edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. PIKAAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjustuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. HIPPOKAMPUS – tähis roll mälu tagamisel, ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. AJUKOORE SUURED POOLKERAD – esinevad mitmesugused funktsionaalsed keskused. REFLEKS on närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. TINGIMATUD REFLEKSID – pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on suurel määral sarnased kõigil isenditel. TINGITUD REFLEKSID – individuaalne õppimisvõime, mis aitab kohaneda keskkonnaolude erinevuste ja muutlikkusega.
Kas need testid mis on lisatud on lihtsalt harjtamiseks ? Ning milline on kodutöö ja millal seda peab tegema? Õppeaine läbinud üliõpilane: 1. Saab aru turunduse spetsiifikast 2. Oskab kasutada turundusmeetmestiku ehk 4P kõiki elemente eraldi ja leida võimalusi nende integreerimiseks 3. Teab oma tarbijate sihtrühma segmenteerimise, oma toodete positsioneerimise ja brändimise, turustuse ning turunduskommunikatsiooni põhireegleid 4. Omandab põhiteadmised turundusuuringutest 5. Mõistab müügi protsessi ja erinevaid kliendikäitumisi 6. oskab toote/teenuse müügihinda kujundada ja kaitsta 7. oskab kasutada erinevaid müügi lõpetamise tehnikaid Kursuse sisu: 1.Turunduse juhtimine ettevõttes. Turundusliku idee hindamine, eesmärgi saavutamine lähtudes turu trendidest ja vajadustest. Toote ja teenuse sarnasus-erinevus. Turundusmeetmestik(McCarthy 4P-d).. Toode ja teenus, tootearendus. Unikaalse müügiargumendi väljaselgitamine - USP. Hin...
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. Eelarve on plaani rahaline osa. Prognoos ei ole täitmiseks kohustuslik, eelarve on. b. Ettevõtluse eesmärk - ettevõtte väärtuse suurendamine Eesmärkide elluviimise teed ja abinõud: - Strateegiad · Äristrateegia (müügi suurendamine) · Investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik) · Finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine) - Funktsionaalsed strateegiad · Innovatsioonistrateegia · Töökorralduse strateegia · Personalistrateegia · IT-strateegia · jne c. Eelarvestamise protsessis toimub tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist. Eelarvestamise eesmärgid: - Tegevuste planeerimine · Tegevuste koordineerimine organisatsiooni eri osade vahel - Juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitus...
Vahetu kontakt lülisambal närvisüsteemi ja veresoonega loob võimaluse lülilde haigestumise puhul sekundaarsete perifeersete irritatsiooninähtude tekkimisele. Näiteks lihaste kõrgenenud toonuse ja valu põhjuseks võib olla intervertebraalsete liigeste haigestumine. Spodülogeense sündroomi puhul on sageli sümtomid mitmesugused kõrgenenud lihastoonus, mitmesugused tendomüoosid, kõõluste ja ligamentide haigused. Esinevad ka vereringe funktsionaalsed ja intermiteeruvad häired. Neuroloogiliselt esinevad patoloogilised muutused perifeerses leius ja vegetatiivse närvisüsteemi funktsioonis. 5. Kompressioonisündroom. Sündroomi põhjuseks on suurenenud rõhk närvidele või seljaajule. Sümtomid on ekstreemsemad kui spodülogeensel sündroomil. Sümptomid koonduvad rohkem ühe kindla närvi juurde. Esinevad funktsioonihäired, reflekside häired, valu ja tundlikkus.
reprodutseeritavate järglaste arvu, selle modelleerimisel on võimalik ennustada taimede karakteristikuid piki reproduktiivsuse gradienti. Taimede kasvukoht on tavaliselt jagunenud lähedaste liikide vahel, millel on erinevad tunnused. Keskkonnategurid on taimede kasvu stressifaktorid: temperatuur, vesi, toitained. Kui nende väärtus on taimede taluvuse piiril või väljaspool seda, siis taim kahjustub või sureb. 38. Taimestiku funktsionaalsed grupid ja selle aluseks olevad kriteeriumid. Morfotüüp. Füsiotüüp. Füsiomorfotüüp. Funktsionaalsete gruppide ruumiline määratlus taimekooslustes. Funktsionaalseteks rühmadeks - omavolilised liikide kogumid, milles liigid on klassifitseeritud sarnasuse kriteeriumi alusel. Igasugune klassifitseerimine sõltub klassifitseerijast, erinevate klassifitseerijate rühmitused ei kattu.
