Keema uurib erinevate ainete molekulide vahelisi vastastikmõjusid. Füüsika uurib osakeste paiknemise seaduspärasusi aines üldiselt, sõltumata konkreetsetest ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse f...
Elementaarosakeste füüsika. · Vastastikmõju liigid: 1. gravitatsiooniline-kehade tõmbumine, oleneb massidest ja kehade kaugusest. 2. elektromagnetiline-laetud kehade vahel või elektrijuhtmete vahel, oleneb voolutugevusest, kaugusest ja keskkonnast. 3. tugev vastastikmõju-esineb tuumas, tugevaim jõud. Tekib prootonite ja neutronite vahel. 4. nõrk vastastikmõju-ilmneb kui toimub elementaarosakeste muundumine. · Elementaarosakesed-osakesed, millel ei ole sisemist struktuuri ja teda ei saa enam osakesteks jagada. Temast koosnevad kõik teised osakesed. Ühttüüpi elementaarosakesed on oma sisemiste omaduste poolest eristamatud. Neid iseloomustaavad suurused on (seisu)mass, (elektri)laeng, eluiga, spinn, veidrus, sarmikus, ilus, tõde, värv e, värvilaeng. Elementaarosakesi võib vaadata kui punkte, mida iseloomustavad kin...
Õnneks pole enam tagasihoidlikus voorus, nii et ei pea häbenema et ma polegi tagasihoidlik. Püüan teistest erineda ja tänu sellele silmapaista, meeldib vähene tähelepanu, kuid mitte liigne. Kui mulle anda mingi töö, siis ei lõpeta enne kui see tehtud on ega virise töö käigus. Motiveerida ennast pole mul raske. Koolis eelistan kindlasti reaalainetele humanitaaraineid, muidugi vahelduseks on hea lahendada kas füüsika, keemia või matemaatika ülessandeid. Asju milles olen nõrk on kahjuks ka mitmeid, esiteks pole ma eriti püsiv, meeldib ringi rännata ja põnevusi otsida, mis ei ole alati head. Võin mingi hetk teistele enda arvamust liialt peale suruda, nende kallal natuke liiga palju nalja visata ning sellega teiste tundeid riivata, kuid tegelikult mõtlen sellega, vaid head. Arvestan vähem teistega kui endaga, kaitsen enda ideid, isegi siis kui tean et need pole kõige paremad
Soojusnähtused vannitoas Vannitoas tavaliseks soojendajaks on põrandaküte, mis saab energiat elektri näol ja elektri abil soojenevad põrandasoojenduse traadid, mis on valmistatud metallist, sest metall juhib hästi soojust ning traatide soojendamiseks kulub vähe energiat. Metalltraadid omakorda soojendavad põrandaplaate, kuna põrandaplaadid on savist, siis ei juhi nad hästi soojust ja põranda soojenemiseks läheb aega. Üldjuhul neelab põranda ülessoojendamine palju energiat, kui põrand on soe siis jahtub ta pika aja jooksul ja seega põranda ühel -samal temperatuuril hoidmine nõuab vähem energiat. Pesemiseks kasutatakse sooja vett ja vesi hakkab aurama, sest ümbritsev õhutemperatuur on madalam kui vee temperatuur. Mida soojem on vee temperatuur seda rohkem aineosakesi väljub veest ja muutub veeauruks. Vannitoas olevad aknad, peeglid ja seinad muutuvad uduseks, sest kui õhus olev aur hakkab jahtuma, liituvad ...
Füüsika laboratoorne töö nr 1 1. Mis on mõõtmine? Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. 2. Milliseid mõõtõhikuid kasutab SI pikkuse, aja ja massi mõõtmiseks? Pikkus- meeter Aeg- sekund Mass- kilogramm 3. Kuidas leitakse mõõtarv? Mõõdetava suuruse väärtuse leiame tema võrdlemisel eelnevalt kokku lepitud samanimelise suuruse - mõõtühikuga. Saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks. 4. Mis on mõõteviga? Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 5. Kuidas määratakse riistaviga? Riistaviga on mõõteriista ebatäpsusest tingitud viga. Riistaviga on reeglina püsiv, st. ta ei muutu mõõtmiste käigus - järelikult on ka saadav mõõtarv kogu aeg kas pisut suurem või pisut väiksem mõõdetava suuruse tegelikust väärtusest. Niisugust püsivat kõrvalekallet nimetatakse süstemaatiliseks veaks, tema suurust saab mä...
