Vajalikud : sapphapete sünteesiks Steroidhormoonide sünteesiks Mürkide ja ravimite detoksikatsiooniks · Neljas hapniku kasutamise moodus on lipiidide peroksiidne oksüdatsioon, mis toimub rakumembraanides ( mitakondrite membraanid, endoplasmaatiline retiikulum, lüsosoomimembraanid). Produktideks on hüdroperoksiidid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, epoksiidid. Selle protsessi füsioloogiline roll on tõenäoselt membraanide uuenemine ja läbilaskvuse tagamine Osavõtvad radikaalid on väga aktiivsed ja võivad lipiidid täielikult lagundada rakk hukkub. Fagotsüteerivates rakkudes kasutatakse mikroobide hävitamiseks vesinikperoksiidi kõrval ka superoksiidiradikaale. Eriti tundlikud peroksiidsele oksüdatsioonile on plasmaatilised membraanid. Muutub valgu struktuur, membraanide läbitavus, ainevahetuse kiirus.
Kordamisküsimused 1. Etoloogia j põllumajandusloomade etoloogia mõisted Etoloogia- teadus, loomade käitumisest ja selle põhjustest Loomade käitumine- sisemiselt suunatud talitluste süsteem, mis soodustab homöostaasi ja loob eeldusi liigi püsimiseks. Käitumine on kujunenud evolutsiooni käigus loodusliku ja kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides 2. Kodustamise mõju loomade käitumisele _Vähem aktiivsed _ Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud _ Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas _ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne _ Kiirem kasv ja suurem toodang _ Muutunud sigimistsükkel 3. Käitumise uurimise vajalikkus veterinaarias ja ...
torukesi läbides sealt tagasi resorbeeruda, edasiste neerutorukeste seintes aga glükoosi resorbeeriv (transportiv) süsteem puudub. Seetõttu tekib glükosuuria (glükoos uriinis). Glükosuuria võib lühiajaliselt esineda pärast rohke süsivesikuterikka toidu, eriti magusa söömist. Selline glükosuuria on füsioloogiline. Kestev glükosuuria on tavaliselt tingitud suhkurtõve ehk diabeedi korral esinevast hüperglükeemiast, harvemini neeruhaigustel esinevast neerutorukeste kahjustusest. Püsiva glükosuuria korral on ka ööpäevane uriini kogus tavalisest suurem (23 liitrit) ja sellest
Iidsetest aegadest on teada, et kõikidest kunstidest keerukaim on söömise kunst. See käitumisviis, mis on seotud söömisega, on kõige sihipärasem ja sel on alati resultaat: toit jõuab suhu ja neelatakse alla. Sinnamaani on tegevus tahtlikult juhitud, edasi algab tahtele allumatu tegevus ja lõppefekt peaks olema keha vajaduste katmine. Kas see aga on nii? Juba toitekäitumise esimeses lülis- toidu valimisel, valmistamisel- mõjutab inimest hulk mõjureid: kaasasündinud füsioloogiline omapära ja rahvuslikud traditsioonid, religioon, majanduslikud võimalused jm. Toitumine on valdkond, kus harjumused inimest väga mõjutavad. Seedesüsteem on üks neid inertseid füsioloogilisi süsteeme, kus individuaalne tegevusrütm on väga oluline ja seda ei saa ega tohi järsult muuta, kui ei tunta selle süsteemi põhilisi füsioloogilisi seaduspärasusi (Teesalu, Vihalemm 2001:89). 3
• Põlvkondadevaheline mobiilsus - uuritakse, kas lapsed on sarnastel ametipositsioonidel kui nende vanemad või vanavanemad, st kui oluline on päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud,juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad
• Põlvkondadevaheline mobiilsus - uuritakse, kas lapsed on sarnastel ametipositsioonidel kui nende vanemad või vanavanemad, st kui oluline on päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide