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1...
Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis viisil täpselt seda lahendust otsida. Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled (näiteks Prolog) ja mitmed funktsionaalsed keeled (näiteks Haskell). Teoorias kasutatav lambda-arvutus on puhtalt funktsionaalse deklaratiivse keele näide. Deklaratiivsed keeled võimaldavad enamikku programme kiiremini ja mugavamalt kirjutada, kui imperatiivsed keeled - programmeerija ei pea kõigi detailide eest hoolt kandma. Tunduvalt lihtsam on ka programmide analüüs, näiteks programmi automaatsel kohandamisel paralleelarvutile, kus programmi
.....................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia.....................................................................................................................11 Äriüksuse strateegia....................................................................................................................11 Funktsionaalsed strateegiad........................................................................................................12 Tegevusstrateegiad......................................................................................................................12 Strateegia kontrollimine ja hindamine........................................................................................12 Strateegia väljatöötamine ja täiustamine..............................................................
korduste arv 3. Anova single fator. SS – variatsioon, df – vabadusastmete arv, MS-dispersioon kui on F>Fcrit;P-value<0,05 siis eelvili mõjutab põllukultuuri saagikust. 42. Kahefaktoriline korduseta dispersioonanalüüs – nt kui on 2 faktorit siis anova two factor withpout replication. Ja kahefaktoriline kordusega dispanalüüs - 2faktorit, iga kombinatsiooni kohta 3 vaatlust st korduseid! Two-factor with replication. 43. Funktsionaalsed ja korrelatiivsed seosed – funktsionaalne seos – tunnuste vahel on üksühene sõltuvus – ühe tunnuse konkreetsele väärtusele vastab alati vaid üks teda mõjutava või tema poolt mõjutatava tunnuse väärtus. Korrelatiivne seos – ühe suuruse igale väärtusele vastab teise suuruse hulk väärtusi, mis võib esineda mingi tõenäosusega. 44. Paariskorrelatsioonikordaja, tema usaldatavus, spearmani
eesmärgid sõnastatakse üldisemana, lähemad täpsemana; Lühiajaline eesmärk aitab meil hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole; Teise nurga alt võib eesmärke jagada strateegilisteks- ja finantseesmärkideks. Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide saavutamise teed ja vahendid. Strateegia on seega üldine tegevuskava ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. 29.Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). Äri- ehk konkurentsistrateegia:„Kuidas teha?“; Kuidas me konkureerime? Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaalsete strateegiate roll: Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? Ettevõtte üldstrateegia:„Mida teha?“ Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime?
Selle rühma liikmetest püüdsid eriti WILLIAM MORRIS (1834-1896) ja EDWARD BURNE-JONES (1833-1898) luua uut kunstide sünteesi, muuseas asendada tahvelmaal monumentaal-dekoratiivse maaliga, mis oleks seotud ka sisekujundusega. W.Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. Suurbritannias levis käsitööharrastus--Arts and Crafts Movement. Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust ja ehitusmasside jaotus võis seetõttu olla ebasümmeetriline. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut, nagu W.Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks, kuid isikupäraseks alternatiiviks. Nõnda pandi alus 20
muud samalaadsed tooted · avalikesse kohtadesse (ostukeskused, jaamad jne) ülesseatud üldiseks kasutamiseks mõeldud «professionaalsed» mänguasjad · õhupüssid ja -püstolid · ilutulestikuvahendid, sealhulgas tongid, välja arvatud spetsiaalselt mänguasjades kasutamiseks ettenähtud tongid · lingud, kadad ja katapuldid · noolemängus metallotstega olevad viskenooled · elektriahjud, triikrauad ja muud funktsionaalsed tooteid, mis töötavad nimipingel üle 24 volti · tooted, mis sisaldavad kütteelemente ja on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks täiskasvanu järelevalve all · sisepõlemismootoriga sõidukid · mänguaurumasinad · sportimiseks või maanteedel sõitmiseks mõeldud jalgrattad · videomängud, mis töötavad nimipingel üle 24 volti ja mida võib ühendada videoekraaniga · lutid
vahel. Mida suurem on kaotus vale otsuse tulemusena, seda suurem on ka kahetsus. 2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelite klassifitseerimine tunnuste järgi. 1. Sihipärase kasutuse järgi teoreetilis-analüütilised meetodid rakenduslikud mudelid 2. Tasandi ja problemaatika järgi makromudelid mikromudelid problemaatikamudelid 3. Matemaatiliste seoste järgi funktsionaalsed (determineeritud) stohhastilised (juhuslikkust arvestavad) lineaarsed mittelineaarsed 4. Aja arvestamise järgi staatilised 5 dünaamilised 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi naturaalsed väärtuselised sega standardiseeritud protsentuaalsed 6. Lihtsustatuse aste agreeritud detailiseeritud punktmudelid ruumilised mudelid
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
Tallinna Arte Gümnaasium Vastupidavustreening Uurimistöö Autorid: Mattias Raime ja MarkusEslon Juhendaja: Kristo Sepp Tallinn 2013 Sisukord: 1) Tiitelleht. Lk 1 2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia. Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada palju huvitavaid j...
