alates Anaximandrosest, Pythagorasest ja Empedoklesesest maailmakord, univer sum. Füüsikas: Päikesesüsteemi füüsika, Tähtede füüsika, Galaktikate füüsika Kosmos, kino Tallinnas Kosmos, Nõukogude Liidu kosmosesatelliitide seeria
Aatomi füüsika- ümbritseva maa võib jagada kolmeks: 1)mikromaailm 2)makromaailm 3)megamaail. Aatom pärineb kreeka sõnast= atomus- jagamatus. Tegelikult ei ole jagamatu. Sellega, mis aatomi sees on tegeleb aatomi füüsika. J.J. Thompson- avastas elektroni, sellest ajast sai selgeks, et aatomi sees on plamitaarne aatomi mudel, on vastuolus klassikalisele füüsika seadusele. Seda vastuolu klassikalisele füüsikale. Poori teooria tugineb järgmistel postülaatidel: elektron saab tiirelda ainult kindlal lubatud orbiitidel, lubatud orbiidil viibiv elektron ei kiirja elektron laineid, elektron kiirgab või neelab elektr, mag. laine siis kui ta siirdub lubatud orbiidilt teisele. de Broglie hüpotees
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2
astronoomia.ee Astrofüüsika on üks astronoomia kolmest harust. See uurib taevakegadelt tulevaid kiirgusi ja teeb sellest järeldusi nende(taevakehade) ehituse ja arenemise kohta. Uuringuteks on loodud Tartu Observatooriumi astrofüüsika osakond, kuhu kuuluvad: 1. Tähefüüsika töörühm 2. Teoreetilise astrofüüsika töörühm 3. Teleskoopide töörühm Objekti järgi jaotub astrofüüsika neljaks: 1. Planetoloogia 2. Tähtede füüsika 3. Galaktikate füüsika 4. Kosmoloogia Kosmoloogia-pärit sõna vanast kreekast, tähendab maailma õpetust-kosmoloogia uurib universiumit. Tartu Observatooriumi on loodud ka kosmoloogia osakond, kuhu kuuluvad: 1. Kosmoloogia töörühm 2. Galaktikate füüsika töörühm 3. Andmeside töörühm Kuulsamad astrofüüsikud eestis: Ene Ergma Ernst Öpik (1893-1985) Tõestas,et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid.Määras esimesena ligikaudse kauguse Andromeeda tähesüsteemini
ja laamendam, ning lähevad paanikasse.füüsikaga võib kaasneda ka veel see ,et inimesed kolivad mujale planeedile ja siis reostavad selle ka ära nagu praegu maa ja siis kolivad jälle järgmisele ja järgmisele kuni polegi kohta kus elada.Kui füüsikat valesti kasutada siis võib see isegi tappa nt: kui töötad elektri seadmega märjal põrandal siis see võib sind tappa. Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. Kõige tuntum neist on globaalse tuumasõja oht. Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas.Inimohvritega õnnetused liikluses või rikkis elektriseadmete kasutamisel on samuti võimalikuks saanud tänu füüsikale. Osooniaugu tekkimise taga on samuti suuresti just füüsika areng.Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas.Aga üldiselt on füüsika meile väga vajalik. Koostaja: Riho Sagor Juhendaja: Laur Leetjõe
Uurimissuunad: 1)ruumiline uuritakse taevakehade paiknemist ja liikumist. 2)füüsikaline uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 3)kosmoloogiline taevakehade arengu uurimine. Valdkonnad (harud): 1)Meetodi järgi: · Astromeetria asukoha ja liikumise mõõtmine kaardil. · Taeva mehhaanika uurib taevakehade liikumise arengut. · Astrofüüsika uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 2)Objekti järgi: · Platetoloogia maa uurimine · Tähtede füüsika uurib tähtedel toimuvaid protsesse. · Galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme. · Kosmoloogia üks osa astroloogiast, uurib universumi tekkimist ja arengut. Uurimismeetodid: 1)vaatlus (visuaalne, fotomeetrilised, spektromeetrilised). 2)katse 3)andmetöötlus. Taevakordinaadid on taevakeha asukoha kirjeldamiseks ja kordinaatsüsteemi saamiseks tuleb kokkulepida 0 punkt, suunad ja mõõtühikud. Taevasfäär- kera pind, millel näivad asuvat teavakehad
