29. Iseloomusta Hemingway kirjutamisstiili. Hemingway kirjutamisstiili iseloomustab paradoksaalne mõte teosed muudab keeruliseks nende lihtsus. Olulisim on see, mille kirjanik ütlemata jätab. Pearõhk on alltekstil. Hemingway stiil on vihjelis-sümbolistlik ning autobiograafiline. 30. Millal ja kus tekkis modernism? Modernism tekkis 20. sajandi alguses, Prantsusmaal. 31. Nimeta olulisemaid modernistlikke suundi. Olulisemaid modernistlikke suundi: ekspressionism, futurism, kubism, konstruktivism, dadaism, sürrealism ja absurd. 32. Mis tingis modernismi tekkimise? Modernismi tekkimise tingis üldine progress kõigis valdkondades, ühiskonna muutumine humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. 33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis? Dekadendid iseloomustasid end kui moderniste. Nende arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Nende eesmärgiks oli anda edasi
Vastukaaluks looduslüürikale tungivad 20. Aastail luulesse linnamiljöö ja tehnilised reaalid. Ekspr. Ajaluulele omane ahistav nägemus linnas kui inimliku viletuse kontsentraadist. Hiljem pigem kui moderniseeruv tsivilisatsioon. Valdav osa linnaluulet aga linnaelu vastuolud. Linnanaiste teema. Põlistest naisekohustustest loobunud sinisukk, sageli prostituut. Ralf Rond teosega "naine". Julius Oengo mere ja rannaainestiku ballaadipärane esitus. Erni Hiir futurism. Johannes Barbarus "Geomeetriline inimene" liikuv temperament, intellektuaalsus, mõttemängud. Realism ja ühiskonnakriitika, Juhan Sütiste, autobiograafiline realism. 15. Arbujate tegevus ja looming. Uussümbolistlik luule.betti alver, bernard kangro, uku masing, heiti talvik, kersti merilaas, mart raud, august sang, paul viiding. Taaselustub nooreestilik sümbolism. Huvi igapäevaelust üleulatuvate vaimsete, isegi metafüüsiliste küsimuste vastu. Inimese
Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele...
Modernism ei ole ainult kirjanduslik mõiste (kunst, filosoofia). Seda on lihtsam vaadelda teatud koolkonnana kindla aja perioodil (1890-1930). Modernistlike teoste omaduste, printsiipide järgi defineerides, leidub neid ka hiljem ja varem. Realistlik viis seda vaadata, oleks modernismi kaanoni kaudu. James Joyce, Virginia Wolf, T.S Eliot, Thomas Mann. Ühtse vooluna hakati temast rääkima 60-ndatel. Enne kasutati teda nimedes ekspressionism, futurism, formalism. Erinevates käsitlustes erineb milliseid autoreid sinna alla liigitatakse. Sõna ise haakub ennekõike uus, kaasaaegne, ebatraditsiooniline. Enese vastandamine vanale oli kirjanduses suhteliselt innovaatiline nähtus. Modernism leidis, et ongi vaja ,,uut" ja ,,teistsugust" kunsti. Teosed on keerulised, suurt tähelepanu pööratakse vormile. Lugejat tahetakse sokeerida ja raputada, panna tööd tegema. Tundub, et maailm oleks nagu kriisis.
Tartu Kunstikool 2018.a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks te...
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, ...