ravimisse võib platseeboravim avaldada terapeutilist toimet 14. Milline põhimõte kehtib ravimite kasutamisel rasedatel ja imetavatel emadel? Ravimite tarvitamine peab olema kaalutletud ja viidud nii minimumini kui võimalik. 15. Mis on teratogeen? Keemiline aine või tegur, mis põhjustab loote väärandeid või muid püsivaid tervisekahjustusi 16. Mida võib nimetada kaasasündinud väärarenguteks? Pöördumatud morfoloogilised või funktsionaalsed defektid, mis on olemas alates sünnist 17. Mida põhjustavad embrüo- ja fetotoksilised. Millisel trimestril on need ohtlikud? Embrüotoksilised: · organogeneesi häirumine · ohtlikumad I trimestril Fetotoksilised: · loote elundite talitlushäireid · ohtlikumad II ja III trimestril 18. Wilsoni teratoloogia printsiibid. Kuidas neid mõistad? 1. Tundlikkus teratogeeni suhtes sõltub loote geneetikast ja selle interaktsioonist keskkonnaga. 2
Kui seda tüüpi uurimine keskendub keele süsteemile kui rohkem või vähem autonoomsele struktuurile, siis on tegemist strukturaalse keeleteaduse ehk strukturaallingvistikaga. Kõik pole autonoomsuse ideega nõus, juba kaua aega on keeleteaduses suundi, milles rõhutatakse keelesüsteemi ja keelekasutuse sõltuvust kultuuritaustast (nt etnolingvistika). 1960Ndatel hakkasid levima autonoomsust eitavad funktsionaalsed keeleteooriad ja suunad, esimeste seas sotsiolingvistika. Funktsionaalsele keeleteooriale on iseloomulik keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Paljud 1980. aastatel tekkinud kognitiivse keeleteaduse voolud rõhutavad keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isegi motoorsetest tegevustest nt tähelepanust, kategoriseerimisest ja ruumilisest orienteerumisest
Kanal - sõnumi edastamise vahend; Dekodeerimine- vastuvõtja poolt sõnumile tähenduse andmine; Vastuvõtja - sõnumile avatud isik või rühm; Müra - teabeedastust häirivad, moonutavad või aeglustavad mõjurid ja olukorrad; Tagasiside - info kommunikatsiooniprotsessi käigust, sõnumi kodeerimisest ning vastuvõtust. 5W mudel: who, what, why, whom, what effect? TURUNDUSE HARJUTUSTEST 1 1) Tootmiskontseptsiooni fookuses on a) toote funktsionaalsed omadused b) tootja tehnilis-tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused c) toote füsioloogilised omadused 2) Allahindluse arvutamine kuulub a) turunduse kaudsete ülesannete hulka b) turunduse otseste ülesannete hulka c) ükski pole õige 3) 1970. aastate turundust iseloomustas a) massturundus - 1950 b) teenuste turunduse areng c) toodete kvaliteedi tõstmise ajastu - 1980 d) infotehnoloogia areng – 1990 e) segmentimine - 1960
allergiliste seisundite korral, B1 hüpovitaminoosi korral, seedetrakti ja seedetrakti väliste haiguste korral. Milles seisneb pülorospasm ja stenoos? Pülorospasm on maolukuti funktsionaalne spasm neuromuskulaarsel tasandil. Plüorostenoos on kaasasündinud püloruse seina hüpertroofia. Lukutiosa kitsenemise tõttu väheneb soolde minev toiduhulk. Makku kogunenud suur toiduhulk väljub oksendamise teel. Millised on sagedasemad kõhuvalu põhjused lapseeas? · Funktsionaalsed kõhuvalud; · Kõhukinnisus; · Soole parasiidid (helmintiaasid); · Urotrakti infektsioon; · Laktoosi talumatus. Mis on funktsionaalne kõhukinnisus? Sümptom, mis esineb väga erinevatel põhjustel. Kõhukinnisus on defekatsiooni sageduse langus (harvem, kui 2 korda nädalas), rooja konsistentsi ja hulga muutus. Funktsionaalne kõhukinnisus- kaebused on esinenud viimase kahe nädala jooksul. Mis on rooja retensioon?