reteseptoritsest talamusse Külgväädi kõhtmises osas Spinotalaamkulg-lad Juhivad erutust lihaste, kõõluste ja liigeskapslite proprioretseptoritsest piklikajju, sealt edasi väikeajju Külgväädi selgmises pindmises osas Spinotserebellaar-kulglad Tagaväädi külgmises osas Talbkimp Juhivad erutust lihaste proprioretseptoritsest ja naha taktiilsetest reteptoritest piklikaju vastavatesse tuumadesse Tagaväädi keskmises osas Õrnkimp Füsioloogiline funktsioon Paiknemine seljaaju valgeaine väädis Juhtetee Seljaaju juhtefunktsioonid: alanevad juhteteed Kortikospinaalkulgla (püramidaalsüsteem): neuronid asuvad motokorteksis ja premotokorteksis (väljad 4 ja 6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset funktsiooni Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon) Rubrospinaalkulgla Vestibulospinaalkulgla Retikulospinaalkulgla
LOOMAFÜSIOLOOGIA EKSAM 1. Lihtsa eluka närvisüsteem (selgrootutel) Madalamatel loomadel on närvisüsteem esindatud üksteisest eraldatud närvirakkude sünapside abil seotud võrguga. (meritäht, lameuss, meriroosiline) Neuronite kehad koores ja närvikiud ning sünapsid tuumas. Käsnad – puudub närvisüsteem pea täielikult. Neil pole üldse neuroneid, vaid mõned rakud talitlevad neuronitena. Ainuõõssetel ns algeline. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Rõngusside lihtne ns koosneb närvitänkudest, mis jätkeid pidi ühinedes moodustavad kõhtmise närviketi. Ümarusside piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud; närvitänkude süsteem (looma algeline aju). Õisloomadel hulk neuroneid, mis suudavad üsna kiiresti infot juhtida. Kammloomadel on iga kammplaati kontrollivad rütmikeskused. Lameussidel bilateraalsümmeetrilise ajuga närvisüsteem, neil 2 närv...
2. Söömust mõjutavad tegurid 2.1 Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused Looma poolt tarbitava põhisööda söömust mõjutab eeskätt tema eesmao maht. Eesmao maht sõltub looma vanusest ja massist. Noorematel, näiteks I ja II laktatsiooni lüpsvatel lehmadel ei ole eesmagu mahuliselt veel lõplikult välja arenenud. Samuti on suurema kehamassiga loomadel ka vastavalt suurem vats. Eesmao mahutavust mõjutab suuresti ka looma füsioloogiline seisund. Näiteks vanematel ja rasvunud loomadel vähendab kõhuõõnesisene rasvkoe hulk vatsa mahtu. Samuti on tähendatud, et vatsa mahutavus väheneb tiinuse ajal, eriti tiinuse lõppfaasis. Söömuse reguleerimisest võtavad osa mitmesugused vatsa limas- ja lihaskesas paiknevad retseptorid. Nendelt retseptoritelt saadud signaalidest lähtuvalt juhib looma kesknärvisüsteem vatsamotoorika intensiivsust. Mäletsejaliste söödatarbimine sõltub suurel
ruumis muutumisest tingitud ärritusi Helilained panevad võnkuma trummikile see omakorda kuulmeluukesed sealt edasi kuulmeteole võngete toimel tekkinud erutuse juhivad närvid peaajuu 6. Nägemismeel Valgusärritus lääts võrkkest N. OPTICUS kuklasagar Esemete vaatlemisel tekib silma võrkkestale ümberpööratud vähendatud kujutis Nägemiskeskus paikneb kuklasagaras FÜSIOLOOGIA: HINGAMINE Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub difusioon 2. Gaaside transport Hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse 3. Sisemine e. koehingamine
jooksul Põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine • Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007 Vaesuse riskigrupid Eestis – kõige haavatamad noored 18-24 (21,4%) ja 65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6% Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline,
TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria: Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole, on enesekeskne ja nad hoolib vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria: Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus, inimene pole loomu poolest laisk, tal on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada, inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust. Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused. 2) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid tõi välja Newstrom? · kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, · suhteliselt stabiilne , muutudes tava...