Täpsustatuna võiks 20. saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi, postmodernismi ja neofunktsionalismi. Nendesse kätketud arengu paremaks mõistmiseks on oluline peatuda ka teistel 20. saj arhitektuurisuundadel. Kronoloogiliselt võiks nendest olulisemate järjestus olla järgmine: Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 17 ekspressionism futurism funktsionalism konstruktivism art deco traditsionalism orgaaniline arhitektuur minimalism postmodernism high tech neostiilid (neofunktsionalism, neominimalism jt). EKSPRESSIONISM. Ekspressionistliku arhitektuuri ilmingud, mida võib käsitleda juugendstiilist välja
Lugemus suur, uudishimulik, boheemlaslik, sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. 1917 liitub Siuruga, kus pani kõikidele hüüdnimed. Võtab parima sõbra Gailitiga Vabadussõjast osa (Kuperjanovi polgus). 1944 pagulane Saksamaal, 1951 jõudis Ameerikasse, kus sureb. Visnapuu ei suuda kohaneda ning on väga üksildane. Kremeeriti, maetud New Yorki müüri sisse. Kandis rinnataskus krüsanteemi. Looming alguses mõjutas teda futurism (häälikud, palju onomatopoeetilisi sõnu, kordus). Noorena kasutab uuenduslikke elemente- nen- ja tet-lõpulised sõnasd, y-täht. Tema teosed illustreeris Ado Vabbe. Sümbolistlikke ja futuristlikke katseid avaldas oma toimetatud albumites "Moment" 1913 ja "Roheline moment" 1914. Visnapuul oli 3 armastust: naine(armastus), kannatav inimene (kaasin.), Jumalkõiksus (jumal). Keel ja stiil väga
omapoolset suhtumist, inimest ja ühiskonda käsitlesid nad loodusnähtusena, viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale, periodiseering 19 sajandi algus. · impressionism on samuti realismi sohilaps, ent viib eemale realismist ja toob pigem subjektiivsuse tagasi, kirjanduses on mõju küllaltki ebamäärane. · sümbolism : tähistab eelkõige "kunsti kunsti pärast"; on kirjanduses eriti mõjukas, võitluste maailm, sügavalt märgiline · modernism · futurism · ekspressionism · sürrealism · postmodernism · pseudomodernism muutub digimodrnismiks : uus kultuur on auditooriumikeskne, ent ka ajutine, pole püsivat kulgu, see aga viib kultuurimälu fragmentiseerumiseni ning ainelisuse (materjalismi) süvenemisen. 8. SLAIDSHOW Kirjandusteaduse ajalugu: suundumused, koolkonnad (koolikonnad = kumuleeruvad teadused; suundumused = teadmised arenevad) -antiik: retoorika, poeetika, tekstoloogia / Platon, Aristoteles + üldfilosoofiline = esteetiline
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt.
Dramaturgiliselt tegelaste lahtiharutamine ja muukimine. Isiksus ei ole terviklik, vaid vastuoluline ja fragmentaarne. Kõrvuti unistamine ja ärkvelolek, tõelisus ja fantaasia; mehelikkus-naiselikkus; teadvus- alateadvus. Vastandumine. Oluline keele poeetiline musikaliseerimine. Prantsuse sümbolistidele ühine Richard Wagneri teoste kultuslik kaustamine. Nägid Wagneri teostes sümbolistliku liikumise alget. Teine inspiratsiooniallikas Nietzsche teosed. 6) Futurism Alguse sai Itaaliast. Manifestide kaudu; esimene 1909 ja selle kirjutas Filippo Tommaso Marinetti. Ta on itaallane, kirjutab nii itaalia kui prantsuse keeles. Kirjanik, luuletaja, aktivist. Peetakse futurismi isaks. Rohkem kunstnik kui luuletaja. Suur organisaator, kunsti patroon. Ta manifesteeris kümmet punkti: hädaoht, kiirus, masinlikkus, jultumus, võitlus, vallutamine, sõda, lammutamine jne said märksõnadeks. Tuleb välja, et futurism on suunatud
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
järgi, benjamin: revolutsioon päästab inimkonda suuremast hävingust. (vist?) · 1936 kirjutatud tekst: ,,Kunstiteos selle massilisie revolujtsiooni ajastul" · Benjamin uurib, mida see massilisus tähendab, mis on massitoootmine. · Benjamin oli Adornoga nõus põhikõsimuses, mitt ekunstiteose sõnum ei otsusta kunstiteose väärtuse üle. · Futurism (itaalias, venemaal) Benjamini väide futurismi kohta: muuta poliitilised valikud esteetilisteks. · Futurismid ülistasid sõda selle ilu ärist, mis sõjas oli. (samad arusaamad fassistidega) Nad kummardasid tehnoloogia ülemvõimu inimeste üle. Futurism: imeteleda tehonoloogiat. Imetleseid 1MS tehnoloogia tõttu. Kirjutasid sellest luuletusi jne. Marinett: sõda muudab inimesed justkui