– Kuklasagar – nägemispiirkond – Oimusagar – kuulmispiirkond – Kiirusagar – lugemiskeskus – Broca ala – kõne motoorne keskus (sõnade artikuleerimine) – Wernice ala – kõne mõistmine (sõnalise signaali sisuline mõistmine) – Laubasagar – motoorne kirjutamisväli Limbiline süsteem – emotsioonide genereerimine; õppimine, mälu; tundeaistingule lisandub emotsionaalne komponent; hipokampus, mandelkeha ehk amügdala jt. Ajukoore funktsionaalsed väljad - motoorsed väljad – nt keha ülemiste ja alumiste osade liigutuste väljad (eferentsed impulsid keha vastaspoolele) - sensoorsed väljad – valu-, temperatuuri-, kompimise-, lihase- ja liigesetundlikkuse piirkonnad Inimene on projitseeritud ajukoorel “jalad ülespidi” - assotsiatsioonipiirkonnad – laubasagar (nt info talletamine, tahte kujundamine), kukla-ja oimusagar (mälu), kiirusagar (retseptoritelt saabuva info edastamine laubasagarale)
surnud isendite arvuga Emigratsioon väljaränne. 45. Populatsiooni kasv: eksponentsiaalne, logistiline. 46. Populatsiooni koostis ja struktuur. Vanuseline, geneetiline ja suguline koosseis. 47. Fluktuatsioonid, populatsiooni tiheduse reguleerimine 48. ELAMUS- ELAMUSKÕVERAD- 49. KOAKSIAD- organismide vahelised suhted. 1) liigisisesed suhted s. o. ühe liigi isendirühmade suhted. a) ruumilised e. territoriaalsed suhted; b) funktsionaalsed suhted nt. tööjaotus, konkurents, kannibalism; c) sugulussuhted jm. 2) liikidevahelised suhted; a) otsesed (biootilised) b) keskkonnakaudsed (transabiootilised suhted). KONKURENTS- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese
www.cs.umu.se/~jubo/Projects/QMSE, Quality Management for Small Enterprices). 1.3. Tarkvaraarhitektuur Tarkvaraarhitektuur hõlmab tarkvara üldist disaini: alamsüsteemide ja nendevahelise interaktsiooni määratlemine, vigade töötlemise põhimõtted, mäluhaldus jne. Arhitektuur peab olema võimalikult lihtne ja kontseptuaalselt terviklik. Üldjuhul peaks põhiliste alamsüsteemide arv olema alla kümne, näiteks: 1) kasutajaliides, 2) funktsionaalsed alampro- grammid, 3) andmete salvestamine, 4) väljastamine, 5) kasutaja abivahendid, 6) alamtaseme vahendid (näiteks mäluhaldus). Ka ei tohiks alamsüsteemidevaheline interaktsioon olla liiga keerukas. Eraldi peaks olema kirjeldatud iga alamsüsteemi funktsioonid ja esialgne mooduliteks jaotus ja milline infovahetus on erinevate alamsüsteemide vahel lubatud (hea arhitektuuri korral toimub kommunikatsioon võimalikult väikese arvu alamsüsteemide vahel,
osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. Loomad, putukad ning linnud, mahlakannid, tuul ja vulisev läte saavad Enno värssides elavaks ja hingestatuks, on lapsele lähedased ja mõistetavad, kuid samal ajal poeetiliselt kõrgemal tegelikkuse lihtsast reprodutseerimisest. Enno toetub nagu Söötki rahvaluuletraditsioonile ning kasutab kõlakujundeid, mis tema värssides on alati funktsionaalsed. Hiiretips läks putru keetma... ehk „Puder“ luulekogust „Üks rohutirts läks kõndima“ 13. Realistliku lastekirjanduse tunnused ja liigid ? peast (elu näidatakse sellisena nagu see on, mitte midagi ei paisutata üle, aktuaalsed noorte probleemid blabla) 14. Eesti realistliku lastekirjanduse põhiteemad koos näidetega vt 21. saj lastekirjandus punktis 6, 20. saj alla käiks nt Rannamaa „Kadri“ ja „Kasuema“ jne 15