Füüsika Kordamisküsimused II 1. Mis on vastastik mõju ja milline suurus seda kirjeldab? Vastastikmõju on loodusnähtus, mille tulemusena enamasti muutub selles olevate kehade liikumisolek. 2. Mis on kehade põhiomadused? 3. Mis on aine ja mis on väli? Aine on looduse põhivorm, millest koosnevad kõik kehad. Väli on looduse põhivorm, mis vahendab vastastik mõjusid kehade vahel. 4. Nimeta relativistliku füüsika alustõed? Realistlik füüsika on sellise aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist 5. Mida tähendab füüsikas süsteem? Mida tähendab suletud ja mida avatud süsteem? Füüsika süsteem- on omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Avatud süsteemiks nim. süsteemi, millesse kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka mittekuuluvate kehade ja/või süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskonnaga. Suletud süsteemiks nim
parameetreid ja jälgides neist sõltuvate suuruste muutumist, st. protsessi käiku. Mudeli arengut reaalse protsessiga võrreldes saame hinnata mudeli täpsust ja adekvaatsust (vastavust tegelikkusele) ning teda vajaduse korral korrigeerida. Kriitilistel juhtudel viiakse läbi katse e. eksperiment - looduses tavaolukorras mitte esinev protsess, mida on vaja ühe või teise valemi kontrolliks. Füüsika keelt kasutama asudes oleks hea meeles pidada järgnevaid põhimýtteid: 1. Füüsika ei kasuta kvalitatiivseid määratlusi, nagu ilus, halb, punane, hapu, etc., vaid asendab need kvantitatiivselt määratavate suurustega nagu pikkus, aeg, voolutugevus, etc. Iga suurust iseloomustab tema mõõt - kujund, mis koosneb mõõtarvust, piirveast ja ühikust. Suuruse ja mõõtühiku tähistamiseks kasutatakse kokku lepitud tähist ja mõõtarvu. Nähtuste ja esemete kirjeldamiseks kasutatakse füüsikas ainult arve. Valemites ja seadustes
7.Mida iseloomustab a)inertsus b)inerts. Too näiteid. 8. Selgita oma sõnadega lahti Newtoni 1. seadus, kasutades selleks näidet. 9.Ava tavakeele sõnadega mõistete töö,energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur sisu. Millised on nende mõõtühikud? 10.Milline seos on energial ja tööl? 11.Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13.Too näide füüsikas pakutavate ennustuslike võimaluste kohta. 14.Mis on füüsika printsiibid üldiselt.Sõnasta atomistlik, energia miinmumi, tõrjutus-, superpositsiooni- ja absoluutkiiruse printsiip (pead oskama ka oma sõnadega lahti seletada.) 15. Relatevistliku füüsika peamine eripära. 16.Mis juhtub ajaga ja pikkustega erinevates taustsüsteemides? Kas need muutused on tegelikud või näilised? 17.Kuidas on seotud mass ja energia ja mida see meile kogu looduse kohta ütleb?
Kuressaare Ametikool Raul Kask Mehaanika Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2013 Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav, nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada. 1. Tahkete kehade mehaanikaks 2. Vooliste mehhaanika 3. Vedelike mehaanikaks 4. Gaaside mehaanikaks
ABSTRAKTNE- rongi aineline mudel 23. Millised on matemaatilised ehk analüütilised mudeli väljendamisvormid? 24. Mida tähendab väljend ,,mudeli tingimused"? 25. Mis on maailm? Maailmaks nimetatakse kõike, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest sama moodi nagu kõik teisigi 26. Millised on loodusseadused? Loodusteadused on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse toimimine Geograafia, bioloogia, keemia, füüsika 27. Mille poolest erineb füüsika teistest loodusteadustest? 28. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? 29. Mis on nähtavushorisont? Nähtavushorisondiks nimetatakse piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta 30. Milline on füüsika ülesanne inimkonna kujundamisel? 31. Mis vahe on mõõteriistal ja mõõtevahendis?