Kosmose uurimine Füüsika Maailma suuremad kosmoseagentuurid Ameerikas (USA-s): NASA Kosmoseagentuur. Euroopas: Euroopa Komoseagentuur ESA. Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille valgustundlikkus on miljon korda suurem inimsilma valgustundlikkusest. -- alles tänapäeval on inimesed nende täppisinstrumentide abil saanud suuteliseks muundama need kauged sosinad piksekärgatustega võrreldavaks informatsiooniks. Kosmose uurimis tehnoloogiad: 1). Hubble kosmoseteleskoop asub väljaspool Maa atmosfääri ja on seetõttu vaba selles tekkinud moonutustest. Tänapäeval tehakse suur osa parimatest kosmosepiltidest just selle aparaadiga. 2). Tegu on Kanaari saartel La Palmases asuva teleskoobi MAGIC laserkiirte abil töötava f...
Head küljed on et kõht on pidevalt täis aga halb külg selle töö halb külg on et see on väga raske töö 9. Kus olete oma elu jooksul veel töötanud? Olen töötanud Õpetajana, Eesti Kütuses, Bensiini jaamas ja isegi olen Lüpsja olnud 10. Miks vahetasite töökohta? Minu elukohas polnud töökohta mis vastaks minu elukutsele 11. Missuguste koolis õpetatavate õppeainete hea tundmine tuleb teie töö juures kasuks? Ma arvan et need võiksid olla Keemia, Füüsika, Matemaatika (naerdes) no ma arvan et geograafiast pole ju ertiti kasu kuna vahet pole kummal pool on supi kulp 12. Kuidas tulete oma tööülesannetega toime? Väga hästi 13. Missugune on teie töökeskkond? Rahuldav 14. Missuguseid ohte teie töö sisaldab? Põletus haavad, Torke haavad on ka mui ohte aga need on just kõige sellised ohtlikumad
omavalitsuse asutustes planeerimise ja ehitusega seotud ametikohtadele või eraettevõtjatena asutada oma arhitektuuribüroo. Pärast magistrikraadi omandamist on võimalus jätkata õpinguid TTÜ doktorantuuris. Vastuvõtt ehitusteaduskonda (40 29,5 punktiga said sisse eelmine aasta) Inseneri- ja bakalaureuseõppesse saavad kandideerida need, kelle mõlemad arvesseminevad riigieksamid on sooritatud vähemalt 50-le punktile. Arvesseminevad riigieksamid on: 1) Matemaatika või füüsika 2) Eesti keel/vene keel (kirjand) või inglise/saksa/prantsuse keel Arhitektuuri erialale toimuvad lisaks ka sisseastumiskatsed.
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperühm: AAAB21 Kaitstud: Töö nr. 14 (optika) OT MALUSI SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Malusi seaduse katseline Optiline pink,2 polaroidi, fotoelement , kontrollimine. mikroampermeeter , valgusallikas diafragmaga Skeem
FÜÜSIKA Soojusõpetus Isoprotsesside käigus üks olekuparameeter (p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur) ei muutu. Üks olekuparam. võib konstantseks jääda. 3liiki: isobaariline(muutumatu-p), isohooriline(muutum.-V), isotermiline(muutum.-T). pV = const. seletatavad nähtused: gaasi kuumutamine kinnises balloonis on isohooriline protsess., väikeste õhumullide ruumala sõltuvus rõhust vee all on isotermiline prots., Gaasi kuumutamine liikuva kolviga anumas, kui kolvi peal on raskus, on isobaariline prots. Reaalse gaasi molekule ei käsitleta punktmassina ja arvestatakse molekulide vahel mõjuvat tõmbejõudu. Ideealne gaas:1.molekulid on punktmassid, 2. põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, 3. molekulide vahel pole vastastikmõju. Soojusülekande liigid on:1.soojusjuhtivus - soojus kandub osakeslt osakesle ilma, et aine ümber paigutuks. Nt kuumas kohvis läheb metalli...
Alkohol: alks-igasugune alkohol. Lennukikütus- võlts viin. Niiduk-alkoholne jook mis jooja kiirelt laua alla viib. Jänkujook- gin energy. Lasteviin- 0,33l viina pudel. Vanake- liköör "Vana Tallinn" Õppeained: Ajukas- ajalugu. Biukas- bioloogia. Tiblakas- vene keel. Füss- füüsika. Luulu- laulmine. Geura- geograafia (õpetab Masa! ). WC: Kemps-lühend kemmergist. Kergendusministeerium- WC. Peldik- WC. Pelts- tüdrukute WC. Haisukas- poiste WC. Kosmonaudi kiiver- meeste vetsus olev pisuaar. Politsei: Kits-koputaja. Mõmmi- metsatukkas istuv politsei.