iga ajahetke väärtusi omavahel. 2. Diferentsiaalvõrrandid, mis seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3.Lineaarsed võrrandid, mis võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summasid-vahesid. 4. Mittelineaarsed kõik, mis ei ole lineaarsed. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning igasugused mõõtühikud. Abstraktset süsteemimudelit kasutades on hõlpus käsitleda mudeli teisendamise, analüüsi ja ajaliste protsesside arvutamise meetodeid puht-matemaatiliste ülesannetena. Kui abs.mudelit ei saa realiseerida konkreetse süsteemina, siis peab formuleerima sellised piirangud või lisatingimused, mis tagaks mudeli realiseeritavuse
Psühholoog Sotsiaaltöötaja INSULDIHAIGE RAVI/JÄLGIMINE Lamamisreziim 24h Monitooring 3h. järel(RR, t. SpO2, GKS) Kordus KT 24h möödudes T.ASA 300 mg p/o( peale kordus KT) INSULDIHAIGE ÕENDUSHOOLDUSE PÕHIMÕTTED: Ühtse meeskonna põhimõtted(haiglas/kodus) Eesmärgipärane tegevus/ patsiendikesksus Patsient ja lähedased on kaasatud taastusravisse Taastusravialgab nii vara kuivõimalik 9 Funktsionaalsed treeningud igapäevaoskuste arendamiseks Positiivsed muutused võimalikud pikaaegse tegevuse tulemusena INSULDIGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID/TÜSISTUSED Depressioon Meeleolu muutused Iseloomu ja käitumise muutused Seksuaalhäired Epilepsia Aspiratsioon, pneumoonia Kuseteede infektsioonid Lihasvalud/liigesvalud Kukkumine Alatoitumine Lamatised MIS SAAB PT. EDASI PEALE HAIGLA RAVI? Pt. läheb koju
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Tehnoloogia loob füüsilised ja ...
,külgtõkised) Väljavõttu laud formaati (pikkus, laius) Masina press paberi järgi 2. Võimalikud vead poogna transpordil trükimasinas, põhjused. Läheb mittu paberit korraga,paber jookseb valtsidesse 3. Värviaparaadi ehitus 1. Kattetela 2. Hõõrdesilinder 3. Hõõrdetela 4. Värvinuga 5. Värvikast 6. Duktortela 7. Nälptela Seega omab värvisüsteem kolme funktsionaalsed osa. I Värviga varustav osa II Värvi laialihõõruv osa III Värvi trükivormile kandev osa 4. Värviaparaadi ja valtside reguleerimine Valtside regulli alustatakse kattevaltsidestmis regullitakse vastu hõõrde valtsi Kõigelõpuks regullitakseka katevaltsid vastu plaati 5. Trükisurve Tuleb panna vastavalt paberi paksusele Tuleb arvestada et katmatta paber tahab sutsu ülesurvet 6. Katmiku mõõtmine
2) kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab formuleerimisprotsessi. · Formaalsed (kõrgeimad, olemuslikud) on orientiiriks konkreetsetele; Esimesest seosest lähtudes on mõttekas eristada: · Funktsionaalsed (põhitegevusest lähtuvad ehk konkreetse tegutsemisega · institutsionaalsed eesmärgid (nt ettevõtte konkurentsivõime tõstmine, seotud eesmärgid) võib omakorda jagada neljaks suuremaks rühmaks: turuosa suurendamine, kasumi maksimeerimine, likviidsuse tagamine jne); tootmis- ja turunduslikud -- nt turuosa hõivamine ja säilitamine, kvaliteedi tagamine jne. · isiklikud eesmärgid (nt sõltumatus, eneseteostus, sissetulek jms)
geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Geen on genoomi (geneetiline materjal, mis sisaldub liigiomases kromosoomikomplektis, inimesel on 46 kromosoomi) järjestuse ümberpaigutatav regioon, mis on päritav. Geen võib olla teatud valku kodeeriv DNA või RNA järjestus või RNA ahel, millel on mingisugune konkreetne funktsioon organismis. Elusolendid sõltuvad geenidest, sest geenid määravad täpselt ära kõik valgud ja funktsionaalsed RNA ahelad. Geenid hoiavad endas informatsiooni, mille alusel ehitatakse ja säilitatakse organismi rakke ning mille põhjal pärandatakse järglastele geneetilist materjali. 9. Mis on plasmiid? Bakterirakus esinev väike iseseisev DNA rõngasmolekul, mis määrab mitmesuguseid raku omadusi ja milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel- ühe geeni erivorm (A või a)