ABSTRAKTNE- rongi aineline mudel 23. Millised on matemaatilised ehk analüütilised mudeli väljendamisvormid? 24. Mida tähendab väljend ,,mudeli tingimused"? 25. Mis on maailm? Maailmaks nimetatakse kõike, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest sama moodi nagu kõik teisigi 26. Millised on loodusseadused? Loodusteadused on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse toimimine Geograafia, bioloogia, keemia, füüsika 27. Mille poolest erineb füüsika teistest loodusteadustest? 28. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? 29. Mis on nähtavushorisont? Nähtavushorisondiks nimetatakse piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta 30. Milline on füüsika ülesanne inimkonna kujundamisel? 31. Mis vahe on mõõteriistal ja mõõtevahendis?
Darja Lavõgina 1. Sünniaeg (pp.kk.aaaa) 31.05.1986 Telefon 737 5250 Töökoht ja amet 01.07.2013 - ... Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut, Bioorgaanilise keemia õppetool ; Vanemteadur (1.00) 01.10.2012 - 30.06.2013 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut, Bioorgaanilise keemia õppetool ; Teadur (1.00) 2011 - 2012 Sveitsi Riiklik Tehnoloogia Instituut; järeldoktor 11.11.2010 - 28.02.2011 Tartu Ülikool, ...
Häädemeeste Keskkool Elementaarosakeste füüsika Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vastastikmõjud................................................
d d 2 i U C d U A d t n 1, i 1 n n 1 kus, (5) tn-1,β- Studenti tegur, β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 Pindpinevus tegur ja selle määramatus: mg d (6) f m; d 2 2 mg mg
Füüsika praktikum 24 Aulo Aasmaa [990963 LDW51] KATSEANDMETE TABEL: katse nr. h1, cm h2, cm h1-h2, cm æ 1 20,8 4,7 16,1 1,2919 2 20,0 4,5 15,5 1,2903 3 21,0 4,8 16,2 1,2963 4 20,3 4,6 15,7 1,2930 5 20,5 4,7 15,8 1,2975 Füüsika praktikum 24 Aulo Aasmaa [990963 LDW51] ARVUTUSED TABELIANDMETE PÕHJAL Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Näide suuruse æ1 arvutamise kohta: h1 20,8 20,8 1 = = = 1,2919 h1 - h2 20,...
Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpis ''-loogia'', vaid ''- noomia''. Astroloogiat peetakse psedoteaduseks. Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade ning tähtedevahelise keskkonna omaduste uurimisega. Astrofüüsikud rakendavad oma töös tavaliselt mitmeid füüsika harusid ning mehaanika, elektromagnetism, statistiline mehaanika, termodünaamika, kvantmehaanika, relatiivsusteooria, tuuma-ja elementaarosakeste füüsika, aatomifüüsika ja molekulaarfüüsika. Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast pärinevad sümbolid, mis astronoomiakirjanduses, eriti kalendris, tähistavad taevakeha, tema aspekti ja faasi ning kuulamist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi. Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika
Kuressaare Ametikool Toitlustus MEHAANIKA referaat Marite Vendel TTP-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 MEHAANIKA Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada: · Tahkete kehade mehaanikaks · Vedelike mehaanikaks · Gaaside mehaanikaks
MEHAANIKA · kõige vanem füüsikaharu · mehaanika lõi Isaac Newton, inglise füüsik, nö ,,füüsika isa" · ta kasutas teiste saavutusi kuid süstematiseeris ja lõi kompaktse teaduse füüsika Mehaanika jaguneb kolmeks: · Kinemaatika- kuidas kehad liiguvad? (MEHAANILINE LIIKUMINE) · Dünaamika- jõud, miks kehad liiguvad? (LIIKUMISE PÕHJUSED) · Staatika- uurib paigalseisu ja tasakaalutingimusi Füüsika uurib loodust kuid on tehnoloogia aluseks. Uuurimismeetodid: · Vaatlus · Katse · Andmetöötlus Kasutatakse rahvusvahelist mõõteühikutesüsteemi SI: · aeg (s) · pikkus (m) · mass (kg) On ka tuletatud kiirusi, nt kiirus (m/s) LIIKUMINE
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Füüsika Kelly Saar ELEMENTAAROSAKESTE JÄLGIMISE JA REGISTREERIMISE MEETODID Referaat Juhendaja: L. Pogorelova Alatskivi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Aatomituum ise koosneb elementaarosakestest.