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks. Kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid in suutlikkuses hinnata olukordi ja oma ressursse ning toimida nii, et psüh heaolu säilib. (nt depressiooni ja ärevushäire puhul ei ole hinnangud, meeleolu ja käitumine vastavuses välise olukorraga)
Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves VEENILAIENDID Referaat Tallinn 2014 MIS ON VEENILAINEDID? Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid, süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas. Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu. Alajäsemete veenide alatalitluse tagajärjel tekivad veenilaiendid. Veenilaienditeks ehk varikoosiks ehk varix`ks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte
) sooritamisest- see on alaktaatne energiatootmis mehhanism. Käsipalli võistlusmääruste muutustest (2001 a.) tulenevalt on mängu tempo tunduvalt tõusnud ning järjest suuremat osakaalu omab ka anaeroobne laktaatne energiatootmise mehhanism. Saali- ja rannakäsipalli võrdlus näitas, et sarnasusi on väga vähe. Reeglid on täitsa erinevad. Isegi vaatama sellele ,et rannakäsipallis on lühem mänguaeg on nii füsioloogiline kui ka psühholoogiline koormus peaaegu võrdne. Rannakäsipallimängu füsioloogiat teeb keerulisemaks kliima (õhutemperatuur), õhuniiskus (võistlused vee juures), samuti on raskem sportida liiva peal. Väga palju arvamusi ja küsimusi on seotud rannakäsipallimängu arenemisega. Kuidas kvalifitseerida rannakäsipalli? Kas omaette spordialana või käsipalliliigina? Selge see, et tänapäeva rannakäsipall on erinev saalikäsipallist ja kõik
kool klass nimi Erootika Referaat Juhendaja: ---------- Asukoht+aasta 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Üldiselt erootikast................................................................................................................... 5 2. Seksuaalsus............................................................................................................................. 6 3. Suguelu....................................................................................................................................7 3.1 Suguelu riskid....................................................................................................
jällegi stabiilne kuuest elektronist koosnev süsteem. Pürrooli lämmastiku aatomile ei jää enam vaba elektronpaari ning seepärast ei ilmuta pürool aluselisi omadusi. Furaani tsüklis on hapnikul kaks elektronpaari, neist ühe loovutab ta aromaatse süsteemi loomiseks. Teine elektronpaar jääb aga vabaks ning selle kaudu avalduvad furaani aluselised omadused. Lämmastikku sisaldavaid heterotsüklilisi ühendeid leidub alkaloidide struktuuris, mida leidub palju taimedes ja millel on tugev füsioloogiline toime. Nende hulka kuuluvad muuhulgas näiteks ka nikotiin, morfiin ja kofeiin. Nikotiin on ühe lihtsama ehitusega alkaloid, leidub rohkemal määral tubakataimes (0,3-5% tubakataime kaalust), vähesel määral tomatis, kartulis, baklazaanis, rohelises pipras. Nikotiin on tugev närvimürk, mistõttu teda lisatakse putukamürkidesse. Satub organismi peamiselt kopsude kaudu suitsetamisel, samas imendub hästi maost ja naha kaudu. Ühes suitsus on 0,520 mg nikotiini.
Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad. Elektronegatiivsus – aatomi võimekus endaga elektrone liita (madala elektronegatiivsusega aatom loovutab kergelt oma elektronid). Vesinikside – keemiline side, mis moodustub liigsete elektronidega (- laeng või osalaeng) elektronegatiivse aatomi ning vaba orbitaaliga (kasvõi osaliselt, st + osalaeng) vesiniku aatomi vahel (seotud omakorda elektronegatiivse aatomiga, mis tõmbab temalt ...
Tekivad keemilised reaktsioonid ja need toitained mis olid neile kättesaadavad, need muutuvad selliseiks, mida taimed enam ei omasta. Kohanemine pöörduv, pärandub järglastele Kohastumine pöördumatu, ei pärandu järglastele Adaptatsioon organismide ehituse või talituse kujunime sellesk, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise a populatsiooni arvukuse säilitamine Organismi vastus keskkonnatingumuste muutumisele: käitumuslik füsioloogiline (talveuni, talveuinak) Ökoamplituut teatud keskkonnatingimuste väärtuste vahemik. Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu.ökoamplituutide vahemik) Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele kohastunud organismid. Nt panda pambus, kapsaliblikas, naeriliblikas, Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutvad) organismid. Biootilised keskkonnateguris igapäevaelus: Konkurents, kisklus(kiskja ja ohver), parasitism(parasiit ja peremees)
vorm väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks: h, o, b, u, n, e. See on teine liigendus. 14. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõnekommunikatsiooni ahel: Kõneleja mõte kõnesignaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulmisorganite tegevus AKUSTILINE TASAND SÜNTEES ANALÜÜS 15. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused 16. Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju-) Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist.