b tunneb huvi ka vormiliste aspektide vastu, mida adorno kirjeldab. aga teda huvitab tunduvalt rohkem kui adornot, mis toimub kunstiga siis, kui ta vormistatakse tehnoloogiliselt. tema üks suur küsimus, miks ta üldse seda teksti kirjutas, oli suunatu nähtuse vastu, mida ta oli näinud euroopas arenemas ja muundumas. nähtus, mida me tunneme futurismi nime all. futurism on küll pigem millegi manifest, kui millegi algataja. futurism kummardas masinaid, ja see oli uus, kunsti uus tähendus uues industriaalses maailmas. b heidab neile ette, et nad estetiseerivad poliitilist. selle mis on poliitiline, muudavad nad esteetiliseks. filippo tomaso marinetti : ütles, et sõda on kaunis, sest sellest saab inimkeha oodatud metalliseerimine. sõda oli masinate triumfi hetk. näide sellest, kuidas poliitiline probleem estetiseeritakse. [marinetti liitus hiljem natsionaalsotsialistliku liikumisega] kunst ei saa olla muud kui
kümnendi lõpus. Esimene laine: nende autoritega seotud põhimõtteline murrang Eesti luules. Esimesed märgid sellest Hasso Krull või Tõnu Õnnepalu raamatud.. Krulli 1986 ilmunud nõukogude luulest hoopis teistsugune oli „Must-valge“. Teistmoodi luulet oli ka Priidu Beier’i „Õrn & Rõve“. St luule puhul hakati jälgima teisi mõjusi, uusi kontekste, nt väga oluline oli 20.saj alguse avargandi mõju (sürrealism, espressionism, anarhism, futurism jne). 90ndael punk-poeetika nt Tõnu Prddetski???, mis kandis tihti poliitilist kriitikat. Ei leia sel ajal väga isamaa luulet. Isamaalised tekstid on harrastus-luuletajate poolt.. Põhimõttelised muutused, mis olulised kogu 90ndate vältel ja isegi 00ndatel, on kolm: lüürilise mina muutumine, luuletekstis hakatakse kasutama võõrast sõna st intertekstuaalsus ja luuletustes võib leida mitmesugust keelekasutust (tuuakse sisse argine kõnepruuk, suuline kõne jpm vt nt Hasso Krulli).
Martini hinges toimub leppimine. Ta kavatseb jääda pere juurde, kirjutada raamatut Sokratesest. 2.KIRJANDUSE MODERNISTLIKUD SUUNAD MODERNISM-19.-20.sajandi uuendlikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. 2 perioodi I II 19.sajandi lõpu uusromantism 20.sajandi alguse avangardism Sümbolism jaguneb: · Futurism · Dekadents · Kubism · Estetism · Imazism · Impressionism · Akmeism Vastandab end realismile. · Varane ekspressionism Vastandab end uusromantismile. II AVANGARDISM FUTURISM ld.keeles tulevik tekkis Itaalias 20.sajandi algul. · Eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust, keelekasutust
De extrema formexperimenten på bekostnad av verklighetstrogenhet kan beskrivas som antinaturalistiska. Författaridealet blev allt mer profetiskt då författarna skulle förstå och skildra det som de trodde skulle bli tongivande i framtiden. De olika modernistiska rörelserna hade program för hur litteratur skulle skrivas; inte sällan uppstod strider om hur en rörelses principer skulle tolkas. Några exempel på litterära ismer är futurism, expressionism, imagism, vorticism, dadaism, surrealism, lettrism, konkretism och absurdism. De modernistiska romanerna upplevdes ofta som chockerande. Förmodernismen Mot slutet av 1800-talet blev det allt vanligare att författare drog sig till samhällets marginalgrupper och levde ett bohemiskt liv. De började i grupper, som var avskilda från samhället i övrigt, diskuterade hur litteratur skulle skrivas. Olika litterära rörelser som
üheplaanilisust, mis jääb modernistliku elutunnetuse jaoks kitsaks. Nagu ka kunstis, on modernism kirjanduses vormiuuendustele aldis, nt kuulub modernismi juurde sujuva narratiivi lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite vältimine, luules vabavärsi laialdane kasutamine jne. Modernismiga seotakse ka nt arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jne kui iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. (8) futurism - tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast, luules on iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine, futuristid on oma publikuga pidevalt (taotluslikult) vastuolus. (9) ekspressionism - peeti oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist, seati esiplaanile inimese