Absoluutkiiruse printsiibi veidrused Füüsika on üks keeruline loodusteadus. Selles peitub igasuguseid veidrusi. Meile võib küll tunduda, et füüsika on lihtne mõiste, kuid tegelikult sügavamale füüsikasse vaadates on see vägagi keeruline. Üks keeruline osa füüsikast on absoluutkiirus ehk suurim võimalik kiirus. Kõige kiirem kiirus on valguse kiirus, mis levib tühjuses 30000 kilomeetrit sekundis. Kui selle üle hakata mõtlema, siis tundub see võimatu, et miski nii kiiresti saab liikuda. Kuid kui vaadata näiteks laelampi seda põlema pannes, jõuab see valgus inimeseni nii kiiresti, et ei saa arugi
Füüsikaline maailmapilt Rain Berezin TTG 12A Füüsika Loodusteadus, mis täpisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Eesmärk: Välja selgitada loodusseadusi ja tõlkida need füüsika keele abil inimesele arusaadavasse keelde. Füüsika keel Spetsiifilinekeel, mida iseloomustab: terminite ühetähenduslikkus füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja nende kombineerimise reeglistikku Füüsikaline suurus Füüsikalist suurust saab mõõta, tal on arvväärtus Füüsikalisel suurusel on mõõtühik Igal füüsikalisel suurusel on oma tähis
· Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandite koostamine -- elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine. · Samuti arendas ta Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. · Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale. . Klassikaline füüsika · Mehaanika seadused ja gravitatsiooni seadus , valguse korpuskulaarteooria (I. Newton, 1668 - 1704) · Termomeeter (A. Celsius, 1742) · Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) · Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820) · Seos pinge, voolutugevuse ja takistuse vahel (G. Ohm, 1826) · Gaasi olekuvõrrand (B. Clapeyron, 1834) · Elektrolüüsi seadused (M. Faraday, 1833) · Elektrivälja mõiste (M. Faraday, 1854) · Elektrivoolu soojuslik toime (J. Joule, E
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod.