arengu tee. Eoskand kandseenetele iseloomulik rakk, mille Füsioloogia bioloogia teadus, mis uurib peal valmivad eosed. organismide talitusi ja nende regulatsiooni. Eoskott kottseentele omane rakk, mille sees Füsioloogiline lahus inimese puhul 0,9% NaCl valmivad eosed. lahus, mida sisestatakse inimese veeni vere ja Eoskupar sammaltaimede organ, milles veekaotuse puhul. Kasutatakse ka mitmete valmivad eosed. süstimiseks mõeldud pulbriliste ravimite lahustamiseks. Etanoolkäärimine pärmseentes ja mõnedes
molaarne kontsentratsioon, R - gaasi universaalne konstant, T - temperatuur. Rakuseinad toimivad poolläbilaskva membraanina, mis väikestele molekulidele läbitav, kuid on läbimatu rakus sünteesitavate ensüümide ja valkude jaoks. Seepärast oleneb vee jaotumine kudedes osmootsest rõhust. Isotoonilistel lahustel on ühesugune osmootne rõhk, kuna nende lahuste võrdsed ruumalad sisaldavad ühesuguse hulga lahustunud aine osakesi. Näiteks, füsioloogiline lahus - süstimislahus suure vere- ja vedelikukaotuse puhul, sest selle lahuse osmootne rõhk ja kontsentratsioon on lähedane vereplasma osmootsele rõhule ja kontsentratsioonile. Kui rakumahla osmootne rõhk on väiksem ümbritseva lahuse osmootsest rõhust, on viimane rakumahla suhtes hüpertooniline lahus. Vee liikumise rakumahlast hüpertoonilisse lahusesse tõmbub rakk kokku ja seejärel eraldub protoplasma rakuseinast (plasmolüüs).
Ka vastavus enesekäsitlusega 4) mitu identsust. Kui in näeb võimalust ennast esitleda, seda paremini tunneb 5) võib olla mingi idee nimel, et peab tegema Enesemääratlemise teooria (E.L.Deci&M.Ryan): sisemised vs välimised käitumist mõjutavad põhjused Eeldused: In on sündinud proaktiivselt, ind teha on kaasa sündinud. Kalduvus areneda keerukama funktsioneerimise suunas. Optimaalne areng Vajadused määravad käitumise: 1) autonoomsus- füsioloogiline vajadus pühendada, ise reguleerida, juhtida, olla iseseisev. Aitab kaasa, kui pidevalt keegi ei kontrolli. 2) kompetentsus- tunne, et saan hakkama, võime midagi saavutada, õnnestumise tunne suureneb 3) seotus- hõlmab turvalise seotuse teistega, tahab teiste toetust, armastust, tunnustust Individuaalsed erinevused: Põhjuslikkuse orientatsioon- kuidas in reguleerib oma käitumist, autonoomsust. Eesmärgid elus- kuhu in püüdleb enda arengus. Seotud sisemise heaoluga
Inimene arvab ekslikult, et võimed on head, objektiivselt nii ei ole. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse. Soov on arusaamine, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada. Püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. Ajukoor katab suht kõik ära. The dark side of the moon :D Ajul on kaks poolt, poolkerad. All väikeaju, mille pearoll on sellises protsessid, mis ei teadvustu, vaid vajalik tasakaaluks jne, füsioloogiline organ. Pole rolli emotsioonidel, mõtlemisel jne. 5 Beezikas hallikas käsn- AJU!!!!! (Vaata lk 42 juurde) rikkalikult täidetud neoronitega, närvirakkudega, biokeemilised ained, veresoonkond arenenud. Ajul endal valutundlikkus puudub- võimaldab ravi ja uuringuid. Intelligentsuse tagab see kuda närvivõrgustik on välja kujunenud, mitte see kui raske aju on.