ANTIIKAEG Vana Kreeka 2000eKr – 338Ekr Makedoonia Suurriik 388 ekr -0 Vana Rooma 1000 ekr -476 pkr KESKAEG 476 pkr – 1453 pkr UUSAEG 1500 pkr -20sajandil algus Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. Demokraatlik valitsemisviis - võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Hellen- see on greek , kes räägib Kreeka keeles . Barbar- see on inimene greekase eest, kes ei räägi kreeka keeles. Homeros -(VIII sajandil eKr. e. )Legendaarne Van...
Relatiivsusteooria Eva-Lotta Metsla, Gertrud Sildnik, Kati Eliisabet Peterson, Getter Jalakas ja Mia Martina Peil Kõik on suhteline Ei ruum ega aeg, ega isegi keha mass ei ole kindlad, absoluutsed suurused, vaid on “relatiivsed”. Valguse kiirus Umbes 300 000 km/s Jääb vaakumis alati samaks Seda ei saa ületada Valgus äitub teisiti, kui teised kehad Kehad käituvad väga kummaliselt, kui neid panna liikuma valguse kiirusel Albert Michelson Tõestas, et valguse kiirus ei sõltu Maa liikumisest Ei ole olemas mingit absoluutset ruumi Ligikaudselt valguse kiirusel liikudes aeg aeglustub Relatiivsusteooriat on suudetud ka Maa-pealsete katsetega tõestada Massi suurenemine Mass on keha inertsuse mõõt Kui erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Mass sõltub liikumiskiirusest Mass kasvab valguse kiir...
Toiduainete tehnoloog Toiduainete tehnoloogia Toiduainete tehnoloogi elukutse on elulähedane ja selle sisu võib lühidalt kirjeldada, kui keemia, füüsika, bioloogia, mikrobioloogia ja tehnikaalaste teadmiste rakendamist selleks, et tööstuslikult toota joogi-, liha- piima-, pagari- ja kondiitritooteid, maiustusi, konserve – kõike seda, millest kodus toitu tehakse või valmis kujul tarbitakse. Mida tudengid õpivad? • Üliõpilased omandavad baasteadmised taimsete ja loomsete toiduainete tootmise tehnoloogiatest, vastavate toiduahelate funktsioneerimisest ning teaduslik-tehnilisest arengust. • Toiduainete tehnoloogia õppekava ühendab toiduahela seisukohast ühtseks tervikuks toidu- ja loodusteaduslikud-, tehnilised-, majandusalased- jm õppeained ning on suunatud teoreetiliste teadmiste, praktilise kogemuse ja teaduslik- tehniliste meetodite kasutamisoskuste omandamisele toiduainete tehnoloogia valdkonnas. Mida tudengid õp...
Bohri-rutherfordi aatomimudel-bohri postulaadid Elektronid liiguvad sellistel orbiitidel, millele mahub täisarv De Broglie lainepikkuseid Pidevspektris läheb üks värvus sujuvalt üle teiseks. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ja suure tihedusega gaasis Kiirgusspekter on värvilised jooned mustal. Selle tekitab kuum gaas Neeldumisspektril on mustad jooned pideva spektri taustal. Tekib kui valgus läeb läbi klaasi Spektroskoopia rakendused-kriminalistika, keemia, füüsika, kosmoloogia, astronoomia Mudelite kasutamine: · originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus); · protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid); · originaali uurimine on liiga kallis või ohtlik ( näit. tuumaplahvatus); originaali ei ole enam olemas kvantmehaanika-õpetus mikromaailma objektide liikumisest
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise suurusega, mis on valitud mõ...