11. Väärtuste kategooriad (funktsionaalne, esteetiline, moraalne). Kirjeldada ja tuua Näiteid Funktsionaalne väärtus tekkib, kui mingi objekt või tegevus teenib äratuntavat eesmärki, kusjuures eesmärk ei pea olema teadlikult valitud. Funktsionaalseid väärtusi nimetatakse sageli ka instrumentaalseteks väärtusteks, sest funktsionaalselt väärtuslikud objektid või tegevused on instrumendiks eesmärgi saavutamisel. Funktsionaalsed väärtused on seetõttu seotud suhtestumisega (relational): nad väärtustavad midagi mingi eesmärgi saavutamise kaudu. Esteetiline väärtus on seotud ilu mõistega. Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millenigi jõudmiseks, vaid kui lõppeesmärki. Sellisel juhul on esteetiline väärtus loomuomane väärtus (intrinsic value). Kui instrumentaalne väärtus tuletab oma väärtuse suhtest millessegi muusse
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
clinical trials as possible therapeutic agents. siRNA rakku viimise meetodid, nende eelised ja puudused lipiidimitsellis rakulises vesiikulis viiruste sisse pakitult lühemad kui 14 lähevad iseseisvalt läbi raku bakteritega RNAi kasutusvõimalused meditsiinis ning sellega seotud probleemid Geenide funktsionaalsed uuringud - siRNA abil surutakse alla uuritava geeni või tema partneri ekspressioon. Lülitades välja geen on võimalik jälgida muutusi rakkudes. Võimalik on vaadata näit. mõju geeniekspressioonile, valkude modifikatsioonidele, mingitele kindlatele protsessidele rakus – näiteks apoptoos, transport jne. o Bakterite raamatukogu, kus erinevad kloonid toodavad erinevaid pikki
Infosüsteemi roll protsesside muutmisel ja analüüsil Protsesside ja nende teostuse modelleerimise tulemusena saab otsustada: millised protsessid (või nende osad) jäävad sisaldama inimtöötegevusi ja millised protsessid (või nende osad) automatiseeritakse või korraldatakse ümber; milline saab olema infosüsteemi andmekoosseis, mis rahuldab organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi; saab kätte funktsionaalsed nõuded tulevas(t)ele tarkvarasüsteemi(de)le ning andmehoidlatele Infosüsteemi muutmise kontekstis seisneb protsessianalüüs tegevuste automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. "IT toega tegevuste diagramm(id)". Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need
Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) Gustave Moreau Odilon Redon Ferdinand Hodler Jan Toorop Arnold Böcklin Mihhail Vrubel James Ensor Auguste Rodin (stiililt impressionist, kuid sisult sümbolist) Edvard Munch Juugend - Levis algselt tarbekunstis ja arhitektuuris ning sai alguse Suurbritanniast. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ning materjaliehtsad. Hoonete välisilme pidi jälgima siseruumide paigutust, kuid ehitusmasside paigutus võis olla ebasümmeetriline. Üheks kõige olulisemaks ühtset stiili loovaks teguriks peeti ornamentikat. Juugendstiili ornament on ebasümmeetriline ning lähtub orgaanilisest loodusest, meenutab taimi või tuleleeki. Juugendstiilis kujundati kõike alates mööblist lõpetades raamatute ja klaasiga. Arhitektid kasutasid uusi materjale, eriti raudbetooni ja klaasi.