Maslow arvates ei ole võimalik rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui ei ole rahuldatud madalamad vajadused. Emotsioonid * Emotsioonid kindlustavad inimese käitumist energiaga ning annavad meie tegevusele energia. * Emotsioon on selline psüühiline protsess, mis väljendab inimese suhtumist maailma ja iseendasse. Emotsioon on keha tunne mingi seisund, mis teie kehas on (keha on emotsioonide kodu). * Emotsioonidel on alati olemas kehaline, täpsemalt füsioloogiline pool. * Emotsioonide juures võib lisaks rääkida ka psüühilisest poolest. -) Mida tugevam on emotsioon, seda raskem on seda varjata. * Emotsioone on vaja, sest nad varustavad meie käitumist energiaga, sest iga emotsioon valmistab inimest ette mingi muutunud olukorra, situatsiooni puhul tegutsemiseks. * Inimesed kalduvad emotsioone jagama positiivseteks ja negatiivseteks, kuid see on tegelikult väga subjektiivne lähenemine.
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eel...
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................3 2. Bioindikatsioon..............................................................................................4 2.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 2.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 2.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 3.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 3.1.Samblikud ja vääveldioksiid..................................................................5-6 4.Samblikud......................................................................................................7 4.1.Samblike üldiseloomustus..........................................
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut MOBIILTELEFONIDE JA WIFI-SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 7. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kas...
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu o...
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Horisontaalne: liikumine samal sotsiaalsel tasandil Põlvkonnasisene: individuaalne karjäär tööelu jooksul Põlvkondadevaheline: põlvkondade-vahelised erinevused Struktuurne: majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna Vaesus Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit) Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas eeldatakse Absoluutne vaesusepiir – füsioloogiline elatusmiinimum Suhteline vaesus – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta Vaesuse määr – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Sotsiaalne tõrjusus – viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda (piiratud tingimused võrreldes enamusega, pettumustunde süvenemine, subjektiivne tajumine Avaldumisvormid: Majanduslik – mitteosalus väärtuse loomises ja tarbimises
muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Intensiivsus, Polaarsus, Kestus Emotsionaalse käitumise osad- (Mesquita ja Frida) Sündmus, Sündmuse kodeerimine, Alandus, solvang, oht, …,Hinnang, vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule, Füsioloogiline reaktsioon, Tegutsemisvalmidus, Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, žestid, Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult), kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus Mis on emotsioonide otstarve? Hindamine (isikud, olukorrad), Ergutavad või pidurdavad, Suunavad tähelepanu, Stimuleerivad mälu, Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 32. Mida kujutab endast isiksus
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused:
uuritav fenomen on adaptsiooniline ainult siis, kui tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. kohanemine võib olla nt makroehituses (kabjaliste vs sõraliste jalad), värvus (kaitsevärv), käitumises (lindude ränded). adaptsiooni eri liigid: 1) geneetiline adaptsioon (nt jänese talvine valge kasukas – pole reguleeritav organismi eluajal, kui ka kasulikuks ei osutu) 2) füsioloogiline tolerantsus (nt võime kiiresti keha värvust muuta; kaladel reguleerida soola sisaldust organismis; kohastumus laiale toidulauale jne.) 3) arenguline paindlikkus (nt lihaste tugevnemine kehalise töö tegemisel; erütrotsüütide hulga suurenemine kõrgmäestikus elades jne.) koadaptsioon – mitme eri liigi organismide vastastikku seondunud kohanemine
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