ÜHE SEEBIMULLI ELUKÄIIK Täna uurivad kaks suurepärast Rakvere Reaagümnaasiumi 11. Klassi õpilast Maria ja Martti ühe seebimulli elukäiku. Täpsemalt käsitletakse artikklis järgmiseid teemasid: seebimulli kelm, keelme paksus, valguse peegeldumine ja murdumine seebimullis, interferents seebimullis, interferentsi maksimum ja minimum, valguse lainepikkus ja käiguvahe. Kolmapäeva hommikul füüsika tunnis sai hakata katset tegema. Selleks oli vaja klaasi, kus sees oli pesuvahend veega ning kõrt, milega sai mulle puhuma hakata. Mullide puhumine viis tagasi lapsepõlve, ning hetkeks unustasime, et oleme 17-aastastena füüsikatunnis. Seebimulli valmis puhudes tekkis meilküsimus- miks tekivad erinevad värvid mullile? Asja lähemalt uurima asudes saime vastuse. Seebimullile tekkivate värvide eest on vasutusik interferentsi põhimõte. Seebimulli valguslained peegelduvad osaliselt
Potensiaalne energia saab olla ka negatiivne. Koguenergia on kineetilise ja potensiaalse energia summa. Potensiaalne energia on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist. Seda omavad *ülestõstetud kehad: (mkeha mass, graskuskiirendus, h kõrguste vahe) potensiaalne energia on seda suurem, mida suurem on kehale mõjuv raskusjõud ja mida kõrgemale ta on tõstetud. Maale langedes potensiaalne energia = 0. Energia jäävuse seadus on füüsika põhiseadus. Energia muutumine, üle andmine teisele kehale. Kõik energiad taanduvad kineetiliseks ja potensiaalseks. Elektrienergia, keemiline, valgus, soojus, tuumareaktor. Ringjooneline ja pöördliikumine. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse kraadides. Pöördenurk on kõikidel punktidel ühesugune. Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe.
Valemi tüüp Valem Tähised Ühikud Optiline tugevus D = 1/f D - opt tugevus D - dpt Sagedus f=1/T f - fookuskaugus f-m Rõhk p=F/S f - sagedus f - Hz Rõhk vedelikes p=ρgh T - võnkeperiood T-s Jõud F=mg F - jõud F-N Üleslükkejõud Fü=ρVg S - pindala S - m2 Töö A=Fs g - grav konstant g - 9,8N/kg Kasutegur η = Ak/A*100% ρ - tihedus ρ - g/cm3 kg/m3 Potentsiaalne energia Ep=mgh V - ruumala V - m3 Kineetiline energia Ek=mv2/2 v - kiirus v - km/h m/s Kogu energia E=Ep+Ek η - kasutegur ...
SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need laine...
Füüsika kontrolltöö ,,aine ehituse alused'' 1.Kirjelda ideaalse gaasi mudelit. V: Ainsa molekulidevahelise mõjuna arvestatakse elastseid põrkeid ja kus ei arvestata, et lisaks osakestevahelisele tühjusele võtavad ruumi ka molekulid ise. 2.Milliste gaaside puhul kehtib ideaalse gaasi mudel? V: Hõredad ja jahedad gaasid käituvad ideaalse gaasi mudeli järgi. 3.Mida nim. Kondentsaineks ja miks? V: Tahked ja vedelad ained. Neil on omadus säilitada ruumala. 4.Mis määrab aine olekut ja olekumuutused? V: Keemilised sidemed ja molekulaarjõud. 5.Mida nim. Voolisteks ja miks? V: Gaasid/vedelikud, tänu kindla kuju puudumisele on mõlemad voolavad. 6.Mida täh. Õhu absoluutne niiskus? V:Näitab, kui suur mass veeauru on õhus ruumalaühikute kohta. (veeauru mass ühes kuupmeetris) 7.Kuidas tekib küllastunud aur? V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru...
1650 jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile.1651 suri Pascali isa, 1652 asus 3 Blaise'ga väga lähedane õde Jacqueline Port-Royai kloostrisse, kus ta peagi nunnaks pühitseti. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. Kuna Pascali kirjad Charlotte'ile viimase hilisema abikaasa nõudel pärast Charlotte'i surma põletati, pole selles küsimuses selgust saada võimalik. Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta
tegeledes äratas temas huvi tõenäosusteooriad. 1650. aastal jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1651. aastal suri Pascali isa, 1652. aastal asus Blaisega väga lähedane õde Jacqueline Port-Royali kloostrisse, kus ta peagi nunnaks pühitseti. 1653. aastal pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta lõpul vaevalt eluga neljahobusetõlla õnnetusest, pidas Pascal seda märgiks maailmast tagasi
1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. 2. Mis on täiendusprintsiip? Tooge näide! ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühajele kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Nt. Einsteini relatiivsusteooria täiendas Galilei koordinaatide teisendusi väga suurte kiiruste korral. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest.