hakata neid analüüsima. Nende andmete abil saab arvutada ka teisi vajalikke suuruseid (standardhälve, keskmine jne) Eesmärk saada soovitud infot, tegemaks nt järeldusi ja hõlbustada otsustuste tegemist. 9. Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? Erinevad loodusteadused tegelevad looduse erinevate struktuuritasemetega. Värvikoodiga (sinine, kollane, roheline, hall) on vastavalt näidatud vaadeldava struktuuritasemega kõige rohkem tegelev loodusteadus: füüsika, geograafia, bioloogia või keemia. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla
I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks
Valga Gümnaasium Referaat füüsikas ELEMENTAAROSAKESTE FÜÜSIKA Koostaja: Chaty Uibopuu Valga 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Elementaarosakeste füüsika..........................................................................................4 3. Vastastikmõjud.............................................................................................................5 4. Mateeriaosakesed ja värvilaeng....................................................................................7 5. Antiosakesed ja vaheosakesed......................................................................................8 6. Kosmilised kiired ja kiirendid
Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. Ühtlasi loobus ta 1896. aasta jaanuaris Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini, mil ta omandas Sveitsi kodakondsuse, oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Sveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ja astus kõigest 17-aastaselt Zürichi Kõrgemasse Tehnikakooli (ETH) matemaatika ja füüsika erialale. Sellele erialale võeti sel aastal vastu 6 õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, serblane Mileva Mari. Õpingute jooksul armusid nad teineteisesse ja abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt. Abielu lahutati 1919 pärast seda, kui abikaasad olid 5 aastat lahus elanud. Mari läbis küll ettenähtud kursuse, kuid ei kaitsnud diplomit
a lahkub Mileva ja laste juurest. 1919. Lahutab Milevast ja abiellub oma nõo Elsa Einstein Löwenthaliga Einsteini töö ja huvialad 1902. aastal pärast kaheaastast töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur'is ja Schaffhausen'is asub tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrvalt tegeles ka oma huvides uurimustööga teoreetilise füüsika alal. Tundis suurt huvi muusika vast. Mängis väga hästi viiulit. Lemmik heliloojad olid Bach, Vivaldi , Mozart. Einstein ja füüsika Lõi relatiivsusteooria, aitas kaasa kvantmehaanika, statistilise mehaanika ja kosmoloogia arengule. 1921. Aastal sai ta Nobeli preemia füüsikas fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905. aastal) Fotoefekt Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria koosneb
Nobedate näppude voor. Reasta füüsikalised mõisted tähestikulises järjekorras. a) elektron b) elektrolüüs c) eritakistus d) elektriväli (d, b, a, c) 1. Mis on füüsika? a) humanitaarteadus b) loodusteadus c) sotsiaalteadus d) struktuuriteadus 2. Milline lääts hajutab valgust? a) nõguslääts b) kumerlääts c) sirglääts d) pimelääts 3. Millise füüsikalise suuruse tähis on U? a) võimsus b) pinge c) energia d) takistus 4. Milline riik kasutab Fahrenheiti skaalat? a) Saksamaa b) Prantsusmaa c) Ameerika Ühendriigid d) Leedu 5. Milline on dzauli lühend? a) D b) z c) d d) J 6. Milline neist ei ole aine olek? a) gaasiline b) amorfne c) rõhkne
vaid soojemalt kehalt külmemale. Et käivitada vastupidine protsess, kus soojus kandub külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd. BOLTZMANI VALEM S=klnw S-entroopia k-konstant w-termodünaamiline tõenäosus LUDWIG EDUARD BOLTZMANN(20 veebruar 1844.aasta) Lapsepõlves andekas ja töökas Klassi parim õpilane(kooli kõrvalt õppis klaverit) 1863.aastal õppis Viini ülikoolis matemaatika ja füüsikat 1868.aastal doktorikraad 25-aastaselt matemaatilise füüsika professor Grazi ülikoolis 1873.aastalViini ülikooli matemaatikaprofessor Grazi ülikooli eksperimentaal füüsika professor ja füüsika instituudi direktor Haigestus astmasse Depressioonihoos otsustas ta elust lahkuda(5.septembril 1906.aastal) Oma aja suuremaid teadlasi
10. klassi füüsika kontrolltöö nr. 1 1. Füüsika kui teadus. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust üldiselt. 2. Nähtavushorisont Nähtavushorisont on piir, milleni vaatleja on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 3. Nimeta SI süsteemi põhiühikud mehaanikas. Pikkus – meeter Mass – kilogramm Aeg – sekund 4. Loodusteaduslike mudelite liigid. Ainelised Abstraktsed 5. Vektoriaalse suuruse erinevus skalaarsest. Vektoriaalse suuruse juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund. Skalaarne suurus – füüsikaline suurus, mida väljendatakse ainult arvuliselt. 6. Newtoni 1 seadus. Esimene seadus ehk inertsiseadus – keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõududeresultant võrdub nulliga. 7. Too kaks näidet Newtoni 1 seaduse kasutamise kohta. Vee piisk kukub vette Langevarju hüpe 8. Newtoni 2 seadus. Teine seadus – kehale mõjuv jõud võrdub keha massi j...