· Kultuuride paljususe ja erinevuse kohta(küsimus kultuurirelativismist) Kuidas kultuuri defineerida? (saab väga erinevalt defineerida) substantsiaalsed definitsioonid(mida kultuur sisaldab? Millistest asjadest kultuur koosneb?) · materiaalsed asjad: kunstlikud esemed · sotsiaalsed asjad: ühiselu reeglid, normid, institutsioonid kultuuriks võib pidada neid reegleid, mis neid gruppe koos hoiavad. · Ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine Inimese kultuuriline determineeritus · Rollid vs isiksus: essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/ strukturalistlk seisukoht. Pascal, Mõtted Hegel, vaimu fenomenoloogia
kõrgema taseme teenused ja töökohad. Sasseni arvates on suurlinnadel (u. 35 linna) oluline roll globaliseerumise tootmises kasvanud rahvusvaheliste tehingute mastaap ja keerukus nõuab neid kõrgtasemel multinatsionaalseid peakortereid. Peamised tunnused: mitmekesised teenused; maailma tähtsaimad pangad ja börsid; suurimate rahvusvaheliste firmade peakontorid. · Kohaturundus. Koht kui bränd: identiteet ja imago. Brändi identiteedi funktsionaalsed, emotsionaalsed ja eneseväljenduslikud hüved Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist, viisil mis rahuldab selle sihtturgude vajadused. Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja õnnelikud oma elupaigaga ning külastajate ja investorite ootustele vastatakse (Kotler & Hamlin & Rein & Haider 2002: 183). (Tallinna linna asukohaturunduse strateegia aluste loomise kava). Koht kui bränd: identiteet ja imago
tekkimise ka teises inimeses. - kui homofiilia hüpotees paika peab, siis peaksid üksildastele meeldima üksildased. - jagatud keskkonna hüpotees kohaselt on sama keskkonda jagavad inimesed samaaegselt sarnaste tegurite mõjuväljas, samasse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad inimesed kogevad sarnaseid riske. On leitud, et sotsiaalse võrgustiku struktuurilised jooned nagu suurus, vastastikkus (retsiprooksus), intiimsus ja konfliktid (Larose jt 2010) nagu ka funktsionaalsed jooned (sotsiaalne toetus, mida võrgustik pakub) on seotud üksilduse kogemisega. Sageli leiavad muutused sotsiaalses keskkonnas aset juhul, kui kolitakse uude kohta. Väidetakse, et lisaks kontaktide hulgale on määravaks aeg, mis teistega veedetakse, see, kui paljude erinevate inimestega suheldakse, kui rahuldust pakkuvad kontaktid on. Samas aga on rõhutatud (Jones, 1982, tsit. Stokes, 1985 järgi), et mitte niivõrd sotsiaalse keskkonna objektiivsed jooned
ANDMED- inimesele või masinale arusaadaval kujul vormindatud info esitusviis, mida saab kasutada suhtlemiseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötlemiseks. (Info esitamise viis inimesele arusaadaval kujul) INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äri...
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ain...
Vertikaalsest seosest lähtudes: pea- ja kõrvaleesmärgid, primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid. Horisontaalsest seosest lähtudes: samasuunalised, vastassuunalised ehk konkureerivad, teineteist välistavad, sõltumatud. EESMÄRKIDE OMADUSED SMART printsiip 1. Spetsiifilised (specific) 2. Mõõdetavad (measurable) 3. Kokkulepidud 4. Realistlikud 5. Ajastatud 2. loeng 8. sept 2011 Ettevõtte funktsionaalsed valdkonnad: personalimajandus, materjalimajandus, tootmine, turundus, strateegia, arvestus Personal · Personali hulka kuuluvad ettevõtte kõik töötajad · Personali juhtimine üks juhtimise põhifunktsioonidest · Personali juhtimise raames uuritakse töö iseärasusi ettevõttes ning määratakse kindlaks ametikohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded. Personali värbamine: · Ettevõttesisene värbamine: teadete tahvel, intranet
loogiliselt järeldada, et hilisem käsk annulleerib varasema. Loogilise tõlgenduse puhul tehakse vahet: 1) lihtsa ehk analüütilise 2) ning keerulise ehk sünteetilise tõlgenduse vahel Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks: 1) süstemaatiline 2) ajalooline Süstemaatiline tõlgendamine on õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine. Tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Nt mittetäielikud õigusnormid. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. 23. Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine?