Elektrilise mõõtevahendiga tehtud mõõtmise B-tüüpi määramatuse leidmine: ep U B x m t 3 , (3) t kus ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve, on Student´i tegur ja ∞ on lõpmatus, β on usaldatavus, füüsika praktikumis on usaldatavus tavaliselt 95%. Liitmääramatuse (C-tüüpi määramatuse) leidmine: U C x U A x 2 U B x 2 2 n x x 2
Füüsika Tiirlemine ringjoonieline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb kehast väljaspool Pöörlemine - ringjooneline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb keha sees Amplituud max kaugus tasakaaluasendist Tasakaaluasend - asend kus võnkuv keha ei liigu Võnkumine liikumisviis kus keha läbib perioodiliselt ühtesid ja samu asukohti Sunnitud võnkumine võnkumine mida põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta Hälve kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ruumis leviv võnkumine Lainefront piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja sell...
Eero Sonberg Indrek Sonberg Andreas Lahesalu Voltmeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehtiusteaduskond Õpperühm: TEI 11/21 Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2015 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur,kus mōōteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmōōteriist nōrkade voolude (ca 1mA) mōōtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu lä...
Füüsika Kordamisküsimused 1. Newtoni 1. seadus Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis, kui jõud puudub või jõud kompenseeruvad. 2. Newtoni 2. seadus (+valem, valemi selgitus) Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline massiga. F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus keha vastu...
Albert tahtsi minna kohe õppima Sveitsi Polütehnikumi Zürichisse, aga kahjuks ta kukkus sisseastumiskatsetest läbi, kuigi ta tulemused matemaatikas ja füüsikas olid suurepärased. Vanemad saatsid ta keskkooli lõpetama Aarausse, kus ta õppis Maxwelli elektromagneetilist teooriat. 17 aastaselt lõpetas ta kooli ning oma isa heakskiidul lõpetas ta oma Saksamaa Keisririigi kodakondsuse, et hoiduda sõjaväekohustusest. 1896 aastal läks ta Zürichi polütehnikumi matemaatika ja füüsika õpetajaks õppima. Sama eriala õppis ka Alberti tulevane naine Mileva Mari, kes kahjuks halbade matemaatika tulemustega ei lõpetanud kooli. Pärast kooli lõpetamist ei suutnud ta leida endale töökohta, kuid viimaks leppis ta tehnilise assistendi kohaga sveitsi patendi büroos. Mileva ja Albert abiellusid 1903 aastal ja said ka kaks poega. Kuid 1914 aastal kolis Albert Berliini ja ta naine jäi koos poegadega Zürichisse elama. Pärast 5 aastat lahusoldud aega
Suurimad kehad kosmoses kosmos Kosmos (kreeka keeles ) on kreeka keelest pärinev sõna, mis tähendab maailma, täpsemalt korrastatud maailma. Kosmose kui harmoonilise maailma vastand on kaos, korra puudumine. Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja arengut. taevaKehad Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass. Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks: Planeet, kääbusplaneet, päikesesüsteemi väikekeha, täht, täheparv, udukogu, galaktika Päike
Füüsika kordamisküsimused 1. Milline liikumine on ühtlane ringliikumine? Ühtlane ringjooneline liikumine on selline ringjooneline liikumine, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed pöördenurgad. 2. Milles seisneb tiirlemine, milles pöörlemine? Tiirlemine- ringjooneline liikumine, mille korral ringjoone keskpunkt asub kehast väljaspool Pöörlemine- ringjoone keskpunkt on kehas sees. 3. Mida nimetatakse pöördenurgaks? Definitsioon, valem, seletused, radiaani definitsioon. Nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. φ- pöördenurk (rad) l- kaarepikkus (m) r- ringjoone raadius (m) Radiaan (tähis rad) on SI-süsteemi tasanurga mõõtmise ühik. 4. Mida nimetatakse joonkiiruseks? Valem, seletused, mõõtühikud, vektori suun...