TEST 14 Füüsika ja teised teadused 1. Teaduse diferentseerumine ning füüsika ja keemia kui eraldi teadusharude tekkimine toimus 19. saj algul. Enne seda olid piirid erinevate teadusvaldkondade vahel ähmased ning alates VanastKreekast kuni 19. saj alguseni tunti looduse uurimisega tegelevat valdkonda nimetuse all Vali üks: a. füüsikaline keemia b. üldine loodusteadus c. natuurfilosoofia 2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad?
Füüsikaline maailmapilt Meie maailmad mikro maailm Meie isiklik ettekujutus ümbritsevast loodusest makromaailm Koolifüüsika Mehaanika Soojusõpetus Elektro magnetism Füüsika Optika Aine struktuur Universumi õpetus Mehaanika Mehaanika Kinemaatika Dünaamika Staatika Soojusõpetus Soojusõpetus Molekulaarfüüsika Molekulaar- Termo- kineetiline Aine ehitus dünaamika teooria Elektromagnetism Elektromagnetism Elektro
Valgus Füüsika referaat Koostaja: Valguseta oleks elu Maal võimatu. Päiksevalgus tagab olenditele elu. Valgusenergiat kannavad nähtamatud lained. Valgusnähtusi uurivat füüsika osa nimetetakse optikaks. Valgusosakesi nimetatakse footoniteks. Kui footnid satuvad silma, siis mõjutavad nad valgustundlikke rakke ja tekib nägemisaisting. Valguslained on elektromagnetlained. Eri lainepikkusega valguslained tekitavad erineva värvusaistingu. Nähtav valgus moodustab elektromagnetlainete spektrist väga väikese osa. Elektromagnetained, sealhulgas valgus, levivad kiirusega 300 000 km/s, jõudes ühe sekundiga peaaegu kaheksa korda ümber Maa käia
Jakob Westholmi Gümnaasium GEORGE PAGET THOMSON Referaat Marie-Annette Maksimova 7.b klass Tallinn 2010 ELULUGU George Paget Thomson sündis 3.mail 1892. aastal Cambridge'is, Inglismaal. Tema isa oli tal University of Cambridge füüsika professor sir Joseph John Thomson ja ema University of Cambridge meditsiini professor Rose Elisabeth Paget. G. P. Thomson oli 1906. aasta Nobeli füüsikalaureaadi Joseph John Thomsoni ja Rose Elisabeth Pageti ainus poeg. George Paget Thomson õppis ja lõpetas Trinity College of Cambridge University. 1914. aastal lõpetas ta õpingud Trinity College'is bakalaureusekraadiga ja sai Corpus Christi College'i füüsikalektoriks. Esimese maailmasõja ajal noor G. P
loodusnähtuste tundmaõppimises ja nendest arusaamises. Uurimistöö käigus olid püstitatud järgmised ülesanded: Näidata konkreetsete faktide näitel eksperimendi tähtsat rolli füüsikaseaduste avastamises Teha eksperimentide valimik eraldi teemadel õpetaja abistamiseks tundide läbiviimisel Määrata 8. klasside õpilaste suhtumist eksperimenti küsimustiku ja lahtise tunni põhjal Uurimise käigus oli näidatud eksperimendi roll füüsika seaduste avastamises füüsika teaduse arenemise ajaloo põhjal ja teadus-uuringulise meetodi õppimisel. 22 Samuti oli loodud eksperimentide valimik ning läbiviidud lahtine tund õppijates huvi tekitamiseks füüsika aine vastu. Oli koostatud ja läbiviidud küsitlus teemal "Eksperimentide mõju õpilaste huvile füüsika tunni vastu", mis näitas eksperimentide tihedamini läbiviimise vajadust tundides
KORDAMINE 1. Mis on füüsika? –füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi 2. Kes/mis on vaatleja? ( miks ta on vaatleja, põhjendama ) -Vaatleja on indiviid, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. 3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (?) 7. Mis mõõtühik on? -Mõõtühik on mõõdetava suuruse kindlaks määratud väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse 8. Mis on füüsikaline suurus? -Füüsikalin...