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 2. LABORATOORSED TÖÖD..........................................................................4 2. 1. DISTRIBUTION STATION............................................................................................. 4 2.1.1. Eesmärk....................................................................................................... 4 2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus......................................................................................4 2.1.4. Funktsionaal plokkskeem...............................................................................5 2.1.5. Tegevuskava.................................................................................................. 6 ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Turunduse alused VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Paide 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1.Turunduse olemus.................................................................................................... 3 2.Turunduskeskkond................................................................................................... 8 3.Toode ja kaubamärk............................................................................................... 10 4.Ostukäitumine....................................................................................................... 13 5.Turu segmenteerimine........................................................................................... 14 6.Turundusuuringud...................................................................................
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
NÄRVISÜSTEEMI ARENG - 2.5 nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend – neuraal- ehk medullaarplaat (A) - neuraalplaat muutub kiiresti neuraalvaoks (BC) - sulgub neuraaltoruks (DEF) – pea- ja seljaaju algmeks - koos neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist ehk –plaat (D1) sellest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid – tundeganglionid (EF2) ja vegetatiivsed ganglionid (EF3) Neuraaltoru seina ehitus - sein kasvab ebaühtlaselt - 4. lootenädal koosneb kahest tugevalt arenenud külgplaadist – neid ühendab dorsaalselt õhuke katteplaat (F4) ja ventraalselt põhjaplaat (F5) külgplaadi dorsaalosa nimetatakse alaarplaadiks (taga - F6) ja ventraalosa basaalplaadiks (ees - F7) õõne piirkonnas eraldab neid piirvagu – sulcus limitans (F8) peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest põhjaplaat ...
või klientide vajadustele kiiresti. Tippjuhtkond Osakond1 Osakond1 Osakond2 Meeskond1 Meeskond2 Meeskondliku struktuuri erisused: · Liigendub kahe näitaja järgi territoriaalselt ja funktsionaalselt · Paindlik kiire reageerimisvõime uuendustele, klientide ootustele · Ühel alluval võib olla mitu ülemust · Kulud väiksemad, sest funktsionaalsed spetsid paiknevad funktsionaalsetes püsimeeskondades · Otsuseid tehakse alumisel tasandil efektiivselt Eelised: · Sarnaselt maatriksstruktuuriga paiknevad töötajad funktsionaalsetes üksustes, millest moodustatakse vajadusel operatiivseid meeskondi (töörühmi) konkreetse probleemi lahendamiseks. Puudused: · Koordineerimiseks vajalik haldusaparaat, kuid see on oluliselt odavam kui maatriksstruktuuri puhul 11. Multidivisjooniline struktuur
JUHTIMISE ETAPID I Planeerimine Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. Planeerimisega tegelevad kõik juhid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, ku...
töötingimusi ning loob võistluse ressursside ja võimu pärast. 4.Sotsiaalne tasakaal. Miks lähevad organisatsioonid tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva organisatsiooni tunnused. Sotsiaalne tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud. Väikesed muudatused neelduvad tänu süsteemi kohaldumisele peagi, iga suur ja ootamatu muutus on nagu šokk, mis võib süsteemi viia tasakaalust välja. Sotsiaalset tasakaalu soodustavad funktsionaalsed mõjud, seda häirivad aga disfunktsionaalsed mõjud. Põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine (majanduslik kokkulepe – tööleping, psühholoogiline lepe – läbirääkimata ootused) Tööandja: vastutulelikkus, lojaalsus, töövõtja: sõbralikkus, mõistmine., juhtimisvead (autokraatlik juht tekitab konflikte, vale liidristiil) Tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