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ. TUUMAREAKTSIOONID Tuumareaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutuvad ainete tuumad. Tuumareaktsioonid jagunevad kaheks: 1) Lagunemisreaktsioonid. Rasked tuumad lagunevad neutronite mõjul kildtuumadeks, toimub ahelreaktsioon. Nende reaktsioonidega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Neid reaktsioone saab mõõdukuse piirides hoida nt mõnda neutroneid neelavat metalli kasutades. Ahelreaktsioone saab pidurda kriitilise massiga. Neid reaktsioone kasutatakse tuumaelektrijaamades. 2) Ühinemisreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Sellised reaktsioonid toimuvad päikesel ja teistel tähtedel väga kõrgetel temperatuuridel (miljonite kraadide juures). Selle käigus ühinevad vesiniku aatomid heeliumi aatomiteks. Neid reaktsioone ei saa kasutada aatomielektrijaamades, sest need toimuvad nii kõrgetel temperat...
Eesti Entsüklopeedia. (2009). Silm. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 (14.09.16) Lorents, A. (2016). Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEMISMEEL (25.09.16) Burnie, D. 1995: 68. Lühientsüklopeedia „Inimkeha“ Koolibri 2002. (toim). Eesti Entsüklopeedia. (2006). Nägemine. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Kirsman, E. (2016). Nägemine. Värvid. Õpikus: Füüsika põhivara. https://opik.kirsman.ee/pohikool/8klass/nagemine/ (25.09.16) Norman Optika. „Sinist valgust blokeerivad prilliklaasid.“ (2014). http://www.normanoptika.ee/et/blogi/sinist-valgust-blokeerivad-prilliklaasid/ (16.09.2016) Optiline Grupp. „Sinise valguse mõju silmadele ja silmade kaitsmine selle kahjuliku osa vastu“ http://www.optiline.ee/crizal-prevencia/ Kuiva silma sündroom. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/
HELI MILLEST ME RÄÄGIME? Mis on heli? Kuidas heli tekib? Heliallikad Heli kiirus Kuuldav heli, infraheli ja ultraheli Heli peegeldumine ja kaja Müra Kasutatud kirjandus MIS ON HELI? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Heli iseloomustatakse helikõrguse (ühik 1 Hz) ja helivaljuse (ühik 1 B) abil Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on heli KUIDAS HELI TEKIB? Heli tekitavad võnkuvad kehad: Võnkuvkeha paneb võnkuma ka ümbritseva õhu Õhk omakorda inimese kõrvas oleva trummikile Trummikile võnkumist tajumegi helina Õhuta ruumis heli ei levi! HELIALLIKAD Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Helisev pillikeel Orelivile Saag puu lõikamisel Töötav auto mootor Jne. HELI KIIRUS Heli kiirus erinevates ainetes on erinev Õ...
RASKUSKIIRENDUS LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Tallinn 2015 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (j...
ajamasinat. Ka tänapäevased reaktiivlennukid olevat leiutatud UFO laeva eeskujul Ala 51-s. Teooriaid tõestatakse videotega, kus on näha lennumasinaid tegemas manöövreid, mida praegu teadeolev tehnika ei võimalda. Osa infost Area 51 kohta pärineb Robert Scott Lazarilt, kes väidab end olevat töötanud Area 51 naabruses salajasel objektil S4, kus ta uuris tulnukate lennuaparaati, mis kasutas kütusena elementi 115. Kriitikute sõnul ei ole Lazar füüsika vallas pädev ega oma ka tegelikult teaduskraade, mida ta väidab endal olevat. Teooria 2 Teiseks arvatakse, et inimene pole oma jalga Kuu peale tõstnud mitte kunagi. Teoreetikute sõnul on Ala 51-s Kuu keskkonnaga sarnanev simulaator, kus filmiti kaadrid Kuu peal käimisest. Filmimisel olevat olnud abiks ka filmi tegija Stanley Kubrick. Ametlikult surid kolm astronauti Grissom, White ja Chaffee varustust kontrollides tulekahjus, kuid