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust, mis jääb modernistliku elutunnetuse jaoks kitsaks. Nagu ka kunstis, on modernism kirjanduses vormiuuendustele aldis, nt kuulub modernismi juurde sujuva narratiivi lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite vältimine, luules vabavärsi laialdane kasutamine jne. Modernismiga seotakse ka nt arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jne kui iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. 8. futurism - tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast, luules on iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine, futuristid on oma publikuga pidevalt (taotluslikult) vastuolus. 9. ekspressionism - peeti oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist, seati esiplaanile inimese sisemaailma, unnete
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
Jaan Koort, Aleksander Tassa, noorematest Aleksander Uurits, Erik Obermann jt olid aktiivsed "Noor-Eesti" toetajad ja kaastöölised. 1905. aasta rahutused ja Venemaa esimene revolutsioon haarasid kaasa ka kunstikooli õpilasi ja õppetöö katkes. Noorte kunstnike eesmärgiks sai Pariis, kuhu Koort, Triik, Mägi ja Tassa järgnevatel aastatel suundusidki. 1905. aastal astus avalikkuse ette fovism, millele järgnesid pea uued avangardistlikud kunstivoolud - kubism ja futurism. Noored eestlased olid ühtäkki sattunud avangardistliku kunstielu südamesse, kuid siiski ei olnud neil huvi või ei jätkunud radikalismi kuige uuema kunsti järgi joondumiseks. Järjekindel impressionism huvitas vaid üksikuid eestlasi. 1912-1913 viibis Pariisis Paul Burman (1888-1934), kes enne seda oli lühiajaliselt õppinud läti impressionisti Vilhelms Purvitise juures Riia kunstikoolis. Burmani stiil oli Purvitise kunstile omapäraselt prantsuse impressionismiga
Sel peab olema mingi poliitiline kõnevõime, kuigi samal ajal ei tohiks see mingi kindla poliitilise erakonna huve teenima. See peaks meile näitama millised valikud meil on. Ajaleht, film, fotograafia olid massikommunikatsiooni vormid, mis sündisid mehaanilisest taastootmisest. Benjamin kunst peab sisaldama midagi uut, muidu puudub väärtus. Kunstiteose vormistamine tehnoloogia kaudu. Kunst on massiliselt taasloodud. Benjamini suhe tehnoloogiaga futurism (1909 Itaalias, Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid). Esteetika pidi teenima poliitikat. Vesi fasismi veskile. Mehaaniline reproduktsioon : kunst on sõltumatu originaalist. Foto: algne materjal puudub. Selline uus kunst on mobiilne: saame seda kogeda tema sünnihetkest ja kohast kaugel, ühesõnaga igal pool ja paljude inimestega korraga. Originaalile rajatud kunstiga küll peab minema ise kohale selle kunsti juurde. Nt mp3/plaat jõuab meieni ise
viljeldud suunda või, vastupidi, seda võib pidada ka väga laiaks nähtuseks, mis hõlmab peaaegu kogu kahekümnenda sajandi kultuuri. Sai alguse 19. saj lõpus Prantsusmaalt. Uuenduslikud suunad. Individualism, iseenesest lähtuv. Põlgus massilisuse vastu. Ei usu maailmaparandamise võimalusse. Avangardiks nimetatakse pärast sümbolismiperioodi, selle sajandi alguses tekkinud kirjandus- ja kunstivoole nagu futurism (Itaalia, Venemaa), ekspressionism (Saksamaa), sürrealism (Prantsusmaa), kubism (Prantsusmaa), imazhism (Inglismaa) jt. Nende kõigi puhul oli ühiseks jooneks eelnenu eitamine, võitlus traditsiooni vastu, ning püüd luua midagi täiesti uut ja teistsugust, katsetada ja eksperimenteerida. Mõnes käsitluses peetakse ka sümbolismi modernismiks. Futurism püüdis leida vastavaid väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu ning tehnikasajandil elava inimese mõtte-
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil ...
Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: „Surm ja neitsi“ (1916), „Perekond“ (1918), „Embus“ (1917). 4. Kubism (Picasso, Braque, Leger, Robert Delaunay), futurism (Boccioni, Carra, Balla, Severini) Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. „Kubism“oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne’i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal
Kõigepealt ütlevad, et on äärmiselt ükskõiksed sotsiaalsete probleemide suhtes. Kunstil puudub kasvatuslik mõju. Rõhutavad äärmuseid, individualismi. Väga skeptilised, isegi küünilisus. Iroonia ja künism on kirjanduses oluline. Iseloomustab põlgus rahvamasside suhtes. Kirjutavad ainult valitud lugejaskonnale, igasugune mats ei saa nende kirjandusest aru. Hiljem nimetatud modernismiks. Sinna kuuluvad sümbolism, futurism, sürrealism, imazism, kubism, dadism, abstraktsionism. Pole mitte ainult kirjanduses ettetulev. Võimutseb põhilise vooluna Prantsusmaal kolm aastakümmet. Andsid 1886 aastal oma kirjandusliku programmi. Võtavad aluseks Platoni idealistliku õpetuse. Reaalne ja ideaalne maailm. Reaalne maailm on niinimetatud varjude teater, sellepärast et suudab ideaalsest väljendada ainult murdosa. Reaalse ja ideaalse maailma vahel on kuristik. Polegi võimalik ületada
groups. One of the most important was the Oberiu movement that included the most famous Russian absurdist Daniil Kharms, Konstantin Vaginov, Alexander Vvedensky and Nikolay Zabolotsky. Other famous authors experimenting with language were novelists Yuri Olesha and Andrei Platonov and short story writers Isaak Babel and Mikhail Zoshchenko. The OPOJAZ group of literary critics, also known as Russian formalism, was created in close connection with Russian Futurism. Two of its members also produced influential literary works, namely Viktor Shklovsky, whose numerous books (e.g., Zoo, or Letters Not About Love, 1923) defy genre in that they present a novel mix of narration, autobiography, and aesthetic as well as social commentary, and Yury Tynyanov, who used his knowledge of Russia's literary history to produce a set of historical novels mainly set in the Pushkin era (e.g., Young Pushkin: A Novel).
eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti, vene
parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke
Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõ- nadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso
muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Kubism - Kuubist lähtuvale kujutamine, vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju, geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Futurism - Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Konstruktsionism- toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus Skulptorid- Amandus Adamson, akadeemilised monumendid, Viljandi Vabadussõja monument. Eduard Viiralt- "Kabaree", "Põrgu." vabagraafik. Muusika: Kõige tugevam seos rahvakultuuriga ja kõige pikem traditsioon, keskusteks Tallinn ja Tartu. 1919. aastal loodi Tallinnasse konservatoorium ja Tartusse Kõrgem Muusikakool
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
realismi esimeseks näiteks ja eeskujuks toodi kirjanduses kõige sagedamini Maksim Gorki romaani "Ema". Sotsialistliku realismi kujunemist mõjutasid ka peredviznikud, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööd. Pärast oktoobrirevolutsiooni ja bolsevike võimu kindlustumist jäi kunstilooming ligi aastakümneks Nõukogude Liidus ametlikult suunamata. Kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jt loomeinimesed said tegutseda suhteliselt vabalt. Kunstivooludest pälvis suuremat tähelepanu futurism, tegutsesid mitmesugused loomeinimeste rühmitused, koolkonnad; esitati manifeste jne. Üheks väljapaistvamaks luuletajaks sellest perioodist oli Vladimir Majakovski. 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidus laiali ja keelustati kõik kunstirühmitused ning kehtestati ainukeseks loominguliseks meetodiks sotsialistliku realismi meetod. Rühmituste, koolkondade ja muude ühingute asemele asutati igas tolleaegses liiduvabariigis Kunstnike Liit, Kirjanike Liit, Heliloojate Liit jt