Kodune Ülesanne !! Keemia ja Füüsika 4- 4CH3NH(CH2)3COOH + H4SiO4 =[CH3NH2(CH2)3COOH]4SiO4 CH3NHCH2COOH + NaOH = CH3NHCH2COONa+H2O 2- 2CH3NHCH2COOH + H2SO3 = [CH3NHCH2COOH]2SO3 -3 NH2CH2COOH + Al(OH)3 = [NH2CH2COOH]3Al3H2O FÜÜSIKA ! KODUNE TÖÖ ! Antud Gekvaat : 9,78m/s2 Gpõhjap:9,83 m/s2 m=69 Lahendus : P=m*g =kehakaal Pekvaat =9,78*69=674,82 Ppõhj=9,83*69=678,27 Pekvaatoril* m = 68,65 kg Ppõhjapool Ppõhjapool*m = 69,36 kg Pekvaatoril 68,65-69,36=0,71 Vastus : Ekvaatoril on kaal väiksem . Ekvaatoril ja põhjapoolustl on 0,71 kh vahe. Keha kaal on füüsikaline suurus,mis näitab jõudu mis kehale mõjub,kuidas raskuskiirendus e.gravitatsioon.
(1) Mõõtmisseeria lõppresultaadi x A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusiku vea) hindamisvalem: n x i x 2 U A x t n 1, i 1 n n 1 (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et B-tüüpi mõõtemääramatuseks (süstemaatiliseks veaks) on põhiliselt mõõteriistaviga. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: ep U B x t 3 (3) ep mõõtevahendi lubatud piirhälve Kui mõõteriistaga tehakse seeria ühe ja sama suuruse mõõtmisi ning arvutatakse juhuslik viga, siis
Fatalistlik põhjus on kindel ja selle ennustamine on võimalik. Juhuslikkuse korral ennustada ei saa, võimalikke tagajärgi on mitu. Sellisel juhul on tegemist mittefatalistlikkusega. Selle puhul me saame ennustada mingisuguse tagajärje tõenäosust. Kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata, siis on tegemist juhusliku põhjuslikkusega. Kuid kaootilise põhjuslikkuse korral pole võimalike tagajärgede arv määratav. Füüsika printsiibid on looduse vaatlemisel avastatud kõige üldisemad teooriat aluseks võetud tõdemused. Printsiip on teooria aluseks võetud tõde. Printsiip on kooskõlas looduse vaatlemise tulemusega ja seda kasutatakse füüsikas. Füüsika printsiip vastab absoluutselt kõikidele eksperimentide tulemustele. Aatomiks nimetatakse selliseid pisiosakesi, mida omadusi säilitades enam pisemaks lõigata pole võimalik
n n 1 3 (2) tn-1,β- Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Traadi raadius ja selle määramatus: d r 2 (3) r f d 2 r UC r UC d d 2 1 UC r UC d
Soojusõpetus. Kuidas kujuneb kokkuvõttev hinne? · 10p ei puudu põhjuseta (7p-üks puudumine, 5p-kaks puudumist, 0p-kolm puudumist) · 30p kontrolltööd, mis on kohustuslikud. Need võib asendada jooksvate vabatahtlike töödega (kuni 5 ühe kt asemel) Mul võib ju õnne olla intuitsiooniga, kuid ma usun, et harjutamine on väga tähtis asi. David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