LABORATOORNE TÖÖ ÜLDMÕÕTMISED Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamis kuupäev: 03.12.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips
Tartu Kutsehariduskeskus Füüsika Iseseisev töö Ljudmila Kovaltšuk Õpetaja: Arno Ratas Tartu 2014 1. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 3. Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R=R1*R2 / R1+R2 ( R=R1+R2+R3 ) 4. Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U= I*R 5. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus jaguneb kõikide juhtide vahel võrdselt. 6. Kõigil juhtidel on pinge sama. U=U1+U2+U3 7. Voolutugevud on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuse summaga. 8. Kaks korda. 9. 1/R= R1 + R2 10. Rööbiti. 11. Tähis V-volt. Tähis A-amper ( volt-ja ampermeeter ) 12. 1 kWh elektri eest tuleb kodutarbijal maksta 0,244 eurot. Olenevalt ajast see arv muutub. ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM Uurimustöö Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Kõlarite tüübid: 1. Täisribakõlarid - Täisribakõlari eesmärk on ühes seadmes edastada võimalikult suurt sagedusvahemikku. 2
Laboratoorne töö Elektrimootori võimsuse sõltuvus koormusest Töö sisu ja meetod: Töö sisu ja meetod on kirjeldatud raamatus A. Emmo ,E, Paju, V.Paju Füüsika praktikumi tööjuhendid , kirjastus Valgus 1986 lk. 78-80. Töövahendid: Katseriist elektrimootori võimsuse määramiseks, stopper, nihik. Töö käik: 1. Mõõtke rihmratta diameeter D. Selleks eemaldage ettevaatlikult lint rattalt. Kandke tulemus protokolli. 2. Asetage lint tagasi rattale. 3. Laske dünamomeetreid nii madalale, et mõlema dünamomeetri näidud võrduksid nulliga. Kui mõne dünamomeetri näit ei lähe nulli, keerake kruvi
Filosoofia. Aristoteles Anna-Marie Kellner Aristoteles sündis 384 aastat eKr Stageiras. Tema isa oli arst Makedoonia kuninga Amyntase õukonnas. 18.aastasena läks Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus viibis 20 aastat. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Xenokratesega Väike- Aasiasse Aterneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Aristoteles läks perega Mytilenesse. 342 aastat eKr kutsus Philippos II ta Strageirasse 12.aastase Aleksander Suure õpetajaks. U 335 eKr läks Suur Aasia-sõjaretkele. Aristoteles läks tagasi Ateenasse ja avas oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Ka nimetati kooli peripateetikute kooliks. Aristoteles õpetas koolis 335 eKr - 322 eKr. 323 eKr suri Aleksander Suur. Pärast Suure ...
ROMANTISM- 19saj subjektiivne kunstivool, vastukaaluks klassitsismile- ratsionaalsele maailmakäsitlusele. Romantistid ütelvad, et inimene peab olema isiksusena vaba et luua. Ei tohi järgida vana, tuleb luua uus suund (oma isikupära). Maaildel ei tohi lobiseda. Tähtis on fantaasia. Romantsimil oli palju viljelejaid. Vaadati keskaega, neid huvitas religioon. Uus teema oli surm (õilis on surra)- tuberkuloos. PRANTSUSMAA- Theodore Gericault/ Eugene Delarix. Gericault suri noorelt- ei kujun välja. Oli akad hariduse saanud. Taastas 17 saj maali trad. Oluline oli üldistus ja dünaamilisus. Hobused olid lemmikud. Eeskujud- Rubens, Michelangelo e monument, dünaamilisus, värv. Avaldas ka kirjutisi. Järsud väljaütlemised, oli mässaja. Teda huvitas Dante, Byron, Pr revuluts, antiik müt ja idamaad. Pintsli käsitlus oli vaba- kohati jäi mulje nagu pilt olex lõpetamata. Efektsed valguse ja varju kontrastid. "Dante ja Vergilius", "Chiose veresaun", "Lõv...
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. ...