Postimpressionism. Van Gogh, Cezanne, Gauguin Sümbolism. Munch, Toulouse-Lautrec Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja Rahvusromantism. Gallen-Kallela, Saarinen, Roerich Juugend. Gaudi 22. 20. sajandi alguse kunst Fovism. Matisse, Maquet Ekspressionism. ,,Die Brücke" Kubism. Picasso, Braque, Gris Futurism. Boccioni, Carra Abstraktsionism. Kandinsky, Mondriani, Malevits Dada. Duchamp, Arp Sürrealism. Ernst, de Chirico, Dali, Miro 23. Eesti kunst 20. sajandi alguses K. Raud, Laikmaa, Mägi, Triik, Koort, Kallis, Hellat 24. Eesti kunst 1918 1940 (kolm erinevat suunda), ,,Pallas", Viiralt, Eesti Kunstnikkude Rühm 25. Eesti kunst 1940 1955 26. Eesti kunst 1955 1975. Malin, Subbi, Kits, Põldroos, Kormasov, Sooster, ANK-64, jne 27
Näiteks ,,Inimesesööjad", mille tõdemus on, et ei ole midagi armastuse vastu. 25. PILET MODERNISM . MODERNISTLIK ROMAAN. ROMAANIUUENDUS . E. HEMINGWAY VÕI H. HESSE ELU JA LOOMING NING ÜHE TEOSE ANALÜÜS L. KOIDULA ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Modernism (pr moderne 'uudne, nüüdisaegne') uuenduslikkust taotlevate ja realsimiga vastanduvate 19. saj lõpu ja 20. saj kirjandusvoolude ning loomepõhimõtete ühisnimetus. Mõjukamad voolud dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrrealism, eksistentsialism, vabavärss, absurditeater. Põhimõtteliselt võib modernseks nimetada iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele. Modernismi esmasteks tunnusteks romaanis olid vormieksperimendid, mille puhul oli peamine kokkulangevus uskumus, et romaani vorm ja keel ei ole midagi passiivset ega välist, vaid niisama olulised kui mitte tähtsamad kui teose sisu. Püüeldi vormile ja keelele, mis
koostate ütlust rääkimata merihundist Erinevatel ajastutel domineerib erinev mõõde, seotud nii filosoofia kui kunstiga Semantiline paradigma -- nime filosoofia Herakleitos, Platon/Aristoteles. Logos. Keel kui ,,asjade nimede" kogum. Lõpeb skolastikaga XVII saj Subjekt, st eseme nimi, on eelkõige mõeldav ruumis, predikaat -- ajas. Sümbolism Süntaktiline XIX saj lõpp predikaadi filosoofia Henri Bergson, Impressionism. Futurism Oluline on suhe. Bertrand Russell ,,Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest, faktidest. Fakte võib kinnitada või eitada, aga mitte nimetada." Pragmaatiline. XX saj 50ndad-60ndad, egotsentriliste sõnade filosoofia, kõik põhimõisted relativiseeruvad Proust, Dostojevski, Brecht Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure) Teooria Filosoofiline, normatiivne, Deskriptiivne, ülevaatlik, eeldab loogiliste üldlingvistiline
· Enim haaras luulet. Eestis nim. Ajaluuleks. Mina-keskne, toonitab missiooni. Üldiselt sünge luule. Iseloomustab inetuse esteetika- koledad asjad ilusalt kirjutatud. Võtmesõna- kannatav inimene. · Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under, Johannes Vares Barbarus, August Gailit. Futurism · Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias, enne I Maailmasõda. Võimutses Itaalias ja Venemaal. · Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. · Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Kaotasid ära igasuguse õigekirja
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