sotsiaalse mobiilsuse määratlemine. struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne tõrjutus – tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide
on korraga kergem keskenduda d. Seosed varasemate teadmistega. Kinnistab varasemaid teadmisi ja saab aluse, millele toetuda 10. Mäluprotsessid - säilitamine (mälu jäljed ja konsolideerumine). Mälujälg - närvisüsteemis olev märge infost Konsolideerumine - info kokkupakkimine? Aile saadetu: mälujälgede konsolideerumine ja selle häirumine. Mällu talletamine eeldab mälujälgede konsolideerumist, see on füsioloogiline protsess, mis kestab tunde (hipokampuses) ja päevi, kuid, aastaid (neokorteksis); oluline unefaaside korrapärane vaheldumine 11. Mäluprotsessid – meenutamise protseduuride mõju tulemusele (meenutamine ja äratundmine; vaba, järjestikune, ja ajendatud meenutamine; äratundmine sundvaliku ja vaba valiku tingimustes). Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile
Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsionaalse käitumise osad · Sündmus · Sündmuse kodeerimine Alandus, solvang, oht, ... · Hinnang vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, zestid · Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) Kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus Mis on emotsioonide otstarve? · Hindamine (isikud, olukorrad) · Ergutavad või pidurdavad · Suunavad tähelepanu
sellega seotud tunded ning -kerge haigus, mille puhul arsti poole ei reaktsioonid) pöörduta - Pühendatud Lõuna-Eesti murretele - Tõsine haigus, mille puhul on vaja pöörduda arsti poole Inimene ei pruugi haige olla, kui tal on mingi tõbi 3. Holistlik ja ontoloogiline haiguskäsitlus Haiguse suhe peremehega võib olla: holistlik (ka: antropoloogiline, füsioloogiline, biograafiline) – haigus ja patsient moodustavad terviku. ontoloogiline – haigus kui iseseisev nähtus (nt mikroorganismist haigusetekitaja kaasaegse käsitluse puhul, teisalt aga „kuri vaim“ mõnes traditsioonilises kultuuris) 4. Mõisted „vanadus“ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja tervishoiusüsteemile. „Vanadus“ on 20. sajandi meditsiini ja tervishoiu märksõna, mis iseloomustab demograafilist ja epidemioloogilist olukorda, milles
kasutanud mobiilseid töötervishoiuteenuste üksusi ja seda märkimisväärse eduga. Ka Prantsusmaal on kasutatud liikuvaid üksusi, et jõuda väikeettevõteteni.[H.Kahn: http://www.terviseleht.ee/arhiiv/tootervishoid_EL_riikides.php] KOKKUVÕTE Nagu eelnevas töös selgus on hotelli-, retsorani- ja toitlustussektoris palju ohtusid. Tõin välja põhiohud ning kirjeldasin neid internetist leitud materjaliga. Kirjutasin kahest peamisest töötingimuste elemendist- füsioloogiline ja psühhosotsiaalne. Sain teada milliseid asjaolusid peab järgima tööohutuse vähendamiseks ning milliseid õigusakte peab selleks järgima. Ja kirjutasin ka töötervishoiu seadusandlikest alustest ja strateegiast, kus kirjeldasin ka Euroopa direktiividest. Antud referaadi tegemisel sain aru kui palju ohte tegelikult võib tekkida ametis, mida ma õpin. Kuid sain teada, et tööohutuse ja tervishoiu jaoks on loodud palju õigusakte, mis
Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maxjõud jõud, mis avaldub max lihaspingutuse olukorras. Võib jaotada 2 gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid: *Lihaste kontraktsioonijõu luukangidele rakendumise tingimused (jõuõlad, jõu rakendumise nurk jne); *Lihase pikkus; *Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõige; *Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent. Lihasesisene koordinatsioon, s.o lihaspinge regulatsiooni ühe lihase piires kindlustavad kolm mehhanismi: *Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon;
- aneemiaks. d)konsentratsiooni määramine veres määratakse spektrofotomeetriliselt( määratakse monokromaatilise valguse ekstinktsioon) ja kolorimeetriliselt ( määrates hemoglobiini konsentratsioon võrreldes mingi värvistandardiga). 8. Vere valgelibled e. leukotsüüdid (arv inimesel, veisel, hobusel, seal, lambal, kanal; alaliigid, ülesanded organismis alaliikide kaupa). Leukotsütaarvalemi mõiste ja tähtsus haiguste diagnostikas. Leukotsüütide e. valgeliblede füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine. Leukotsüütide sisaldus veres on küllalt kõikuv ja sõltub vanusest, tööst, toiduvõtmisest, tiinusest, laktatsioonist jne. Leukotsüütide arvu suurenemine veres (leukotsütoos) võib olla füsioloogiline või patoloogiline. Füsioloogiline leukotsütoos esineb näiteks tugeva füüsilise pingutuse korral, enne sünnitust, vastsündinutel, erutuse korral, pärast söömist jne. Patoloogiline
Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 23. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulamisorganite tegevus Akustiline tasand 25. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm??????????? Kõnekommunikatsiooni ahela akustiline tasand Kõnesüntees Kõneanalüüs Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused- Kõnesüntees (ingl. k. "voice synthesis", "speech synthesis") - inimkõne kasutamine arvuti väljundina. K
Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 23. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulamisorganite tegevus Akustiline tasand 25. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm??????????? Kõnekommunikatsiooni ahela akustiline tasand Kõnesüntees Kõneanalüüs Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused- Kõnesüntees (ingl. k. "voice synthesis", "speech synthesis") - inimkõne kasutamine arvuti väljundina. K
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
sobitama ja looma uue mudeli, mis saab tulevikus eeskujuks nende lastele. Ühe poole rolliootused etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5.Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi
kui ka ekstreemsisuatsioonis adekvaatselt käituma, valitud suunas jätkama, tegevust muutma või peatama); enesetunnet edendav (aitab endas selgusele jõuda, mõista oma vajadusi ning huve, saada ülevaade probleemidest); suhtumist väljendav (emots tekkimine, dünaamika ja käitumine). Emotsionaalse käitumise osad: sündmus – sündmuse kodeerimine (oht, solvang, alandus) – hinnang (millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) – füsioloogiline reaktsioon – tegutsemisvalmidus – emots väline avaldumine (miimika, zestid) – regulatsioon (tahtlik pidurdus, pikedamine) Põhiemotsioonid: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus (x6) Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku käitumise stabiilsus erinevates olukordades. Oma ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviidid. Põhilised lähenemised: Freudi psühhoanalüütiline käsitlus
inimesel, seal. Hobusel, rebasel raskendatud. Oksendamise põhjus võib olla psühhogeenne(vastikustunne, tugev erutus või ehmatus) või orgaaniline(tingitud seedekulgla haigusest, nagu äge kõhunäärmepõletik, äge maolimaskestapõletik, mao- või kaksteistsõrmikuhaavand, sapikivitõbi, vähktõbi, maolukuti ahenemine jt). Oksendamist kutsub esile oksekeskuse otsene ärritus peaajukasvaja või -vereringehäire korral (tsentraalne oksendus). Juhuslik oksendamine võib olla füsioloogiline kaitsereaktsioon, mille abil väljutatakse makku sattunud mürgised ained, riknenud toit, võõrkehad, alkohol. 22. Seede jämesooles, rooja moodustumine ja väljutamine Jämesoole fn: vee ja ioonide imendumine, mikrobiaalne seede, eesmaos ja peensooles lagundamata SV ja proteiinide imendumine, rooja moodustumine ja hoiustamine. Kõik ensüümid on mikrobiaalset päritolu! Jämesoole näärmed toodavad veidi mutsiini ja HCO3 (kaitsevad epiteeli ja neutraliseerivad org
Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 222 Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulamisorganite tegevus Akustiline tasand 25. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm??????????? Kõnekommunikatsiooni ahela akustiline tasand Kõnesüntees Kõneanalüüs Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused- Kõnesüntees (ingl. k. "voice synthesis", "speech synthesis") - inimkõne kasutamine arvuti väljundina. K
kognitiivne teadmisega seotud ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks 6. Foneetika uurimisvaldkond. Kõneakti mõiste foneetikas. Foneetika tegeleb kõneloome ja- tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe; üldistatult võib eristada viit põhilist etappi: mõte, mõistestamine ja keelendamine sõnumi kodeerimine; neuraalne ja füsioloogiline tegevus sõnumi tootmine artikulatoorne foneetika; häälelaine sõnum signaalina akustiline foneetika; füsioloogiline ja neuraalne tegevus sõnumi vastuvõtmine auditiivne e tajufoneetika; tuvastamine, mõistmine sõnumi dekodeerimine 7. Foneetiline transkriptsioon kõik täpselt kirja, hingamise täpsusega ! Foneetiline transkriptsioon on olulisimaks abivahendiks keelte häälikuressursside selgitamisel, kõne häälikute ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