Teadus ja kunst 17.18 saj. 17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Galileo Galilei: astronoomia teerajaja (1564-1642). Astronoomia ja füüsika. ·Ta õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor, filosoof, matemaatik. ·1609- valmistas teleskoobi, alustas esimesena taevavaatlusi. ·Uuris Kuud- mäed ja mered ·Väitis, et Maa ja taevakehad on samadest ainetest. ·1610- avastas Jupiteri ümber tiirlevad 4 kuud ja kinnitas veelkord Maa tiirlemist ümber päikese. ·Avastas vaba langemise seaduse, inertsi. ·Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- ,,Dialoog kahe peamise
Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. 6 Kasutatud allikad About APOD. APOD archive. Search. Isaac Newton. APOD: 2002 February 24 Isaac Newton . Biographies. Newton. [http://www.corrosion-doctors.org/Biographies/Newton.htm] (02.02.08) Isaac Newton 1. [http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton] (04.12.09) Karu, G. 1998. Füüsika lühikursus gümnaasiumile: III Mehaanika. Tallinn: Koolibri. 23.03.2008) Putilov, K.A. 1964. Füüsika I: Mehhaanika. Akustika. Molekulaarfüüsika. Termodünaamika. Tallinn: Eesti Raamat. 7
Relatiivsusteooria - Albert Einsteini poolt loodud ajalisi ja ruumilisi suhteid käsitlev füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria; koosneb eri- ja üldrelatiivsusteooriast Üldrelatiivsusteooria relatiivsusteooria üks osa, mis käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu (gravitatsiooni) seoseid Kvantmehaanika - füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid; tänapäeva füüsika üks alussambaid ja aluseks mitmetele füüsikaharudele; kvantmehaanika abil on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja lihtsate bioloogiliste süsteemide omadusi Spekter - Mingeid objekte iseloomustava füüsikalise suuruse väärtuste kogum ja nende väärtuste jaotus paljudest sellistest objektidest koosnevas süsteemis Tsooniteooria - teooria, mille kohaselt võivad aatomi (molekuli, kristalli)
olemasolu ning mitte keegi või mitte miski vähemalt antud hetkel ei suuda esitada piisavalt head vastuargumenti, et kinnitada selle teooria absurdsust. Veel mõni aeg tagasi räägiti sellisest väljavaatest ainult ulmekirjanduses ja fantaasiat täis raamatutes. Tänaseks päevaks on paljud teooriad pälvinud nii mõnegi tuntud teadlase huvi. Uuritakse erinevaid võimalusi ning proovitakse neid seletada matemaatika ja füüsika abil. Palju on neid, kes arvavad, et multiuniversumi teooriad on puhas fantaasiavili, kuid on ka neid, kes usuvad teisiti. Viimasel ajal võib internetist leida üha rohkem multiuniversumi teooria kohta käivat informatsiooni. Antud töös tahab autor leida erinevaid võimalusi teiste universumite eksistentsi võimalikkuse kohta. Muus seas otsitakse antud töös vastust ka küsimustele, kust multiuniversumi teooriad alguse said ning mille abil on võimalik neid tõestada
frangist stipendiumit. Sellest piisas terve aasta söögiks ja pisikese korteri üürimiseks ning Marie võttis töö vastu. Muret tekitas aga see, et polnud ruumi, kus oma katseid sooritada. Neiu rääkis probleemist ka oma tuttavale, Fribourgi ülikooli füüsikaprofessorile, kes soovitas talle oma sõpra, Pierre Curie´d. [1, 2] Pilt 2. Pierre ja Marie laboratooriumis [2] Härra Curie oli tööstusliku füüsika ja keemia kõrgkooli laboratooriumi juhataja ning magnetismi uurija. Ta leidiski Marie jaoks enda juures väikese tööruumi. Noor neiu paelus meest tugevalt oma intelligentsi ja teadusearmastusega ning maheda visadusega püüdis härra Curie neiule läheneda. Marie, arvatavasti suurest austusest 6 vanemasse teadlasesse, ei märganud mehe sügavaid tundeid, kuigi ka neiu ise tundis
Füüsika 1. Iseloomusta gaasi (millest gaas koosneb? millised on gaasi omadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused gaasides?). 2. Iseloomusta vedelikke (millised on vedelike põhiomadused? kuidas toimub soojusliikumine vedelikes? kuidas toimuvad ülekandenähtused vedelikes?). 3. Iseloomusta pindpinevuse nähtust (millised on tegelikult veetilgad ja miks? kuidas tekib pindpinevusjõud? mis on märgamine? mis on mittemärgamine? mida iseloomustab pindpinevustegur?) 4. Iseloomusta tahkeid kehi (mis on tahkis? mis on tahke aine? kuidas liigitatakse kristalle? mis on anisotroopus? mis on isotroopus? millised on tahkise põhiomadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused tahkistes?). 5. Millised on faasisiirded? 6. Iseloomusta õhuniiskust. 1. Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu soojusliikumi...
1.2 VALEMITE TEISENDAMINE JA MUUTUJATE AVALDAMINE Valem on matemaatiliste märkide abil esitatud väide. Kuna matemaatika ja füüsika kursuses õpitakse väga erinevaid valemeid, siis tuleb tihti valemeid teisendada sobivale kujule, et avaldada nendest muutuja. Näide 6. Leiame voolutugevuse väärtuse amprites, kui toitepinge U = 12 V ja takistus ahelas R = 2 oomi. Lahendus. Ohmi seadusest U = IR avaldame voolutugevuse I. Selleks tuleb jagada valemis mõlemad pooled läbi suurusega R, sest see on voolutugevuse I kordajaks. U Saame: =I.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
